Tere, laupäeva hea vikerraadio kuulaja. Läbi tuhapilve paistab vähemalt siin Tallinnas päike ja täna on siia päikeselise rahvateenrite stuudiosse kogunenud kolm ajakirjanikku peab ütlema, et siin on suur Eesti Ekspressi reaalsest. Eesti ekspressist on kohal Heidit Kaio ja Sulev Vedler ning Vikerraadiost Lauri Hussar. Ning tavanädala kohta tuleb küll öelda, et emake loodus näitab oma võimu ja ütleb, et pruugib mul vaid Islandi kohal korra köhida, kui kogu Euroopa lennuliiklus seisab. Sisuliselt on Euroopa lennuliikluses praegu suurem seisak kui ükskõik millise streigi või lumetormi korral, sest täna on jäänud praeguseks juba üle 20000 lennu. Tundub, et, et mingil moel. Tal on transport Euroopa liidus. Suuresti halvatud. Tere ka oma peres, panin seda tähele, pisike poeg pidi minema just ühele sünnipäevale. Selliseid sünnipäevalaps jäi kinni. Frankfurti sünnipäev lükkus edasi. Ma lihtsalt, kui ma esialgu vaatasin, et nad kas, kas see tuhapilved ka minu pere elu kuidagi mõjunud? Esimesed reaktsioonid tuhapilvele olid ju sellised, et oh jälle ajakirjandus. See tekitab siin mingisugust probleemi ja et tõenäoliselt on tegu millegi sarnase kui seagripiga, aga, aga nüüd tundub, et ei ole. No aga see on ju täiesti selge, et olukorras, kus just on toimunud üks väga traagiline lennukatastroof ja siis tuleb selline sündmus sinna otsa. Me teame, et lennukiga lendamine on ohtlik nagu igal pool kõrgendatud ohutunne. Täitsa selge ased lennukeid, pigem hoitakse maa peal, kui hakatakse riskima. No mina jälle samas jälle ei tähtsustaks üle seda uudist, et et ma arvan, et siiski nende inimeste hulk, kes, kes lendavate ja lennutranspordi kasutavad, ei ole väga, väga, väga suur. Et, et pigem on see nagu selline kurioosum, see on tõesti huvitav, see saab, see saab olema tähelepanu väärne. Ja seda on huvitav jälgida, aga samamoodi ka näiteks no minu teada väga olulist kaubad, transport ei toimu lennukitega, loomulikult on teha ellid ja, ja kiirpakid, mis käivad ja mis kindlasti praegu seisavad, aga, aga see ei ole nüüd see, et me nüüd avastaksime näiteks poodidest, et, et meil on mingisugune osaga mingi kaubaartikkel puudu, et mina pigem liigitaks. Ma tihti ei ole, see siiski ei ole sinuga nõus, kui me vaatame Tallinna lennujaama läbib iga päev kindlasti üle 5000 reisija ja, ja neid võib olla tipp-päevadel veelgi rohkem, kui me arvestame, et siin lähipäevadel peaks Eestisse saabuma oluliselt rohkem lennureisijaid. Selle taga on väga palju erinevaid Tallinnas erinevaid tegevusvaldkondi taksondus, hotellindus, meelelahutus ja nii edasi, nii et, et see on palju suurem, palju suurem probleem, et praegu me võime küll öelda jah, et et need inimesed, kes ei ole saanud Tallinnast ära lennata, kasutavad siin hotellide teenust. Aga kui kaua nad seda teevad, on üks küsimus. Teine küsimus on see, et ühel hetkel nad ikkagi mingisuguste kanalite pidi siit ära saavad, aga, aga kindlasti nad ei ole enam nii atraktiivsed kliendid kõikvõimalikele Tallinna teenindusasutustele juba ainuüksi sellepärast, et nad on nende teenuseid juba kasutanud, rohkem neid enam kasutada ei taha, et ehk siis on tegelikult palju suurem mõju ja kui sa ütled, et väga väike osa eestlastest kasutab lennundusteenust või, või lendavat, siis siis ka see on tegelikult ju mõneti küsitav, sellepärast et regulaarselt kasutab kindlasti viis protsenti eestlastest lennukeid ja 10 protsenti lendavad ka üsna tihti ja, ja nende puhul on see punktist A punkti B jõudmine sageli oluline, sest see on seotud mingisuguste kokkulepete, äriliste sidemetega ja nii edasi, nii et, et mõneti see lennuseisak või võib halvata palju olulisemaid protsessi. Kindlasti siin on seltskond, kes lendab tihedamini, võtame näiteks diplomaadid ja ametnikud. Ma kaari, majad, paari meheda. Eile ma Ekspressi toimetuses tööl olles viskasin nalja, et ei tea, kas nüüd Ansip sõidab Poola presidendi matustel autoga. Möödus mõni tund ja tuli ta kaalubki, sellist võimalust. Enne saadet helistasin valitsuse pressiesindajale, kes kinnitas. Ja täna õhtul asub Ansip autoga teele kokku lepitud ka millal ta läbinud marsruudi siukse teda siis oodatakse vastavalt piiril ja ta sõidabki Krakowisse autoga. Ma ei tea, kuidas sinna Soome president läheb. Väga võimalik, et ka tema on sunnitud tulema laevaga üle ja sõitma näiteks ilmestasid veel ei tea, kui ei tea, kuidas Ilves läheb, sellepärast et tema tuleb üleüldse või läheb sinna siis Türgist, kus ta visiidi Nalja seal on võimalusi rohkem sellepärast et Türgis veel tuhapilve kohal ei ole ja tal on võimalik vähemalt Bulgaariasse lennata, et, et see on mingisugune võimalus vähemalt õhutransporti kasutada. Nojah nüüd jällegi vaatame, et mis mis see kogu see sündmus tähendab islandi mainele, siis noh ikka juhtub ikka viimasel ajal asja lasel britid ja hollandlased siis võtnud kasutusele sellise lause, et raha asemel saatsid nad meile tuharahad. Island on küll viimastel aastatel olnud selline täiesti patukotiga igatpidi, et mõnedes natukene nalja, aga järjekordne üks, üks selline koht, kus mingi täiesti kauge riik mõjutab meie elu reaalselt. Kusjuures huvitav saab olema see, et, et ma saan aru, et geoloogilised protsessid ei pruugi peatuda ühe või kahe päevaga, vaid mäed tegutsevad rahulikult, niikaua kui neil nagu muudki on ja teda vunki võib päris päris pikalt olla. Ja meil on toimetuses tööl laskur Alask, üks väheseid eestlasi, kes oskab vist islandi keelt vabalt rääkida ja tema kirjutas sinna põhjaliku loo, et ega see, see praegune purse ei pruugi olla ainus, et neid seal purskamis valmis. Vulkaane on veel teisigi. No aga seal on ju kogu aeg ka, kus see ei ole mingi üllatus, et Islandil purskab mõnikord. Teen seda nüüd küll, aga küsimus on selles, et mis mõju hakkab avaldama, et kas need lennukatkestused kestavad siin paar päeva, kolm päeva, nädal aega või hakkab seda jama kordama, ütleme siin näiteks poole aasta jooksul või rohkemgi jooksul. Ja, ja seal on olnud üks selline väga suur, väga suur purse oli aastatel 1000, siis 83007 84 sai laki vulkaan mis paiskas välja nii palju tuhka. Islandil suri 80 protsenti kariloomadest, aga see mõjutas ka näiteks Briti saare. See oli väga palju haigestumist tegelikult kogu Euroopas ei olnud tollel ajal nagu suve selle ilma suvet aasta. Et tõi kaasa ikalduse ja see mõjutas väga tugevalt, me ei tea, mis seal maapinnal toimub. Võime, eks ju öelda, et mõelda hirmuunenägusid ja siis õudusjutte võiksime rääkida, aga võib-olla võib-olla ei juhtu