No. Ühesõnaga. Elu. Stava väerr taastunud. No ei, ma ostan sulle aula. Elu. Mitmes keeles teil seda laul on tulnud laulda? Ma vist korra tegin, kokkuvõttes oli vist 18. keeles? Muidugi ma ei ole seda neid kõiki keeli ära õppinud, võttis seda laulu esitanud. Paljud ma ei mäletagi neid kõiki kõiki sõnu, aga lihtsalt laulsin lehest ja muidugi abiliseks oli selle keele tundja, kes õpetas mulle, kuidas tuleb täpselt hääldada. Ja tänu sellele panin siis võimeline mitmes keeles laulma. Teelaul kogu teie näitlejategevus on kinnituseks, et olla laulja, see tähendab olla kodanik. Millal te tundsite esimest korda sedasama tõde täie selgusega? Ma usun, et esimesest avalikust esinemisest peale täiskasvanuna see toimus sõja ajal. Taeva puhkekodus, kus ma esinesin meie eesti korpuse haavatud võitlejatele, kes puhkasid seal ja laulsin. Vana tuntud laulu armas isamajakene. Ja siis ma tundsin, et isegi see lihtne laste laulukene ta mõjus propagandavahendina mõjus ütelda laulunemis mis aitab meil võidelda, aitab meil elada ja olgugi, et ma laulsin üldse, esinesin esimest korda nii suure auditooriumi ees ja ma mäletan, et see laul tõi pisarad silma, kõike näinud sõjameestele viis mõtet kodumaale kõige selle püha juurde, mis meil maha jäi ja mille juurde me kõik tagasi püüdsime. Et taolisi mõtteid suutsite, aga mulle tundub, et ma suutsin neid äratada sel korral isegi oma sihte esineme. Esimestele sammudele vaatamata. Seal õnnestus. Arvatavasti, et äratada mingisuguseid tundeid kuulas, peab interpreet tõenäoliselt ise neid laulu esitamise ajal tundma. Ei, ma usun, see ongi see põhitingimus, kõigepealt peab esitaja ise seda tunnetama, mida ta tahab kuulajale edasi anda ja kui ta seda on tunnetanud, siis kuulaja saab tema mõtetest osa ja ühineb tema mõtetega. Nii mis, aa oo mees, oo. Üheks nõutavaks lauluks on olnud teie esituses. Kas seda raiskab meie maa, millised mõttepildid seostuvat teile selle laulu esitamisel? Suurest isamaasõjast? Päris väike olin, siis mul oli sõjast millegipärast niisugune romantiline, ette kujutades võib midagi väga põnevat talle. Isa rääkis, et tema on läbi teinud Vene-Jaapani sõja ja esimese maailmasõja ja ja siis sellist põnevust Amiste, kõik noored poisid. Võime ka, et see on kõikidel noortel poistel võib-olla niisugune, aga siis, kui ma ja mul oli väga suur tahtma, et küll on kahju, et mina ei ole seda näinud ise oma silmadega, et võiks väga põnev olla, aga kui ma siis suure isamaasõja ajal sattusin ise sõjakeerisesse, nägin, mida see sõda ise tegelikult on siis juba esimesest kokkupuutumisest saadik ma juba sain aru, kui suure vea ma olin teinud niimoodi romantiseerides seda kohutavat nähtust. Meie need inimkonna ühte suurimat häda mind mobiliseeriti. Läksime koos teiste mobiliseeritute laeval Sibir Tallinnast Leningradi kaks suurt laevasse piiri, Ural sõitsid kõrvuti, neid saatsid, saatis väikest kort miinitraalerid ja saatelaevu ja meie laevu pommitati kuskil seal Suursaare lähedal. Ja laev sai pihta, teise pommitamise järel läks põlema, nii et seal oli umbes 1500 inimest, oli peale, võib-olla. Pärast Kroonlinna jõudis umbes 500. Võib-olla neid teiste laevade