Me tahtsime nii väga, kinkis sünnipäevaks midagi kuid kahjuks kahjuks leidsime kinki meil ei olegi, mis vääriks kingi nimegi. Ent siiski väikse kingi teeme, sa oled laisk või seda teave. Ja kingi selle järel teame viis korda järjest iga mees meest kraamib lauda sinu eest. Sa ära ole pahane ja võta lahkelt vastu see. Kirjutatud vene tänava vanglas aastal 1926. See saade on kavas ühe sünnipäeva puhul. Õigemini on küll sünniaastapäev, sest kui inimest ei ole enam meie keskel, kõneleme me temast minevikus. Aga mõne inimesega on nii, et mööda kui viis 10 25 aastat ta jääb alati elavaks. Nendele, kelle keskel elas Leena laid on ta alati too lina valge peaga pass liita. Kes oskas öelda seda, millest teised mõtlesid. Üles ülestööline. Tõsta käsi kõrgele. Rusikas, mis raks saab? Rauda see ei karda orjahauda. Hoia vaenlane meest, põgene üles. Ülestööline. Vaata ümber uhkeste lahti, köidikud su käed. Eesti pinna, orud, mäed, nurmed, niidud, sa jõudsid lunastada ta üles. Ülestööline astus sammu julgesti. Astu nii, rada raksub. Laula nii, et lepik laksub. See on meie maa väetud verega. Üles ülestööline võikle, võida vahvasti. Ärganud on vanad vaimud, kalevite kanged kaimud. Leigib tuluke. Ülestööline. Leinalaid oli luteri tööline, kui ta 149 protsessil eluks ajaks sunnitööle mõisteti. Ta oli siis 22 aastane. La ja ta oli hästi küll kohusetundlik ja täitis kõik, mis tema peale oli pandud, seda ütles meile tema komsomolisekretär Lutheri vabrikust, Stam aga üks yhest kohast paistis silma käel oli mingisugune iseäralik Mui. Ja ta püüdis seda muljet nagu varjata ja see muie KEKis ikka, kui ta oli nagu hinnangu andnud kellegile. Ja muidugi mitte alati ei olnud. Aga kui see muie sattus kokku mõne niisugusega, kes selle muigvel ära teeninud sisse muige ütles väga palju. Ja ma pean ütlema, et mul hakkas kõige enne meeldima sümboysi. Ja see saatis meie basse liitadele, see oli temal väga Hiiumaalt Hiiumaa just nimelt Hiiumaalt pärit mulje. Aga miks te nimetasite teda, pass liitaks, mida see nimi tähendab ja kuidas ta selle nime sai? Sellega on seotud üks niisugune aeg vanglas, mehed kõik ilurimise vangimajast ära viidi. Ja siis jäime meie 82 naist sõnanud järve suuresse vannimajas üksipäini. Meid viidi ka meeste vangimajas ja paigutati meid topeltreiti, see tähendab, need olid niisugused väiksed kongid, seal oli seitsme kaheksale, see oli ette nähtud nelja viiele inimesele, aga meid pandi ikka seitse, kaheksa sinna sisse. Seal olid niisugused väiksed aknad, need olid väljast pult, trellid ja soolai, aknaraam oli jõudmist meeter lai ja siis need aknaraam lõpes kahtrellidega, need olid nagu suured raudväravad, need pandi ka kinni ja need olid siis topelt reidil. See oli mõeldud niisugusi hirmsatele, mõrtsukate, leia surmamõistetutele ja mine tea, kõik, kellele nisugune topeltreisisin hästi kindlustatud kohad ja vot sellesse topelttrelli pandi nyyd meid, praegust on ju see maja alles elus, kahju, et see ei ole mitte muuseumiks muudetud, see on vana vana vangimaja ja see oleks väga huvitav. Selle aadress on, Vene tänav 25 on parajasti just selle vene kiriku vastus, praegune Salvov seal. Kivitrepid, need on nii sisse kulunud, nagu oleks nad kehme, padi on käega nii-öelda, see auk on selle sisse tehtud, niisugused on need kivitrepid. See näitab siis, missugune tohutu hulk inimesi on seda kivitrepp. Vaat sinna meid viidi. Ja seal me kambris siis olime ja muidugi ei olnud kuigi taevalik tunne, peab ütlema, sest et kõigepealt olid meid segamini jälle paisatud kongi koosseisud olid muutunud. Keegi ütleb, et oleks vangimajas, ükskõik kui oleks ainult muutus, kui temaga halvema poolon. Ma