Kere üle metsade ja vainu tee kõmesid vasksete kellade löögid, kuulutades Padise uute peremeeste võimu, võimu, maa ja veeinimese ja tema hinge talupoja ja tema töö vilja üle. Võimu Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome üle. Uhke ja võimsana seisis looklevassimika jõe kaldal loss-kindlus. Tsistertslaste Padise klooster. Möödusid sajandid. Ajalugu mõistis kohut nende üle, kes kutsumata tulnud risti tule ja mõõgaga sirgus Pad isegi rahva selg. Ning talupoeg hakkas sootuks uue pilguga vaatama neid kahe meetri paksuse müüre kõrgeid kaariaid, aknaid ja süngeid pilve. Olid nad ju kaugete esiisade poolt mitte ainult kardetud ja vihatud vaid ka nende endi kätega kokku kantud tahutud ja üles laotud. Praegu on pärise klooster Baltimaade kõige paremini säilinud kindlusklooster. Meie huvitavamaid arhitektuurilisi mälestusmärke, mida hoiame kui rahva vara ning armastame kui üht erutavat kivisse kätketud lehi külge sünnima minevikku, luust. Tasahilju just nagu mälestusi heietada, pes vuliseb Simmiku jõgi mis kaugetel aegadel ühes oma kaunis sopikeses andis paiga Padise kloostrile ja sai temalt vastutasuks uue nime. Kloostri jõgi. Täna tema kaldal koos arhitektuuriajaloolase Villem raamiga kelle palusime vahemeheks tummale kivide ja meie mikrofoni vahele. Kloostri põhjafassaadi halli paekivi värvib päike. Lumi saab, tähendab, kõik on vaikne. Sajandid vangistavad. Märkamatult tabad end mõttelt, kas mitte siinsamas ei seisnud tol hämaral ajal esimene rühm lõunast tulnud hallides peakotiga mantlitest mehi et joota hobust, sõnniku jões? Jõgi muidugi on palju muutunud. Jah, jõgi on väikseks jäänud, vanad kõrgkallad on näha. Uurijad on praegu paljatus kunagi vesine tuhus. Viimane langus on alles sündinud hilisemate aastate jooksul, kui silla juures kaotati ära vana veski koos oma tammiga kaitseb pea kahest küljest ja müürid ulatuvalt pea Grete. Kuna teine poolt kaevati kraav ja nii haaraski vesi, kuhu kloostri kitsama ala selles uue kiriku põhjafassaadile on hiljem külge ehitatud kõrge avar väravad, torn, see parempoolne parempoolne osa, mis pidin kaitsma kloostri teist peaväravat rünnakute eest. Kuna ta oli piiratud veega, siis näete, ta, torn on ehitatud väravatega, mis olid varustatud sildadega nende vanema poolt kivi, kus võllid peal hoid, kus siis kettidega sild vahelduse korral üles Winati, esimene kaitsesõlm esimestest väravatest oleme läbi. Siis tuleb teisest väravatest ja, ja see oli kinnine kõik ja see oli kinnine nagu tunne põlvi ja kaetud selle põlvedel. Tal oli väravatornis väike kabel mis tola uskumist järele pidi kaitsma. Väravat rünnakute puhul. Siin on üks vägev palk. See palk pärineb 16.-st sajandist. See padi selleks siia, et sinna peale toetada, toetada vana püssinimetatut, haakpüssi ja nii hästi säilinud. Kas ta on vihma eest kaitstud. Näete, vana auku seiskus, piss toetus ongi. Kui räägitakse kloostrist, siis millegipärast kõigepealt kangastub kohe niisugune sünge võll ja Tret, mis tingimata viib mitte üles, vaid alla poole keldrisse. Keldritega Ta on täis, ehitavad kõik tiivad. Et selles veenduda, astume praegu sisse ühest keldriuksest, näete siinsamas paremat kätt ja Me oleme pimedas sünges. Võlvialuse oleme kloostris olenev kloostris. Selle viie sammuga neid kohe minevikku astusime. Umbes 500 aastat lähme korraga korraga viit astmeid mööda alla ja teistele ka viis trepiastet ja all võtab vastu. Olge pimedas ja kuutel Kellid. Omal ajal hämarat volitud ruumi, kus altarite ees põlesid väiksed vahaküünlad. Jaa, müstilised kujud seisid seina ääres, nende vahel askeldasid pikkades hallides Smantides