Hea kuulaja täna sulle võimalik tuttavaks saada ühe meie sugulasrahvaga, kellest me siiski väga-väga vähe teame. Marie jumalaid on vepsa keele ja kultuuriuurija ja kuidas vepsa keel näiteks kõlab, ma jutustab Nendele vepsadele muinasjutu paari sõnaga, räägin kõigepealt sisu ära, et te suudaksite paremini jälgida. Kanake siblib ja äkki kukub puupinu ümber ja kana mõtleb, et taevas langes. Tuulehoog tõuseb ja Puubino kodempera. Ja kana pistab hirmuga jooksu ja siis ta lõdvatele järjest vastu igasugused loomad. Ja kõigepealt tuleb kukk vastu, küsib, et kuhu sa jooksed, oh, ära räägi midagi, tuul tõusis, pinu kukkus ümber. Samas langes, kes ütles, ma ise nägin, ise kuulsin. Ja siis noh, niimoodi järjest tulevad, võib-olla hakkate juba aru saama. Kana ja Sabidžihedambidžiheda, Ako, PKS Pinorobega taevas langes Kanani jooksta Xi oksi oks põhjale kupvasta kumaksi. Jooksed alani, mida passi aha kobega Spinorobega taevas langes. Kenzamoi Ameyczenegi nitse kulina. Oota iminda. Jookse pigem Vedo. Kana Iczenegi Itše KUI odkati minday. Zuwanie doosid kukk sitkanalie jooksima, Jõksiba putui Heile Janis vasta kunagi jooksete alani, mida passi Ahakutega Pinorobega taevas langes kelsamovi Kuksanovi Akukile kelsanovi bana sanovi kanalegeldama või kana Idienegi Itšikuli odkati minda, jookse pigem vaiedo. Joxiba Janiš Sid oravania, Sid Kuksid Kananie, Jõksi Jõksiba, Buthine rebanya vasta, kunagti jooksete alani, mida passi Aagobeegaas Pinorobega. Anie Sid Janis, Sid oravanie, Sid koksid, Kananier, Joksima, Jõksiba putu hile hängikas vasta, kollektiivi oksete. Sid Kuksid Kananya jooksiboyoxiba Buthile konsiivasta kunagti jooksjate ala nimi tabassi ahagobega Spinorobega taevas langes Kenzanovi Rebaljasanoi rebasele kelsanovi Janišanovi Janis sule kelsamovi orase oravalegend Samuel Kuksamoi Akukilegeldanovi kannazonovi kanalikendunul ana Idienegi Žiguli putka Diminda. Sid händikas sides. Sid koksid Kananie jooksi jooksima, Buthiliene Agriscock, Lanks juba kaikse nakkupa istubassiga islarn, kõik see kõlas väga võluvalt ja teil on see vepsa keel nii hästi suus, nagu oleks teie emakeel. Nii hästi ta muidugi ei ole ja ma olen seal ikka küllalt palju käinud ja, ja õppinud selle keele seal kohapeal selgeks, aga nüüd tõsiselt asja juurde, vepsa keel on pisut eestlasele arusaadav, aga väga palju on ikkagi ka niisuguste vene mõjulist, mida teie vepsa keelest rääkida lähemalt tahaksite? Vepsa keel kuulub ju läänemeresoome keelte hulka nagu soome või karjala või vadja isuri või liivi keel ja selle tõttu ta meile kõige lähem sugulaskeel ja nagu te kuulsite, siis ta peaks ikka üsna palju olema ka sarnast. Siin olid ju näiteks need looma nimetikana kukk kõik nagu meilgi, orav on nüüd ainult see sõna lõpus v või on ka muutunud siis kas kuuks või pikaks vokaadiks, nii et mõtlesin siin oraamike orav aga oravale ja tuli siis ka ette, niisuguseid meile tundmatuid hunt oli händikas ja karukondi näiteks Jänis hii lähedal on i kõrval on s muutunud saaks, on üldine, niisugune vepsa keelele omane joon. Ja nagu te tähele panite, tegelikult lüpsa keel on soome keelele lähem kui eesti keelele nii sõnavaralt. Aga kuna vepsa keeles on olnud lõpu kadu nagu eesti keeleski, see tähendab, et sõnad on lühemad siis selle tõttu jälle, noh, see tundub meile võib-olla nagu nagu lähem või tuttavam, kontsin. Soomlane ütleb, lehme. Konsonandid on sageli palatliseeritud või peenendatud, vot see on nüüd küll vene keele foneetika