peal oli veel, aga nii, et kaunis suur protsent oli neid, kes hukkusid. Sellel laeval oli palju haavatuid. Nii evakueeriti vaid selle tõttu naisi ja lapsi, terveid perekondi Poolast isegi. Ja tekkis paanikalaev, läks põlema ja. Olgu, jutt oli ilus ilm, päike paistis, aga vesi oli väga külm. Ma ise ronisin vette. Algul mõtlesin, et võib-olla ujun kaugele. Maalin veel ujuja tollel. Aga kui vett jõudsin, tundsin, kui külm oli, siis ma sain aru, et ega siit kaugele ei lähe. Ja tõmbas mind õnneks välja üks miinitraaler. Ja tänu sellele ma pääsesin. Aga muidugi see pilt oli kaunis, kohutab laev, põles, vesi oli uppujaid ümberringi täis ja saksa lennukit. Pärast pommitamist veel tegid mitu tiiru meie kohal ja tulistasid veel kuulipildujatest. Näit uppujaid. Esimene kohtumine, esimene mälestussääst on. See oli üsna vapustav ja meelde jääb, nii et siiamaani on need pildid mulle silmade ees. Hiljem oli veel pommitati meie rongi. Nägin kohutavat pommitus, tagajärgi, põlenud inimeste kehasid, vagunirattaid mitmesaja meetri kaugusel maja katusel. Nii et. Sõda jättis mulle väga rasked mälestused inimeste kannatustest ja suurtest ohvritest, mida me rahvas pidi kandma. Ats kuus uut asja. Hoolikas rasvajuus. Aga palju siis? Aqua spaas rassisid. Hatsiaatri Ruskis hantsiaatri Ruus Atsiaalseli roostide. Atsiaatrirus Atsiaatri Ruuski. On teil meeles esimene esinemine juba vabastatud Nõukogude Eestis? Esimest korda esinesin meie vabariigi publiku ees. See oli vist oktoobrikuu. Meie ansambli meeskoor pidi sõitma Eesti väeosadesse esinema rindele, aga kui me jõudsime parajasti dünojaama, vist siis seal kuulsime, et Tallinn on vabastatud ja selle asemel, et meid nendel rindel suunate suunati meid juba Tallinna poole. Ja me jõudsime Võru linna ja seal Võrus toimus siis meie koori esimene kontsert kodumaa pinnal. Seal ma laulsin kooris ja võib-olla ka koorisolistina, midagi ma ei mäleta, igatahes Võru Kandle soli mäletan seda, et Elsa Maasik tuli pärast kontserti meie juurde ja vestles meiega. Aga Tallinnas juba ma mäletan, et Draamateatri laval ma esitasin laulu Kodulinn Tallinn. Meie ansambli estraadiorkestriga Mer kuuluv juhatas, see oli esimene laul, millega ma tulin kodupinnaleja solistina. Kaovad. Oma nina. Kas. Ole. Õiga. Pääle. No mu o. Oo. Te olete kommunist, millised esinemised meenuksitele kõigepealt, kus te olete selgesti tajunud, et laul kannab endas ideed. See oli esimesel välismaa reisil vist 51. aastal, Soome kus ma kemis esitasin katsi laulu. Ulata käsi, kauge sõber. Kemi tööliste majas ja ma mäletan, ma alustasin seda laulu jäi, järsku tõusis kogu saalitäis rahvast püsti ja kuules püsti. Seda laulu ja alguses ei saanud aru, millest mikspärast nad püsti tõusevad. Mõtlesin, et keegi tähtis isik on tulnud saali või vaatasin nagu ringi, aga pärast siis taipasin seda. Laul Soome tööline võttis kui hümni rahule ja selle idee auks tõusid püsti, siis ma sain aru, kui millist mõjuvõimu võib omada üks lihtne laul. Ja teine esinemine, mis eriti on meelde jäänud, see oli vist 63. või 64. aastal oli ülemaailmne naiste kongress Moskvas kongresside palee saalis, seal ma laulsin õhtuid Moskva