mitte midagi. Võib-olla ongi seagripi moodi asi, et need kardame, kardame, aga tegelikult läheb üle, et praegu on väga raske öelda. No kui sa ütled, et ta on seagripilaadne asi, siis ma pisut püüdsin uurida selle kohta, et mis siis on juhtunud lennukitega, mis on tuhapilvest läbi lennanud ja ma leidsin kaks sellist tõsisemat juhtumit, et sellisel puhul, mis on, mis on juhtunud. Ja, ja noh, vastus küsimusele, miks ei tohi lennata läbi selle vulkaanilise tuhapilve, peitub selles, et vulkaaniline tuhk on tihe ja need osakesed on suured ning seega see kriibib lennukeid ja eriti lennukimootoreid, kuna kuna see tuhka läheb sealt mootorist läbi, aga üks kõige tõsisemaid juhtumeid leidis aset siis 24. juunil 1982. aastal, kui British Airwaysi Boeing seitse neli seitse lendas Indoneesia kohal läbi purskama hakanud vulkaanituha. Ja selle tagajärjel seiskus kõik neli mootorit. Ja lennuk läks, läks planeerima, päris mitu kilomeetrit langes, aga õnneks siis kuskil paari 1000 meetri kõrgusel õnnestus meeskonnal uuesti mootoreid käivitada, kuigi mitte kõik mootorid neil õnnestus Kuala Lumpuris maanduda, nii et et see intsident oli kõige esimene, pisut väiksem intsident juhtus sama vulkaani juures paar nädalat hiljem. Aga sellele ei pööratud veel toona nii palju tähelepanu, kuigi sisse Indoneesia õhuruum suleti. Aga pärast seda, kui veel üks KLM lennuk ka 89. aastal tuhapilvest läbi lendas, siis on seda tuhapilvest läbi lendamist hakatud tõsisemalt võtma ja ja pärast seda, kui on selline olukord, siis reeglina õhuruum suletakse, nii et, et see on ka see põhjus, miks, miks Euroopas on praegu tõenäoliselt ka suhteliselt hõreda tuhapilve puhul ikkagi õhuruum suletud arvestades ka veel seda. Alles nädalapäevad tagasi leidis aset äärmiselt traagiline lennuõnnetus Smolenski lähistel. Nojah, me ei tea ju veel ka seda, mida näiteks toob see õnnetus, kas Estonian Airile traditsiooniliselt on reede ja pühapäeval sellised suured lennupäevad, kus inimesed siis tulevad koju või sõidavad ära siit ja järgmisel nädalal on siin tulemuseks Lennart Meri mälestuskonverents tulemas välisministrite mitteametlik kohtumine, eks siia linn peaks kuku lendama väga palju erinevaid diplomaate, ametnikke, riigitegelasi ja kas sellel ajal on võimalik lennata või mitte? Samas on samas kui, kui Ansipil on plaanis liikuda autoga ja siis on ka nende jaoks see võimalus, kes, kes Eestisse tulevad, et ta võimalus autoga liikuda, laevad käivad, et lihtsalt tuleb teises perspektiivis ja teise teise ajakuluga arvestada. Tähendab, nojah, Angela Merkel tuli Ameerikast tagasi, eks ta lootnud Berliini lennata, komandus Lissabonis lihtsalt. Hetkel omandab sõna Euroopa teised mõõtmed. Eriti kui sa tuled kuskilt Ameerikast. Kui sa siin Estonian Airi puudutasid, siis Estonian Airi kohta veel numbreid ei ole välja öeldud, aga Soome kolleegid on välja arvutanud, et Finnair on need juba nende paari päeva jooksul saanud üle 75 miljoni krooni kahju nende ärajäänud lendude tõttu ja tõenäoliselt, kui see seisak kestab veel tänase päeva ja võib-olla ka veel edasi, siis kahjusumma suureneb, nii et et see kindlasti väga tõsiselt lööb, lööb Soome lennufirmat ja, ja kui vaadata ka, mis, mida tegi siis Finnairi aktsia eile Helsingi börsil, siis oli see ikka väga tuntavast langusest, nii et et see mõjutab kindlasti väga paljude lennufirmade finantsseisu ja siin hommikupoolikul tuli uudis veel ka Skandinaaviast, et SAS plaanib tõsiselt osade töötajate sundpuhkusele saatmist, sellepärast et et kui ei ole ikkagi kuhugi lennata, siis ei ole, ei ole mitte midagi teha, see on selline Fušmošuur, üks huvitav teema veel kogu selle kogu selle valdkonna puhul. Ei, see ei ole veel nii palju käsitlemist leidnud, sellepärast et kindlustusfirmadel ei ole kõik kahjutaotlused laekunud, aga siin tekib nüüd küsimus, et kuidas seda vulkaanituhka ja selle tõttu ära jäänud lende kvalifitseerida ja mille, mille alla see läheb ja kas kas inimesed võivad, võivad siis oma oma reisiraha tagasi saada, juhul kui lend ära jääb? Ja seetõttu ka mingi puhkusereis või midagi muud, nii et see tekitab kindlasti väga palju küsimusi. Ja siin on suuremad lennufirmad ja suurem mitte lennufirmadega reisifirmad teatanud, et nende reisid tõenäoliselt siis kompenseeritakse või inimene saab uue reisijaga. Aga milliseks see olukord tegelikult kujuneb, kui see, kui see periood pikemaks venib, seda me ei oska praegu veel ette kujutada, nii et siin on kindlasti küsimusi päris palju. Jah, ja vastuse annab ainult emake loodus ise. Nii vahetame teemat, loodetavasti see, see tuhk hakkab siiski Eesti kohalt hajuma ja loodetavasti ka tuul pöördub, nii et me ei peaks sellest tuhapilvest rohkem rohkem rääkima, aga, aga pisut puudutasime siin juba homme toimuvat matusetseremooniat. Täpselt nädal tagasi hukkus siis traagilises lennuõnnetuses Smolenski lähistel Poola president Lech Kaczynski. Ja nüüd on siis enam-vähem selgunud ka selle lennuõnnetuse asjaolud. Tegu oli pilootide inimliku eksimusega ja ja valearvestusega, aga selle lennuõnnetusega paratamatult seoses on ikkagi kerkinud üles ka väga palju teemasid. Neist üks puudutab Vene-Poola suhteid ja ka seda, kuidas see õnnetus võiks siis Vene-Poola suhteid mõjutada. Milline, milliseks teie hindate seda, kas, kas need suhted, et võivad selle lennuõnnetuse tagajärjel paraneda või halvem? Lein on tavaliselt selline. Selline tunne, mis inimesi pigem ühendab ja kui siin on räägitud, et kes võiks saada näiteks järgmiseks Poola riigipeaks siis üks nendest kandidaatidest on Bronistlaw Komorowski. See mees, kes siis ajutiselt on ka praegu riigipearollis ja teda peetakse liberaaliks. Ning seetõttu võiksid teoreetiliselt ka Venemaa Poola suhted iseenesest paraneda. Mingil ajal ju peaksid nende kahe suure rahva suhted omavahel paremaks minema. Nojah, eks siis ka ametnikel on palju koostööd teha, eks ole, selle lennuõnnetuse asjaolude uurimisel palju liiklust kahe kahe riigi vahel ja, ja niisugust spetsialistide koostööd, et ütleme seal niimoodi natukene noh, naljaga pooleks öeldud selles mõttes, et, et loomulikult ei ole nagu suurt plaani, mõjutab aga samas inimlikke kokkupuuteid kindlasti. Võim on võimaldanud, sest noh, mitte keegi ju ei räägi siin sellisest asjast nagu poolan lihtsalt ka korra varem valitsusjuhi hukkumise lennuõnnetuses üle elasele sõja ajal, kui nende eksiilvalitsuse pealik alla kukkus. Seal räägiti, et võib-olla ta lasti alla või oli mingi sabotaaži. Siin teatakse, et tegemist