Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte oma päevast 19.-st jaanuarist toimetaja Mall Mälberg. Riigikogu hakkas arutama haridusreformi eelnõusid. Hetkel on jõutud riikliku järelevalvesüsteemi vaagimiseni. Koalitsiooni üldkogul jäid püsima erimeelsused valitsusleppe prioriteetide osas. Samas keeldusid reformile, erakond ja Rahvaliit arutamas koalitsioonileppe avamise võimalust. Tormikahjude hindamise komisjon loodab, et suuremad kahjud maksavad leibkondadele välja kindlustuskompaniid. Selge on ka see, et suur hulk raha peab tulema riigieelarvest. Komisjoni hinnangul on tormi kogu kahju üle 700 miljoni. Nonii IF Eesti Kindlustus hüvitab kodumajapidamistele kõik üle ootuse kahjud, kui klient on loodusõnnetuse vastu kindlustatud. Justiitsministeeriumi poole on tormikahjuhüvitiste asjus abipalvega pöördunud ainult mõni üksik inimene. Tallinna linnavalitsus soovib hädaaastaks 2010 trammiliini Lasnamäelt Vabaduse väljakule. Hiljem pikendatakse liini edasi ka mustamäele. Projekti kogumaksumus on 6,7 miljardit krooni, millest 80 protsenti peab tulema Euroopa Liidult. Pärnus algavad täna nüüdismuusika päevad. Teema on seekord muusika ja arhitektuur. Venemaa seob Läti-Vene piirileppe allkirjastamise samaaegselt sõlmitava suhete deklaratsiooniga. Kagu-Aasia tsunamis hukkunut. Parv tõusis 226000-ni. Washington on valmis president George Bushi teise ametiaja ametisse vannutamise tseremooniaks. Ühendriikide pealinnas rakendatakse äärmiselt karme turvameetmeid linna tabanud ka külmalaine. Homme on meil pilves ilm, mitmel pool sajab lund, saartel lörtsi, kohati tuiskab. Õhutemperatuur on pluss kaks kuni miinus kolm kraadi. Riigikogu arutab haridusseaduse reformimist Uku Toomjälgi vaidlusi riigikogu saalis. Riigikogu töötab täie hooga ja tõesti lõpuks ometi on palju räägitud paljukirutud ja noh, sisuliselt olematuks kritiseeritud haridusreformi seaduseelnõud jõudnud riigikogu saali ja hetkel arutatakse väga pika nimega eelnõud loendusel ette põhikooli- ja gümnaasiumi, Raatuse täiskasvanute koolituse seadus, avaliku teenistuse seaduse, riigilõivu seaduse, erakooli seaduse, kutseõppeasutuste seaduse ja koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seadus. Lihtsamalt öeldes tegelikult arutatakse riikliku järelevalvesüsteemi, kuidas kõike paremaks muuta ja kui hea see on, sellest rääkis Toivo Maimets, haridusminister. Ma ei arva, et see oleks ränk kontroll või midagi ületamatut või enne olemas raamatut nimelt enamus Euroopa Liidu riike, just nimelt sellise järelevalvesüsteemiga tegelebki sisehindamise põhine järelvalve, kus järele vajadus on põhiliseks osaks hinnatava enda probleemide analüüs ja hinnatava kasu saamine asjast. Selles mõttes mind väga ei hirmuta, sest ma tean, et absoluutselt enamuses meie koolides inimesed iga päev oma tegevust analüüsivad, millega nad tegelevad ja miks nad tegelevad. Ja kui me anname neile välishindaja näol veel abilise selleks kaasa, siis ma arvan, et muutub nende tööga lihtsamaks. Nagu te aru saite, oli see vastus kriitikale, kritiseerijaid loomulikult, enamikus opositsiooni ridadest oli palju, arutati, kes hindama hakkab, mille järgi hinnatakse, milline on hea õpetaja, kui jaam, kud kool. Haridusminister ütles, et need on detailid, kriteeriumid on soovitusliku iseloomuga