mungad, me oleme praegu Padise kloostri alma kirikus. Võttis pange tähele, kummitav ruum. Tõepoolest, neljakandiline keskel jõus kaheksakandiline sammas, vaadake missugune kappideeldanud, missugune alustanud Vasalemma marmorist teened välja raiutud profiiliga 200 samas 88 kanti ja vaadake, samba päält tõusevad kaared, mis toetuvad ilusatele vööde kaartele, nende väljaraiutud näete kahest vorstitaolisest mõikast. Kaksikvõigas vööde kaared, nendele toetuvad kõrged võlvid ja Songiks Padise munkade iiliti pärslaste mungaordu üks iseloomulikumaid jooni. Et nemad jaan taga, mitte välissuurt, nii aadliku ilu, vaid panid rõhku hääletöötlusele, soliidsele, ehitustehnikale vaatame lähemalt. Kas näed, kas vanameister ilusti on töödanud kivi ta kindlas suunas töötab kivi haamriga. Nende jäljed on praegu näha ja ülalt alla. Ja kohati viivad nad diagonaalis selle ära, kuna serv on alati peenema haamriga täkitud, et kivi murduks. Kui võtame arvesse ikkagi, et see on tavaline tarbesammas nii-öelda, mitte nagu nüüd mõni aeg tagasi, majad ilu pärast tehti siis ta on ikka väga korralikult välja töötatud. Ega need mehed fassaad ei armastanud, nemad tegid täpselt seda, mis oli tarvis ja tegid selle hästi ja mis on hästi tarvilik, on ka ilus, võib olla, peatume pisut üksik asjalisemalt nendel omaaegsetele ehitusmeistritel, kes jätsid siia Põhja-Eestisse endast niisuguse huvitava mälestusmärgi. Systertslastel olid ju esimesed abilised vallutajatele maakoloniseerimisel. Kuid selle juures oli nendel terve rida häid ehitusmeistrid. Ja oma kodukohast siia rännates tõi nad kaasa ka oma ehituskunstioskused. Ja muidugi õpetatakse seda kohalikule rahvale ja sundisid seda ehitama endile ülesse linnuseid, kloostreid, kirikuid, oma ideoloogia ja oma plaanide rakendamiseks. Need siin tegelikult küll välismaa ehitusmeistrite mõningaid oskustike omadusi, kuid tegelik töö teostajad olid meie inimesed. Nii talupojad, nende inimeste esivanemad, kes praegu siin uksel tunglevad ja no ühe kõrvaga teie jutupula, sealse noor rahvas, ekskursioon või mis seal juhuslikud möödujad astusid sisse või ei ole. Kas taolisi kabel, keldreid või kelder kabelit Grete võib sageli leida minevikku arhitektuuri mälestusmärkide juures. Soon õieti vanema arhitektuuri iseloomujoon. Aga Eestis 13. sajandil, kui algas uus Artura järk, oli euroopardituuris krüpt tegelikult juba kasutuselt välja langenud, kuid meil siis pärslased, toovad ta uuesti sisse nii Kärkna Tartu lähedal kui ka siin Padisel son täiesti erandlik nähe vita ainult Eesti arhitektuuriajaloos, vaid ka kogu Baltikumi Arturi ajaloos esineb hilist krüpti esinemist ainulaadsel kujul. Siin on nii, et kui me oleksime siia ruumi astunud sajandit neli-viis tagasi, siis oleksid meid vastu võtnud niisugused mehed, keda te kirjeldasite enne peakottidega alli kuuega kapuutsidega kapuutsi ja hall mantel maani maani nöör peal, nööridega, roosikrants rippus vööl. TEHA kujut. Võib arvata, et siin oli arvukalt altareid. Nimelt oli munkadele kohustuseks iga päev teatud pühakute ees lugeda palveid. Need pühakud oli palju kellelgi tarvis heas vahekorras olla. Kirikusse mahub kõik ära, siis paiguti osanit alla krüpti. Me teame, et isegi taine kirikutes loom kuni 50 60 altarid tõesti koguni ja ja munkade neid vähem. Mungad töötasid mitmel masinal. Diplomaadid on tares kõikide head vahekorda pidada ja, ja pärast kuuleme Padise kloostri unistamisest Sis Padise kloostri õnnistati tervele reale pühagutele ja pannakse juurde igaks juhuks ja kõikidele teistele pühakutele mitmeid arusaamatusi. Ja need on osavad mehed olnud küll. Läheme, vaatame