ei ütle mitte see võib-olla esimesel päeval, aga teisel päeval sa tunned, et sa oled väga paljust kavangimäe silma jäänud. Kui sa oled pandud kambrisse jälle teiste inimestega, nendega, kellega sa pole veel mitte harjunud ja pead jälle uuesti hakkama harjuma. Ja vaat niisuguses kambris me olime me pold kordagi vennaednudki. No paslid tal oma luuletajahingega hakkas see muidugi kõigepealt vastu ja siis tema ütles, et vot ma räägin teile ühe tõestisündinud loo. No niisugust asja ei uskunud, et kas võid kellelgil olla veel üks tõestisündinud lugupidamine põlenit, kuulust seal täitsa põnev. Me jäimegi kikkis, kõrvul kuulama, noh, võib-olla tõesti, et selle saladusliku Hiiumaa tüdrukul on veel mõni niisugune lugu, võib-olla koguni isiklikust elust mõni põnev lugu, sest seda isiklikku elu, eks meil ühelgi teisel oli seda vähe võitlust. Me olime noorelt vangi läinud, aga no ikkagi üht-teist ikka naljakas vahel on. Aga tema ütleb nüüd ma räägin tellija noh, jäime siis kuulama. Ja siis tema rääkiski hirmus tõsise näoga algas ja, ja pikkamööda hästi, seda on hirmus raske järele teha või rääkida, aga see oli nii, et et ärge minge sinna suurde suu linna. Seal on need pikanokkadega pass liita, linnud. Nad äkki need on ühed väga hädaohtlikud linnud, nad tulevad teile kallale ja te surete ehmatusest ära ja siis nemad teid hakkavad kima, kuidas Judki koli, mul ei olegi enam meeles, hästi. Ja siis teie ehmatati ärkate, näete, te olite surnud ja siis te surete igavesti. See oli hirmus hästi räägitud ja meile meeldis see nimi, et need pas liita linnud Nelts kuulnudki. Pablita lindudest. Ja nii ta jäigi pas litaks, aga see oligi esimene kord kuste kogukambriga, saite naerda ja Me naersime ikka hulk aega ja mul tuleb praegustki jää naerutuju, kui ma mõtlen seda, kui ma mõtlen seda nägu ja seda tõsist juttu ja ikka tõsiseks, aga meie kõik ümberringi naersime, pass liita linnud. Tema on jäänud mul silme ees ikkagi kõigepealt ja vaidlejana. Teiseks väga hea kirjutajana. Tal oli suur anne kirjutada poliitilis hapnik. Väga hästi ta neid tegi ja sellest on kõige rohkem kahju, mitte ühtegi neist järgi ei ole tas suurepäraseid tablette, vaat siis kui tema neid kirjutisi, kui ta pärast neid luges, see oli paslida, see oli võitleja. Ta ei olnud mitte ainult niisugune vaikne luuletaja ja lohise ei kogu hingelt võitleja, ta oli hirmus tagasihoidlik, ta häbenes kõiki oma võimeid. Ta kartis neid, ta teadis, et need on kõik poolikud ja ta oli nii tark juba, et ta sai aru, kui vähe ta teadis, ta oleks tahtnud täisverelist ja, ja toredat elu elada. Aga see neetud vangimaja muidugi ei lasknud. Ei millegist talle nii kahju kui sellest, et need raamatud, need vihud tema luuletustega, enne, kui ta 40 esimeses Levak viirused nüüd siia maha jäid. Ma ei ole teist niisugust inimest näinud, kes vangimajas oleks oskanud niiviisi rännata, nagu pas liita. Ta võis läbi kärje kogu Norra maa. Ta seletas üksikasjaliselt, kui me vahel jalutasime õues kahekesi, siis ta võis mulle pikka lugu rääkida, kuidas tema läheb reisima ja lootis, et me läheme kahekesi, kui me saame vangist lahti, kus kohas me siiski käime ja mina ikka imestasin, ma teadsin, mis raamatuid me lugesime ja mina ikka imestasin, et kus tema kõik seda nii hästi teab. Ja ma ei oskand omale ette kujutada. Suurepärane anne oli tal jalutada, ma mäletan seda, kui ta. Vahib aknast välja, aken oli, kõrgelsin palgas, aken oli kallis valgel ja ta vaatas ikka selle akna kooli. Villu nägi, et lai kuule, mitte üks raas. Villu oli väga range kooli õpetajatädi, ütles, et. Leena ei kuulnud üldsegi pass liita, mis ma seletasin, hägunud siis Vello hoidised, Leena