ja paindlikud ja kahtlemata on need head meediumid. Igal juhul. Küsimusi oli palju ja küsimuste-vastuste voor on hetkel just lõppenud. Nüüd on sõnavõtud ja see, mida räägiti sõnavõttudes, sellest vast hiljem. Igal juhul on ees ka veel teine seaduseelnõu, kus räägitakse hooldekodu rolli hooldaja kogu rollist erivajadustega õpilastest ja nii edasi, aga sellest juba kella kaheksases saates. Aitäh Uku Toom ja läheme saatega edasi. Valitsuserakonnad arutasid täna koalitsiooni üldkogul valitsus lepingu täitmist ja erakondade eesmärke. Reformierakond hoiab kinni tulumaksu edasise alandamise lubadusest ja ei võimalda Res Publical koalitsioonilepingut muuta. Hanno Tomberg räägib lähemalt. Res Publica on avaldanud soovi Reformierakonna ja Rahvaliiduga sõlmitud koalitsioonilepingut muuta, et paremini katta rahva sotsiaalseid ootusi. Nii Reformierakond kui ka rahvaliit on sellele vastuseisu ilmutanud. Reformierakonna esimees Andrus Ansip. Tänane. Et on võimalik koalitsioonilepingut üldse avada? Jah, lepingud sõlmitakse ikkagi selleks, et neid täita. Kui lepingutes on punkte, mille tähendus üheselt seletatav, siis loomulikult tuleb täpsustada neid punkte, kuid ma ei ole mingisugust vajadust koalitsioonilepingu avamiseks ja tõtt-öelda ega keegi seda aga tõsiselt ei ole taotlenud. Res Publica esimeest Juhan Partsi Reformierakonna lubatud maksusoodustused ei rahulda, pigem sooviks seda koalitsioonileppes paremini sõnastada nii tervishoiu- kui ka haridusreformi ja korruptsioonivastast võitlust sätestavaid punkte. Valitsuse tegevuse jaoks ei ole tähtis üks või teine väga väike punkt, ühiskond on natuke keerulisem ja me peame edasi liikuma küll prioriteetides, aga laiemalt niisama tähtis, kui on iibe küsimused, mis ei sõltu ühest konkreetsest meetmest. Nii on liikumine selle poole, et meie inimeste heaolu kasvab väga keeruline ja kinos. Need on ju küsimus, et mida peaks koalitsioonipartnerid lahutama, mitte keskenduma ühele numbrile, et see oleks nagu maailma küsinud. Nüüd üks maksuküsimus on maailma maailma kõige tähtsam küsimus, aga ma tõin praegu lihtsalt näitamiseks. Mõlema erakonna liidrid kinnitasid ka, et ei näe midagi taunimisväärset üksteise tõrvamises ja etteheidete tegemises ajakirjanduse vahendusel. Noh, see on sihuke inimlik dimensioon, me seda välja ütlesime, et just kõnepruugis ikkagi jääda soliidseks. Ja minu arvates olulisem on tihtipeale sisulistes asjades võib-olla möödarääkimine, et ma arvan, et kui poliitikat tehakse avalikult nii, kas saab erimeelsustest teada, siis on eetiline, aus poliitika. Kui erimeelsused jäävad rahva eest varjule, siis see on ebaeetiline poliitika. Ühes on valitsuskoalitsiooni ühel meelel kolme erakonna valitsusliit püsib kuni kohalike valimisteni tõenäoliselt ka järgmiste riigikogu valimisteni. Ma olen küll seda meelt, et Reformierakond soovib käesoleva koalitsiooni jätkamist ja, ja meie teeme küll kõik võimaliku, et see koalitsioon jätkaks kuni selle valimisperioodi lõpule. Rahandusministeeriumis oli täna koos tormikahjude hindamise komisjon. Meelis Kompus uuris, milleni jõuti. Selge on praeguseks nii palju, tormikahjude kogulatus jääb algselt välja käidud 700 miljoni krooni piiresse. Valitsuse eraldatud 7,1 miljonit krooni on omavalitsustele esmaste kahjude likvideerimiseks juba