Meie kool kui palju uhkust ja rõõmu neis kahes sõnas, kui lausungeid võõrastele. Täna jutustame sellest, mida tähendavad need sõnad neile, kes mõtlevad meie kooli all Tallinna polütehnikumi. Muutumatu järjekindlusega lähenevad kellaosutid poolele üheksale. Selle teadmiseks ei ole vajagi vaadata suurele elektrikellale polütehnikumi igal korrusel vaid heita lihtsalt pilk aknast tänavale, kus iga rada üle kevadise Tõnismäe Tondi Lilleküla poolt Kingissepa tänaval toob komsomoliväljaku äärsesse kõige valgemasse koolimajja sadu pruunis kollase randiga vormimütsis poisse ja tüdrukuid kõikjal üle kogu vabariigi. Oleme tulnud siia õppima tänapäeva kõige edasi Piivamad teadustehnikat. Siin on rahvast üle 1000, kuulake, kui palju hääli tuleks veelgi rohkem, kui ainult selle majas seinad mahutada suudaks. Arhiiv räägib, et oma olemasolu 40 aasta jooksul on tehnikum vahetanud asukohta 25 korda. Ja ega see ruumipuudus lakkagi meid jälitamas, sest tehnikasajand vajab üha rohkem tehnikuid. Suur aeg nõuab suuri tegusid. Sinul tulevane tehnik, kes saab praegu konspektid kaenlas, ootad uue koolipäeva ost. Kõlabki see jah, hea oleks öelda koolige kuid tehnika on ka siin vana, kella lasknud puhkama minna. Koridor jääb vaikseks ja kooli 21 õppekabinettide uste taga asutakse arutama probleeme peaaegu kõigist teaduse ja tehnikaküsimustes. Õppealajuhataja seltsimees põhjale. Missugused elukutsed võivad saada saatuslikuks sellele, kes astub kindla otsusega esmakordselt üle meie koolikünnise tehnikumis. Erialade valik on väga rikkalik side tehnilistel aladel. Sageli uued tehnikumi õpilaskandidaadid küsivad minult, milline eriala tehtud, parim. See küsimus on väga raske vastata. Sest kõik erialad orjad. Meil on õpilasi ja palju lõpetajaid kõikide eelnimetatud erialadelt ja kõik nad on armunud oma erialadesse ning igaüks leiab, et tema valitu, tee alati on kõige tähtsam ja kõige pale. Omast käest tean kinnitada, et ükski neist tulevikuplaanidest, täideviija on kõike muud kui lihtne kuid selge on see, et enne uute avastuste juurde jõudmist on vaja saavutada teadmisi piir, mille tagant hakkab paistma tundmatu. Kuidas seda tehakse näiteks selle ukse taga, millel on silt elektrotehnika ja mõõtmiste laboratoorium. Vastavalt mõõtepiirkonnale on intervallid null koma. Mõõteriistal näeme uute mõõtepiirkondade. Panime teise kursse elektrotehnikatunnis null. Seda viis, mitte siin sellise onu ja peenkesvõimelise arvutamine, kriitiline eksamipiletil. Eks Sämedega kehade eksamid, need on meie elust lahutamatult mõistvad. Ning anname sellele lahkume. Ja vaatame, tehakse järgmise õppekabineti ukse taga. Kolmanda arres grupi õpilaste mandaadi tehnika tund täis. Seda ainet õpetad meil seltsimees Arnold, disatan. Me külastame koos teiega tunde, kus reeglite, valemite, definitsioonide ja arvudega tehakse selgeks kõndi eri ainete vahel üsnagi keerukad küsimused. Raskused on selleks, et neid võita. Seda enam, et praktika rõõmud teevad tasa kõik pingutused tundides. Koolil on elektrotehnika, auto ja raadiomontaaži erialade õppetöötajad. Praegu ma olen ka, kus kordamööda riivavad praktikad, kõik tehnikaüliõpilased mehaanikatöökoda. Kuulake, missugused tähele sõitjateruumi ühe seinaääred on Reatreljeebeetseeri teisel pool aga lauad, lukksepatööd, pinkide laudade kohal, aga poiste kummargil seljal õppinud kolmas härre, mis tähendavad need tähekama? There-there tähendab