mõju näiteks selsamal jep, et on niisugune nagu pehmem või ja üks niisugune tunnus vepsa keelel, mis teda nagu teistest keeltest eraldab, on astmevahelduse puudumine. Nii et vepsa keeles on lambas ja hambas Varkastada ja varastada. Aga noh, samas võiksin ka kohe öelda, et Lissa keeles varastada on jälle oodata. Et seal kuskil sama sõna, mis meie vara vepsa keeles, tal on küll kolm põhimurret siis Äänis-Vepsa põhja, vepsa mure, keskvepsa mure ja lõuna versa murra. Tegelikult nendevahelised erinevused, väga suured ei ole. Nii et põhja Repslane saab ikka lõuna Repslasest aru küll, nüüd oleks vist üsna oluline ka ära nimetada, kus need lipslased elavad, võib-olla oleks äkki käepärast mõni kaart, et ma katsun siin vahepeal midagi muud rääkida, te otsite seni NSV Liidu Euroopa-osa kaart? Võib-olla muidu jääb natukene nagu ebamääraseks, kui ma lihtsalt nimetan kohti, läheme siis ehk ajaloo juurde. Praegustel asualadel ütles, et on elanud ikkagi tuhandeid aastaid või enam-vähem nendel samadel asualadel õieti noh, ütleme sellest ajast, kui on üldse elanud läänemeresoome hõimud on siis kusagilt Uurallitest kuni nii, no umbes nii Läänemereni välja. Ja eks nad on siis pikkamööda sealt Uuralite poolt nagu nihkunud see asustus läänele kereni, tähendab see kujutelm, mida siin ikka aeg-ajalt kuuleb, kusagilt on hästi niisugune poeetiline rääkida kuidasmoodi meie esivanemad muudkui tulid ja tulid ja jõudsid siia Läänemere äärde, et umbes et vaatasid põõsast välja, et ahhaa, meri siia me jäämegi, et see on muidugi üsna niisugune naiivne lähenemine, et see on ikka nagu toimunud niimoodi pikkamööda ja et nad on elanud ikka kaua juba niimoodi üsna hõredalt, aga kogu sellest metsast vööndis siin põhja poole on ütleme, kui me võtame nüüd selle läänemeresoomlased, siis läänemeresoomlastest põhja poole on jäänud nende kõige lähemad sugulased laplased. Et kes on olnud küll põhja pool, aga ilmselt noh, tükk maad, lõunapoolne praegustest asualadest. Ja lõunas on nii arheoloogiliste kultuuride järgi läänemeresoomlasi loetud, et nad on kusagile Volga ülemjooksu nii noh, ühesõnaga peaaegu Moskvani välja lennud Moskva ümbruses, seal on olnud juba balti hõimud saanud siis lätlaste, leedulaste esivanemad. No ilmselt ongi nagu olnud, et, et merealadel või siin Läänemere ääres on olnud teiste rahvastega rohkem kontakte, selle tõttu on siis ka siin võib-olla rohkem need oma võimud või oma rahvad välja kujunenud ja vepslased on jäänud siis nagu niukseid suuremale laiemale territooriumile hõredalt asustatuna jõgede järvede ääres ja senimaani kuni slaavlaste tulekuni üheksandal sajandil. Esimesed kirjalikud allikad vepslaste kohta kindlate allikad ongi tegelikult needsamad Vene kroonikad. Kusagilt möödunud sajandist on arvamused, et et on peetud kaua esmakordseks lipslaste kroonikas nimetatud või õieti selle pissi kaon toodud paralleelid Jordanis, kroonikas gooti ajalookirjutaja kuuendast sajandist, aga kes kirjeldas neljanda sajandi sündmusi gooti kuningale Hermanaarikele kuulunud aladest ja missugused rahvad siis seal andamit maksid, nende hulgas on siis loetud ette üsna mitmeid selliseid nimesid, nende hulgas ka pass või masina pronkas, tegelikult on ta pikal kujul ja seda siis peetud, et see on siis nüüd seesama, mis vene kroonikate less. Aga nüüd mõni aasta tagasi soome uurija, Mazurvali on seal niimoodi põhjalikumalt uurinud, võtnud selle algteksti ja, ja leidnud, et seal tegelikult on mõeldud