Siin Tallinn. Jõudu tööle tööstus, raadioajakiri. Täna räägime kõigepealt uuest kütuse liigist niinimetatud pool briketist külastame Kreenholmi manufaktuuri Georgi vabrikut ja lõpuks teeme juttu Tartu ehitajate uue tehnika juurutamise plaanidest. Wabariigi kütteladudesse on jõudnud Tootsi turbabriketitööstuse uus toodang, pool brikett. Räägime sellest pisut lähemalt. Tavalist turbabriketti toodetakse 40 45 protsendilise niiskusesisaldusega freesturbast mis enne pressidesse jõudmist läbi keerulise ja küllalt kalli järel kuivatamise protsessi. Poolbriketti tooraine peab olema küll pisut kuivem 30 protsendilise niiskusega, kuid selline freesturvas ei vaja aga kunstliku eel kuivatust. Sellist briketti hakkasid esimesena valmistama Valgevene turbatootjad, kus seda tänavu toodetakse juba 200000 tonni. Seitseaastaku lõpuks tõuseb poolbriketti toodang seal aga pooleteist miljoni tonnini aastas. Olgu veel öeldud, et pool briketi valmistamise seadmed nõuavad kuus korda vähem kapitaalmahutusi kui briketti vabrikud. Toodangu omahind on kaks korda madalam ja tööjõudlus kaks korda suurem. Tarbija sajab pool briketti, sealjuures poole odavamalt kätte kui praegu briketti. Tootsi kollektiivil on uue briketti liigitootmise alal veel väikesed kogemused kuid isegi need kõnelevad uue kasuks küsima seda näiteks kas või Tootsi briketitööstuse direktorilt seltsimees reedikult. No võib öelda, et esimesed tulemused on positiivsed, ma arvan, et elanikkond saab siin küllaltki hea küttejaamast, peaasi muidugi ka odava kütte muidugi põhiliseks pool briketi eeliseks on siin asjaolu, et me saame paremini oma turba ressursse ära kasutada. Ma mõtlesin selle all muidugi nii toodetud kui turvast, mida me rabas preeseledel toodame samuti ka jäätmeid, mis meil jäävad rabasse jäätmeid, mis veel tulevad juba vabriku tehnoloogilisest protsessist siiani ütleme vabriku tehnoloogilises protsessis kõik need jäätmed lihtsalt heitsime kõrvale, neid me kuskile ei kasutanud. Kuid nüüd avaneb võimalus, ütleme, nende jäätmete paremaks ärakasutamiseks. Siis samuti peab ütlema, et rabas mitte kõik turbot, mis me toodame, ei sobi briketiks. Osa turba kalduvad ise kuumenemise leiab koksistumisele, mida me ei saa vabrikuvabriku tehnoloogilises protsessis kasutada toda seoses suure suge kihi jäätmetega, aga poolbuketi juures annab see häid tulemusi. Põhilised raskused on meil tooraine varumise osas, kuna tooraine peab olema niiskusega, mitte üle 30 protsendi, vastasel juhul tai briketeeru. Erilised raskused olid käesoleval aastal, kus klimaatilised tingimused olid erakordselt rasked. Raskus oli meil isegi Lance tooraine tootmisega briketivabrikule. Kuid vaatamata sellele me siiski suutsime toota 1000 5600 tonni kui turvast, mis näitab normaalse töö juures normaalse ettevalmistuse juures peaks olema täiesti lahendatav, et meie suudame pool briketti toorainet toota, et kindlustada oma pool trükiti seadme maksimaalse töö. Kõige tähtsam siinjuures on see, et meie kollektiiv poolbeketi tootmisega astus jälle sammu edasi meie kohalikku loodust vara turba paremaks ärakasutamiseks. Kui mõni aasta tagasi. Me tootsime turvast ainult briketi tootmiseks siis juba kahe viimase aasta jooksul me oleme hakanud turvast tootma väetisturba samuti alusturbaks ja nüüd ka poolbriketi tootmiseks, seda enam, et kohalike loodus varade parem ära kasutamine leiab käsitlemist ka partei uues programmis. Ja sellest oli juttu ka seltsimees Hruštšovi aruandekõnes. 