On palju kohtumisi, mis meenuvad kogu elu. On palju ilusat aga ka kurja. Meenutame fašistlike roimarite kohtuprotsessi kõnele tunnistaja parkijata Mašova. Kas tunnistele on teada, et Jägala laagrisse saadeti vange mahalaskmisele? Teiseks nad siis me ei teadnud midagi. Aga millal nad said teada? Stalin O laurulandusi, Kairit, jälg. Tallinna vanglasse toodi üle kõik need tüdrukud, kes jäi hoid elama veel jäänud teisi meie hulgas enam ei olnud. Ja nüüd tunnistaja Arnost ka meisnerova. Tallinnas me töötlesime sadamas Tahaksin siin meenutada ja ühte asja, et tol ajal meid abistasid väga paljuski Eesti töölised. Panite tähele sõnu, leid abistasid Tallinna töölised. Ja nüüd kohtuprotsessi ühel vaheajal kohtusidki endised vangid ja Tallinna tööline, kes neid raskel okupatsiooniajal aitas toiduga Tallinna sadamas. Kohe vaheajal meil ei õnnestunud kohtuda Kitamašova ka seest, aga Ilmar Preimut oli see mees, kes aitas vange Tšehhoslovakkia vange. 17 18 aastat tagasi. Kuidas teil tutvus algas Kitamašova ja ka teiste praeguste tunnistajatega sellel protsessil? See oli 44. aasta kevadel kui juuditarid tulid meile tööle. Keetsin tollal. Sadamas ja niimoodi mädaksid käima meil tööl seal iga päev. Meie, siis hakkasime nendel ühte teist toitaineid andma. Andsime neile oma lõunas. Millel oli see ja et tema nimi ja siis ta andis andis mulle oma foto, andis, kirjutas sinna taha oma oma nime, oma sõbranna nime jaga ühtlasi aadressis. Noh, jutt, jutt jäi meil niimoodi peale sõja lõppu. Siis pidime 11 kirja teel haga loitsima. AvaPoola sõjakeerises, minul see foto kadus ära siis ei olnud mul võimalik teda enam üles leida. Luud lõik kohtasime jälle. Ja kuidas see kohtumine alguse sai? Vist raadiokuulajad on tuttavad Kitamašova häälega juba möödunud aastast. Peale kohtuistungi lõppu kuulutati vaheaeg siis tulin alla alla tunnitate toa ukse juure. Ehitarid olid ukse juures ja ma vaatasin ja tundsin nende seast sedasama kitabki. Tol ajal 20 aastat tagasi oli meil vangila. No ise ma ei osanud osal temaga rääkida ja siis palusin kedagi teist küsida ta käest, kas ta nimi ongi itta. Ja siit tuligi välja, et ongi itta. Ja missugused olid esimesed sõnad? Tere, Gita ütles ka eesti keeles tere. Ja nagu teie käes on näha, on teil kohe on juba pilte antud ja isegi mälestusesemeid vahetatud. Esimesel kohtumisel. Et esimene asi, mis käes, oli see muidugi kohe kingiti. Kingid oma fotokarp, sigarette ja. Vaade Prahale, postkaart. Aga kui lepiksime nii kokku, et homme kohtume siin uuesti kiita Mašova ja teie ja tuletasime meelde, kuidas teie tutvus alguse sai? Olete nõus? Olen nõus. Ja nii siis teine päev, kus me olemegi kõik koos. Sellest on nii palju aega mööda läinud, kui teie teineteist nägite. Kuidas te kohtusaalis leidsite üles kiita? Kohtusaali saali olles. Ma vaatasin ja jälgisin kõik sektse ehitaarisi just selleks, et võib-olla on nendest vähestest, kes on nagu seal mainiti 1500-lt inimesest ainult võib-olla 15 järele jäänud. Ja võib-olla nende 15 hulkas on keegi, kes tunneb ka minu endist tuttavad sõbratari titad. Tol