hoopis küüdi eri õime, sest kogu see tsitaat algabki tegelikult ka just nimelt nendest küüdi hõimudega ja siis tuleb siis edasi loend. Aga et need tõenäoliselt on kõik lihtsalt eriküüdi hõimud ja ka kõik need teised, mida siin kirjanduses kohtab seal Bremeni Aadamil või saksa grammatikuseni lääneeurooplastest või, või siis Araabia allikad, noh, need on ka kõik möödunud sajandist pärit teooriad, nii et need tuleks ka natukene võib-olla läbi vaadata ka kindel on küll see, et vene kroonikate Vess, et see on olnud või tähendanud epslasisest p väljalangemine sest vana vene keeles on täiesti hääliku seaduslik. Nii üheksanda sajandi sündmuste hulgas on siiski kõige vanemas vene kroonikas Bowis Treimen lett või jutustus möödunud aegadest või Nestori kroonikaga kutsutakse teda kroonikakirjutaja järgi. Seal on siis mainitud seitsmel korral niisugust rahvast nagu veis, kes on siis ka võtnud osa mitmetest sõjakäikudest ja, ja selle vissikeskusena on peetud või see kroonika ütleb, et seal Veloosiero või siis valgejärv ersa keeles ongi pauged järab. Praegu jääb asustus sellest valgejärvest kuskile 50 60 kilomeetrit lääne poole ja see, mis on säilinud ka mitmetes Topaniimides, näiteks selle praeguse rööbinski veehoidlas on siis ka niisugune teis veehoidla, ühesõnaga see on ilmselt mingisugused vanad vanad endised vepsa külad üle ujutanud messija konskond seal üks linna ääres, mis tegelikult kohalikus pruugis on Lizzioogonsk ja see ongi tulnud Vess jogonskaja tähendab siis jõe nime järgi või siis teine linn tolledz praegu see on jälle mugandatud vene keele järgi, aga ta on algselt olnud Chireepo, mis peale selle on vene kroonikates veel mainitud, sellist rahvast nagu džuud, see on ka nüüd niisugune natuke salapärane nimetus, sest see kindlasti on ta nüüd tähendanudki üldse läänemeresoomlasi ja on teada, et see on ka hilisemates allikates tan vadjalaste korda käinud ja kohati eestlaste kohta. Aga kindlasti on ta tähendanud kaablepslasi, sest praegu vepslaste naabrid kutsuvadki Repslasi vene keeles just nime džuud võidžud sõi või siis ka lõuna polgatšucharwiczucharii sõnadžuud ise on pärit Lapikeelest lappi. Vanades pärimustes on olemas selline väga vaenulik rahvas Chounte, kes siis aeg-ajalt teeb selliseid rünnakuid lapi külade peale ja kui te juhtusite nägema jooksis meie kinodes Norra film Teejuht, mis põhineb just nimelt nende lapi mõistenditel, ma nägin seda ise Rootsis, aga seal oli film ka ilusti lapi keeles siis muidugi väga palju sellele filmile juurde neil tavaliselt tavatsetakse neid dubleerida ka see, et need põhimõtteliselt ka džuudia Vess võiksid olla nagu paralleelnimetusena on see põhimõtteliselt ju nii väga võimatu ei ole, sest et noh, kui me võtame praegugi näiteks meil on ju noh, oma vanasõna, laplane, mida millegipärast on hakanud nüüd välja tõrjuma raam või saamid tähendab sõna, mis ei sobi üldse meie keelesüsteemi ilma igasuguse liideta, nemad esinevad ka teinekord ühes samas tekstis lausa kõrvuti, et, et iseenesest see ei ole nagu võimatu, et et võib-olla mõlemad siis nagu Lepistlesi tähendanud või vähemalt ütleme siis eri allikates ja see vesi nimetus kaobki ju väga varakult Nende kroonika lehekülgedel, nendest esimestest kroonikates ta on ja pärast seda kaob, nii et ilmselt on siis ikkagi pekslased, kuna nad ju tegelikult on siiamaani alles siis ta peavad mingi teise nime all, nii et ongi väga tõenäoline, et muidugi chati nime all piss põhinekski siis