22. kongressil. Me oleme harjunud tavaliselt, et käiku minevad tööstusobjektid annavad kohe mingi murrangulise toodangu juurdekasvu. Kui balti soojuselektrijaama esimene turbogeneraator näiteks käiku läks siis tähendas see omal ajal Tallinna elektrijaamaga võrreldes umbes neljakordselt suuremat võimsust. Punase Kunda esimene pöördahi tõstis korrapealt Kunda tsemenditoodangu päris mitmekordseks. Käiku minemise faasis oleval tööstusobjektil, milles Me tahame rääkida, ei tule aga toodangu juurdekasv järsku säärase hüppega. Jutt Georgi ketrusvabrikust Narvas Kreenholmi manufaktuuris. Alles nädalapäevad tagasi hakkas siin sumisema esimene Kraasimis masin. Tänaseks on neid käigus juba 10 ja iga järgmise päevaga läheb käiku üks kuni kaks uut masinat. Selline hoovõtmine kestab kuni aastavahetuseni ja siis peab kollektiiv hakkama tõsiselt hoolitsema selle eest, et jaanuarikuus keskeltläbi iga päeva kohta toodetakse üks tonn ketrust. Veebruarist peab sarv olema pool tonni suurem, märtsis pool tonni suurem ja nõnda edasi. Kuni juunikuu toodang on ette nähtud kolme pool tonni päevas. Kui vabrik lõplikult valmis saab, on tema tootmisvõimsuseks 13 tonni ketras päevas. See on päris suur arv, sest Georgi vabriku praegusel naabril Joala vabrikul on vastav näitaja 30 tonni ümber kusjuures aga joolas toodetakse tunduvalt jämedama numbrilist ketrost kui Georgis. Tonne on siin kokku saada tunduvalt kergem. Jalutasime käiku minema, vabriku koos selle juhataja juba hallikat peaga, tekstiiliveterani kenaadik lootsin ikka otsast otsani läbi. Praegu on siin veel nii-öelda ehtne rindeolukord. Suurte saalide ühes otsas kogunenud juba tagavaraks klaasitud Buviljalentide kerad. Teises tõstetakse kohale alles kaste masinatega. Viiendal korrusel on kümmekond pikka ja sihlakat ketras pinki stardivalmis. Nende signaaltuled näitavad, et vool on elektrisüsteemiga sisselaastud. Samas kõrval valatakse alles masinate aluseid ning vahelagede nii-öelda musti põrandaid. Kõikjal on näha ühesugust liikumist, valmis masinate rivi tungib peale. Valgust jätkub juba kõikjale. Soojust peagi ka, sest radiaatorid on kohal ja kohendatakse üldküttesüsteemi. Otsustasime aastavahetusel, kui Georgi vabriku ametlikult astub tegutsevate ettevõtete rivi. Jutustame sellest traditsioonide poolest igivanast vabrikust ja tema teisest noorusest põhjalikumalt. Seekord aga palusime seltsimees kloussinid jutustada ainult sellest, kuidas ollakse rahul saabunud seadmetega mis on kõik, muide, kodumaiste tehaste toodang. Nii et seadmed on saabunud head mis isegi praegu suhteliselt niisketes ei aedades ruumides töötavad rütmiliselt häireteta. Üldiselt iseloomustab aga Georgi vabrikut tema pingiparki kõige paremini see kus on seal 20 kuni 30 protsenti kõrgem Joala ja vanas ketrusvabrikus. Lõpuks peatume järjekordselt uue tehnika küsimustele ehitustegevuses mikrofoni ees on Tartu üldehitustrusti tootmist tehnilise osakonna juhataja Ants kand. Tartu üldehitustrusti 1961. aasta uue tehnika juurutamise plaan koosneb põhilisest kolmest osast. Esiteks uute ehitusmaterjalide juurutamine, teiseks suur plokk, ehitiste juurutamine ja kolmandaks näidide näidisehitiste teostamine, kus tulevad kasutamisel eesrindlikud, töövõtted, uued materjalid ja meetodid ning mille najal saadakse ja vahetatakse kogemusi uue omandamisel kogu trusti ulatuses. Uute ehitusmaterjalide juurutamisel on meil aasta plaan täidetud ja isegi ületatud. Näiteks suuri seinaplokke oleme kasutanud 116 protsenti aasta plaanist ventilatsiooniplokke 138 protsenti ja nii edasi. Samuti on täidetud kvartalit plaanid kõikide ülejäänud uute ehitusmaterjalide juurutamisel, nagu näiteks kilpuksed, puitkiudplaat, mattide kasutamine ja nii edasi. Niisuguste ehitusmaterjalide kasutamine säästab defitsiitseid materjale nagu puit ja tsement. Samal ajal aga tõstab hoonete monteeritavuse astet, mistõttu hoonete püstitamine kiireneb. Suurploki ehituste teostamisel oli meil esimesel novembril täidetud aasta plaani 