Laid, killut, Leena tõusis üles, läks ukse juurde. Surmkindel, et teda iidis tunninaine. Ja kui ta siis aru sai, siis ta ütles, et vabanda väga. Aga mind ei olnud siin. Ja paberitüki istus ahju juurde põrandale maha ja oli näha, et kas Liinal oli vaim peal. Ja see oli üks väga kena vai. Igatsus igatsus merele, rahutus, suur. Ta järele tundeni, jalgel kõikumist, kärsitud tuks, lemmist, õõtsumist. Seal on mul rahu. Peal armas Mobaik mässamas meri, mu süda siis vait. Igatsus. Igatsus merele, lapsi ja kaaslase järele. Siis ta ju jutustas võitlusest tundmata kaugusse sõitudest. Tundmatud olid siis võitluse teed. Aegade möödudes selgusid need. Igatsuse merele, võitluse enese järele mässamas rahvaste vaesem kiht, sinna ma kuulun, meil ühine siht, loosungeil punasel uhkene, kõik, elagu vabadus, töörahva riik. Päev kasvas päeva taha aasta aastaga juvale. Iga uus sügis tõi kivimüüride vahele kannatused ja tõved. Leena kitsad õlad vapusid külmast. Väsinud kopsud ootasid päikest. Nagu hullunud aknale vihkab vihma, kõike samblaga, kruusa. See oli ikka lehti lendu build paiskab, väänab puud murda, ei suuda. Kütmata kongid, niisked on külmast rõskus, kui puurib sust läbi. Seltsimees küürus piinavast räimast. Paljulise luuvalutõbi kõhetud kogud, silmis veel lootus, luukerede isikud, mingid selline viimne näidendist vaatus, milleni nimeksant vangid köhahoog kopsel armastaks, lõikab põskedel palavik, puna ajus vaid mõtte elada, hõikab. Aastatelt pole veel vana. Diisikusse neelanud, järjest neelab mitmegi võitleja elu. Vange Jarstki suremast keela, ütleb eksarmude palu. Palun nüüd andeks, olid vaene, kuulusid tööliste klassi toitu, et nõudis kehasu maine, kui tegid tõusiku lassi. Töörahvatapjaid, paluge andeks, et sa veel liigud ja elad. Tõstad vaid needes rusika vandeks, meeles kõik piinamis võlad. Kõiges kõigis, mis tähendab kirjutanud, mõtelnud või teinud on veendumus, et võit tuleb, Teleb rõõm. Ja nad tulid Leena kätte koos vabadusvõit ja armast. Üks mälestus, ainukene armastuse laul Saab väiksena nii, tulid üle läve. Hurssicoli sinu valgus täis sära peletas mu nukrus tõve. Sa nagu hommikastene mulli näis. Rõõm sädelust. Silmis siniHalles täis õrnust, kevadet ja mahedust. Mis elujulgust nõnda suuris, kallis, ma mõtlen, Need ei tunne jahedust. Su hääl kui tšello, keelist tõusev tormikaja. Ka vaikne nagu puhang lõunatuult. Su mõtteilma leidsin otse raja vaid punaroose, noppisin su suult. Viis kaugele sind põlevvõitlusjanu, sukeeristena mässa, mõttelend. Suu tahaks öelda, palju armsaid sõnu. Sõber, armas, armas võitlus, vend. Korraga oli nii palju õnne, et oli uskumatu. Eks see on tõelisus. Leena Laid oli 30 kuueaastane, kui ta tuli vanglast välja. Aga ta elas uues Nõukogude riigis ja oli teist karda. Noor. Abiellus Väike-Ines tõi selle päikese, mida nii kaua oli oodatud. Kõik see oli, kuni algas sõda. Leenu sai teate oma mehe surmast Buralides. Ta jäi uuesti haigeks. Vanglatuberkuloos võttis oma kolmandal detsembril 1942 Leena Laid. Parker suri ta maitigineeli linnas. Vihina keerutab lund alla katustelt. Vihane raju on pääsenud valla pakasel kuul lumekeerdu viskamas teerajal metsade sees. Lung nagu lendlevad karja, ajab tuul enda ees. Hajumule ähvardab hingemata sammudes teel. Kuid ega teele mind seisma jätta. Rabelen veel põlvini, ammugi lume sees rusin edasi vaid raugemas jõud on silmi, ma pühin lumiseid neid kudega puhkama jääda, ma tohi ära, nii kaon. Katab mind kinni. Moore tuiskab kooli lummema, vao on eesmärk ei kaugel pinget, veel vaja mõnigi samm. Võideldes saatel tormikaja kindlune programm. Ning. Nii jõuangi läbi raius. Rännakul sell mälestub lugusid