Kirjanduses. Tere pühapäeva eetrisse jõuab kirjanduse tähestikku 31. väljaanne. Teisel pool lauda on suve Peeter Olesk, mina olen Mart Ummelas ja alustame küllaltki süngete sündmuste taustal. Need ei ole süngelt need paratamatult, mis käivad iga leina juurde. Hetkel kantakse televisioonis üle Poola presidendi ja tema abikaasa matused. Ja need on kurvad. Väga paljudele. Eesti Poola rahvale endale kui ka. Elada meil kõigil, me kõik oleme surelikud. Nii et teataval määral ongi iga päev pisut ka kannatuste päev. Asja ehk siis tänase päeva. Kannatuste teine pool on see, et Euroopas on lennuühendused sassis ühe tuhapilve tõttu. Ja see häirib väga paljusid, sest see on ebakindel matus poolsa vähemasti tead, keda maetakse, millal maetakse, kuigi külalisi on matustel seekord vähem Poolas selle päästjat, ka mitmed väliskülalised on kinni. Samuti oma lennureisidega. Saame matta. Meie, kes me oleme maa peal. Näiteks siin stuudios oma. Sõber riigi riigipead ja tema abikaasat mõtetes. Jah, midagi süngelt sümboolset on selles, et kõigepealt toimub lennukatastroofi pärast seda ka õhuruum suletakse. Aga me jätkame siiski eesti kirjandusest ja kui me viimati kohtusime nädal tagasi siinsamas stuudios, siis sa ütlesid lõpuks, et järgmised tähed J jätti. Ühesõnaga juurde, et ja teised ning sul oli õigus, niisugune lühend on ju olemas. On olemas eesti kirjanduses ka teoskus. JD on peategelane, see on Lehte Hainsalu romaan temal koguni ahel, romaan, kellakuuljad aastast 2001 kus peategelase kannabki nime JD J on Eesnemy Võnnu kandi inimene. Ainsalu ise. Vannulana otsapidi ning kellakuuljad on selge viide Gustav Suitsu luuletusele kerko Kell ühest kurvast sündmusest, kuhu Gustav suits jõudis viimasel hetkel, see on tema ema matused. Suitsude suguvõssa kuulunud inimese matused märksa hiljem. Luuletus lõpeb küsimusega. Kas ka minu auction siis luuletaja enda auks, kord lüüakse kella ja juuakse, Beijatel. Vastab kirko Kell, kuid meie Lehte Hainsalu ma siiski täna ei räägi rohkem. Sa ütled seda umbes nii, nagu oleks tegemist taguga. Mina ütleksin niimoodi, et tema juurde tuleme tagasi paratamatult põhjusel, et need kaks ja teised, kes on välja valitud on mõlemad. Niisugused, keda senine Eesti kirjanduslugu paigutaks rubriiki ja teised Jon kirjandusloos alati üks väga keeruline küsimus, kellele sa annad niinimetatud pornograafilise peatüki ja kes on ja teiste hulgas need ja teised, on meil siis pagutseline Aidi vallik oma romaaniga, mis sinuga juhtus, Ann? See on ilmunud aastal 2007, Jaan, tegelik, kui tegelikult järg ühele varasemale romaanile. Netan on läbiv tegelane ja teine on Varbola Lasteaed-Algkooli õpetaja. Ene jaanist romaan. Elu on ilus peadega Pille-Riin ka sama vana kuueteistaastane tüdruk või neiu. Aidi Valliku on olemas oma kodulehekülg arvutis, selle vajaliku graafilise andmestiku saab sealt kerge vaevaga kätte. Enne jaanist ei taha oma sünniaastat näidata, kuigi seal ei ole midagi hirmuäratavat. Aga ma annan ligikaudse viis enne Jaanisti on sündinud umbes sel ajal, kui Eesti NSV-s hakkas levima Kuuba rumm. See on küll väga täpne määratlus, muide, ma tahaksin sind natuke parandada, sina muidu kogu aeg mind parandada, aga selles mõttes, et