praeguseks välja makstud ja komisjon arutaski, kuidas edasi minna. Omavalitsused on ka ise kulutusi pidanud kandma ja siit jätkab rahandusministeeriumi eelarve osakonna juhataja Ivar Sikk. Meil ei ole täit pilti, aga näiteks noh, Pärnu maavalitsuse poole pealt, et kohalike osas on siis kusagil kolm pool miljonit krooni, mis on kohalike enda nagu eelarvest nendele leibkondadele läinud abiks ja kindlasti nüüd üks suurem osa peaks olema igale leibkonnale, kes on, eks ole, ennast kindlustanud, peaks mingid kindlustussummad tulema ja viimane osa on kindlasti ka omavastutuse pool. Mis nüüd edasi sai nagu kokku lepitud, et selle esimese nii-öelda riigi poolt edastatud raha ülevaate saame me esimeseks veebruariks, kindlustusfirmade osas me loodame ülevaadet saada täna ja põhimõtteliselt siis esimeseks veebruariks, me saaksime selle vahenõu kätte, mis on nagu katteta ehk kas siis see jääb nagu leibkonna enda katta see osa või siis on siin veel mingeid muid variante. Milliseid muid variante võiks olla? Üks kindlasti muudest variantidest me kavatseme ka solidaarsusfondi poole pöörduda, Euroopa liidus. Aga kui näiteks ei rahuldata, siis jääb see ikkagi meie endi kanda. Siis see jääb kindlasti teine, ütleme pakett, kuidas kulusid kanda, kasvõi kohalike omavalitsuste enda nii öelda infrastruktuur, sinna kuuluvad haridusasutused, sotsiaalasutused, teed, ka sadamad siin on, eks ole hinnatud selleks kahjuks kusagil 32 miljonit krooni nende kulude katmine nüüd on eelkõige siis kohalik omavalitsus ja mingil osal ka võib-olla riigieelarve eraldiste näol võimalik, nagu neid kulusid katta. Ja arvata võib, et esimese sellise pildi me saame, kaome kabinetiistungile nagu, nagu anda, milline see suurusjärk võiks olla, mida riik nii-öelda oma eelarvest oleks võimalik, nagu katab, ja kolmas kulutuste pakett on, eks ole seotud riigi enda kulutused ja ka siin-seal kusagil 23 miljonit krooni ja siin on selge see, et ka see 2005 eelarve, mis on ka vastu võetud ja mida me tänasel päeval juba täidame, et, et see on nagu eelarve küsimus. If Eesti Kindlustuse juhatuse otsustas hüvitada kodumajapidamistele KÕIK tormist põhjustatud üleujutusest tekkinud kahjud, kui kliendil oli kindlustatud loodusõnnetuse risk. Indrek Kiisler aga uuris justiitsministeeriumi avalike suhete juhilt Ave Mellikult, kas endiselt on jõus ministeeriumi abi pakkumine inimestele, kelle tormis kahju saanud vara oli kindlustatud, kuid nüüd ei taha kindlustusfirmad kahjusid hüvitada. Jah, see on niimoodi, ehmatab muidugi rõhutama seda, et inimesed peaksid ikkagi pöörduma oma kindlustusfirma poole ja kui sealt, et vastust ei saada või jäävad üles erimeelsused, et siis on võimalik saada meilt õigusabi, justiitsministeerium sõlmib lepingu advokaadibürooga, kes siis hakkab pakkuma seda õigusabi ja lähipäevadel, küll me ka avalikustame siis selle info, kes advokaadibüroo on ja kelle poole täpsemalt pöörduda ja mis vormis seda võiks teha. Aga kui nüüd inimene nüüd hätta sattunud, kuhu ta konkreetselt praegu võiks pöörduda? Niikaua võib helistada siis meie üldtelefonil ja paluks siis jäta oma kontaktandmed. See on nimi, telefoninumber ja kui on olemas siis p-postiaadress, kui me oleme selle advokaadibüroo palganud, siis me selle advokaadile edastame need kontaktandmed ja tema siis