on inimliku veaga, et siin keegi süüdistab venelasi milleski. Et selles mõttes nagu asi õnnetusi ja kuigi on kõlanud köhima Vaid et et mingi väike süütunne võib venelastel ikkagi sees olla, sellepärast et õnnetus juhtus ju Venemaal ja sellepärast on ka nendel soov parandada suhteid Poolaga. Nii või teisiti tegelikult ka see kohtumine seal Katõnis, mis pidi aset leidma kahe riigi presidentide vahel pidi olema tegelikult märka suhete paranemisest. Et kindlasti kindlasti siin siin sellel teemal arutlusi veel tuleb. Aga, aga, aga ma arvan, et Vene ja Poola suhted kindlasti halvemaks selle tõttu ei, ei lähe, et, et see õnnetus aset leidis. Enne õnnetust paar päeva varem kohtusid sealsamas Katõnis Vene peaminister, Poola peaminister, siis kõlasid küll Eesti uudistes sellised noodid, et nuputasime, et Putin teeks avaliku vabanduse, aga seda ei tulnud. Et noh, sellist teatavat vussikeeramise märki nagu oli tollal Samas näha saksa uudiseid nägema, kus seda kohtumist püüti sõnastada pigem sellise hilise leppimise märgi all, et, et ikkagi hilja, aga siiski toimub leppimine nii et, et oleneb, kuidas ja kus kohas seda nähakse. Nii saksa meedia nägi seda pisut teistmoodi kui eesti mehed. Nii on paraku paljude asjadega. Nii see on ja rahvusringhääling teeb siis homme ka Poola president Lech Kaczyński matusetseremooniast otseülekande ETV-s kell 14 45. See algab. Ja siis loodetavasti, kui, kui vähegi ilm lubab, on kohal ka maailma riigipead, kui, kui nad ei ei saa sinna kohale sõita. Et aga siis vähemalt osa nendest jõuavad kindlasti kohale, maitse, nagu me äsja just kuulsime. Aga muutused Eesti poliitmaastikul on, on samuti aset leidmas ja ma peaks ütlema, et siin on toimunud paar väiksemat sorti vulkaanipurset meie riigikogus esindatud väiksemates erakondades igal juhul keep täis temperatuuril ja ja kui siiani oli peaasjalikult juttu rahvaliidu käärimisest Rahmanid väiksemaks erakonnas on veel vara. Siis sellel nädalal tegid meile roheliseks Silmad ette sellepärast, et talve hakul võimu kaotanud Marek Strandberg võttis võimu tagasi ja mulle tundub, et pisut pretsedenditult lausa Eesti poliitilises praktikas, nimelt kohtu abiga, kui siis Harju maakohus otsustas, et tuleb tühistada erakonna Eestimaa rohelised, 2009. aasta novembris toimunud üldkogu otsused millega sai partei eestkõnelejaks teatri lavastaja Peeter Jalakas ja Marek Strandberg selle otsuse kohaselt toona üleüldse erakonna juhatusse ei jõudnudki. Et selline päris huvitav areng ja kui vaadata, mis nüüd sellele on veel järgnenud, siis on kirjutatud ka politseisse avaldus kriminaalasja algatamiseks. Marek Strandberg ütleb, et teda on ebaseaduslikult jälitatud ja, ja ta nõuab selle uurimist, süüdistab ta siin Peeter Jalaka TTJA veel paari roheliste juhatuse liiget selles, et nad on, nad on tema ebaseadusliku jälgimisega tegelenud, niiet. Et selline musta pesu pesemine meestelt ja meeste poolt, kes, kes varem rääkisid sellest, et kui. Üldiselt ja puhtalt nemad justkui nagu Eestis poliitikat ajavad. Nojah, tegemist on tavalise eesti võimuvõitlusega, võiks öelda. Minu meelest, kui ma nüüd olen õieti aru saanud, siis seal ei olnud tegemist sellise tüüpilise kohtuotsusega, pigem kompromissile seal eriti selline ja sunniitlik lähenemine. Nimelt üks partei liige Andres murdve vaidlustas tilku otseselt, millega siis vahepealse jalaka leer võimule sai. Jaa, Strandbergi leer tegi väga kavala käigu vält roheliste põhikiri lubab, et kui on kaks inimest, kes kuuluvad juhatusse, et need saavad esindada siis seda juhtkonda ja läksid murdveega siis sinna kohtusse ja tegidki kolmekesi kokkulepe. Ehk saad nagu partei nimel selle kokkuleppega. Ja selle tagajärjel sai jälle straaper võimule tagasi, kõik on täiesti seaduslik, kõik on puhta JOKK. Juriidiliselt on kõik korrektne. Aga kas ta nüüd vastas jalaka leeri tahtele sõlmida sellist kompromissi? Selles ma ei ole sugugi veendunud, sellepärast et Jalakas teatas pärast seda kohtumääruse väljatulekut, et ta vaidlustab selle ja nimetas kogu seda sündmust erakonna kaaperdamiseks. Et täiesti sellist asja on Eestis nagu pigem kohatud ettevõtete puhul, kus omanikud on läinud omavahel kõvasti tülli ja siis aeg-ajalt on sellist vaenuliku ülevõtmistoimunud. Seda erakondade puhul tavaliselt väga palju ei esinenud. Mina nimetaksin seda poliittehnoloogiaks, et ja hämmastav on see, et noor erakond, kes on esimeste esimest satsi nagu riigikogus on need poliittehnoloogilised nõksud juba noh, nagunii enda laskemoona hulka siis kaasa arvanud, et et kusjuures mind, mind nagu hämmastab see, et, et rohelised selliseid sellise sammu peale läksid, et ma oletan, et nende valijaskond on pigem nagu selline eetiliselt nõudlikum või, või noh, juba see, et, et on tegelikult roheliste erakonna ju kogu idee on ju mingisugune filosoofiline kaalutluseetiliste valikute puhul või kas, kas ma käitun niimoodi või käitun naamoodi, et, et kogu nende, kogu nende mõte ju tegelikult on just nimelt selline natuke kõrgem kui, kui lihtsalt maa peal sõdimine siis, siis mind mind väga huvitab see, et kuidas, kuidas roheliste valijad sellisele sellise nõksu peale nagu reageerivad. Elan muidugi mark korralikult täis tehtud ja, ja seda rohelist värvi on nagu väga keeruline taastada, et pigem on ta selline pruun pigem väljaheite värvi, et et siin on küll väga keeruline kuidagi sellest olukorrast välja tulla. Keda, nagu sellest, et kaks partei juhtfiguure on täiesti lootusetult tülli pööranud, siis võib oletada, et üks nendest erakonnast lahkub. Praegu küll pigem paistab, et Peeter Jalakas on nagu ühel hetkel hakanud maakeeli öeldes üle viskama ja tõenäoliselt tema on see, kes, kes siis erakonna ukse kinni lööb, aga, aga mine sa tea, siin on veel võimalusi küll ja tõenäoliselt on veel ka võimalus kohtusse minna ja veel kord oma õigust taga nõuda, aga aga iseasi, millise tagajärjed kogu erakonnale jätab, sellepärast et et kui siin vaadata, kas või seda viimased kaks valimiste ei ole erakonnal kuigi hästi läinud, see on ka põhjus, miks need pinged valimisse mõtled, siis ma mõtlen siis Euroopa Parlamendi valimised ja kohalike omavalitsuste volikogude valimised. See on kindlasti kuhjanud pingeid, sellepärast et erakond ei ole saanud juba kahel korral valijatelt mingisugust mandaati ei ole saanud mingisugust väljundit. Võta juurde see, et erakonnal ikkagi jätkuvalt ei ole väga selget sõnumit. Erakond mängib küll jutus ja, ja, ja mingil määral ka oma tegudes juskui sellele rohelisele