lumesajus. Paljugi veel. Aitäh, et lugesite seda väga hästi või? Ei saagi öelda, hästi, mul on tunne, et, et just niimoodi tuli seda lugeda, aga ma paluksin ette neid, ütleksite, miks need luuletused on? Teie laulud. Rohkem teie kui minu või kellegi teise omad. Mul on lihtsalt väga lähedane lähedased, need luuletused. Sellepärast et ma kuidagi. Millegipärast tunnen seda aega. Kuidagi väga endale lähedal seisvat. Aga kuulaja ei tea, et nende luuletuste kirjutaja on teie ema. Kas te mäletate teda? Väga vähe? Ma mäletan seda, kui oli üks, ma olin umbes kaheaastane. Me elasime vanaemaga tagalas ühes vene külas. Ema oli viidud haiglasse. See haigla oli seal umbes nii 25 kilomeetrit, kaugele seda ütles mulle vanaema hilja. Ja ma mäletan ühte ööd, kus ma ärkasin ülesse ja ema oli toas ja vanaema ema oli siis haiglast tulnud. Pärast ma sain teada vanaema käest, kuidas ta sealt ära tuli. Nimelt ta sai teada, et üks tema võitluskaaslane elas ühes teises tagala linnas. Ja saatis meile, tähendab emale teate haiglasse. Et ta võtab meid enda juurde elama. Sest ema oli väga haige ja ta ei tahtnud lihtsalt haiglas olla. Ja siis ema põgenes haiglast ära. Tähendab, jooksis haiglast ära. Öösel jõudis 20 kilomeetrit ja ta oli tulnud isegi vahepeal neljakäpukil. Ainult et jõuda meie juurde ja rääkida meile, et, et nüüd me sõidame ära. Aga katsume kirjeldada, missugune ta oli. Mäletan teda põhiliselt teiste juttude põhjal temast kui vanade olite, kuidas ori, kolmeaastane. Ja mul ei olegi niisugust tunnet, et see on minu ema. Sellepärast et ma olen niivõrd vähe temaga elus kokku puutunud, aga ma lihtsalt vaatan teda kui suurepärast ja vaprat inimest. Ma imetlen teda tale, hiidlane, valgete juustega, nii nagu teil. Mul ei ole miinust, nii heledad jäljed, armastas väga merd ja Norramaad. Aga teie imelikul kombel, et mina kah, ma sain alles hiljem teada, et Tai vanglas kogu aeg unistanud, et kui ta pääseb, tähendab, vabaneb, siis ta sõidaks kindlasti Norramaale mööda merd reisida, kaugele. Millal te saite teada, et teie emast jäid luuletused? Aga kui ma hakkasin aru saama sellest, mis on luuletused ja kõik, mis ma teadsin seda, et ta on kirjutanud luuletusi, ainult et need vanaema teadis rääkida, et tuled põlesid kõik meil ära seal. Kas nende luuletuste hulgas, mida te täna lugesite, oli mõni, mida te esimest korda nägite? Ja seesama raju oli mulle. Aga missugune nendest lauludest? Teile meeldib kõige rohkem teile. Kas luuletus kevad vanglas? Ega te peast ei mäleta seda? Või mõnda ridagi säält? Kastanid, õieküünlad, roheluse süles? Kui istuks lehil kari valgeid oravaid. Nende valgeid oravad, Mil tipud, pöördud üles, veel öisest vihmast niisked päikse säravad suur kari rohelisi õieküünlaid hommik kõhus, kui tahaks õhku tõusta, sirutanud end nii kiikudes, nad näivad õhus. Entsee, vaid tuules õiekrooni kohal lend. Õrnroheline foon täis tikitud õietopse, kust kandub kambri lõhnu, kevadisi häid. Vang harva lõhnuga saab hellitada Kakse. Kui tuul neid kannab, kõik, siis sirutavad päid. Olge kena, lugege, palun, lõpuks see mulle meeldib, et sellel luuletusel on väga sümboolne Pealkiri ole jälle see. Võib-olla on see mõeldud ka just teile. Soendasid särasid ja rõõmustasid. Olid hell, päikene oli jälle, see olid tuul. Mahedalt paitasid, tormina tuiskasid olid marutuul, oli jälle. Sulisesid vulisesid, sädelesid, vestlesid, olid voolav oja oli jälle, see oli täike välguna kähvatasid, Goena kärgatasid, olid piksemürin, oli jälle. Halliendasid lillendasid linnule, nööritasid, olid õitsev kevad, oli jälle, see, olid meri vaikselt virvendasid, tormiselt lainetasid, olid, mässab, meri, oli jälle see.