raadioaparaatide ehitus. Ja kui kaua ta sellel taktika sellel praktikal oleme olnud nädalal ja millised teie olete juba teinud? Me oleme läinud juba mutrit. Ja kardina ette nähtud Reet presidentide ja samuti hetkega. Jah, meil on ette nähtud tööpinkidel, jaga sepikojas. Meie lähedal töötab praegu tehnikumi väetid tüdrukud, et ka tracki ei ole? On küll mõnikord ausalt öelda, ma olen mõelnud. Paraku ei ole. Aga kui haritud eriala meeldib vôi oma eriala lahedaks, no mitte millegi vastu vahel niisugust rõõmu ära või et seda ei saa millegagi võrrelda, näiteks kui räägime ka üleval, oli esimene sama kokku pandud signaallamp läks põlema ja see oli niisugune rõõm, et näidata vähemalt naelu võttis külla. Sellest, mis ootab neid õpilasi järgmisel aastal. Pidime vanematest meelde, et eelmisel aastal panid aparaadid kokku oma töökojas, aga tänavu päevakäive tööd on ettevõtetes õhtuti kolm korda nädalas koolis ja kuhu teid suunati meie grupi poissi töötab raadiomajas punase räti, televisiooni ateljeed, raadiojaamad ja kuidas tööl läheb? Pole viga saanud, uue tugeva praktikas. Ei kirjeldab kindlasti meie tulevast tööd, sest juba praegu ja vastutama oma töö eest ise. See ongi kõige. Alumisel korrusel toetus me kõige kõrgemale korrusele, kus tehnikumi raamatukogu suurim kooliraamatukogud Tallinnas. Ja tulebki meeleldi vahetundide ajal ja peale tunde kõige raskemale ruumist välja kiskuda sest alati leidub midagi vajalikku väga huvitavat. Teiste tuntud ajalehtede ja kirjade seas. On ka tehnikum oma välja andnud elektrikut, ajakiri elektron. Meie seda üsna suur pakk 12 kuud kirjutatud musta dušiga valgele paberile. Kaanel on suured pealkiri, selle kõrval kujutatud koolimaja iseloomulik ümarnurk, televisiooni antenniga, elektrimete sümbol, elektron, mis jookseb parajasti mööda maad. Kaante vahele on aga jäädvustatud pildid ja sündmused grupi elust. Eriti hästi istuv pooltel nähtavate piltide tegemine. Iga mälestuskildu elustub fotosüüdistus. Seda ajakirja lehitsedes satume alati vajutada. Niisugune kainet arvestust nõudev ala, nagu elektrotehnika ja siineti. Kirjutatakse lõbusaid lugusid, joonistatakse humoorikaid. Niisiis, ka kõige raskematel koolipäevadel jätkub aega kõigele juurde kuuluvale see optimism, mida tiivustab alatine põlemine ja visa too teha ja õppida võimalikult rohkem. Nii loodi õpilate kommunistlike noorte initsiatiivil ühiskondlike elukutsete kool, kuhu astud väga palju õpilasi. Selle kooli juhtkond koosneb õpilaste õpetajateks vallaga nii tehnikumi õppejõud kui ka õpilased. Direktoriks on elektrotehnikaosakonna kolmanda kursuse õpilane Toomas Kaljas. Missuguseid elukutsete koolid võib avaldada? Me koorid võib avaldada mata raadio, foto, langevarju ja vorming truktorite eriala. Peale selle tänava lõpetasid veel komsomoli, ajaloo ja dismi rektorid. Põhimõtteks saada võimeliseks õpetama teisi ja millisel erialal on kõige rohkem õpilasi? Kõige rohkem on meil õpilasi, pataja matavad. Nüüd on huvitav kuulda, missuguseid küsimusi tuletult direktorina lahendada, see tähendab, kuidas on tunne Allaid koolidele. Põhilisteks küsimusteks on ikkagi organisatsioonilised küsimused, mis sa näiteks teed, kui mõni võlukaalu pahandused pidurdussaadet, kas jale niuhti urka? Seni ei ole ma tõepoolest nüüd kindlasti ta ise esimene oli. Ühiskondlike elukutsete kooli organiseerimise olid kommunistlikud noored ürituse algatajat, eks, kuid ka kõikjal