maailma pildile, aga niivõrd kitsalt, et laiemas poliitikas väga paljudes küsimustes me ei kuule üldse mitte mingisuguseid seisukohti, et kui sellist poliitikat pikalt jätkata, siis ongi täiesti arusaadav see, et see erakond hääbub. Ma ei ole sinuga täiesti nõus, rohelised ikkagi olid vahepeal väga kõvas positsiooni, seal tulid mitteametlik valitsusliidu liige. See ei tähenda ju mitte midagi. Aga Lätis on valitsetud valitsetud riiki, nii et peaministril puudub praktiliselt hetkel igasugune mandaat, sellepärast et rahas ei ole neid, neid neid kuidagigi toetama sealt, et see on võimalik, et sa ühel hetkel toetada ka sul puudub igasugune toetus. Nende hääled olid natukene kõvema, kõvema kaaluga, kui nad oleksid ilma sellesse. See on kasutusel minu meelest ka seda mõningate enda enne projektide Energiaagentuur näiteks, mis eestisse laadija? Sellist, mida sa tahad öelda, sa tahad öelda, et rohelised on projekt veel? Viimaseks aastaks, et siis on vaja veel nii-öelda veel teha need asjad ära kasvõi selle. Siin ma tahan jutumärkides rohelise energia küsimuses ja siis pannakse see projekt kinni. Ma tahan öelda lihtsalt seda, et nad ei neil siis, kui oli mingi väärtus veel eelmisel aastal täiesti. Nad toetasid valitsusliitu ja said selle eest ka mingeid hüvesid. Nad ei olnud nii nende. Aga teil on nii madalalt koteeritud näiteks kui rahvaliit, kelle häälestasid No see oli väärtus rohelise erakonna liikmetele või mõnedele liikmed Mõnedele liikmetele loomulik, aga samas jälle ma juhiks tähelepanu, et nad, et nad on osanud enda šansse maha mängida, sest et pärast eelmise pärast nüüd selle riigikogu valimisi olid nad ju ka suisa koalitsiooniläbirääkimistesse kaasatud ja kui ma ei eksi, siis nad esitasid niivõrd utoopilisi nõudmisi, ehk siis nad mängisid enda võimalused nurka, nad visati nagu sinna läbi läbirääkimiste laua tagant välja, mida ma ütleksin, et nad mängisid enda võimalused käest ära, et, et nendel oleks võinud olla ka võimalus koalitsioonitäieõiguslik liige ja ja, ja kas selle võrra, nagu tänu sellele paremini enda projekt ellu viia. Aga minu meelest nad ei kao kuhugi, sellepärast et roheline mõtteviis on ikkagi päris popp Eestis. Häda on selles, et Nende puhul paistabki välja läinud see roheline mõtteviis, aga kogu ülejäänud poliitika jääb selle varju ja inimesed, mis ta siiamaani, mida see partei tegelikult tahadakse. Rohkem tuulikuid ma olen aru saanud, roheline. Tervisekao kindlasti kuhugi, aga kas seda, kas, kas selle esindajana tahetakse näha rohelist erakonda seal see on see küsimus. Ei no roheline erakond võib ka muutuda, kaubamärk rohelised kui selline on ju väga hea kaubamärk. Häda on lihtsalt selles, et kogu ülejäänud asi sinna juurde, see on täiesti ähmane ja ja mina ei saa küll aru, sageli missa roheliste poliitikale. Praegune rohelistes poliitikuna me näeme selgelt seda, et seal on üks mees nimega Marek Strandberg, kes tahab, ütleme, võimu rohelistes monopuliseerida. Tema nägemus on roheliste erakonnast see, et, et kui on erakond, siis sellele on ka juht ja see juht Marek Strandberg, mul on selline mulje. Nojaa, aga see jutt ka päris hästi ei päde, sellepärast et kui me vaatame erakonna arenguid Siis Marek Strandbergi oli korduvalt võimalus, võta see roheliste erakonna esimehe funktsioon, aga millegipärast seda ei tahtnud ja siis kehtestati erakonna sees mingisugune täiesti arusaamatu struktuur, et seal on justkui nagu eestkõnelejad on esimene eestkõneleja, teine ja kolmas ja nii edasi. Et, et juba see ainuüksi, et rohi roheliste erakonna juhtimine oli nii killustunud, et seda tuuri seal korralikult välja arendatud ja kogu see nii-öelda erakondliku maastiku nagu soov võib-olla seda klassikaliste erakonna ülesehitust eirata ja teha midagi muud, on tegelikult viinud selleni, et ühel hetkel ongi mitu sõdivat osapoolt, kes on kõik omavahel tülis ja nende lepitamine ei olegi võimalik, sellepärast et ei olegi mingisugust mehhanismi, kuidas, kuidas see leppimine võiks toimuda, sellepärast et igaühel on omad huvid ja nad on kaljukindlalt nende huvide taga kompromissi seal on, on väga keeruline leida ja olukord on selline, et erakond läheb lõhki. Nojah, häda ongi selles, et kogu see praegu praegune kemplus käib võimu pärast, mitte sellepärast, et mõeldaks partei tulevikule, mõeldaks oma valijatele, mõeldakse Eesti riigis, tulemus ei ole nägemuste kokku pea võimu kokkupõrge, see, selle asja häda. Et me ei tea, millega see lõpeb, aga ega ta kuidagi tõesti kasu sinna küll. Kasu ei too, ma ikkagi oletan, et tõesti roheliste erakonna valija on kriitilisem kui keskmine keskmine on haritum ja kriitilisem kui keskmine valija. Et võib-olla mõni teine erakond võiks endale täitsa rahumeeli ükskõik missuguseid kirjutasin lubada ilma, et nende valija väga heituks sellest siis siis ma kardan, roheliste roheliste valija. Tundub, et ei noh, vaatame näiteks IRL-i, siis seal on ja nii-öelda vana Isamaaliin ja ana Res Publica leinad. Partei on korduvalt olnud pooleks ja, ja need erinevad fraktsioonid seal sees on kogu aeg olemas olnud. Roheliste puhul me lihtsalt ei ole harjunud, et seal oleks selliseid erinevaid fraktsioonil nii tugevalt, et tüli läheb nii. Samas on isamaal tugevus ka see, et nad on niivõrd vana erakond, kellel on ka mõningad noh, nagu ütleme, poliitilised nägemused, mida nad kaitsevad, mis, mis inimestele siiski ka väljaspool väljaspool nende sellist võimuvõitlust silmatorkavad, et, et see on nende tugevus, mida me just rääkisime roheliste puhul, et nendel nagu seda, seda, seda nagu kuvandit väga ei ole veel peale peale selle, et nojah, rohelise energia, eks ole, antud. Jah, see kuvand on kiire kaduma, kui sellised skandaalid aset leiavad, aga kuidas teile tundub, kas Marek Strandberg on näidanud ette teiega Villu Reiljani-le et ka Reiljani ja tema lähimad kaasvõitlejad süüdistavad nüüd rahvaliidu praegust juhtkonda ebaseaduslikus tegevuses ja selles, et erakonna kongressi otsust minna valimistele iseseisvalt ja nii edasi selle nädala alguses kirjutas Rahvaliidu esimees Karel Rüütli ja sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jüri Pihl alla siis ühisdeklaratsioonile, mille alusel hakatakse pidama ühinemiskõnelusi ja vist eile toimus juba ka esimene kokkusaamine ja istusid mehed ühe laua taga maha ja arutasid, et mis siis kahest erakonnast saab ja kuidas nad võiksid nagu ühineda, aga, aga mingile osale rahvaliidust, kelle kohta sotsid on öelnud, et neid vendi me kindlasti ei võta, et