ajal oli nime küll teine võib-olla seepärast ajaski teid pisut segadusse, kuna kiita marketta Mašova on esinenud mikrofoni ees juba õige õige mitu korda alates möödunud aastast. Ajalehest lugedes enne kohtuprotsessi algust. Leid mõrvasi ja leidtunnistusi ja seal torkas mulle silma see ehitaaride nimed. Margarita Vassova. Mul tekkis, tekkis niisugune mõte, et võib-olla tema kaudu saab tema anda mingisuguseid teateid või andmeid, mis on saanud minu endisest tuttavast kitast. Olen muidugi väga rõõmus selle üle, et kohtasin inimesed kellega olen nii kaua aastaid lahus olnud, kuna harjusin, harjusime tol korral. Meil oli väga vähe toitu, meil oli raske. Sel ajal, kui töötasime Tallinna sadamas hakkasid meid aitama töölised. Tutvusime nendega. Igal päeval, näiteks, mäletan väga hästi, tõi Elmar Preimut meile toitu. Kuidas teha ka omavahel suhtlesite. Me õppisime keelt, kõikjalt. Oli niisugune tööline Viktor Makarov, kes tõi meile eesti-saksa sõnaraamatu taolist. Seal olid ka laused. Üldse oli raske rääkida ja üldse lubatudki rääkida. Tegime seda kõik salaja. Lugesime sealt saksakeelseid värsse ja kuna tõlge oli kohe kõrval, siis püüdsin keelevaistu abil aru saada missugused olid kõige esimesed eestikeelsed sõnad. Kas kas kita ei mäleta seda, kui omal ajal nemad algest tulid meile siis me ei saanud omavahel rääkida. Ja siis, kui midagi rääkida oli, siis me läksime tööriistakambrisse ja seal oli, eks vala, meremees oli Jaanit ja tema oli meile tõlgiks. Ja, ja seal oli palju palju inimesi kes meid abistasid. Kõiki kahjuks ei mäleta. Kas õppisite tol ajal ka tšehhikeelseid sõnu? Väga vähe, sellepärast et nemad, nemad õppisid palju rutem eesti keelt, kui meie, jõudsime õppida tsehhi keelt? Vaevalt oli möödunud seal üks, kaks kuud juba räägiti peaaegu puhtalt eesti keelt, niisama kirjutati isegi kirjeti eesti keeles. Aeg on nüüd palju mööda läinud ja päris loomulik, et eesti keel on ununenud. Aga siiski mõned mõned üksikud sõnad ja nagu ma kuulsin, et kirjatähed ei ole nii nii kergelt ununenud kui solaad. Kuskohalt kandsid alati kaasas ja hommikul sai kodusai leib valmis juba tehtud, selle jaoks oli teadmine, et päeval tulevad jälle Tehitareid tööle, meile selleks sai hommikul juba leib valmis tehtud ja muidu harilikult Saikale kaks tükki kaasa võetud aga sel puhul siis aineid tükke natuke rohkem pandud, kuna neid sehitaaris oli rohkem seal quics. Tsehhide töö oli võrdlemisi raske, nendel tuli tuli seal igasuguseid laudu kanda, kaiste tõsta. See territoorium oli üldiselt väga porine, paksu muda sees olid nad alati. Kes nüüd valvasid valvurit. Valvuritega olid nendel nendel saksa mingisugused vanemad, vanemad mehed olid juba igaveri suur kepp oli käes, väike Väike-Muna olid jal otsas. Tihtipeale nägin isegi juust, juust, kus inimene ei täita oma tööülesandeid, nii nagu nende käest nõuti. Siig tõmmati, sellesama kepiga tõmmati jälle üles Ella sähitaaridest. Kitarr, kes, kes oli nii-ütelda, minul, minul üks hoolealuseid, kelle mina kandsin, oota, keda mina püüdsin toitlustada. Tema oli juhuseid, kus