194 protsenti. Nii et pole kahtlust, et me suudame kasiino aasta ülesande täita ja ületada. Seda enam, et ettenähtud kolme maja asemel eitame praegu kuut elumaja suurplokkidest. Peab ütlema, et suurploki ehitused on meie jaoks küllaltki värske ehituste teostamise viis. Tartu linnas esimese suurploki ehitusega alustati 1959. aastal Võrus, mis samuti kuulub meie tööpiirkonda aga alles käesoleval aastal. Meie poolt teostatavate suur ploki ehituste plokimaterjaliks on silikalt. Siit. Suurploki ehitused omavad väga kõrget monteeritavuse astet. See on Monteeritavate konstruktsioonide mahu suhe kogu hoone töömahtu. Näiteks kui hariliku Monteeritavate vahelagedega elamu monteeritavuse aste on umbes 0,3 0,4 siis suurplokkidest Monteeritavatel elamutele see ulatub 0,8 kuni null koma üheksani. Selle tõttu seinte püstitamine, hõlpus ja kiire ning nõuab võrdlemisi vähe tööjõudu. Näiteks käesoleval aastal Tartus Monteeris seitsmes Bittmani monteerijate brigaad. Ühe neljakorruselise suur plokk, elamu seinad koos vahelagedega vähem kui ühe kuu jooksul. Seejuures töötati kolmes vahetuses igas vahetuses, koos tornkraanajuhiga oli ainult neli töölist. Paraku kipume praegu võrra kaotama hoone toore ehituse teostamisega võidetud aega hiljem san tehnilistel ja viimistlustöödel järgmiste taoliste hoonete püstitamisel. Loodame, et saame neid töid teostada võimalikult montaaži käigus ja forsseeritult. Näidisehituste teostamise aasta plaanist käesoleva ajani täitub 196 protsenti ja pole kahtlust, et kogu aasta plaani täidame juba käesoleval kuul. Mida on siis sel aastal meil näidisehitistega saavutatud? Võrdlemisi häid tulemusi saadi võru ehitusvalitsuses. Siin suurplokkidest 32 korteris elamu seinaplokkide monteerimisel kasutati mõnevõrra originaalset, et mis oli valmistatud mõnest lauast ja neurloodist. Seade kinnitati ploki paigaldamisega igale seinaplokile. Ta on muuseas väga hõlpsasti külge pandud plokile ja äravõetav ning selle seadme abil riidi iga plokk täpsesse vertikaalasendisse. Nimetatud abinõud kasutati meie poolt hiljem ka teiste suur plokk hoonete monteerimisel. Uusi kogemusi ja töövõtteid omandati ka teise näidisehituse Vastseliina sovhoosi karjalauda ehitamisel. See on uut tüüpi laut monteeritava raudbetoonist katuslaega monteeritava don, samuti lae kandepostid ja nende vundamendid. Heinte hoidmiseks on hoone otsa ehitatud puidust küüni. Vaatamata sellele, et vahepeal tekkis terav puudus Pekkašeedki laepaneelidest ning montaaž selles osas kippus venima, ehitati laut valmis normatiivse ettenähtud ajaga. See on seitsme kuuga lauda, ehitustööde omahind tuli aga 10 protsendi võrra madalam eelarve. Sellest hinnast. Võib veel nimetada, et selle lauda juures omandati täielikult pehme katusekate teostamise tehnika mida rakendati ka teiste põllumajanduslike hoonete ehitamisel ning mis käesoleval aastal meile oli väga oluline, kuna kõik loomakasvatushooned, laudad ja sigalat on projekteeritud katuslagedega ja pehme katusekattega. Rääkides uuest tehnikast Eeessendikest töömeetoditest ei tahaks ma kuidagi mööda minna ühest huvitavast julgest lahendusest. Torn Yana kasutamisel Tartus Vanemuise teatriehitusel kus kahe kraana asemel viidi vastavate arvutuste põhjal üks olemasolev viietonnine kraana otsemüüride vahele. Sellega haardeulatus isegi suurenes. Jaan praegu suurem kui kahe kraana puhul. Käesoleval aastal läheb käiku neil kompleksi ehitusi Tartu raudbetoondetailide tehases. Tartu raudbetoondetailide tehas hakkab tööle. Selle käikulaskmine aitab lahendada terve rea küsimusi uue tehnika kasutamise automatiseerimise ja mehhaniseerimise alal. Meie trustis. Ilmus raadioajakiri jõudu tööle. Meie aadress, Tallinn, postkast 402, tööstussaadete toimetus.