noh, need vennad on ilmselgelt, et kogu selle protsessi vastu ja töötavad ka tõenäoliselt jõuliselt selle vastu, nii et siin võib oodata veel päris huvitavaid arenguid. Võib aga näiteks mina ei kiirusta mudaloopimisega Karel Rüütli pihta. Et minu meelest. Karel Rüütli esimest korda käitus erakonna esimehena üleüldse absoluutselt. Sedasama asja öelda, et esimest korda ma nägin mingisugust otsustavust selle selles erakonnas, et me oleme näinud vaakumisse kõikumist otsustamatus liiga pikka aega, nii et nii et noh ja kui, kusjuures rahvaliit ei ole ju mingi kristlik organisatsioon või ütleme kirik, et kus, kus 10 10 aastaga tehtud otsus on nagu kiirustades tehtud otsuse, eks ole, et, et seal on perspektiiv, on igavik. Et rahvaliidul on selgelt silme ees järgmised kevadised kevadel toimuvad valimised ja see, et kas nad, kuidas nad nendel osalevad, et minu meelest praegu on väga hea aeg igasuguseid taolisi otsuseid teha, nagu nagu Karel Rüütli praegu ette näitas. Eks Jüri Pihl olnud see inimene, kes ütles, et Villu Reiljani ester tuiksoole ei ole ühinemas parte, isele ühinenud parteis kohta, mis oli tegelikult väga üllatav ütlemine, sellepärast et Jüri Pihl on ju meil tulnud õiguskaitseorganitest kapo vana peale ikka selline kõva kõva politsei staar. Seda tüüpi tegelased tavaliselt tavaliselt teavad seda, et inimene on süüdi siis, kui ta on kohtus süüdi mõistetud. Ester tuiksoo minu meelest ei ole kohtus süüdi mõistetud. Kuigi seal Villu Reiljani suhtes on tulnud kaks süüdimõistvat otsust, on ka tema nüüd edasi kaevanud. Et seda oli mul natukene imelik kuulata, minul ei olnud. Tegelikult JÜRI vihla mõistis need kaks inimest juba nagu ette süüdi, et kui ma mõtlen, mida Reformierakond oleks pidanud tegema omal ajal Jaanus Tamkivi näiteks Siim Kallase välja viskama parteist ütleme, et meil ei ole sellistele inimestele kohtuparteis. Leele lihtsalt seda oli mul nagu natuke imelik kuulata. Me võime ju, me võime arvata. Samm pigem võib seda praegust lõhet vaadata kui, kui head võimalust puhastada rahvaliit nagu sobimatuteks liikmetest sots sotside jaoks sobimatutest, et. Ta ei taha mitte sugugi meetodit sugugi puhastada. Rahvaliit. Sotsidel on mõte ikkagi teha sellist ühinemist, nagu tegid omal ajal Hansapank Hoiupank. Hansapanga nimestati sõna Hansa ja Hoiupanga nimetati sõna pank. Eks selle selle Partei öine kahe partei ühinemisel on ikkagi sotside. Sotsid jääksid seal võimule. Nojaa, aga see selle ühinemise puhul oli huvitav see, et Hansapanga puhul võeti kaasa kõik tugevused ja Hoiupanga puhult. Kuigi nüüd räägitakse millestki muust, aga võeti kaasa kõik need nõrkused, et me teame küll, milliseid afääre tegelikult ka Hoiupanga ümber käis ja mis seal, mis seal juhtus. Et kas sa tahad, kas sa tahad praegu väita, et see sotside ja rahvaliidu ühinemine on täpselt samasugune, et ühelt võetakse kõik tugevused ja teisalt võetakse kõik nõrkused, pannakse kokku ja vaadatakse, mis saab. Ei, no ma arvan, et siin tahetakse ikkagi miks need kaks parteid peaksid ühinema? No miks mitte? Minu meelest on väga selge ju, et. Okei traktiiv mis on sotside huvi ühineda? Ega mina ei teagi väga palju, mis nende huvi nad võtaksid üle osa sellest partei liikmeskonnast, kes oleks progressiivne. Aga ma arvan, mina tahaksin, ma tahan. Neid tegelikult meelitab ka vägagi see see osa rahvaliidust, kes on kohapeal võimul osa see osa, keda me nimetasime siis panganduses Hoiupanga klientuuriks. See oli suur osa Eesti hoiustajatest. Muuseas, ma kirjutasin kunagi elu, kus ma võrdlesin pankasid ja parteisid. Nüüd mõlemad kauplevad ühe selle sama asjaga. Nad kauplevad usaldusega ja kunagi oli Eestis väga palju väikepankasid ja oli väga palju väikeparteisid ja me oleme näinud kogu aeg, kuidas ring on vähenenud, vähenenud, kuidas ta kontsentreerunud. Kuidas on välja kujunenud kaks suuremat leeri ja siis on mõned väiksemad sealjuures. Ehk tegelikult need turud on väga-väga sarnased. Nimetades rahvaliidu kohalike omavalitsuste juhte klientuuriks on selgelt alahinnatud, et nad siiski on ka seal on ikkagi küsimus võimus ja selgetes positsioonides ja rahvaliidu. Kohalikes omavalitsustes on väga palju rahvaliidu tegelasi, kes on huvitavad, ütleme mitmetele mitmetele parteidele. Ja kahtlemata nad teevad ka selles sellel suunal väga tõsist tööd. Ma vestlesin eile ühe ühe suure erakonna peasekretäriga, kes ütles, et ta on jalad rakku jooksnud nende rahvaliidu vallavanemate vahel vahel ju joostes ja ta tunnistas, et need läbirääkimised on väga keerulised, aga ta oli ikkagi lootusrikas, et võib-olla nii mõnigi võib nende erakonnaga liituda, nii et, et tegevus on väga massiivne. See sellega tegelevad praegu kõik selleks, sellepärast et presidendivalimised on tulekul. Riigikogus tõenäoliselt presidenti valida ei õnnestu või suure tõenäosusega ei õnnestu väga palju sõltub muidugi järgmise aasta riigikogu valimiste tulemustest ja, ja seejärel läheb asi ikkagi põllu peale, nagu öeldakse ja põllu peal otsustavad need rahvaliidu taustaga inimesed väga palju, nii et, et kindlasti see üle ülemeelitamine on praegu väga jõuline ja, ja need inimesed on temaatilised inimesed, ega nad lihtsalt niisama ilusa ilusate silmade ja, ja hea sõna pärast ei tule. No meil on ikkagi väga-väga selged ootused oma valla või ka iseenda ootuste-lootustega seoses ja sellega seoses nad teevad ka oma plaanid. Aga mis puudutab veel sotside huvi, siis sotsid on kindlasti huvitatud rahvaliidu häältemagnetitest, sellepärast et rahvaliidu sotside meelses tiivas on nii mõnigi inimene, kes võiks rahvaliidule hääli tuua vabandust, sotsidele hääli tuua ja sellepärast, et sellepärast need inimesed on atraktiivsed. Ega tõenäoliselt Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei olegi huvitatud ju kogu sellest rahvaliidu massist, et sellepärast ka see sõnum, et me kõiki ei võta ja, ja kui nüüd rääkida sellest, et, et need vanad rahvaliitlased marssisid erakonna volikogult välja, siis, siis võib-olla õnnestub sotsidel tehase ühineme niimoodi ära, et rahvaliitlased astuvad Sotsiaaldemokraatlikusse erakonda ja, ja see ei jäta väga tugevat jalga ja sotsiaaldemokraatlikule erakonnale ja nende mainele, et nad võib-olla pääsevad selle tõttu selle tõttu sellisest, sellisest suuremast meediapeksust. Et just tänu sellele, et Villu Reiljani ja ester tuiksoo ei ole need, kes nüüd selle rahvaliiduga kaasa tulevad, nad ei saa seda pärandit kaasa. Nojaa, aga võib-olla ma väljendasin kenasti enne valesti või natukene