võtab täpsemalt ühendust. Meie üldnumber on kuus, kaks, null kaheksa üks 100. Kas see advokaat võib inimest esindada kohtus? See selgub siis juba täpsemalt, praegu oleme formuleerinud selle ülesande advokaadid, luuleta kogum, nüüd taotlused, selekteerimine teemade järgi ja siis peab läbirääkimisi kindlustusfirmadega. Et kui lahendust ei teada, et siis tõenäoliselt võib järgneda sellega kohtus käimine, aga loodame siis, et, et saab kokkulepetele kohtuväliselt. Oskate te öelda, kui palju abivajajaid on justiitsministeeriumi poole juba pöördunud? Praegusel hetkel on olnud üksikuid pöördumisi, et tundub, et enamusel oma kindlustusfirmadega kas saanud kokkulepped või, või nelisest praeguse protsess alles käib silmad vaatavad läbi neid taotlusi. Edasi rahvusvahelistel teemadel uudiste ülevaate teeb Birgit Itse vene väliselt. Minister Sergei Lavrov seostas Vene-Läti piirileppe allkirjastamisel samaaegselt sõlmitava deklaratsiooniga riikidevaheliste suhete põhialustest. Vene välisministri sõnul peaksid deklaratsioonis olema kõik kahepoolsete suhete baaspõhimõtet muuhulgas inimõiguste ja vähemusrahvuste probleem. Venemaa on pakkunud Eestile ja Lätile piirileppe ühisdeklaratsiooni allkirjastamist Moskvas pärast üheksanda mai pidustusi. Läti president Vaira Vike-Freiberga, kes on juba teatanud oma otsusest neil pidustustel osaleda, kinnitas, et sellega seoses ta Moskvas piirileping vot ei sõlmi. Läti peaminister Aigars Kalvitis rõhutas samas, et Riia ei kavatse Moskvas allkirjastada ka Venemaa väljapakutud riikidevaheliste suhete deklaratsiooni. Iraagis viibivat Taani julgeolekujõud hoiatavad suurenenud terrorirünnakut ohu eest seoses kaheksandal veebruaril Taanis toimuvate üldvalimistega. Taani luureallikate teatel on oht sarnasteks rünnakuteks, nagu oli mullu Hispaanias, 11. märtsil. Taani luureteenistus kinnitas, et oht terrorirünnakuks Taanis on võrreldes eelmiste parlamendi valimistega tunduvalt suurenenud ja seda võetakse kindlasti arvesse. Samas ei täpsustanud julgeolekuametnikud, millist liiki rünnakut kardetakse ning milliseid ettevaatusabinõusid tarvitusele võetakse. Taani parlamendivalimised toimuvad kaheksandal jaanuaril ehk vaid kaheksa päeva pärast Iraagi üldvalimisi. Taani on USA liitlane Iraagi sõjas, kokku on Iraagis enam kui 500 Taani sõdurit. Bagdadis toimus täna poolteise tunni jooksul eri andmetel neli või viis pommiplahvatust rünnakute eest. Vastutuse Abu Musab al-Zarqawi rühmitus. Rünnakutes hukkus kokku vähemalt 26 ja vigastada sai 21 inimest. Üks auto juhiti Austraalia saatkonna juures, ükski saatkonna töötaja siiski vigastada ei saanud. Indoneesia tervishoiuministeerium tõstis tsunami ohvrite arvu, mis on nüüd üle 166000. Hukkunute hulka on lisandunud paljud varem kadunuks tunnistatud inimesed Atšehhi provintsist ja Sumatra põhjaosast. Kokku on need Kagu-Aasia looduskatastroofis hukkunud vähemalt 226000 inimest. Washington on valmis president George Bushi ametisse vannutamise pidustusteks, Neeme raud annab edasi. President Bushi ametisse vannutamise üritused Ei meenutasime Washingtonis pidu sõja ajal, nagu kriitikud neid on kirjeldanud, vaid pidu lähiajal. USA pealinna hoiab juba mitmendat päeva enda haardes arktiline külmalaine, mis muudab väljas olemise kohati omamoodi taluvus testiks. Jäist ilma