edasi Raivole kloostri kiriku aluses suures võlvitud keldris. Võlve jah, silm praegu veel küll ei eralda sind pistikust tuld tõmbama. Oi mis on külarahval kloostri all asjatila? Kartuliämbriga kelder ammu teie käes juba. Kartulisorteerijad vaim ei karda, ei karda, pole näinud, ühtki, ei ole siia. Kartulite kaalikaklapid. Aru küll ei saa, aga eks mungad oskasid Mõnusa mõttest asjadest lugu pidada. Kuidagi ei hakka silma ühtki veini, vaatasin. Ei veni, vaid olid kindlasti Muugale, sest nad olid väga külalislahked. Rändadest mööda läksid ja neile pakkuda alati süüa, pakuti veini, on teada suuri kloostrid, samast hooldustus, padi isegi on, kus üle 10000 pudeli aastas läks ainult kloostri enda tarviduseks varesele, mis läks müügile, vein, peamiselt madise ema koosseis, Saksamaalt pärit? No ei saa öelda siiski, et vaati ei ole. Aga siin ei loksumite vein sees. Ja kahjuks kuluks meelega ära külma. Ja ega siin ongi nii kõhe. No südatalvel on siin hea käia, suvel on siin täis täisti täiesti külm. Kuidas. Ilusti härmas praegu on ja praegu on tõesti tore. Niiskus on läbi tulnud ja nüüd Alt külmuda härma löönud. Nagu maaliline, nagu mingeid teatridekoratsioon on, siis meil uurijatele väga härmatis meeldib sest härmatise puhul tulevad müüris nähtavale palju selgemalt kui muidu kõik vanad, müü, õmblused, ümberehitusjäljed ja nii edasi. Kolm päeva tagasi taina linnamüüri niivisi uurisime harmatanud pinnaga käsi fotoaparaati filmiaparaatidega läbi, et tabada kõiki peensusi, mida muidu ei näe. Ja nüüd siis jälle vägevad võlvid, jälle värav, mis tolleaegsele talupojale muidugi oli väga tõsiseks tõkkeks, kui ta kutsumata külalisena kloostrisse tahtis tulla ainult talupojale vait kah suurele sõjaväele. Me teame, et ta on kuni 13, näevad piiratud paisroosid, enne kui vallutati. Millal see kõige pikem piiramine oli. Kõige pikem piiramine oli siis, kui rootslased valutasid Padise kloostrit venelaste käest. Liivi sõja ajal Vene-Liivi sõja ajal. 16. sajand teisel poolel. Mulle käib tuline heitlus Padise kloostri müüride all. Ja seekord noored kasvavad jõulud. Te olete mitu korda sellel paigal, üldse nii sõjakisa on kostnud tüki 10 külvi ja esimene suurem kahtlemata oli Jüriöö ülestõusupäevadel kuid siis viimased suured lahingud peeti juba Liivi sõja käigus, kuid Roostal korduvalt käis venelaste käest rootslaste kätte ja rootslaste käest uuesti teiste valdusse, kes tahtsid kindlustama võimu Baltimaadel koonisaatorid ja nüüd käib juba mõnda aega niisugune lustakas sõjapidamine. Siitan Kons terve nahaga välja tulla, sellest lahingumöllus kas ei taha alla anda või? Kummad mungad on, poisid on mungad või? Tasujad olete lugenud, poisid? See on teie kandi mees, eks ole. Aga kuidas seda ülestõusu nimetatakse? Neini sinnade alumist müüriosa, mis pärineb enne Jüriöö ülestõusu, tema alumine osa näitab meile, et teil oli tegemist siin vanasti suure neljakandilise elamutorniga sises elati ja ühtlasi oli temaga kindluseks. Praegu on väljakaevamine siin käimas. Oleme tänavu suvel töötajad, kohalikud kooliõpilased ja näete, suur osa hoovi on välja kaevatud ja uusi vanu osi on tulnud nähtavale, nende hulgas kahte suur sisemine peavärav, mis siiamaani oli pea täiesti mulla all. Kas on säilinud aastaarv, millal esimene kivi pandi Padise kloostri müüri? Me teame, et nad üritasid luba Taani kuningalt, kes tol ajal oli Põhja-Eesti valitsejaks ja Taani kuningas andis neile kiviehitiste loa aastal 1317. Ja juba siis ta nägi ette, et siin ei saa ehitada mitte harilikku kloostrit, vaid kloostrit tuleb ehitada kindlusena et ümbritsev rahvas ei saaks vallutada uute