segaselt, aga aga kui nüüd vaadata seda riigikogus olevat rahvaliidu fraktsiooni, siis näiteks Jaanus Marrandi peeti seal juba ammu sotside mäeks ja tegelikult. Nõnda pidigi pidigi mingil hetkel sotsidega liituma ka, ju siis rahvaliit tegi hea pakkumise, otsustas pärast Keskerakonnast lahkumist liituda. Teadsin, et temal läheb ära, mitte Tarmo Mänd, eks et nagu näha, see rahvaliidu lagunemine on kõvasti aset leidnud. Ta jätkub, mina jätkates oma panganduse liini siin. Ma usun, et teda ootab ees selline sotsiaalpangasaates, et ega keegi teda taga nutma ei jää. Sotsiaalpank oli kunagi Eesti kõige suurem pank. Samamoodi nagu rahvaliit oli kõige suurem partei. Jah, aga siin nagu kogu aeg nendes läbirääkimistes, eeldatakse, et tegemist on mingisuguse massimassiga, mis on kompaktselt liigutatav. Et mina arvan siiski, et seal on kohapeal väga konkreetsed inimesed, kellel on väga konkreetsed huvid ja, ja nende, nende mõte on selles, et või nende küsimus on selles, et, et kas mul on mingisugune väärtus, olles osa massist, olles osa sellest rahvaliidu massist, kas minu vääring on selle võrra suurem või on minu vääring suur, sellepärast et ma olen selle konkreetse omavalitsuse juht ja tema vääring on kindlasti see, et selle konkreetse omavalitsuse juht ja siis mõtleb see inimene edasi niimoodi, et aga kellega, kellega liitudes mina kasu saaksin ja siis ta mõtleb, et, et võib-olla oleks parem liikuda reformiga või Keskerakonnaga või siis ribo võib-olla hoopis IRL-iga, ma ei tea seda, et, et ma millegipärast kardan, et me võime siin suvel näha kaost, kus, kus, kus see, kus see rahvaliidu inimesed ei ole plokkidena liigutatavad ühte ja teise erakonda, et siin toimub liikumine väga mitmete erakondade vahel. No väga paljud rahvaliitlased on tõenäoliselt teinud ka arvestuse, et mida varem nad liituvad, seda kõrgemat hinda nad saavad küsida. Ja mida hiljem nad liituvad, seda vähem nende hääl on väärt või nende positsioon on väärt. See võib ühel hetkel muutuda, selliseks amoki jooksid jooksukesed, kes saab kiiremini kuhugi millegi juurde. Ega, ega me täpselt ei tea, kuidas, kuidas need arengud aset leiavad, aga kindlasti tasub oodata ära erakorraline kongress. Ma arvan, et sellest tuleb väga põnev kongress. Seal toimuvad väga-väga põhjalikud ja põnevad arutelud. Ajakirjandusel on seda kindlasti väga huvitav jälgida. Jah, ja mina tahaks ikkagi Karel Rüütlile soovida edu tema valikutes, et et siiski see oli üks, üks mehisemaid samme, mis ta on viimase poole aasta jooksul. Ütleme, seal kongressil on suure tõenäosusega näha, et pooldajaid ja et see erakond pooldab lihtsalt üks seltskond läheb sellest sellest sellest kohast minema ja siis on küsimus, et kas vaha seltskond jääb ühtseks või ta hakkab tõesti niimoodi jupikaupa puh ära minema. Nagu sa rääkisid. No igal juhul praegu on retoorika väga särav, vähemalt nendele, kes läbirääkimiste laua taga kokku saavad, et lubatakse tuul alla teha nii Reformierakonnale kui Keskerakonnale. Ja ei, no kusjuures ma täiesti saan sellest ambitsioonist aru, et kõikidel valimistel sellel sajandil on olnud üks uus jõud, kes on ilma teinud ja ja ma saan aru, et siis läbirääkimiste laua taha istunud rahvaliitlastel ja sotsidel on see ambitsioon, et olla see uus jõud. Iseasi on see, et kas nad, kas nad tegelikult ka selleks selleks võimelised on, aga sellest ambitsioonist saan ma täiesti aru, et seal võib-olla on siin natuke küsimus ka selles mitte ainult poliittehnikas, et kaks erakonda liituvad vaid ka siis selles, et kes neid juhib ja missuguses missuguses loomiga nad inimeste etterahvaid ilmuvad, aga, aga minu meelest siiski praegu on väga hea ajastuse mõttes, kui on see väga hea hetk läbirääkimiste pidamiseks nad saavad ilmselt kui nende läbirääkimised mingilgi moel saavad jätkuda, ehk siis Karel Rüütli selja taha mingisugune seltskond rahva liitilise koguneb, kes sotsidega ühinemisest huvitatud see on neil võimalus mitmeid kuid hoida hoida enda sõnumit meediapildis ja see on juba päris kõva sõna. Vahetame teemat minu ees laual on, eks ilus roheline vihik, mille nimetas kaitsepolitsei aastaraamat ja Kaitsepolitsei tutvustas seda siis esmaspäeval oma 90. sünnipäeval ning see aastaraamat võtab kokku siis Eesti riigi julgeolekuga seotud suuremad ohud. Laias laastus võib need ohud lüüa kaheksa, neist pooled on seotud meie suure idanaabriga ja teine pool siis on seotud kõige muuga, sealhulgas ka korruptsiooni vastase võitlusega ja nii edasi, ehk siis korruptsioon on ka selle aastaraamatu kohaselt üks oluline Eesti julgeoleku risk. Aga kui nüüd vaadata, mis siin, mis siin uut on või mis siin sellist on, mida varasemates aastaraamatutes ei kohta, siis kirjutab see kaitsepolitsei aastaraamat ka sellest, et tööstusspionaaži on ka Eestisse jõudnud ja luuratakse siin energeetika valdkonnas. Päris aktiivselt tahetakse teada põlevkivienergeetika kohta ja mitte ainult. No kaitsepolitsei aastaraamat on alati üks sellistes sellistest väljaannetest, mida ajakirjanikud ootavad ja mille, mille, mille kohta küsitakse, et kuule, kas sa oled näinud seda juba, et kas sa oled kuulnud või kas sa oled sellele pilgu heitnud ja ja milles see fenomen seisneb, on see, et et ajakirjanikke huvitav alatised, millel on rõhuasetus tehtud, et missugune on olnud kaitsepolitsei nagu teemade valik ja mida nad peavad siis oluliseks seekord rõhutada. Samuti vaadatakse alati pilte, et pillid ei ole tavaliselt juhuslikud ja need räägivad räägivad palju infot enda eest. Et ja, ja ma saan aru siis jah, et just nimelt siis sellel aastal on see tööstusspionaaži eraldi välja toodud, mis on küsimusi tekitanud, aga kahjuks ei ole andnud vastuseid. No ma ei tea, ma olen korra kirjutanud ühest vahejuhtumist. See oli eelmise aasta juunis, kui Tallinnasse kogunes üks põlevkivialane sümpoosion. Tuli teadlasi igalt poolt üle maailma, selliseid, kellele siis põlevkivi huvi pakub ja nad viidi ka ekskursioonil, on Narva õlitehasesse, mis kuulub meile Rikluke Eesti energiale. Eks ta teadlased vaatasid seal rõõmuga neid seadmeid ja siis olid mõned hiinlased, kes kippusid nagu seadmed isegi mõningaid silmi sealt natukene rohkem, kui kui tavapäraselt, nagu huvi tundma enda vastu väga hoolikalt neid pildistama siis korraldajad olid sunnitud hiinlasi korrale kutsuma, et no see on selline tüüpiline tööstusspionaaži näide. Muidugi ei tea, võib-olla keegi on üritanud ka mingeid seadmete jooniseid osta nii edasi ja nii edasi. Et hiinlastest ei ole küll vähemalt