tema oli, haigekassal on raha. Kas teil oli ära jaotatud tööliste vahel, kes keda toidab? See ei olnud otsekohe ära jaotatud, aga see juba kujunes iseendast välja, nii et tiks hakkas ühel andma, teine hakkas teisel andma ja niimoodi käia, juhul kui näiteks keegi oli haige, siis jälle temale sai viidud, teised sõbratarid viisid jälle temale temale sinna vanglasse toitu õhta, kui nad ära läksid. Oli veel juhuseid, näiteks sügisel Meil töölisi varuti, juurviljaga toodi porgandid ikaalikaid siis hoidsin isegi kuulanud, ei mäleta kindlasti palju, aga riidekapid all oli ikka kaunis hea hulk oli neid seal õhtati, kui nad läksid ära meil töölt siit tulid ennem töökojast läbisid, panid sealdamalt õuele heidet, neid pidi olema väga hea õhtades viia. Seal pole säilinud hästi. Aga kuidas tema seda mäletab? Sellest on ju nii palju aastaid möödas, rääkimine toimus ja kokkusaamine toimub neil enamjagu lõuna ajal. Kui oli seegi aeg, siis olid valvurid ka kuidagi loiumad, ei pal nii erilist rõhku nende peale ja sillad tulid meil töökotta. Siis meil oli pesuruum, oli seal, oli Igajalid riidekapid, olid seal siis riidekapi juures seal siis andsime neile toitu niisama, mis sai kottu kaasa toodud, niisama soe supp, mitmelõunal saime. Need sai siis kõik Aldud lõunal juba leile üle, Nad sõid seda seal osa võeti selles kaasa õhta ennem kui nad läksid ära oma korterisse, mis oli tolleaegne keskvangla oli meil siis õhta eel, tulid jälle töökotta, siis sai antud nendel veel ühte teist kaasa. Kas abistajaid oli palju? Abistajaid oli tõesti palju, neid ei olnud vähe, peaaegu iga tööline ikka tõi ühte või teist midagi, et nendele anda. Kui teie varustasid Tšehhoslovakkia kodanikke toiduga, kas te olite kindel, et teid ennast ei ähvarda? Fašismi vangilaager? Selles ei olnud kindel kunagi. Del jaoks vangidele toit, toiduainete üleandmine ja nendega rääkimine oli, oli täiesti keelatud. Ja hiljem Bergen pensionis. Ma elan praegu liberezzis, töötan suure tekstiiliettevõtte juhatuses. Ma olen õnnelik, et olen vabaduses. Ja nüüd on siis karmidel päevadel sõlmitud sõprus jällegi taastatud. Loodan, et see sõprus peaks meil jääma püsima. Teie olete näinud kahte Tallinnat ja kuidas ta? Ühte nägin vangina ja nüüd olen rõõmus, et saan külastada Tallinna vabariigi kodanikule. Inimesed on sama sõbralikud ja suhtuvad neisse hästi. Ei tahaks kunagi, et keegi sõlmiks niimoodi sõprust nagu seda tegid meie neil raskel okupatsioonipäevil. Teised võiks seda sõprus sõlmida rõõmsamalt. Et kunagi enam ei ähvardaks meid fasismi don't. Et alati valitseks rahvaste vaheline sõprus ja side ja üksteise mõistmine, et kunagi poleks maailma seal sõda karta. Ja rahvas võiks elada rahus. Ja mõtlen, jääb kindlasti, et ta tuleb meil võimalus ja sõidavad nad hea meelega siia külla. Me ei taha enam fašismi. Me teame, et läänes tõstab fašism jälle pead. Ei, me ei taha enam sõda. Ei, ei iial enam sõda. Mida mõtlesite nüüd, kui nägite uuesti oma? Ma soovin kõikidele Eesti sõpradele, kes meid aitasid, head ja õnnelikku elu. Ja nii ka meie kohtumine lõppes.