vepslaste enese nimetusel vepsa või vepslane või praegu siin peps laanemets, mis, tõsi küll, on praegu rohkem lõunavepslaste juures ja keskvepslased ja põhja vepslased kutsuvad sõnast Lüdinik või Lüdid keel, kusjuures see nimetus on sama mis Karjala keele lüüdi murdekõnelejatel ja sama päritoluga Karjala keele, Aunuse murde lippingeeli nendes kahes murderühma saunas eliidi murdes ongi väga tugev vepsa põhi all ja eriti lüüdi keel on minu meelest täiesti ning karjala vepsa sega keeleda. Mõnes Urakus on lüpsa, kellele läheb. Loodame, et meie tähelepanelik kuulaja on leidnud kaardi üles ja kas osutate nüüd Marje, kus need vepslased siis täpsemini praegu asuvad kõige põhjapoolsemad siis ühesõnaga põhja vepslased need on Äänisjärve uniga ääres selle edelakaldal Petroskoi linnast, mida venelased ise kutsuvad Zavod või, või ka lihtsalt linn sellest lõuna poole. Ja kõige esimene küla nagu põhja poolt shoks vene keeles shoksa sealt siis edasi niimoodi, et nagu kõige lõunapoolsemat Anis, vepsa külad jäävad juba Leningradi oblastisse ja osalt on seal siis ka ühesõnaga varasemast ajast nagu tead, et sul on olnud vepsa külad, aga tänapäevaks venestunud ja õieti nüüd selle Äänis-Vepsa ja kesköö vahel on selline vene asustusriba, mis tõenäoliselt on seoses raudtee ehitusega tekkinud. Aga see küll iseenesest ei ole väga lai, aga keskvepsa ja Lõuna-Vepsa ana jääd ühte terviklikku territooriumi, kuigi seal vahepeal niukseid asustamata soid ja rabasid. Aga, aga noh, et külad, mis on ikka enamasti, on ikka kõik nii-öelda vepsa külad ja need jäävad siis Leningradi ja Vologda oblastisse lõuna, vepslased Oxitokovski rajooni, ainult Leningradi oblastisse kesklepslased, siis Leningradi ja Vologda oblastisse. Üks probleem, mis neil ongi, et nad on jagunenud väga mitmerajooni vahel Leningradi oblastis on siis need keskeptasid veel ladina ja poolie ja bot büroosija Tihvini rajoonis. Ja seal Vologda oblastis ka võtke kra rajoonis ja vabajeva rajoonis. Kui nad jagunevad seitsme rajooni vahel ja reki Leningradi, Vologda oblastis on nad igal poole merealade, mis on siis, tähendab nad on olnud seda ka ajalooliselt alati. Sest no sealt nii-öelda vepslaste vahelt on läinud ka Novgorodimaa ja, ja Rostov suust talimaapiir ja on olnud isegi on oma niisugune osa osalus, vürstkond, Peloosiro jaoskond eraldi ja siis hilisemal ajal, kui on need kuradima viiendikud olnud, siis osalt on need jäänud sinna pesitsi viiendiku jääks osad siis sinna Peloosi romaale või valgejärve maadleja ja osakäelise viiendiku alati nad on kuidagi jäänud servaaladel või on, see ilmselt ongi aidanud nende säilimisele kaasa, aga tänapäeval muidugi mõjub väga halvasti, sest see tähendab seda, et noh, teid ei ole ja kõik niisugused asjad asualadest veel, et varem on muidugi olnud palju laiemad kuskil isegi niimoodi möödunud sajandi allikatest taha, et just sealt põhja vepsa poolt jaanis järvest lõunas, et nad on jäänud sealt ida poole, need on täiesti nagu dokumentaalselt tõestatud. Ilmselt on nad kunagi nende asustus ulatunud ka komideni välja, sest komi keeles on laene vepsa keelest ja just nimelt vepsa keelest, et on tagasiviidavad ainult vepsa keelele, aga lõuna poolt võiks tuua Osgressenski kroonika Vene kroonika, kus on mainitud kolme eri fessi vepslaste rühma, et need on siis Merja, mis kriivitsi Vess ja valge vis. Ja tsitaat ise kõlab nii, et Vladimir ristis teda venema riskimine oligi nüüd natuke üle 1000 aasta asi. Et ta