selles lõigus, mis tööstusspionaaži puudutud juttu, pigem on siin nagu juhitud tähelepanu Venemaale, ma arvan venelastel on ka kindlasti huvi põlevkivienergeetikast. Kuigi see on suhteliselt üldine jutt, mida me seal loeme, aga seal on välja toodud ka mingeid Venemaa energeetika strateegilised arengusuunad ja ja kui neid tähelepanelikult lugeda, siis, siis võib kindlasti näha seal soovi Venemaa naabruses paiknevate riikide energeetika vallas võtta üle juhtiv roll, nii et kindlasti Venemaa energeetika soovib laieneda, aga aga siin on, siin on kindlasti ka oma sõna öelda sekka Euroopa liidul ja sellel avaneval turul, millest me siin oleme juba paar saadet varem. Aga seoses kaitsepolitseiga siis uudised, mida me viimase aasta jooksul oleme väga palju seoses kaitsepolitseiga lugenud, on tegelikult lood, mismoodi järjekordselt paljastatakse korruptsioonijuhtumeid kohalikes omavalitsustes, et, et see on, minu meelest on see olnud väga kiiduväärne töö, et siin on silmapaistvalt palju olnud ja imestamapanevalt palju, et kuidas saab olla, et jälle ja jälle uued juhtumid tulevad aga ilmavalgele ja, ja, ja inimestel on olnud ikkagi julgust ja tahtmist neid altkäemaks vastu võtta, et mida ma tahaksin küll kaitsepolitseinik siinkohal tunnustada ja mind hämmastab see, et, et on väga varmad olnud poliitikud millegipärast kaitsepolitseid hoopiski nagu noh, nagu ütleme, hurjutama sellepärast. Sellepärast ma sellele ma tahtsingi tegelikult tähelepanu juhtida, sellepärast et et ajakirjanduses on pisut vähe tähelepanu pälvinud see, mis juhtus nädala alguses Kaitsepolitsei juubelikonverentsil, kus siis riigikogu julgeoleku asutuste järelevalvekomisjoni esimees Jaanus Rahumägi üsna teravas toonis kritiseeris Kaitsepolitsei ametnik. Ja, ja ei meeldinud talle kaitsepolitseiameti peadirektori Raivo Aegi seisukoht selles osas, mis puudutas siis korruptsioonikuritegude uurimist, kui Raivo aeg ütles sellel konverentsil. Et kui on levinud poliitilistes ringkondades mingid mõtted, politseilik uurimistegevus, ehk siis korruptsioonivastane võitlus võiks Kaitsepolitsei tegevusvaldkonna alt ära minna, et siis Raivo aeg ütles selle kohta, et see ei ole võib-olla kõige riigimeheliku mõtlemine ja see kindlasti Jaanus Rahumägi ei meeldinud. Tõsi, selliseid arutelusid on toimunud riigikogu julgeoleku asutuste järelevalve komisjonis on päris mitu inimest, kes on seda meelt, et võib-olla tasuks kaaluda mingil ajahetkel uuesti korruptsioonikuritegude viimist politsei alla. Kuigi just selle aasta alguses on nüüd kõik sellised kuriteod Kaitsepolitsei uurida, siis, siis see kindlasti tekitab siin nüüd äärmiselt äärmiselt palju diskussiooni, aga, aga see on tekitanud juba ka palju paksu verd siin. Kaks päeva tagasi istusid laua ümber sellesama komisjoni liikmed ja, ja ka siis tuli välja see, et nad on järjest rohkem seda meelt, et kaitsepolitsei ei peaks tegelema julgeoleku küsimustega ja vastuluurega ja, ja põhiseadusliku korrakaitsega, aga kaitsepolitsei ei peaks tegelema korruptsioonivastase võitlusega, kuigi samas on küsimus, et milline on siis politsei võimekus üldse korruptsioonivastase võitlusega tegeleda ja me peame ütlema, et, et siis, kui politsei sellega tegeles, oli see nõrk, sellepärast antigi see kaitsepolitsei vastutusalasse. Kaitsepolitsei on teinud selles vallas kindlasti paremat tööd, kui me vaatame kas või seda, et eile mõisteti süüdi Narva linnavolinik Aleksander musseer, siis selle eest, et ta andis politseinikele altkäemaksu, siis mõisteti ta talle määrati karistuseks 10 kuud vangistust. Siis siis võime öelda, et kaitsepolitsei on teinud Seco selles juhtumis head tööd ja konkreetselt nende kahtlused on kinnitust leidnud ja kohus on selle inimese süüdi mõistnud. Korruptsioonivastane töö on olnud tõsine. Kui me nüüd räägime veel sellest, et on, on, on riigi julgeoleku risk siis, siis me kahjuks peame ütlema, et ta on riigi julgeoleku risk, sellepärast et kõik korruptiivsed teod kindlasti riigi usaldusväärsust, julgeolekut ja nii edasi õõnestavad. Ja kui me räägime veel sellest, et kaitsepolitsei on just nüüd viimasel ajal väga aktiivselt püüdnud tegutseda Ida-Virumaal siis Ida-Virumaal On see korruptsioon veelgi tõsisem nähtus kui mujal Eestis ja, ja seal sellega tegelemine on kindlasti õigustatud. Mõneti me võime öelda, et seal ta seostub veelgi rohkem ja veelgi arusaadavamalt tegelikult Eesti riigi julgeolekuga, sellepärast et sageli sealsed väga kõrged ametnikud on ka kohalikud autoriteedid. Ja sellisel juhul nendega tegelemine on, on kindlasti kindlasti õigustatud, nii et siin seda seda diskussiooni jälgides mulle jääb küll pisut arusaamatuks, see ülimalt terav rünnak kaitsepolitseiameti aadressil. Kusjuures mina teeksin veelgi julgema ettepaneku siin nädala alguses Riigikogus arutelul erakondade rahastamispuudutav seaduseelnõu ja me teame seda, et, et on olnud aastaid teemaks see, et erakondade rahastamisel puudub kontrolliorgan. Et okei, nendel on olemas mingisugused mingisugused protseduurilised korraldused, kuidas nad peavad enda endasse rahast endale saadud vahendeid deklareerima, aga samas puudub organ, kes neid kontrolliks ja see, see on käinud kogu aeg käest kätte. Praeguses olukorras on siis see nii, et, et riigikogu ise kontrollib seda, kuidas siis neid vahendeid deklareeritakse, on olnud arutelu sellest, et see võiks olla valimiskomisjon, kes seda võiks kontrollida. Kunagi ta oligi niimoodi, et ja, ja need on siis uuesti nagu mõte selles, et see võiks valimiskomisjon olla, kes neid vahendeid kontrolliks. Aga minu mõte on, see võiks olla kaitsepolitsei, et et erakonnad esitaksid oma deklaratsioonid otse kaitsepolitseile, kuna see on korruptsiooniohtlik koht. Selgelt korruptsioon on, ütleme riigi julgeolekule ja palun väga kontrollige, sest et ütleme, et mis asi, mis asi, milleks on meil üldse vaja siis seda erakondade rahastamist kontrollida, miks? Sellega sa muidugi paneb Kaitsepolitsei veelgi suurema surve alla ja kui me vaatame kas või seda diskussiooni, siis tegelikult poliitikud ütlevad juba praegu ja väga suur Riigikogus esindatud. Esindajatest ütlevad, et kaitsepolitsei on nagu riik riigis, Nad, ei, neil ei tohi olla nii palju võimu, neid on juba keeruline kasvõi sellesama riigikogu komisjoni poolt kontrollida ja nii edasi. Ja kui nad ütlevad, et, et milline on hinnang Kaitsepolitsei tegevusele, siis nad ütlevad, kaitsepolitsei saab praegu hakkama, ta saab ka homme hakkama, aga ei ole kindel, kas ta ülehomme