Minu isa Teata Küldu Luts Oskar nimes Kes mind lõi ja ilmale tõi? Arvas tegevat sellega nai Ta sünnitas lind nagu ma praegu olen, ühes habeme ja piibuga. Nalja tellisin alla mehis. Aga mis nali siin nüüd siis ikka onu. Kui isa ise naeruvääristab oma lapse valetada, varastama kapsa, püüa. Näite juurde oleks seda asja nagu parandada põlenud, kui ta oleks taibanud Ta oleks võinud teha Lõõntaar. Eto vala Saalalase roisk tolle kapsa päevles kinkinud oma perele. Tükk oleks läbi kukkunud publikule Tullu tullu. Jüri Allik õnnetu ja arvustaja arvustaja. Aga ega see andminega? Aga kui ta selle rahanedes aktil näpalud oleks. Küllap nüüd naljast räägin, aga. Vot nii ei tea mitmendat juudeni. Ta ei mäleta seda ise ka. Ja kirjad näitavad iiala. Ütleb, et 55 aasta sünni ja 75 aasta. Ei oleks hiigelsest, siis oleks saamad Eestis palju kopsakam, kui praegu. Aga me ei saa mõõdad kui kõnnak on õisiku. Samm lühike nagu puuke. Laterna keset tuhmunud, nõnda et näed, vaevalt partner. On pudenenud. Aga pagulusaastad Ni, Bly põllud. Ja neist ei saa enam. Ei ole juhuslik FC tuntud proloog ooperis vajaksid mille esitas praegu riikliku teatri Vanemuine solist Karl Kruuda. Võeti tänase õhtu piduliku kontserdi kavasse. Meenutas ta ju igale saalisviibijale näitleja rasket elukutset, kes vaatamata oma tunnetele oma soovidele, muredele ja rõõmudele esineb alati just siis ja sellisena, kui seda määrab afis.