lähistel. Iga salmi eri keeles, inglise, prantsuse, hispaania, saksa ja vene keeles. Ja siis ka kogu saal tõusis püsti ja kõik hakkas aasa laulma. Need kaks esinemist võib-olla on jäänud seemned kõige rohkem meelde, et on olnud väga mitmesuguseid esinemisi ja mitmetes kohtades oktoobripühade ajal. Võib-olla üks meeldejäävamaid esinemisi. Pühadeveetmis oli võib-olla 66. aastal Taanis kus ma veetsin pühad meie Nõukogude Liidu saatkonnas, oli suur vastuvõtt, seal ma esinesin ja ühtlasi pidasin pühiga. Seal tutvusin, sure, karita risti ja ühiskonnategelase pits trupiga. See oli üks meeldejäävamaid, võib-olla selle tõttu, Teil on väga niisuguse Tähelepanuväärse isikuga sain tuttavaks sel päeval ja oli nagu see esinemine ja puhkusel käisid käsikäes saigi temaga siis tuttavaks, saime tuttavaks, vestlesime ja ta pühendas mulle ühe oma raamatutest, kirjutas mulle sinna meeldiva pühenduse. Jess. No. Nii. Vastu. Soosaar. Ja kui nüüd rääkida teie kui kommunisti argipäevast, milline see argipäev on aastate lõikes olnud? Viimasel ajal on mul nii-ütelda igapäevaseid konkreetseid ülesandeid vähem olnud varematel aastatel manni Estonias, partervisioni sekretäriks, mitmel korral. Aga praegu ma olen Nõukogude Eesti preemiate komisjoni esimees. Siis. Kandidaat muidugi ma loen, minul igapäevane töö, eks ole ka kommunisti töö muusika kaudu oma mõtteid edasi anda rahvale. Sekretäri ametit pidades, mis teil oli kõige raskem või kõige peamine, teie arvates? Jah, mõne võib-olla oli leide võtit, inimese hinge juurde teda kaasa tõmmata, talle ülesanded mõistetavaks teha ja. Teda innustada inimese mõistmine kõige raskem olla muusikuna intertreidina, seda võib-olla isegi kergem seal on ja see on kergem, seepärast siin aitab kaasa muusika ja aitavad kaasa sõnad. Nii otse inimesega kontakti loomine, inimese kasvatamine, see on minu arvates kõige raskem. Swiss siis kvartstrass, katooreni. Kui ma ei eksi, te olete õige mitmel korral intervjuudes andnud mõista ja öelnud et ooperis laulmine, see ei ole kontsert, laul kostüümides, vaid see on eelkõige ka lauljal, näitlejameisterlikkuse omandamine ja antud ka kujusse täielikult sisseelamine. Kas te olete näitlejameisterlik? Kust õppinud näitlejameisterlikkust polnud õppinud konservatooriumis ja Eino huuli käe all ja Teatris lavastajatega iga teose väljatoomise juures. Aga mina kogu oma töö ja tegevusega tahaksin tõesti, et ooperikunst on ka teatrikunst ja mind isegi natuke solvab, kui näiteks sirpi vasaras ilmub ülevaade eesti teatrikunstist sellel sellel aastal ja kirjutatakse ainult draamateatri. Minu arvates ka muusikateater on teater ja siin on tegemist teatrikunstiga ja muidugi kahjuks ei ole me veel kõik nii kaugele jõudnud, et et me näitleksime sama tõsiselt kui laulaksime laval. Aga see ei ole, mina ei ole selle esmaavastaja veel siin on ju. Juured on juba väga kaugele Shale, jaapani kunstist, Stanislavski on sellest palju rääkinud, et ka ooperikunst on. On teatrikunsti ja peab seda tegema nagu tõsist teatrit ja siis on ta huvitav ja ma usun ka, et kaasaegsetele midagi pakkuda. Kuidas toimub teil ümberkehastumine, võtame näiteks sellise konkreetse kuju