noh, need autorid nagu ei ole veel kirjanduslukku jõudnud. Ma tuletan meelde, et Aidi vallik on oma romaaniga, kuidas elad Ann-sele drill loogia esimese osaga jõudnud juba kooliprogrammi ja kuuldavasti on vist üheksa trüki seda välja antud. Seal on tohutu vahe, kas sa oled kooliprogrammis või saaled kirjandusloos. Kirjanduslugu on akadeemilise väljan. Kooli programm ongi päevaga. Algallikate juurde on ilmunud niisugune raamat, mis siis, kui mina Tartu Ülikoolis õpetasin, olid keelatud, sest ma keelasin tudengitel selle lugemi säärasel eesti kirjanduse ajalugu viies köites. Viies köide. Esimese raamatuna ilmus aastal 1987 kandis pealkirja Eesti nõukogude kirjandus ja seal on niisugune peatükk Juhan Sütiste, Johannes Barbarus, Jaan Kärner, Mart Raudja teisi luuletajaid. Ning kes need teisi luuletajaid on, huvitav küll, jah, mina küll ei mäleta, kes need teised ühe puhul saab, Eesti soovisid, et temast Me saadete ideed meil kadunud vahekitada teha. Üks ja diisel, Erni hiir. Ja teine. Küll on kummaline, ei ole, sellepärast ta ei olnud mingi Nõukogude luuletaja, vaid ta oli Nõukogude kollaborant kes oli küllalt noorelt oma üldise vanuse suhtes ja kes tajus ilmselt luuletajana on tema aeg läbi, aga tema igatahes sõja lepi. Klam. Erni hiir kirjutas viimati luulet. Kui Eesti vabariik sündis kahekümnendatel aastatel. Aga nüüd, tulles ikkagi selle Aidi Valliku juurde tagasi sa ikkagi kvalifitseeritud veel praegu j teema. Ene joonistest me veel ei räägi, sest tegemist on, võiks öelda esimese Pääsukesega. Ma ei tea, kui kõrgelt ta nüüd just lennanud on, ma pean tunnistama, et ma ei ole lugenud seda teost, ma ei teagi, kus sa selle kätte said, ostsin, no näed siis. Aga, aga tõepoolest Aidi vallik on kirjutanud kolm romaani, tohutul hulgal luulet, lasteraamatuid, filmi, stsenaariumi, tuletame meelde, sellesama raamatu eelkäijaks oli, kuhu põgenevad hinged. Filmi kujul kostaali kaasstsenaristi-ks. Ma ei ole küll ka seda filmi näinud. Teistega ongi see probleem, et neid tuleb mainida, et üldse meenutada nende olemasolu. Aga nende lugemusega on väga paljudel väga suuri raskusi. No aga võib-olla see annaks sihukese lühikese läbiloikesele romaani sisust ja probleemi seadesta. Mõlemat romaane seob väga konkreetne küsimus, mida on arvatavasti iga kuueteistaastase tütre vanemad läbi elanud. Mis saab siis, kui noorest tüdrukust saab neiu, kes nõuab endale juba tähelepanu, nagu oleks ta naine? See meenutab minu noorpõlve raamatut. Kuidas see nüüd oli tütarlapsest naiseks? On olemas ka uhkem eeskuju. Dean Alice Chain Chandler Websteri romaan, pika koivaline isa, ilmunud autori nimega Džiin Webster esimest korda aastal 1938 eestikeelses tõlkes algupärand on ilmunud 1912. Hästi populaarne Hanne, romaandada avaldatud korduvalt ka niinimetatud eesti ajal number kaks. Toimetajad ei ole viitsinud vaeva näha sellega, kes selle raamatu tõlkis. Tõlkijaks oli aastal 1908 sündinud Paula Tamm Tartu Ülikooli lõpetanud. Vähemasti seal õppinud humanitaar, kes selle tõlkega teenis endale lisaraha. Temast õieti kõik algab, sest ka see tolle raamatut sealgi tegelane Hiruša äpult lühemalt Chadi on 16. vastane vanemateta kasvanud laps kellel tekivad samuti neiu