Imbi, Reet Kaasik, briti nõukogu, millega tegeleb Briti Nõukogu, teie olete selle nõukogu juhataja? Mina olen, jah, Eesti keskuse juhataja, Briti nõukogu on esindatud kõigis kolmes balti riigis ja meie ühine direktor asub Riias, nii et tema käib siin vahest harva vaatamas, kuidas meil läheb ja kuidas edeneb siin Briti nõukogudega, kultuuri, hariduse ja teadusalase koostöö edendamisega kõikide maailma riikidega peaaegu kõikidega, mitte, aga üle 100 riigi on neid, kus me oleme esindatud ja Ta on nagu kultuuriatašee funktsioonid üle võtnud, mis paljudes riikides saatkondade juures on siin Eestis pritsida saatkonnale ei ole kultuuriatašee õigemini veerija direktor on siis 100. seega siis olmeriigi peale. Kas te tegelete rohkem briti kultuuri levitamisega Eestis või Eesti kuidagi järeleaitamisega? Eks ta ikka sedapidi on jah, et briti kultuuri levitamisega Eestis see on nii nagu nagu Soome Instituut tegeleb soome kultuuritoomisega, meil Eesti Instituut tegeleb sellega, et eesti kultuuri viia Eestist väljapoole siis Briti Nõukogu, ta kui see nimi Mul oli kunagi viis, 60 aastat tagasi, see Briti lugu on küllalt kaua juba eksisteerinud siis see plekiinstituudi nimi olevat juba rattad alla, kuigi seal üsna niisugune tüüpiline levila kultuuriesinduste jaoks. Ja niimoodi tuli siis prediscans olla Briti nõukogu põhiprojekt oli, millega me alustasime ja mis ka praegu on üks tähtsamaid on keeleõpetajate täiendkoolitus. Tähendab see keskus, mis asub siin Vana-Posti seitse oligi esialgselt loodud põhiliselt inglise keele, õpetajate õppematerjalide keskusena ja see on ta ka praegu, kusjuures nüüd on laienenud see info pool. Rohkem on tulnud kultuurivahetust juurde samuti igasugust projekte, mõningal määral stipendiume me praegu juba mitu aastat ka administreerime Cambridge'i eksameid, nii et inimesed käivad kaks korda aastas siin eksamit tegemas inglise keele eksameid ja nii et selles mõttes on meie tegevus laienenud tagala keelt me ei ole otseselt õpetajana. Küll aga keele õpetajaid toetab. Ma usun, et et enamus Eestis töötavaid inglise keele õpetajaid teavad, mis tähendab Briti Nõukogu ja kus ta, kus meie keskus asub ja praegu on ka vabariigis maakondades keele, õpetajate keskused või erinevates kohtades, on need erineva nime all kuhu me oleme väga palju materjale andnud kus töötavad inimesed, kes on saanud koolituse Suurbritannias teatud mõttes just selles osas teisi õpetajaid, nagu. Täiendkoolitusega edasi aidata, eriti mis puutub metoodiliste enesetäiendamise ja igasuguste materjalide käsitsemist ja kõike seda saadavad koha peal selline natuke, seejärel aitav poole kuidas on siis briti kultuuri maaletoomine läbi tee? No briti kultuuri Eestisse toomine on toimunud kõik need aastad Briti Nõukogu tolte nüüd üldiselt väga õigel ajal ja siin me oleme nüüd täpselt viis aastat siin Tallinnas olnud. Alates 93. aasta märtsist me avasime uksed, selle asutuse uksed, siin tegevus on küll alanud natuke varem, aga ikkagi võib öelda, et üle viie aasta oleme juba Eestis tegutsenud. Ja kultuuripool on ka sellest ajast peale olnud meie tähelepanu keskpunktis. Ja on ta ikkagi seda voodi olnud põhiliselt, et eestla eestlased, Eesti muusikud, muusikaorganisatsioonide, kontsertorganisatsioonide ja ütleme, tantsujuhid ja, ja inimesed, kes tegelevad Eestis kultuuri arendamisega, on meie poole pöördunud selleks, et, et kas mõnele oma festivalile või üritusele tuua briti esinejaid, lauljaid, dirigente, ansambleid, tantsijaid või mõni näitus siia. Nii et siis me püüame oma õla alla panna, kui me leiame, et asi on seda väärt ja meil ikkagi rahakotis veel raha on. Kus see raha siis tuleb, kas on briti kuningriigi raha? Jah, selle kohta võib öelda, et see on Briti maksumaksjad. Raha? Noh, päris otseselt ka mitte, aga tähendab Briti valitsus toetab mingi osa umbes kolmandikku Briti Nõukogu filanssidest ja suure osa teenib briti nõukogu ise, sest ta on, nagu ma ütlesin, üle 100 riigi maailmas on neid, kus Briti nõukogu on esindatud ja väga paljudes nendes riikides on ka Briti Nõukogu keeltekoolid näiteks. Ja need on