valitsejate asulat. Loa saamisel oli Taani kuninga tingimuseks, et kloosid kaitsvad müürid oleksid vähemalt kaks ja pool meetrit paksud ja kaks ja pool meetrit kõrged. Ja nagu näete, on müürid, tõestasin tüsedaid, jõulised, nii et 1317 pandi siis see müür paika ja juba 1343. aastal said nad tõsise tuleproovi ja öelda, siis on klooster ära rüüstatud puitosad põletatud, nii et siiski need Taani kuninga poolt ette nähtud paksud müürid talupoegi kinni ei suutnud pidada. Jah, ei suund hoolt kinni pidada ja seda muidugi võtsid. Kloostri taastad hiljem arvesse ja nagu te näete pärast jüriööd kloostrikompleks, see on hoopis jõulisem, hoopis suurem ja ehitavad juba dolla kõige moodsama ehitusprintsiibi järele. Nõndanimetatud suletud neljakandilise kindlusena, mida meie nimetame konvent kindluse tüübiks ja mida rakendati peaaegu kõikides Eesti ordu kindlustas näiteks Tallinnas Rakveres, Narvas, Kuressaares ja mitmes kohas mujal. Nüüd tulime siis kloostri või kindluskloostri siseõue ühtlasi kas niisugusesse paika, kuhu tol ajal üksi Ilmlik patune tulla ei tohtinud või kuidas ei tohtinud tulla siin võist liigud ainult pühitsetud mungad esikloostri otseselt koosseisu kuuluvat töölismungad, ilmik vendadeks, isegi nemad ei tohtinud liikuda kloostri ruumides ega kloostri sisehoovis. Kuhu siis nüüd? Kas läheksime kirikusse? Ühesõnaga sinna, kuhu ka ammustel aegadel, Padise külaline, kõigepealt riidist ja, ja siin me nüüd oleme ruumi pikkus, meetrit 30 või ligemale, tuleb rikkus ära, kõrgus paarkümmend meetrit nii palju, ta ei ole ta umbes 12 meetri ümber. Vaadake, kuidas huvitavalt mõjuvad siis need võllid, vaat see on see äärmiselt avar ruumi tunne ja kõrged aknad. Suur löö neljavööde kaarega kantud võlvidega anattale avaras suure mulli, isegi praegu ta on üks suuremaid Eesti ühetüübilisi kirikuid. Vaadaku võimsalt, need kaared kannavad neid võlve. Nad ei ulatu mitte maani välja, vaid toetuvad seinas olevatele tugikividele ehk nõndanimetatud konsoolidele. Ja nii jääb mulje, võlvid nagu ripuks õhus naasvad juurt erilise kerguse ja avaruse. Tõsi, üldise olueeskirjaga oli keelatud igasugune ilutsemine ette üleliini kasutamine ja nii edasi. Lihtsus ainukene kunstniku võimete rakendamise koht on olnud neil konsool, kivid vööde kaardi all, kahjuks ei ulatu sinna juurde ta maastama, meetrit kuus, seitse kõrgel pea kohal näed ilusat gooti raamist juua aknakest konsoolil ja kahel pool aknakest on kolmiklehed ja. Neid kolmik leelol üldse tüüpilised Padise kloostriviljad veel mitmes muus kohas on neil võib-olla mingi eriline tähendus. Neid keskajal kasutati kui ususümboleid, kolmainuususümbolid kolmleti, need piltlikult kaitsma. No ongi hästi säilinud, kuna sool ja sõnasi säilunud tõepoolest kuna aken kujutab endast õieti vaadet paradiisi sinna, kuhu usklikku inimest lubati saata pärast surma. Kas te näete, huvitav selle konsooli all on ümmargune, ringringis on kolmnurgad. See tuletab meelde meie rahvakunstis õlle kappadel esinevaid etnograafilisi ornament. Päris täpselt kohe meenutab seda ja võib arvata, et siin tegutses tõesti mingi Eesti päritoluga meister, kes rakendas kohalikku ornamentika kah sellel konsoolil. Oi, see on erakordselt huvitav asi. Kas meie vanemas kirikuarhitektuuris on rohkemgi leitud eesti rahvamustri ja teiste motiivide kasutamist siiani ei ole leitud, kirikusaali ei leitud, on esinevat küll eesti talupojakujud sulgedega ja vanas riietus näiteks Pöide kirikus kuid ornamendi otseselt kasutatud ei ole. Ja võib-olla oligi see osav kiviraidur, kelle töölede meie kirikusse astumise hetkel nii kõrge hinnangu andsite. Koguni