probleemid. Ja ta leiab endale eestkostja, ühe kirjaniku, kes tahab, et ta jääks anonüümseks, aga nõus tüdrukule ja iga kuu portsjon raha selleks, et tüdrukust kasvaks naine. Ja vaatame siis, mis edasi saab. See on tegelikult klassikaline analoog pügmaaljoni loole. Vaenlane oli Küprose Mare üks kuningas. Andekas skulptor, kes tegi nii suurepärase naisekuju, armus sellele sellesse ja Aphrodite andis sellele naisele hinge, tegi ta elusaks vaeseks. Maalile oli temaga koguni poeg Paapos kes ei viitsi kreeka mütoloogiat lugeda, tuletagu meelde, et George sool on näidanud pügmaaljon millele on tehtud suurepära. Muusik, minu veetlev leedi. Ja mis seal omakorda jõudnud ka kinolinale Ja nii, et, Iseenesest situatsioon on ürgvana ja nüüd need. Kaks tegelast, siis Aidi Valliku all ja Ene ealiste Pille-Riin otsivad kaudselt ka oma pügmaaliane. Selle päästet suhted vanematega on väga keerulised. Anne puhul on probleemiks see, et ta ema tütar ja tal on võõrasisa ja nüüd sünnib perekonda siis ühine laps, kes oleks Annele poolvend. Ann on harjunud sellega, et tema perekonnakese ja korraga on perekonnakeskmeks hoopiski päris väike imik kellel on kaasasündinud südamehäire, mida tuleb ravida Soomest, sest Eestis ei ole vastava ala spetsialist. Ja tüdruk näeb kokkuusega. Et ta ei ole enam mitte kõiget tähtsam, vaid ta on ja teised omaenda suhtes siis poolvenna suhtes. Romaan ongi sellest, siia on pandud kõike muud kahju. Romantismi ja püsige koos kõikvõimalike narkootikume muuta. Aga inimlik küsimus on, on iseenesest väga lihtne, kuidas sa käitud poolvennaga, kes, kes on ise alles päris tita ja kellele pööratakse tähelepanu sellepärast, et ta üldse ei jääks ellu? Aidi Valliku ei esita seda nii-öelda filosoofilise küsimusena vaid hoopiski selle nurga alt, mida ma nimetaksin sentimentalismi tagasitulekuks. Meil on kogu aeg kujutatud ette kirjanduslikku progressi, nõnda et kõigepealt on väga primitiivsed rahvalaulud, siis on eposed, uks on tegelikult kirjandusliku poeetika seisukohalt asja tipp ja siis tulevad romaanid, siis tuleb senti mentalism, siis tulevad mingisugused muud romantism. Siis realism oleks nagu tipp tipp, tuleb postmodernism, Ongi kogu kirjandus otsas. Aidi vallik, ene ahistel lähtuvad teistsugusest loogikast ja ma ei ütle, et see loogika on vale, on vaja. Sentimentaalse kirjandust yks sellepärast, et inimene peab andma ka tunnetele teatava vabaduse, mitte voli, vaid vabaduse eelmises saates me rääkisime Karl Ristikivi päevikust. Jaa, jätsime ühe asja poolkogemata välja. Karl Ristikivi päeviku originaal kannab pealkirja kirjanduslik päevaraamat. Tähendab see ei ole mitte kronoloogia, täna ostsin majoneesi nagu majoneesi Kundla. Eile viisin musta pesu pesta vaid seal. Tõepoolest tundeline päevik, täpselt niisamuti ka need kaks kirjanikku esitavad omal viisil tundelise tegelikkuse ja tagasi väga nimeka inglise kirjaniku juurde Rolls töörne juurde eluaastal 1713 kuni 1007 68, kes kirjutas täiesti teadlikult sentimentaalse teekonna läbi Prantsusmaa ja läbi Itaalia 1768 Jon tegelikult kirjandusliku poleemika osa sest Stern väitleb Sid autoriga keda eesti kirja lugeja teab hoopiski ühe teise teose kaudu. See teine kirjanik on Tobias