hakkama saab, sellepärast et et kui ta killustab oma ressurssi siin korruptsioonikuritegudes uurimise ja, ja põhiseadusliku korrakaitse vahel, et siis ühel hetkel see ressurss ei ole piisav, võib-olla enam põhiseadusliku korra kaitsel ja seega siis tuleks kaaluda. Seda küll, aga vot see on nende nende selgitus, et võib-olla tuleks ikkagi korruptsioonikuriteod anda kaitsepolitsei vastutusalastele. Aga sellel juhul saaks ikkagi polükaitsepolitsei tagasi, hammas oli vana nime poliitiline politsei või siis ma enne siin avaldasin hämmastust, et et Jüri Pihl nimeta tased väljaniste tuiksood ei tohiks nagu sotsi sotsiaaldemokraatide ridadesse võtta, mõistis nad juba ette süüdet. Ka selles Kaitsepolitsei aastaraamatust leiab selliseid toredaid asju. Siin on järjestatud välja nimesid muuseas ka Reiljan, Silde, Pärn juurde on märgitud kohtuotsuse vaidlustanud riigikohtus. Menetlus kriminaalasjas hetkel, kes tahab kriminaalsiin hetkel kohtumenetluses kriminaalmenetlus kestab, et siin on ka välja toodud. Nii-öelda jääb mulje, et siin on mõningaid inimesi pette nagu süüdi mõistetud. Süütuse presumptsiooni rikkumine, mida ei tohiks tegelikult kaitsepolitsei aastaraamatus olla, nii et siin on tõenäoliselt Eino, veelgi hämmastavam, veelgi hämmastavam on näiteks üks peatükk, mis räägib islamiterrorism islamiterrorismist ja sealjuures on nelja mehe pildid. Need neli meest on siis nimetatud eesti islamikeskusega seotud saudid. Ja ja siis on öeldud, et egas islamikeskus ja need isikud, kes, kes seda rahastanud, need ei kujuta meile mingit ohtu, miks nende pildid siis siia juurde on pandud? Aga seal on alati kaitsepolitsei aastaraamatu selline väikene mõistatuste mäng, et nad nad panevad pilte, jätavad selle tausta nagu sul endal lahti. Ei no ma kujutan ette, et nendel neljal saudil oleks täielik õigus selle kaitsepolitsei vastu minna au ja väärikuse. No mis siis on, et see nagu Kuule terrorismi tõkestamise ja piitan seal lihtsalt väga tore, aga kas sa oleksid huvitatud, kui lugu räägib terrorismist ja sealjuures Heidit Kaio? No ma sellel peaksin küll väga mõtlema, et mis seos mul sellega on, et antud juhul Siin öeldakse, et mitte mingit seost ei ole, nendel islamiusulistel. See usud, on meil usundid, on meil võrdsed? Absoluutselt usundid on võrdsed. No selles mõttes ei saa, aastaraamat ei saa olla kohtutoimik, et seal on juriidilises keeles kinni kirjutatud see, et missugused kohtuotsused jõudsid, kohtuvad kohtu ette ja mis, mismoodi need, missuguste tulemustega, et, et selle selle mõtte ju ei ole selles, et pigem näitab see nagu seda tööd, mis on tehtud. Ja ma mul ei ole minul küll ei ole mitte midagi selle teadmise teadasaamise vastu, et, et nad on seal uurinud ka mingisuguseid islamiorganisatsiooni väga head. Kui võiksime samamoodi mõelda, kui palju terrorismiakte on teinud Euroopas näiteks kristlased ja neid on väga palju. Ja samas ei olla siin kristlastest absoluutselt. Nii millest ma järeldasin, seda, et end Eestis ei kujuta endast terrorismiohtu Ja siin öeldakse, et islamiusulised kujutelmad. Mina sõitsin, mina siiski loodan, et riigikogu. Komisjon poliitikud ja, ja meie riigiametnikud ja kaitsepolitsei loovad mingisugusele lahendusele, et see tüli ei kisu väga suureks selle üle ma tean. Poliitilistes ringkondades on soov ühese kontrollorgani loomiseks, mis siis kontrolliks Kaitsepolitsei tegevust jõulisemalt kui, kui see praegune riigikogu julgeoleku asutuste järelevalve komisjon või saaks komisjon vahendeid ja võimalusi juurde, et kõik need võimalused on olnud olnud kindlasti laual. Aga. Aga ma loodan, et ma loodan, et nad nad Ka nagu minema Eesti riigi julgeolekualuste kallale ja seda lammutama, sest meil ei ole seda vaja, et poliitikud ja kaitsepolitsei nüüd nagu totaalselt omavahel tülli pöörasid, nii et ma loodan, et mõlemal pool on nagu piisavalt. Nüüd on nii, et me oleme näinud selle teemaga tegeleda. See ei ole võimeline korruptsioonikuritegusid uurima, sest see on poliitiliselt väga tundlik ja seal on, seal on kogu aeg väga suur surve nagu näeme seda, et, et need korruptsioonikuriteod saavad uuritud, nendega saab tegeletud, et need asjad jõuavad kohtusse ja ka mõistetakse inimesi süüdi korruptsioonis, mis on ka varem olnud probleem selles, et asjad jõuavad kohtusse, aga ei jõua mingisuguse lahenduseni. Nii et, et jah. Vaatame veel ühte asja, mida selle, mis sellel aastal juhtus või vabandust, sellel nädalal juhtus, see oli see, et kaitsepolitsei algatas väärteomenetluse Rein langi suhtes. Nüüd Andrus Ansip andis väga konkreetse sõnumi, ta ütles, mina peaministrina seda kindlalt karistama ei hakka. Täitsa uskumatu, just nagu lang ei tohikski. Eristada veel tegelikult tegelikult Ansipi sõnum. Üks üks väga nõrk koht veel, kui ta ütles, et, et miks küll kõik selle lollusega tegelevad ja, ja niimoodi riigi julgeolekut ma ei tea, mida iganes mainet kahjustavad, siis tegelikult ta unustas ära ühe väga olulise asja, kes kirjutas avalduse kriminaalasja algatamiseks, see oli tema, omaenda erakonna riige liige, välisminister Urmas Paet. Sellisel juhul tuleb esitada ka küsimus, et miks Paet seda tegi, miks oli vaja üldse, kui see oli lollus, selle teemaga tegelemine siis miks üldse oli vaja nii kaugele seal asjaga minna, et see on ka küsimus tegelikult tema oma erakonna liikmetele? Millegipärast väga selektiivselt on peaminister sellele küsimusele lähenenud. Noh, ja siis tal jääbki selline poliitilise politseimärk teatavas mõttes külge. Jäädiana. Jah, nagu me näeme, et igasugused diskussioonid kaitsepolitsei ümber Peavad kaitsepolitsei mainet, nii et on äärmiselt kahju, et kahetsusväärne, et sellised diskussioonid on aset leidmas, aga, aga ma loodan, et mõlemad pooled teevad sellest omad järeldused, et me ei peaks enam edasi nendel teemadel. Me kahjuks ei jõudnud Rimist rääkida. Aga, aga meil on hea meel, et Eesti liha on rivis tagasi. Pigem on tähtis see, et Rimi senine ärikultuur on saanud tugeva löögi, et Rimi ärikultuur on olnud silmapaistvalt nigel ja, ja need on paljud firmad, kes on sellega hädas olnud ja mul on hea meel, et Rimi on saanud oma õppetunni. Et ärikultuur ei ole saanud löögi triini maine on saanud Lägis, ärikultuur jätkub kaheksale. No Eesti kauplustel on rõõmu laialt ja ma olen kuulnud, et Selver on siin kõikvõimalike kampaaniatega kohe alustanud või juba alustamas, nii et elame-näeme. Aga sellega tänane rahvateenrite saade lõpetab ja siin stuudios olid Heidit Kaio, Sulev Vedler ja Lauri Hussar.