siitsamast, Padise lähedane talupoeg, mõni andekas meister, vaid see, võib-olla see võib olla. Kahjuks puuduvad meil lähemad otsesed andmed selle kohta kuid on ju täiesti loomulik, et kohapealsed tööjõudu kasutati. Ja mikspärast ei võinud ka mitte võrsuda kohalikust inimestest häid meistreid, kes võisid täita ka suuremaid ülesandeid. Ja me teame, kloostri ehitavad mitte kahe-kolmekümne aastaga, vaid teda on ehitatud, saad aastad Lunades, konsoolid huvitava on juba nii lagunenud, kuid või ära tunda roosi roos oli munkadele märgiks, et nad peavad vaikima. Kuna seal sellel konsoolil näed ahvi külje peal. Ta kükitab jah, jah, jah, jah. Nad on jänes ja hunt, mida siis seerias tähendama? Seal kirikus tuleb meeles pidada kirikus ja näete, selle konsooli esiküljelt. Näidatakse ahvile peeglit, peegel, see on nii-öelda tarkuse sümbol. Meie peame peeglit, edevuse sümboliks, edevust, sümboliks. Peeglist näeme tõde, tõsi ja ahvile kui rumaluse sümbol, näidatakse peeglit ja tahetakse rahvale meelde tuletada, et et tuled ikka ahvi olukorrast kaugemale jõuda. Kuid afi all Need, loomad, jänes ja hunt, need on kah väga halvad loomad, keskaegsest sümboolikast. Jänessonil, liiderliku jal, lõdva eluviisi ja patu kehastus ja hunt, samuti õel tegelane. Nii et keskel saab kahes lehes habemega pühakut, keda me peame selle mungaordu pea pühakuks rajajaks, pühaks bännardiks. Kes oli kuulus oma tarkuse poolest. Nüüd nähtavasti meister munk, tahangi näidata, et Ühel pool on tarkus ja teine pool rumalus omavahel õigusi alates ja kõik muu ja mustvalge selle vastu. Klooster tahtis nagu võidelda, muidu ta pärast kahjuks unustas selle oma kalli põhimõte. Ja läks rohkem paranduste ja jõupoliitika, pole veel neid kahte lõvi tunnetusel. Ei, nii kaugelt vähemalt mitte küll kaks lõvi ajanud ennast püsti tagumistel jalgadel ja Pealt meeleheitlikku võitlust. Ühe lõvi saba on kuidagi niisugune nagu loomaaias lõvil saba ei ole ja ta on ristikujuline ristanud. Riistun otsas. Täpse lõvi oleks hea lõvi tarriski märk küljes. Aga kiriku, lõvi, kiriku lõvi, aga teine lõvi tal on väga kahtlane, saba otsas kobrutav, mis jutt? See on kindlasti kurilõvi ja vana usu põhimõtte järele oligi pisut arusaamielust, et alati käib võitlus hea ja kurja vahel vaat kui elavaks muutusse, ruumäki, kui seda vaatas. Inimese pilk, kes on harjunud lugema sajandite jälgi kividelt ja vanasti tahetigi, et oleks osatud lugeda, sest rahvas ei osanud lugeda kirjatähti ja selle asemel, et näidata neile pilt kujutust ja püüdis selle teel sisenda rahvale oma ideoloogiat, oma ilmavaadet ja propageerida usukultust. Ja, ja see oli kõike muud kui rumal meetod, see oli üks väga otstarbekas tol ajal ja keskajal tuuris väga sageli rakendatud meetod, mida suured katedraali fassaadid on õieti ju pilt kujutustes esitatud piibi lood. Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus on neid kirjatud konsoole, janu Q7 ja kuuele konsoolile mahtus siis pikk-pikk ja põhjalik jutt jah, terve terve filosoofia, mis tol ajal võis muidugi veel veel pikem olla. Kindlasti kui mõni pidas jutlust, siis kahtlemata oma jutluse. Illustreerimiseks võiks ta sageli näidata ühe neist konsoolidest ja kuulata rahvale meele helistada ootavale sina mitte nagu see ahv või nii edasi. Aga? Kas see on siis munkade arakast või see kas pärineb mõnevõrra uuemast ajast on sattunud kloostrist siis, kui kloostri üle antud juba mõistlikudele. Katsume lahti kangutada seda annataris, murda poisid appi. Meil siin abimehi palju näeb. No näed, et oligi lahti, väga huvitav. Lahti tuli, läks uuesti kinni ja enam ei saa? Ei. No jah, varakastis