George Molst 1000 921771 ja meie teame sarjast suuri sõnameistrit. Seiklusromaani Roderlik rändumi seiklused, aga enne Sterone avalt meed tundsite nendest. Enne tööni avaldas ta 1966 samuti reis läbi Prantsusmaa ja Itaalia ilma tundelise pooleta, mida nägi ida kuulis, mis seal toimus. See on tegelikult huvitav, et sa asetad Aidi Valliku ja Ene jaanist just sinna sentimentalistlikusse voolusesse. Ma oleksin ette kujutanud, et sa hakata neid võrdlema näiteks Silvia rannamaa raamatutega tütarlaste tüdruku kirjandusega, niinimetatud. See ei ole nii lihtne, sest mõlemas romaanis on esitatud ka pilt tüdrukute vanematest aga mitte kui lihtsalt vanematest, vaid kui inimestest, kellel on oma probleemid. Ja romaanid ongi rajatud sellel, sellele, kuidas noored tüdrukud avastavad, et vanematel võivad olla niisugused probleemid, mis on ka kaelamurdvat. Ene Jaanistel on tehtud sellest isegi kokkuvõte. Mida, mida Pilleriin romaani ja tegelen selge, viitega Ellen niidule, kelle Pille-Riin lood ilmusid 1963 pidasi Pille-Riin siis maailmast taipab. Oleks nagu mingi karistusekspeditsiooni ohvriks valitud koolon ema armukesega jalga lasknud. Kusjuures arvukan, isa ülemus üks parimaid sõbrants enesetapu katset teinud haiglas lebamas isa samuti haiglas. Ja lisaks sellele, nagu ootamatult selgus, on isa veel mingi kuritegeliku firma asjaajamistes osaline ehk armukese alluv. Kõik kolm korraga puntras koos aitab ainult vana kogemustega arstitädi vana muidugi ülekantud tähenduses. Kes on niisuguseid juhtumeid näinud küll ja küll. Ent need ei ole kumbki, mitte autobiograaf, graafiad ega pistimused. On kõrvaltvaataja kirjeldused sellest, kuidas tütarlapsel võtab kõigepealt aeg-ajalt õppida üldse enda välist maailma tundma, kuidas ta ületab, on sunnitud ületama oma egoismi. Vormiliselt ei ole siinse inti mentalismiga midagi tegemist ja mina ütlen, et sümptomentalism ei ole häbiasi, umbes nagu. Pisarat poetada ei ole häbiasi läinud taaga. Aga neiud küll. Ka mehed võivad nutta selle päästet, see ongi tundevabadus. Rääkides nüüd Aidi Valliku, seda ikkagi, ma saan aru, et see on nagu kolmas osa tema triloogiast on teatud mõttes siiski arenguromaan seda anne või anni elu jälgitakse ju nagu aastat kaupa ja sellesama esimese osa põhjal, kuidas elad, Ann on ju tehtud lausa õppematerjal. On tehtud kuuldemäng õppematerjal. Et see on ikkagi niisugune ka pedagoogiline mingil määral, muide ma lugesin soome arvustust selle esimese romaani kohta, kus heidetakse pisut talle, et ta liiga avameelselt räägib uimastitest ja umbes niimoodi nagu reklaamib uimasteid, et see ei ole nagu õige, et pedagoogiline pool, kuidas sulle tundub, kas selles viimases romaanis, mis sinuga juhtus, Ann on tunnetatav, et ta tahab nagu noori õpetada kuidagimoodi teistmoodi käituma? Ei midagi taolist ja soomlased on kaunis viletsat eesti kirjanduse asjatundjad, kui nad niisuguse rumalusega välja tulevad, see selle järgi. Kuigi eemaldati üldiselt tema kahte esimest romaani, mis mõlemad ilmunud Soomega Selle romaani järgi ei ole võimalik ühtegi pulbrit tarvitada mittesihipärasel kujul selle abil narkariks ei saa. Selle abil võib õpetaja, aga õpetajad on üldiselt äärmiselt naiivsed, sellepärast