sealhulgas ristis ka teisi vahvaid Kress kyll immers kui kriivičescu Vess Rexi meil järsku ju, ühesõnaga need Merja ja kriividžite hulgas või, või piiril olnud lipslased, et need on siis varem ristitud, mis muidugi tähendab seda ka, et nad on ka varem ümberahvustunud vepsa asualad, need on muidugi ühtepidi ahenenud kogu aeg äärealadelt, tähendab, mida siis sajand edasi, seda rohkem on siis kokkutõmbunud servadel see ala, kusjuures järjest on siis nii-öelda ümbe rahvustanud mitte niivõrd tulnukaid, kuivõrd, et nii-öelda endised pepslased on jäänud kogu aeg naabriteks ja ongi vene etnograafiliselt tegelikult niisuguse teooriaga välja tulnud. Venelased on umbes 70 protsenti soome-ugri verd ja teine, mis on just toonud nagu seda vene asustust sinna vepslaste asupaikade vahel on muidugi kloostreid, mida ja noh, eriti palju on tehtud ka või rajada kuskil 14. sajandil, näiteks 14.-st sajandist on suured Tihvini ja Belo Zero kloostrid ja murramid loosteränis järve idakaldal ja teisigi veel. Ja noh, sinna muidugi on siis tulnud niisugust slaavi asustust ja siis muidugi noh, igasugused taudid on need mõjunud, et kuskilt on nagu rahvastik hävinud. Eks 14. sajandil on sellesama valgejärve ümbruses olnud väga suur katk. Et peaaegu rahvas on välja surnud, nii et noh, võib kaevastada. Et ka siis tulid sinna uued asukad, kes enam ei olnud epslased lõunametsas on 16. sajandi lõpus, nendes vanades katastriraamatute järgi on täiesti olnud tühjad külad, et kadedust taudide tagajärjel. Nii et isegi nagu sealt praegu vaadata, siis need külad, mis tookord kandsid täiesti läänemeresoome nimesid, need praegu nüüd vene külad ja ka vene nimedega. Aga noh, põhimõtteliselt on siin nad siis nii palju jäänud sinna soode, rabade vahele alles vepsa kõrgustikule Leningradi ja Vologda oblastis. Ja sinna nad ka unustati. Nii et teadusele avastas Sepslased netti alles 1824. aastal Soomest pärit Peterburi akadeemik Andres Johan Schöögreen. No tema järele on üldse soomlased hakanud või hakkasid käima tihedalt epslasi uurimas, nagu nad alati on tundnud oma sugulasrahvaste vastu väga suurt huvi ja väga usinalt neid ka uurinud, nii palju, kui neil on võimalusi nüüd olnud. Näiteks üks esimesi, kes nire läks vepsa maale, oli neljas Lõõnroud, keda me küll kõik teame Kalevala laulude kogujana ja Kalevala eepose koostajana, aga seda, et tema doktoriväitekiri oli ersa keeles, seda teavad üsna vähesed eri teadlasedki. Noh, nüüd siin viimasel ajal on olnud muidugi vahe, viimati vepsas käidi 34. aastal, tähendab soomlased, nüüd siis uuesti on jälle midagi muutunud, nii et 1988 oli Soone professor Bertiveer Tarandajanis vepsas Eestis on jõudumööda proovitud vepsa kultuuri ja keelt uurida. Et esimesed, kes hakkasid käima, oli Ülikooli soome-ugri keelte kateedri eestvõtmisel tudengite rühmade alguses professor Paul Ariste juhtimisel ja hiljem dotsent Paula palmeos juhtimisel. Teadusasutustest on siis uuritud keele ja Kirjanduse instituudis on kogumismatkadel käidud, Eesti Rahva muuseum on teinud sinna kogumisretki ja üsna palju sealt ära päästnud Karjala on siis niisugune teine keskus, kus praegu ka vepsa keelt uuritakse ja seal on muidugi noh, selles mõttes rõõmustav, et seal on ka vepslased ise oma oma kultuuri uurimas ja muidugi metsas on ka palju uurida, sest seal on see vana kultuur ikka põhimõtteliselt säilinud. Umbes viimase sõjani oli ta ikka alles nüüd oma, nagu pikkamööda hakkab kaduma, aga ta veel mälus