muidugi kometuslikud ettevõtted selles mõttes, et, et seal võetakse muidugi keele õppimise eest raha ja see läheb siis uuesti ringlusesse nendesse riikidesse, nagu meie mani alal oleme olnud, kus me ise nagu eriti välja raha anda ei saa veel nii palju vaid oleme kasutanud just seda raha siis, mida mujal riikides on nii-öelda teenitud. Või siis ka mingite rahvusvaheliste projektide kaudu, mida Suurbritannia või briti nõukogu on, ütleme, admin instreerinud või, või aidanud ellu rakendada, olgu see siis foore või, või maailmapanga või mingi muude projektide juures, kus briti nõu haua on olnud väga olulisel kohal. Sealt on jällegi teenitud raha selleks, et siis siia tuua mõnda kunstnikku või näitust või, või esinejat või lektorit ja nii ta käib. Kuidas klassikaline muusika teie vahendusel jõuab näiteks meie kontserdisaali, kas alguses on ikkagi kontserdiorganisatsiooni pöördumine teie poole? Ja seda küll tähendab ma isegi praegu, kui öelda võib-olla mõned üksikud asjad olnud nende aastate jooksul, mis on tulnud lausa ainult meie initsiatiivil, no näiteks me oleme siin püüdnud iga aasta mingisuguse Briti nädala läbi läbi viia koos humanitaarinstituudiga enamasti šoti nädalia iri nädal, võib-olla nendest kõikidest inimesed üht-teist on kuulnud. Ja sel aastal sügisel on ka plaanis suurem niisugune briti nädal teinekord ise valime mingisugused tüüpilised esinejad, näiteks soti, nädala mingi soti, ansambel iri nädalale Iiri muusikud aga enamasti kõik, kes, kes siia on tulnud on tulnud ikka kohalike produtsentide vahendusel või nende soovis. Nii et Madis Kolk näiteks ja, ja Peeter Vähi ja need on meie kõige suuremad noh, kliendid või sõbrad või kellega meil on väga hea koostöö ja nemad igal sügisel toovad meile siis oma oma nimekirja, keda nemad väga tahaksid. Noh, enamasti on nendel kontserdiorganisatsioonidel juba aasta kahe peale tehtud plaanid ja nad teavad, mida nad tahavad. Ja siis nad pöörduvad meie poole just selles osas, mis puudub briti muusikuid. Ja me püüame siis vastu tulla nendele nii palju kui võimalik. See ei tähenda sugugi, et kõik nende soovid rahuldatakse, need on alati suuremad, kui meie võimalused seda lubavad. Et kuulajatele jah, oleks midagi silma essisse, Kinksin, kärsia, hiljard, ansambel ja ka Vladimir askena siin on käinud siin teie abiga. Jah, siin olid onu, kitarrimuusikapäevadel oli Helviltzynski tuua aja hiljard, ansambel on siin käinud rohkem kui ühe korra halliskaalas. Siis. Viimastel aastatel. Allegri kvartett näiteks pianosse kas tänavu festile nüüd festival on kuidagi väga aktiivne olnud ja briti kaasaegne muusika on küllaltki tuntud ja, ja huvitav, et Eesti Kontsert seda teaks, mida nad tahavad endal siin kuulata lasta. Ja mis praegu on nüüd tulemas ja teoksil on klassikalise muusikaala peal. Rääkisite sant maatini, seal fiilts orkestrist. See on jah, meil niisugune niisugune suur unistused ja tõenäoliselt me ikka loodame, et me me selle siia sügisel saame. Selle soovi esitas meile jälle Eesti Kontsert. Ja meil esialgu tundus, et võib-olla meil ei õnnestu sõjaga, kuna ta langeb kokku meie planeeritava Briti nädalaga oktoobri alguses siis me paneme kõik mängu selleks, et ikkagi selle selle orkestri siia saaks. Ja selle briti nädala raames tuleb ka üks niisugune eksootiline ansambel Blackvoissis. Mustanahaliste ansambel. Filmiprogramm on selleks ajaks planeeritud, võimalik, et saame ka mõne päris uue filmi esilinastus, eks siia. Aga need, need on kõik alles lahtised, tähendab, ei ole veel konkreetset nime siin taga. Millega tegeleb teie raamatukogudel, on siin nii tore raamatukogu, kas see on avalik, kas siia võib igaüks tulla? Raamatukogu ongi, nagu ma ütlesin alguses, et ta on keeleõpetajate materjalide keskus põhiliselt. Nii et ta on ikkagi mõeldud inglise keele õpetajatele, kes on Meil liikmed, raamatukogu liikmed ja nemad saavad siis laenutada materjali teatud perioodiks. Aga siia võib tulla igaüks, kes on huvitatud informatsioonist või huvitatud perioodika lugemisest, mis Suurbritanniast siia saabuv regulaarselt, meil on siin palju