et oleks ka loomuvastane, kui nad ei oleks seda, sest oleksid nad kurjad. Ja kurjus on pedagoogikas või väga halb vahend. See, et sa õpetajad õpilasena kardad, seon, pedagoogiline konflikt, aga see, kui õpetaja ankuri tähendab seda, et sinust ei olegi võimalik teistmoodi jagu saada kui ainult kurjuse abil. Ja siin hakkab minusugune mässama. Kui sa rääkisid süntementalismist, siis noh, loomulikult kõigil, kes filoloogid, meenub vaene Liisa karantiin. Et noh, ikkagi need olud. Ja see keskkond, mis oli temal ja nüüd, Aidi Valliku on nagu öö ja päev. Aga sa näed neis ühendusniite No kõigepealt väga nimekas karamellsiini uurija oli professor Juri Lotman ütles, pidas garamsiini kirjandusse tulekut äärmiselt oluliseks murranguks. Ta tegelikult uurinud rangelt, võttes vahemikku garamsiinist purgiline. Täiesti teadlikult ja üldsegi mitte lubades endajale seda hoiakut. Puškini realism on parem kui Kalamsiini senti mentalis. Pigemini on Lotmani puhul oluline see, et Puškini võib välja lüüa küünik mida Kalam sinna ega ükski senti mentalist ei ole. Ei ole ka Aidi vallik, kes on nagu öeldud, vabakutseline, ega Varbola algkooli õpetaja Ene jaanist. Kui ta oleks küünik, oleks asi äärmiselt halb, sest Varbolas on alaliste elanike hulk kogu aeg vähenenud. See on väljasurev küla ja olla niisuguses küünik tähendab seda, et selle elu üldse põrgu. Aga romaan lõppeb. Ma tsiteerin. Viimast lõiku järgmiselt. Pille-Riin tundis, kuidas venitan, näost kadus, et siis kuumalaine nappuskidesse tõusta. Ja äkitselt tundis ta nüüd sellest päevast, sellest hetkest algabki tema elu elu, mis on täis seiklusi ja rõõme, aastusi ja vahel ka muresed ning ebaõnnestumisi, kuid mis pole kunagi igav ega sisutu elu, mis on ilus? Tuletame meelde, et eesti luules on ka olemas kogu pealkirja, aga siiski on elu ilus. Ja see ilu nägemine võib tunduda romantilisele. Mis pärast siis nii väga paljud inimesed praegu teevad oma koduaedu vastu kevadet vastu tõelist kevadet vastu suve korda, kas nad on senti mentalistid. Maiustused? Nad on kodugawnistajad aga ene jaanist on ise öelnud pärast seda, kui ta võitis noorsooromaanivõistlusel või tähendab jõudis äramärgitud tööde hulka. Mõtlesin, et kui juba kirjutatud sai, esitan ka võistlusele, muidu oli plaan alles kunagi pensionipõlves romaan kirjutada. Nüüd ületasin ennast kuigi ka pensionipõlveks veel ideid jagub. See tähendab, et me peame tulema küsimuse juurde ja teised hoopis teise nurga. Kas on ka neid, kes tulevad sellest rubriigist välja? Saavadki oma monograafilise peatüki. Ma just huvi pärast mõtlesin võrrelda nüüd nii Aidi Valliku kui ka Ene jaanist, et kellel on olnud edu just nimelt võistlustel kirjandusvõistlustel, nendega, kes said omal ajal looduse romaaniauhinna, palju nendest jäi Ristikivi, Ristikivi ja meie eelmise saate persoon, kas seda ongi, aga väga palju, neid ei, ei, ei jäänud. Tamme hilisematest romaanivõistluste kangelane oli Raimond Kaugveri rea. Romaanivõistlusel sai erandlikult esikoha. Heino Kiik. Ma ei eita pragmaatilist külge. Kui sa juba olid ära märgitud, siis tõenäoliselt ilmus topelt raha. No meie varasematest autodes ka Leo Kunnas on ju saanud kirjandusauhinna ja sellega nagu tulnud