alles küsitlemisega saad ikka enam-vähem selle pildi kätekeelt on ju nimetatud läänemeresoome sanskriti yks mõte on see, et ta on siis väga palju on niisugust vana säilitanud, aga kas tänapäevaste vepsa kultuuri on olemas, nii nagu me seda mõistame, niisugust massikultuurile sageli? Tähendab, nad ei ole jõudnud nüüd mingisugusele teisele kultuuritasemele, nad on ikka loomulikutesse vana kultuur on neil see, mis neil on, kuna kogu haridus ja kõik on ju venekeelne, siis praktiliselt see tähendab seda, et et sealt ei saagi mingit muud kultuuri taset. Tekitadki näiteks vepsa kirjanikudki on ju ikka vene keeles kirjutan või siis soome keeles nagu Raissa Ardo Soomes või, või siin Anatoli Thowces voolu, kuidas elab ja Vassili pulki, kes küll hiljaga suri, jaganud on ikka kõikjale, tähendab, kuigi nad vepsa ainelisi teoseid kirjutavad, aga siiski noh, jutt on ikkagi vene keeles, teisiti olekski olnud võimalik noh, peab ka seda, ütlevad muidugi neil on ju ta on ju väga alla surutud, rahvas Nõukogude liidus on ju siga ära määratud, kui palju tohib olla üldse rahvusi, on olemas selline rahvaste nimestik ja kui sa sinna ei kuulu, siis ei saa passi endale seda oma rahvust, see on ju ka selle kaasa toonud, et vepslaste rahvaarv oli nüüd 79. aasta rahvaloenduse järgi uue andmeid ei ole käepärast või tähendab ei ole tõtt teada, oli 8100, seal ei ole üldse fikseeritud neid, kes on elanud Leningradi ja Vologda oblastis, sest Karjalas on kuidagi neis sallivamad suhtutud alati tunnustatud, et on karjalasse kolm põhirahvust venelased, Karelased ja vepslased ja selle tõttu, kuigi nad siis nad siis nagu rahvanimekirja ei kuulu, mis tähendaks seda, et arhiivides ei ole neid vepslaste nime all kirjas, mida vaesed lätlased ise ilmselt ei oska kahtlustadagi, aga noh, siin nii vähemalt rahvaloendusel nad siiski on ikkagi kirja pandud, nii et enamus nendest Repslastessest kaheksast 1000-st ongi just Karjalas. Tegelikult võib arvata, et ma pepslannast, etnodraktsiinast Katšikova on kohapeal lüpsa külades püüdnud neid kokku lugeda saanud umbes 12 13000. Aga no muidugi, kui arvata juurde ka kõik need linnades elavad lipslased, kes ei ole veel ümber advustunud ja kas või need Siberi asundused seal Kaljakutski oblastis ja Kemerovo oblastis, siis üks paarkümmend 1000 peaks need küll ära tulema ja isegi jah, elab ju meil siin Eestiski mitte palju, aga kahjuks ka meil ei olnud see rahvaloendus päris nii, nagu ta oleks pidanud olema, on ikka lausa võltsinguid olnud, sest näiteks üks vepsone, kes püüdis ennast kirja panna, tal see ei õnnestunud, seda enam, et ta oli ka passis venelane midagi lipslased ise kommenteerisid, et muidugi ta elab Dvigateli majas, noh vähemalt ühel vepslasele tähendab, mida mina tean, tema siiski pani ennast türklasena kirja kuni türklaste juurde tagasi minna, siis või vähe on neid küll järgi, aga muidugi ega neid kunagi eriti palju pole olnudki ja põlen, sihukese rahvastikutõus on olnud möödunud sajandi lõpust käesoleva sajandi alguses, kui sinepit üle 30000 ja aga noh, nad on siiski oma keele ja kultuuri siiamaani säilitada silmaringi saates oli just juttu eestlastest, et, et eestlased on meie päevini säilinud just tänu sellele, et neil ei olnud võõrast talupoegkonda kõrval ka vepslaste oli see olemas venelaste näol, kusjuures veel seda hullem, et väga suur osa sellest oli ju hiljuti ümber rahvustunud tepslased, see tähendas seda, et nad olid ju kultuuriliselt väga lähedased