nagu mees, laman šaskuste, laulsite Tomgi, šoti. Seal on tegelikult taks osadelt servantes don Kihot, ma ei oska seda öelda, seal on kuidagi nii. Võib-olla seletamatu, see intuitiivne juhtub kuidagi nagu iseenesest. Tuleb niisuguse kahe kuju vahetegemine. Võib-olla on see raske? Esialgu, aga pärast nagu läheb, see asi lihtsamalt ei, ma ei teagi, kuidas see tegelikult toimub. Üks esimesi niisugusi kaksiku osi oli mul laval. Rumbergi kõrbelaulus, kus ma tegin kahte karakter, kuju. Ja seal tuli esialgu küll päris tublisti vaeva näha, aga viimasel ajal on need niisugusi kaksikosi päris palju olnud ja nüüd siin nagu enam ei valmista raskusi nähtusi tänu sellele, et on mul kogemusi rohkem laval. Kogemused tulenevad arvatavasti elulistes tähelepanekutest. Kindlasti elulised tähelepanekud ja kirjanduse ja teiste kunstiharude jälgimine ja see kõik annab, aitab kaasa inimese silmaringi laiendamine, nii et ilma selleta ei kujuta ette laulja näitleja arengut ja professionaalset kasva? Ei, ma usun, kõikidel kunstialadel on see nii, et kunstnik peab peab võimalikult rohkem teadma kõike huvituma kõigest elust ümbrusest, teistest kunstiliikidest. Kas see peaks ja on teie arvates ka estraadilauljate juures niimodi? Siin, mida, mida haritum inimene on, seda seda suuremad on tema nii-ütelda esituse tagamaad, seda laiemalt, seda sügavamat hinge sa tunned. Inimesi. Aga millest võib olla tingitud? Selline tendents teatas noorte estraadilauljate juures, et kui nad saavutavad juba teatud tunnustuse, eriti noorema publiku juures muutuvad nagu popiks, siis lüüakse käega lihtsalt oma professionaalsele kasvule jäetakse seal pooleli muusikakoolis õppimine, konservatooriumis õppimine. Või see ei ole sellise järeldusega nõus. Ei, olen küll sellepärast, et tänapäeval on tihtilugu need jäetakse õppimine pooleli sest niisama tööd tehes teenib inimene rohkem ja tal on kergem seda pikka rubla taga ajada. Et see raha tuleb kergemalt. Võib-olla tundub, et see õppimine on liselt koormav esialgu ja takistab tema töö tegemist aga hiljem, aastatega see maksab kätte inimese enda silmaringi kitseks ja paratamatult jääb ühele teatud tasemele pidama, ei arene enam edasi ja see nii-ütelda omad vitsad siis hiljem tasuvatele kätte kui ta õigel ajal meie õppijaga. Meil on võib-olla väga kerge seda haridust kätte saada. Kohe pakutakse seda igalt poolt ja võib-olla sellepärast see, mis nii kergelt tuleb, seda ei tahetagi nii väga kätte saada. Tundub, et võib tööd teha ka ilma hariduseta, aga kui me neid nõudeid tõstaksime, siis ma usun, peaksid, inimesed hakkavad ka rohkem selle küljest hoolt kandma. Tihtipeale kiputakse matkima neid, kes on edu saavutanud ja näiteks meil on tosinate kaupa väikesed Joalaid. See on muidugi kurb nähtus. Selle asemel, et otsida oma esitusviisi, lihtsalt matkitakse. Seda võetakse teiselt ja tavaliselt mitte seda paremat ei võeta üle, vaid seda, mis lihtsalt kättesaadavad, mis on tavaliselt halvemad asjad, võetakse üle. Aga selleks, et avada oma mina ja realiseerida talent või anne selleks tuleks eelkõige. Selleks tuleb kõigepealt oma mina luua seda aluseks, selle aluseks on jälle ikka