kirjandusse, kuigi ma ei tea, kas sa teda nimetatakse ka JD all. Esialgu küll, sest ta kuigi reservis on ta sõjaväelane. No tegelikult ju alles otsib seda vormi, mis oleks talle kõige jõukohasem, tal on sõjalootel, on niinimetatud teaduslik fantastika, tal tavaline publitsistika. Ta peab ka ühel päeval otsustama, kes ta on. Muide, ma mitte juhuslikult nimetanud vahepeal Silvia rannamaa nime, sest ta oli minu ema kooliõde ja ma olen ka hiljem temaga kokku puutunud siis, kui ta kassoris oma suvesid veetis. Kuigi ka tema liigitub vist kirjandusloos miljotee alla, ei saa samal ajal öelda, et tema looming oleks nagu ununenud, seda antakse uuesti ja uuesti välja. Lasteraamat on alati vajalik, sellepärast mitte ainult Eestis, kus raamatu lugemisel on niikuinii pikk traditsioon, vaid ka mujal. Sellepärast et selle kaudu õpib laps nägema seda maailma, kuhu ta veel ise ei kuulu. See maailm, mis lasteraamatutes avaneb, on ju rangelt võttes võõras maa. Ja siin on vaja õigupoolest ju seda, et iga laps saaks oma raamatus on korduvalt olnud mitmete sarjade Märksõna minu raamat, mitte tähendas omand, vaid mulle mõeldud, minu tunnetus, Ühele sobiv raamat, olgu see siis raamat loomadest või ükskõik kellest ma söandaksin, koguni väita, et sama õigus on olemas ka üsna vanadel inimestel, mida nemad loevad, mis oleks mõeldud neile. Oletame, et sa oled mitte taastusravil vaid hooldekodus. Mida sa seal loed, kui sa vaevalt näed lugeda ühe silmaga ja sul on tegelikult elu huvi üldse kadunud. Ja sul on ümberringi samasugused või veel vanemad kes ammu enam midagi ei loe. Kelle päevade reaalsus on üksildus? Aidi Valliku lase veel kaugel ees. Esialgu kirjutab väga noortest neidudest ja. Kes juba tunnevad ennast, et ka nemad on sisuliselt Jah, aga, aga see, tema populaarsus ikkagi on küllaltki suur, noh, meil ongi, tõi see väga populaarseid kirjanikega, kes liigitavad JD alla näiteks Tohvri ja muud, aga see võimaldab ilmselt siiski nendel samaealistel tütarlastel samastuda või kuidagi oma probleeme naha natukene ütleme, suuremas kontekstis anda nendele teataval määral tuge oma probleemidega toimetulekuks. Siin me muidugi räägime nagu kaks romantikut ja need autorid, mõlemad on ka romantikud, kui sul võtab ikkagi lõviosa päevast, läheb televiisor või moeajakiri siis saidi vallikult lugeda ei jõua. Teatavas mõttes on Aidi vallik ja Ene jaanist raamatut ka niisuguste laste kaasaegsetele, kellele 16 eluaastat võib-olla kauge minevik, väga kauge minevik hoopiski teises ühiskondlikus formatsioonis või teises riigis või teistes riikides, kui palju meil on juba olemas neid noori inimesi kelle, kes vanemate töökoha vahetuse tõttu on käinud mitme riigikoolis õppinud põhikeelena hoopis mingit muud keelt kui emakeel. Aga kes oma ja peavad läbi elama ikkagi niimoodi, et kõik see täiskasvanuks saamine jah, on üldistatud kujul üks ja see sama, kas sa õpid ja millal sa õpita, kuidas sa õpid nägema teist ja kuidas nendes teistes peegeldub see mis sa ise oled nii hästi. Vallikonn koiga ene jaanist. Pille-Riin vajavad vanemat inimest. Nende eakaaslast on meil läbilõige olemas. Aga nende kaasaegsetest on juttu ainult vanemate tasem mitte sellel tasemel, et kui palju need