ajakirju, ajalehti, ajakirju, mis on mõeldud ütleme, õpetajatele õppematerjali, sealt paljundada ja teha. Siis on väike kollektsioon ka ilukirjandust siis on nii-öelda Prikistaris või briti uuringute alast kirjandust britti, sotsiaalpoliitikast, sotsiaalelust, siis kultuurist, ajaloost me oleme neid ikka korjanud siiani, et isegi kooliõpilased käivad siin omal vahest ettekandeid tegemas. Kui koolis nõutakse, et Suurbritannia ühe või teise eluvaldkonna kohta oleks vaja mingi ettekanne koostada, siis nad käivad siin otsimas materjale. Interneti kaudu, saab informatsiooni Suurbritannia kohta. Ja muidugi infot ülikoolide õppimisvõimaluste kohta Suurbritannias briti ülikoolide kohta. Meil on väga palju siin informatsiooni, mis siia tuleb kokku. Muidugi, see ei tähenda meil stipendiumid nurgas hunnikus vedelevad, selles suhtes on raskusi. Me ainult pakume kord aastas magistriõppeks stipendiume ja need on siis nagu Briti välisministeeriumi stipendiumid ja neid Me kuulutamine tavaliselt novembris välja järgmiseks akadeemiliseks aastaks. Ka õpilased siit infot käivad otsima, kus on need koolid, kuhu oleks võimalik kuidagi kandideerida. Õpilased käivad otsimas materjali Suurbritannia kohta. Keskkooli lõpuklasside õpilased, kevaditi vallutavad ka meie keskuse ja neid huvitab see, kuidas minna Suurbritanniasse õppima ja nii palju, kui meil siin saame juhatada, kuhu pöörduda juba avalduse plankettide saamiseks ja nii edasi, sest meil endal neid anda ei ole spetsiaalne institutsioon, kes inglismaal tegelenud nende inimestele ülikoolide leidmisega. Aga infot saavad nad meilt küll. Siis neid püüame aidata nii palju kui võimalik. Tavaliselt jääb meie abi küsimuse taha, aga kust ma finantsid, leian ja meie oskasin ka vastata, sest. Üliõpilastele ei ole meil mitte mingeid stipendiumi kahjuks ainsad, mis on aineid, millest ma nimetasin magistriõpe juba siis välisministeeriumi stipendium, enamasti siis kas diplomaatia või poliitteaduste, sotsioloogia aga ka majandusse ajakirjanduse ja muudel erialadel. Magistrantidele ei ole maailmas vist minevamad kultuurikaupa kui briti popmuusika, kas te seda ka siin kuidagi tagant torkida? Arvan, et seda ei ole vist vaja torkida ja keegi pole isegi meie poole pöördunud, nii et tõenäoliselt ei ole vajadust, see on ikka nii kommertslik, et et kõik need suured festivalid siia rokkfestivalidele, et need saavad küll ilma meie piskut hakkama. Ja nii ongi võib-olla õigem. Sest et püüame ikka seda sõna muusikat tõsisemat muusikat toetada kui see, mida, millele võib-olla nii kerge ei ole Eestist leida ei toetlejaidega sponsoreid ja kas te ise külastate palju kontserte ja tunnete rõõmu oma tööst? Mina tunnen küll rõõmu oma tööst, sest need viis aastat minu elus ka täiesti täiesti uus elu nagu olnud ja, ja just see, et ma endise õpetajana siia tulles ja tööle asudes sellises kohas, mis minuealiste jaoks oli täiesti isegi unistamataasime isegi kujutavad ette midagi niisugust, võib-olla või et ma sellest rääkimata, et midagi sihukest reaalsusesse kunagi kunagi saab. Aga mul on nii meeles need esimesed kuud esimesed aastad, kui kolleegid tulid siia keskusesse ja käisid sõna otseses mõttes silmad märjad ja sa ütlesid, et et no et midagi niisugust abi oleks ka osanud ette kujutada ja tõesti väga paljud vanemad õpetajad käivad praegu siin pidevalt endale materjale otsimas ja ja no üldiselt meil on ka 700 800 inimest, kes niimoodi regulaarselt külastavad ja laenutavad raamatuid ja õppematerjali, kassette, videosid, kõiki mida me siin pakume ja meil on ka püüame korraldada nihukesi paar korda kuus avalikke loenguid, kus siis Suurbritannia kodanikud enamasti või õppejõud või lektorid, kes siia satuvad või parajasti siin töötavad räägivad, kas siis mingisugust kirjanduse aspektist või, või ühiskondlik-poliitilisest aspektist, nii et meie, meie nagu oma igakuiste ürituste plaani oleme ikka püüdnud sellega niimoodi vaheldust tuua ja meie koduleheküljelt saab ka täpsemat infot selle kohta, on seal iga kuu siin toimub ja ja ka paljud inimesed käivad regulaarselt kuulamas veid laengud. Aidu teilejaida.