trotsides kinnitatakse joosta palju Pušent ametisse väga suurejooneliselt. Eile alanud ja kuni reedeni kestvat üritust. Seeria kogumaksumus on 40 miljonit dollarit. Ürituste läbivaks teemaks on Bushi administratsiooni poolt Iraagis ja Afganistanis korraldatud operatsioonidel olevate USA sõjaväelaste tunnustamine ning kinnitamine. President Bushi eesmärgiks on vabaduse toomine kogu maailmale Innarguratsiooni nädalal. Ametlikuks loosungiks ongi vabaduse tähistamine ja selle nimel toodud ohvrite austamine. Üritused algasid eile vastuvõtuga. Bushi kampaania suur doonoritele kohal olnud president märkis, et soovib kogu eelseisva nädalaga rõhutada, kui tänulikud peavad ameeriklased olema vabaduse eest, milles nad elavad ning nad ei tohi unustada neid, tänu kellele see on võimalik Ameerikat ja kogu maailma turvalisemaks paigaks muutvaid USA sõjaväelasi. Eile toimus siin Washingtonis ka noorte vabariiklaste suur pidu, mida juhtisid presidendi kaksiktütred. Täna oodatakse krõbedat külma trotsides pealinna keskel oleva Washingtoni ausamba jalamile tuhandeid inimesi, kes püüavad nautida vabaõhukontserti ja sellele järgnevat tulevärki, mille teemaks on samuti vabaduse tähistamine. Bussi suur Donoritele toimub samas täna küünlavalgel pidulik õhtusöök ametisse vannutamise ise leiab aset homme südapäeval Kapitooliumi ees. Sellele järgneb pidulik paraad läbi kesklinnas loodud turvatsooni ja õhtul mitmel pool linnas üheksa palli. Hinnaguratsiooni nädala lõpetab reedel Washingtoni rahvuslikus katedraalis toimub jumalateenistus Eesti raadiole Neeme raud, Washington. Ja nüüd veel Eestist. Tallinna linnavalitsus arutas täna uue trammiliini rajamist. Indrek Kiisler jätkab. Linnavalitsus tellis prantsuse firmalt süstra uuringu, kuidas suurendada Tallinnas ühistranspordi kasutamist. 13 kuud kestnud analüüsi tulemusel pakkusid prantslased välja kava, mille elluviimise kogumaksumus on 6,7 miljardit Eesti krooni räägib süstra projektijuht Jean-Manuel Kiliid. Laupäev meiepoolseks uuenduseks olekski trammiliin, mis kulgeks diametraalselt läbi terve linna idast läände, läänest itta. Esmalt oleks vaja välja ehitada trammiliin Lasnamäelt mööda Laagna teed kuni kesklinna Vabaduse väljakule ja ka balti ja ma selle lõigu kogumaksumus oleks umbes 2,1 miljardit krooni. Kiire tegutsemise korral on reaalne avada uus liin juba 2010. aastal. Abilinnapea Kaupo reede tunnistas aga, et asjad pole siiani eriti liikunud. Ideest kuni ühe trammisõitu panekuni kulub tsirka viis kuni seitse aastat siis meil on praeguseks hetkeks kulunud selleks juba 30 aastat, nii et me oleme nüüd tõelised kiirtrammimehed. Tahan veel kord öelda, et see trammiliin tuleb ja, ja kindlasti ka trammiliin linnas areneb edasi. Tallinna maksumaksjad võivad siiski rahulikud olla, sest 80 protsenti idee elluviimiseks vajalikust rahast peaks tulema Euroopa Liidult. Selleks on vaja ka uus trammitee rajamine lülitada riikliku tähtsusega projektide hulk. Süstre esindajad kinnitasid, et euroliidust peaks raha saamine täiesti reaalne olema, sest Eestis on vähe suuri transpordiprojekte praegu ainult Saaremaa sild ning Tallinna raudtee ümbersõidu rajamine. Tulevikus rajatakse trammiliin Balti jaamast mustamäele. Tallinna linnapea Tõnis Palts kinnitas, et kalli trammitee rajamine ei peata teisi