kaasaegsed vanemas eas üldse on täiesti erinevates kultuurides. Aga veel kord meenutan, et nii Aidi vallik alustas õpetajana ja ammutas oma ainest just koolielust ja ene jaanist on samamoodi ju õpetaja, et siin on see õpetaja moment, on ikkagi tähtis, on kasvatuslik moment. Aga aga mida hakkab õpetaja peale kooli programmiga, kuhu Aidi vallik juba kuulub, ega ta programmiga ei lähe tundi? Ta läheb tundi mingi kirjandusliku kogemusega. Ja mujalt seda võtta ei ole, kirjutab ise, lõppude lõpuks tuletame 19. sajandi teise poole lõppu meelde. Jakob Tamm oli Väike-Maarjas kihelkonnakooli õpetaja juhataja. Jakob Pärn oli kihelkonna kooli mees. Ernst Särgava oli, oli kihelkonnakooli õpetaja. Dolla aegne õpetaja oskas olla ka kirjanik. Need olid need külaküünlad. Võib ka nii pisut põlglikult põlglikult öelda. Laagrile küünal on umbes nagu igas pulmas peigmees, aga oluline on funktsioon. Kui sul on õpilane, siis sa pead vaatama, et ta ei jääks ole õpilaseks, vaid et ta oleks iseseisev täiskasvanu. Need mõlemad tüdrukud, Ann ja Pille-Riin ei jõua ära oodata, millal neist täiskasvanu saab. Selle ootamise käigus elavad nad läbi midagi, milleks nad ei ole valmis. Kuigi mõlemal on kodu olemas, nad ei olnud tänavaplikad nagu ei laise. Aga, jäädes pisut skeptiliseks, ütleksin ma siiski lõpuks, et ma arvan, et kui nad täiskasvanuks saavad, siis ei ole nende elust eriti midagi kirjutada. Nii skeptik ei tohiks olla. Ma usun, et kui Ellen Niit kirjutas oma Pilleriine Ta muidugi võinud teada, et ükskord on Varbolas õpetaja, kes kirjutab peaaegu täiskasvanud piljariinist. Hackathon tõde. Jah, kuigi veel kord tulles tagasi selle põhimotiivi juurde, siin kujutatakse ikkagi seda neiu saamist naiseks ehk siis neid probleeme, mis tal on seoses oma kasvuraskustega see on, see on ikkagi see läbiv motiiv. Et noh, ma ei tea, võib-olla neist arenevad kosmonaudid töösangarid või juristid või kes tahes. Või siis populaarse Rootsi kriminaalromaani järgi lohetätoveeringuga neiud. Aga on ka veel üks võimalus. Nimetad sa vanemana, tahadki olla laps nii nagu ütleb Tuglas väikese Illimari eessõnas. Kui saaksin, tahaksin olla uuesti väike Illimar. No see on nüüd nii ilus mõte, et selle peal me võib-olla lõpetamegi tänase saate põhiosa. Meenutan veel meie kuulajatele, et endiselt on käimas üks väikene jõukatsumine, me oleme juba saanud üsna palju õigeid vastuseid, aga me ei ütle neid praegu välja. Ja küsimus, mille me jätame teile lahendamiseks veel kuni aprilli lõpuni, on selline. Aastal 1962 võttis Paul Kuusberg Moskva punasel väljakul. Tähendab, ta viibis seal ja fotograaf tabas hetke, millal Paul Kuusbergi ja teise tuntud eesti kirjaniku Aadu Hindi vahel seisid nende selja taga kaks kirjandusinimest. Me küsime, kes need olid kes on neist teise vennapoeg, tuntud eestlane. Nii et saatke meile oma vastused meiliaadressil Mart Ummelas, sat ära ära. Aga nüüd siis see kõige otsustavam küsimus, missugune täht. Tähtsam originaalne. Õõs viiendas astmes. No see on küll suur mõistatus, nüüd nädal aega ja me selle peale mõtlema aitäh Peeter Olesk ja rahuneme nüüd ja jälgime siis need, kellel on võimalust televisiooni kaudu. Poola presidendi muutusid kuulmiseni. Kirjanduseks.