ja samal ajal on ka vepslased ju mitu sajandit varem kui meie sattunud võõra võimu alla, nii et see on muidugi üsna kangelaslik, et nad ikkagi tänapäevani veel alles on. Aga muidugi noh, eriti just viimasel ajal on see neile üsna raskeks läinud, sinimaanina olid ju ikkagi kirjaoskamatu rahvas, aga nüüd, kui kool ja haridus on venekeelne, siis paratamatult toob kaasa ka selle, et teravustamine kiireneb ja muidugi kõigi nende majanduslike tingimustega, mis on ja noh, toonud ju selle kaased külad jäävad tühjaks, mitte ainult muidugi Vepsamaal, aga Vepsamaal tähendab see ikkagi seda, kes külast ära lähedusse ikka paratamatult rahustab ka ümber juba segaabielud ja kõik see mõjub kaasa, aga vestlused ise ei ole küll päriselt lootust kaotanud. Nad on ikka viimasel ajal püüdnud veel teha või mis teha annab 87. aasta suved olid esimesed vepsa kultuuripäevad, neid on nüüd olnud ka järgmistel suvedel siin ja seal seal oli siis sellel esimestel kultuuripäevadel oli ka suur konverents, kus siis arutati vepsa probleeme ja võeti vastu resolutsioon, kus kaks niisugust põhilist punkti, mida taotleti, et ütles, et saaksid oma autonoomia ringkond oli see, mida nad nagu soovisid, aga et kas linnarajoonide näol, aga et see oleks üks ühine alast praegu on tõesti mitme administratiivüksuse all ja teine asi, et taastatakse oma kirjakeel, kirjakeele ajalugu oli küll üsna lühikesel, loodi kolmekümnendatel aastatel 20.-te aastate lõpupoole üldse Venemaal oli selline nagu rahvuslik puhang, jälle rahvuslik surve läks siis nagu praegugi natukene nõrgemaks ja seega kohe siis mõjus ja väga entusiastlikud on hakatud looma kirjakeeli väikestele rahvastele ja sealhulgas siis ka vepslaste lekke. Esimene aabits ilmus 32. aastal 48. aastal. Kirjakeel likvideeriti ka kokku ilmus umbes 30 õpikut. Segi, kellel oli toodud ladina tähestikuga ja nüüd autonoomia suhtes, ei ole küll suurt midagi praegu juhtunud, sest eriti Leningradi ja Vologda oblasti võimud sellele kangesti vastu ja praegune on siis kuskile külanõukogu tasemele püütud jääda, kuigi ma küll ei kujuta hästi, mida annab nüüd üks rahvuskülanõukogu kirjakeele osas on siiski natukene nagu edasi jõutud Petroskoisse, praegu püütakse taastada Ta vana kirjakeelt tehakse ka aabitsat ja peakski valmis olema ka 14 trükkimisega raskusi. Seal on muidugi olnud see probleem, et olnud väga suured vaidlused, kas tehase ikkagi ladina tähestikuga või slaavi tähestiku teadlased on küll pooldanud Te ladina tähestiku juba traditsiooni jätkamise mõttes ja ka muidu on igatepidi sobivam läänemeresoome keelele, aga just nimelt nagu kohalike poolt on olnud sellele vastuseise tahetud ikka slaavi tähestiku, aga nüüd küll nagu viimased andmed on, et ikkagi ladina tähestik kipub peale jääma. Et õpetajad on hakanud pooldama rohkem ikkagi ladina tähestikust, sest muidugi see ei ole ju eriti raske ära õppida, seda enam, et et ka ju võõrkeelt peaks ikkagi Venemaa koolides õpetatavate. Jätsite nüüd tagasihoidlikult mainimata selle aabitsa autor, olete teie? Ei, mitte selle aabitsa, nemad teevad Petroskoisse aabitsat. Aga siin avanes võimalus ka teha aabitsat õieti lugemiku, mis oleks siis koos Aabitsaga, sest muidu ei täpselt ei tea ju, kuidas abiski hakkab levima. Kuna kirjastuskooperatiiv kupar lubas selle lahkelt välja anda, nii et need praegu siis ühesõnaga on lootust, et ütles, et saavad kaks aabitsat või õieti noh, nagu lugemisvara juurde. Sest ega neil seda ju ei ole.