tee-ehitustöid pealinnas. See on tegelikult täiendav ühiskondlik transport, et inimesed saaksid kiiremini koju ja kiiremini tööle. Hommikuti ühiskondlik transport on meil juba suhteliselt viletsas seisukohast need ummikute lahendamise probleemid, need tehakse teedeehitusega edasi, kaasa arvatud Tartu maantee ristmikud ja nii edasi, ma ei kuule, mittespetsialistina venisid silmaga kohe öelda, et kui inimesed hakkavad muga vabamalt saama Lasnamäelt kesklinna, siis mina küll ma arvan, et osaliselt võtab see ka Russalka juures ummikuid ära, kui need lähevad seal. Pärnus algavad täna nädala lõpuni kestvad nüüdismuusika päevad, ülalik. Rõhuasetus on seekord teemal muusika ja arhitektuur, mille puutepunktide otsimine On auväärse ajaloolise traditsiooniga. Modernistlikus muusikas esindab arhitektuurilist mõtlemist eeskätt rumeenia päritolu kreeka helilooja Janis Xenokkis. Seekordsete Pärnu nüüdismuusika päevade teema, helilooja nüüdismuusikapäevade peakorraldaja. Andrus Kallastu tegelikult on see väga vana ja väga auväärne traditsioon siduda üldse erinevaid kunste. Päevade üks teema heliloojaid Janis Xenakis väidab näiteks seda, et see on meie koolituse probleem, et need asjad üldse meie teadvuses niimoodi on. Lahutatud Toomas Siitan on oma loengu lubanud pidada just nimelt sellel teemal, et 1800 andatel tekkinud kujutelm arhitektuurist, tardunud muusikast või muusikast kui elustanud arhitektuurist laiemas mõttes inimeste elulaad, see kultuur, see keskkond, milles nad elasid, on tegelikult mõjutanud ka seda muusikat, mida see ajastu või see ühiskond on tekitanud. Näiteks Xe nakkis ühendab muusikate arhitektuuri väga lihtsal kombel ta leiab, et on mingi funktsioon, on mingisugune valestruktuur, mis tegelikult seob neid mõlemaid oma loominguga, seda ka tõestanud. Tal on teose paare, kus ütleme, üks teostest on heliteose, teine teos on arhitektuurne teos. Näitusi Annizxenakis, helilooja ja arhitekt avati Endla teatrigaleriis juba 10. jaanuaril. Arhitektist helilooja muusikat Pärnus kahjuks ei kuule, sest valdavalt väga suurtele koos seisudele kirjutatud helitöid ei võimalda ette kanda nüüdismuusikapäevi korraldava Eesti Arnold Schönbergi ühingu ressursid. Kui palju võiks aga paljudele ehk vähem mõistetav nüüdismuusikapublikut kokku tuua? Ilu on vaataja silmis, me tahame ikkagi, et me oleme täisväärtuslik kultuuri ühiskond, me tahame, oleme täisväärtuslik riik, meid on vähe, aga me siiski pingutame. Pärnu nüüdismuusika päevade esimene kontsert toimub täna õhtul Endla teatri küünis esineb ansambel U Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Ja ilmateade eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, Lääne-Eestis sajab mitmel pool lund ja lörtsi, saartel võib vihma saada. Puhub lõunatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel pluss üks kuni miinus viis kraadi. Homme päeval on samuti pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, saartel enamasti lörtsi, see ja kohati tuiskab. Puhub lõuna ja kagutuul kaheksa kuni 13, saartel ja rannikul kuni 18, õhtupoolikul puhanguti kuni 23 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval pluss kaks kuni miinus kolm kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 15970. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kolmiseni.