peabki nii seal olema, keskel näete võtmeauku ja võti sisse pistes paneb liikuma pikuti kangi ja see omakorda lükkab iga serva alla paari metallist konkse, mis sulgevad kaane täielikult. Aga miks see teine võtmeaugu, teine mahuk? Jason petteauk? Niimoodi kui vanas pimedast parema jaoks hakkab urgitsema, siis ta midagi kätte ei saa. Kuidas üldse nii leidude seisukohalt, Teie restaureerimistöö siin vilja on kandnud, ka tuleb maa seest midagi päevavalgele. Leidja pole siiamaani eriti palju tulnud, sest me ei ole veel sügavamates kihtides jõudnud. Huvitaval kombel oleme leidnud vana päikesekella, seesama jah, seesama küsima, mis siiruviiruline kivi, see on neljakandiline plokk, mis seis kunagi sambal on, aastaarv 1596. Tehke matemaatikat. Avimehed, kui vana see kivi on? Tõmmati kohe härmatanud mördi kasti peale sõrmega kaks aastaarvu ja läks lahti. Tagurpidi läks kord isegi. Nii 362 aastat. Aga kas te, poisid neid mehi ka teate, kes sinna kunagisele altaripaigale oma nimed on suurelt kirjutanud? Ei tea? No teie olete lühemad mehed, nii kõrgele ei saagi kirjutada, eks ole. Tõnu Koit ja Endel. Endel Tomberg või mis ta on? Ants ein Halm. 30. mai 1957, Alan, alles hiljaaegu käinud seda vana kloostrit siin ilustamas. Oma arvates. Kas sinu nime ei ole kusagil? Ei ole. Aga miks sina ei kirjuta siia oma nime? Kes suvel raius sinna värava puhta kivi pääle nimetähed, seal on ju praegu lugeda. Kas te Rein olnbergi tunnete? Kas see mees abi selle asjaga hakkama? Aga huvitav, kes sealt ülevalt katuseplaadid lahti kiskus, pideva kas jälle tema. Aga meil on siin praegu näete ilus leidude ruum, tegime uue väravate ja panime lukku ja lukuauku nüüd puruks taotud. Vaat siis visionaalse Rein tandeist suurem poiss või suve vaatas käega puruks sellest mehest jagu kuidagi ei saa siis. No kui isa ja kui sa, kui kool ja kui seal koolis ei käi siis tuleb see mees kohtusse anda. Te teate, missugune silt sellel majal väljas on? See on muinsuskaitse all ja see on riiklik kaitse. Kõik posid pole pahad poisid, minev suvi, terve hulk poiss olid, abiksin kaevamas. Leidsid terve hulga huvitavaid asju. No need on siin ka tublid poisid. Ega nad muidu nii kõrv kikkis oleks, teie juttu kuulevad? Poisid vist Repsasin on. Kuhugi väikse torni jah. Nii tornist on ilus vaade küll, aga tuul tõmbadega see meie mikrofoni ees toimuva jutuajamise jaoks kõige parem ei ole. Ilus vaade avaneb tornist. Ja kõik see kõik need metsad ja maad, mis siit näha on, õieti tol ajal näha olid, olid siis kloostrialad? Kloostrile avad huvitavam, paremat kätt näete Männa tukka kõrgel mäeharjalt, jah, seal oli vana eestlaste maalit. Aga miks see torn, miks üldse Padiselt tornid nii madalad on? Vägev klooster ju rikas. Ja see on huvitav tõesti, me näeme ainult põhjanurgas väikest ümmargust ripptorni. Ja õide kellatorn näib puuduvat. Tegelikult taga oli kiriku läänemüüril kah väikene sale kellatorn, suured tornid aga tsistertslaste kloostrist puuduvad, sest ka seda peeti neil liialdamiseks ja suurte tornide ehitamine oli keelatud, nii et juba tsistertslaste võitlesid arhitektuuriliste liialdaste vastu. Võiks nii-öelda. Muidugi siin on põhjused teised, sest siia tulles oli kloostri võiks öelda siseelu, kloostri moraal, vaimsus oli mõnevõrra tervem, kuna pärast mindi välja juba hoopis teistele põhimõtetele, tuli paranduste ahnitsemine, võimu taotlemine ja siis tegelik töö ise muidugi ka peegeldab seda jajaja iga müür on ajaloopeegeljoon, nende inimeste peegel, kes teda ehitasid. Ja sinus oleks paras moment meelde tuletada, et eks kah tänapäeva ehituses peegeldavat oma aega ja oma ehitajaid.