mujal võime märgata kooli komsomoliorganisatsiooni juhtivat kätt. Paljon komsomolide parandamiseks ära teinud nukk, keda juba viiendat aastat järjest valitud tehnikumi komsomoli organisatsioonis sekretäriks. Seltsimees lukk räägibki meile kooli komsomoliorganisatsioonidest. Me oleme jõudnud selleni, et komsomoliorganisatsiooni ridadesse kuulub momendil 83 protsenti õpilaste üldarv. Käesoleval õppeaastal oleme vastu võtnud 203 kommunistlikku noort tugevnenud tundev gruppi komsomoli algorganisatsioon, milliseid tehnikumis 29 ei ta õppegrupp. Siis võib öelda, et õpilased on klassivälise töö raames ära teinud väga palju huvitavat. Nilisi läbigruppidele. Enne võistlust. Korraldasime noorte suvepäevad, nelistest võtsid osa 58 noor. Samuti toimub telklaager esimesena teise kursuse õpilastele, kus eestlasi tehnikumi kursuse lõpetamine ja antakse kätte nad eriti ei ole unustatud ka ühiskondliku kasuliku töölõiku. Nii õpilaste jõududega killustunud rida laboratooriume õppekabinette käidan külge löönud ka töödega noorde sovhoosis. Sovhoosis on käinud tööl üle 300 samuti kuuluvad kommunistlike noorte arvele suuremate poodide. Väänatan tunnid lõppenud kooli staadionile, samuti meie endi õpilaste kätetöö, kogunevad poisid, kes, kes ei tahaks selle võimalikult tasa, kiiremini tugeva tehnikumide vahelist paremust näitavad võistlused. Hakkasime omavahel arutama, et mida eriti huvitavat on meie koolis toimunud, mida võib taotlejate sisse panna, sest sündmusi on nii palju ja siis libisidki ühe mehe suur suurepärane mõte, et armastatud eriala õppides on iga päev iga tund koha ette põne uus avatud. Seda tunnet ei saagi sõnadega edasi anda. Kertule elab meie keskel, mõistab seda ise. Eriti tüdrukutele soovime rohkem julgust ja otsustavust. Tehnikat võivad valitseda ka tütarlapsed, olemegi juba jõudnud, põleviku tuleb, see näeb koolidirektorite lahusseviga. Heidame meiegi korraks pilgu oma toreda kooli lähemale tulevikule. Meie õppeasutus on ette valmistanud meie vabariigi rahvamajandusele tuhandeid noori spetsialiste ligi 30-l erialal. Raske on leida praegu vabariigist ühte ettevõtet või asutust, kus nende töö juhtimise jõudeniseeritud ei olegi kaasa tegevad meie endised kasvandikud. Meie saame väga hästi aru, et spetsialistide ettevalmistamisel kogu aeg tuleb sammu pidada hoogsa tehnika ja tootmise arenguga. See vajab aga spetsialistide ettevalmistamist reaaluutel erialadel. Lähimas tulevikus avame tehnikute ettevalmistamist automaatika ja telemehaanikariistade tootmise ning kontroll mõõduriistade ja regulaatorite tootmise erialadel. Sellele lisaks on tulevikus ette nähtud veel mõningate aktuaalsete erialade rajamine. Lõpuks on aeg rääkida sellest, millega tegelevad meie kooli õpilased õhtul. Siin on 1000 võimal näiteks korrata õpetaja koolimaja neljandal korrusel festivalil Isotamm juhtimisel koolilühilainesaatja. Raadiosõlme on kõik valmis järjekordseks saateks. Ühiselamule käiakse kogu grupiga, lühised, diaatrid või kõige parem, lüüakse ise kontsert lahti. Ei antud igale neid näha aegu ei antud igale neid lihaseid, mis nii kaasaegse filmi teha praegu, milleks valmis veetma päevi? Te kuulsite Tallinna polütehnikumi raadiokomitee saadet MEIE KOOL. Saate toimetasid leilitoru ja Jüri Jürimäe. Diktorid oli endandor ja Maido Mölder. Reporterid olid Jüri Jürimäe ja Maido Mölder. Tehnikud, Margus Nõlvak Kuuno Hargla Kaupo tarvis ja Mati Laidla.