õppimine, õppimine, õppimine tänapäeval tihtipeale aitab väga palju välja mikrofoni. Tehnika. Pisikesest sääsehäälest võib teha ka elevandipasuna. Aga teiselt poolt ta teeb jälle karuteenet. Ta ei, ei sunni interBretti oma aparaati täiustama. Ilus Vello. Näitriast mõeldakse alati nii. Toon vaalu ja. Miski. Jaa. Palju teil kulub aega päevas oma häälevalt töötamiseks, hääleaparaadi korras hoidmiseks? Väike vaheaeg tekkinud haiguse tõttu, et ma kogu selle aasta suve võitlesin oma tervise eest. Aga nüüd ma olen juba nii kaugele jõudnud, nüüd ma hakkan tasapisi ennast vormi ajama ja tööd tegema. Aga tavaliselt, et mul on nii palju alati tööd olnud, et ega ma puht spetsiaalseid lauluharjutusi iga päev ei olegi teinud, ma lihtsalt tennise jah, proovide käigus ma olen nii palju laulnud, et see hoiab mind vormis. Kui juba päevas paar tundi proovi teha, juba sellest piisab. Mõni aasta tagasi, kui teilt küsiti, et millised on teie minukama trollid olnud ooperites siste nimetasite Rigolettot pool Gide Don Juani ja kammeresinemistest. Mainisite Schuberti metshaldjast Tšaikovski, ma õnnistan teid, metsad, mäed ja siis nimetasite midagi endalist. Kas nüüd selle kolme aasta jooksul on lisandunud või muutunud teie arvamus oma. Teadlased on nimekirja võiks võib-olla pikendada. Ooperitest eesti klassist võiks sinna lisada Olavi osa Vikerlastes. Ja. Viimastest osadest channis kikiosa kola osa Kabalevski ooperis kõlab Reno ja Tšaikovski Schubert, siis võib-olla siin võiks meil juurde lisada mõningaid nimetusi. Ma olen ja rõõmurohke Mul on nii Mõnelgi viivad teabe- ja oreli minu ootuse raadiumihoovides seemned. Keda te sooviksite tänases programmis kuulata teistest interprojektidest või, või millist pala? Üheselt oleks vist raske vastata, sellele küsimusele ei tea mul väga suurt mõju avaldanud pol Robsoni esinemised juba lapsepõlvest alates ja ma kuulaksin hea meelega tema esituses Johilli laul. Ta. Ta. Soove, eksju sa ilmselt. Freime lõõtsa see ju. See ju vaala. Aga sky ju? See üks mu sööki. ON toonud? Uuenda. Enteedis silmi. Ein. Ei saa ju? Olla. Ai ju. Ta siidi. Ja kui nüüd rääkida teie lähematest plaanidest ja kavatsustest Ma olen praegu võlgniatele sinisel lehel ja pean oma tervist taastama veel paar kuud ja peale selle on mul veel suvine puhkus saamata, mis läks nii-ütelda haiglas viibimise tähe all. Nii et ma arvan, et tegeliku töö juurde ma asun vast veebruarikuus, olgu ma muidugi varem hakkan laulma juba ennast vormi viima. On teil teada ka, millised osad ootavad uutest Uudestun Estonia kavas tuleb vist veebruari lõpus tuleb Verdi Travjaata. Siis on mul veel vana võlg. Me nutitelefonis on üks osa veel tegemata, mis juba ära õpitud on. Ja televisioonil on kavas filmida. Tunniajaline film. Cabolewski kolab Rinimoni ainetel. Et sellega tuleb vist kevadel tööle asuda. Ja mis on teile teie elus ja kutsetöös kõige rohkem rõõmu valmistanud, see küsimus võib filmi väga traditsionaalselt kõlada. Aga ärme lähme sedapuhku sellest mööda. Minu arvates kõige suurem rõõm on kui sul on hea teekaaslane või head mõttekaaslased, kellega sul on ühised arusaamad ja ühised sihid. Ilm samm isotseenist sinus, meni.