Tere õhtust, lugupeetud vikerraadio kuulajad. Täna jõulu teisel pühal on siin stuudios Tiina Mõis ja Erkki-Sven Tüür ja tahaksime lähema tunni aja vältel omavahel arutada jõuludest, inimestest, muusikas kindlasti. Ja mul on väga hea meel, et sa Erkki-Sven olid nõus minuga vestlema tulema, sest mina ju sind palusin, sest olen seekord intervjueerija rollis nii-öelda. No see oli mulle päris ootamatu ja üllatav ja oleks olnud arutu keelduda, sest ega meil eriti palju ka ei tule neid võimalusi ette omavaheliseks vestluseks, nii et tunnike siin kulub, meil, ma loodan väga kenasti mööda. Kuna praegu on ikkagi jõulu teine püha siis võib-olla ma kõigepealt küsiksin sinu käest, et mida tähendavad üldse sulle jõulud? Kõigepealt kui ma mõtlen sellele sõnale ja selle sõna tähendusele, siis viib mind niisuguse kiirliftiga tagasi lapsepõlve ja ma arvan, vast võib-olla on enamus meieealistest või vanematest rega noorematest on kõige eredamad mälestused nende pühadega seotud. Just laps olles ja lapsena tähendab jõuluoodates see on, see on midagi väga niisugust erakordset ja väga kaunist ja väga, aga imeilusat, kui mõelda selle püha sügavama seesmise tähenduse peale siis see on ka juba ära korrutatud, räägitud jutt, küll aga ei saa ka midagi muud teha, kui, kui ühineda nende arvajatega, kes arvavad, et, et selles niisuguses tohutus kaubanduslikku jõulumelus, kui nii võib väljenduda jäävad Nende pühade sellised, võib-olla kõige sügavamad seesmised väärtused tegelikult nagu tahaplaanile või üldse tajuma. Ja seetõttu on võib-olla just kõige õigem hetk praegu mõelda küünlavalgusel või, või ilma küllata või vaadates tähti mõelda. Iseendast ja oma suhtest olnuga ja tulevaga ja ja kui see loodetavast tehti kõla liiga ambitsioon, siis oma suhtest igaveseks ajaliku suhtest igavese ka, et see on nagu nende jõulude ja võib-olla selline mõte, et sellel ajal, kus noh, nagu sa nagu sa omast käest tead, vast kindlasti paremini kui mina kuidas iga minut on arvel ja planeeritud ja, ja kogu aeg kell tiksub ja sa jooksed ühest kohast teise ja, ja sul on vaja tuhandeid asju ajada ja korraldada. Et siis vahetevahel Sa teed sellesse aja sellisesse kiiresse tiksumisse ühe augu sisse ja mõtlen, et mille jaoks seda kõike tegelikult on vaja teha. Et võib-olla nende nende pühade üks üks mõte on, on ka selles, et inimesele niisugust aega iseenesega ja oma lähedastega võimaldada või pakkuda Just mulle tundub ka nii, et see on nii-öelda ka oma lähedastele mõtlemine. Nii nagu sa ütlesid, kui jõulud, siis kiirrong viib sind tagasi lapsepõlve, siis tuleme jätkaksimegi sinu lapsepõlvega, sa oled sündinud 40 aastat tagasi Kärdlas siis meenuta natukene seda Hiiumaa aega ja oma lapsepõlve. Kõigepealt muidugi oli väga oluline traditsioon, oli metsast kuuse toomine oli üks väga selline kindel rituaal nii-öelda ja kuna mu vanematekodu on Kärdlas päris metsa lähedal või õigemini nagu linna serval nagu metsaäärset metsa üldiselt algab, kui ma astusin tänavale. Ja sageli oli niimoodi, et me käisime sealtsamast mingisuguse suurema niukse kelguga või, või see saaniks on seda palju nimetada, aga aga, aga mingi selline veetav regi ja kui, kui oli lund ja no üldiselt siis nagu mulle tundub millegipärast, et oli rohkem lund, et talved olid valgemad ja suvel oli rohi rohelisem ja kõik nii edasi, et siis sai mindud, mindud metsa, seda, seda kuusk otsima ja valima ja siis tooma. Jõululaupäevale eelneval päeval noodikuusk seisis seina ääres, seal ootas siis seda tuppa toomist ja siis jõululaupäeva hommikul toodi kuusk tuppa ja ja siis oli teine põnev värk oli see, et võti ehted kappidest välja ja ja siis siis ma sain mõningaid ehteid ise kuuse külge riputada. Siin majas, kus ma veel koolis ei käinud, eks ole, et, et kus lapse äpud on parasjagu veel siuksed. Et nende vahelt üht koma teist puruks võib kukkuda üpris hõlpsasti. Mul olid oma spetsiaalsed, niisugused mingisugused kaunistused, mida ma sain kuuse otsa riputada, need olid sellised, minule tundus ju, nad vist olid need vanad eestiaegsed mingisugused läik paberisse siuksesse paberisse keeratud suhkrukompvekid niidi otsas ja, ja siis neid sain mina riputada kuuse külge, õhtul käidi jumalateenistusel seal Mul isa mängis, mängis harmoonium. Ja, ja hästi naljakas seik on mul ka sellega seoses meeles, ma ei tea, tuleohutus muidugi reegleid täielikult eirates, sel ajal oli siis seal on hästi suur kuusepooli seal kabelis või palvemajas ja, ja sinna külge oli pandud need tavaliselt niisugused noh, jõulupuu, küünlad, mis põlevad elektriküünlad. Ja siis, et kõrgemal asuvaid selleks nagu peagu laeni välja kõrgemal asuvaid, et küünlaid panna põlema, selleks oli pandud sihukse pika toki otsa, teine samasugune pisikene küünal, siis see kõigepealt süüdati ja siis sellega omakorda siis niimoodi täpselt siis niisugused vanemad, auväärsed vennad panid neid küünlaid põlema, minu jaoks oli seda äärmiselt põnev vaadata, et kas nad saavad ikka pihta ja kas ikka läheb põlema ja ja, ja kuidas, kuidas kogu siis see kuusk niimoodi pikkamööda sedasi täitub siis sellise elavate küünalde leekide siukse võbelusi säraga. Et niisugused asjad tulevad mulle kõigepealt kõigepealt meelde ja noh, loomulikult kõik see niisugune jõuluvana värk ja ja kõik muu, mis, mis nagu hiljem hiljem, siis õhtul õhtul kodus. Kui suur teie pere üldse oli, oli sul ka õdesid-vendi? Ja mul õde on kaheksa aastat vanem, nii et, et see siiski selline hea vahe mängib olulist rolli ja tema oli ikka suur ja mina olin niisugune väike tema nii-öelda, need omad salmid luges seal rohkem kombe pärast, aga mul oli see muidugi väga tõsine ettevõtmine ja tegevus. Aga kuidas sai alguse sinu suhe muusikaga? Siin ma saan jälle oma koju nagu tagasi pöörduda, mõtetes just. Ja eeskätt ma olen muidugi isale tohutult tänu võlgu, et tema niisugune klassikalise muusika armastus oli ilmselgelt see, mis kodus niisuguse atmosfääri tekitas, sest tal oli selle aja kohta ikkagi väga suur plaadikogu klassikalist ja barokkmuusikat ja, ja mida, mida vähegi saada, nagu oli sellel ajal plaadipoodides, seda ta ta ostis ja ta sõbrad talle ka kinkisid. Ma mäletan minule siis niimoodi, no kuskil viie aastasena mulle eriti eriti meeldis Mozarti väike öömuusika, ma olin selles tohutus vaimustuses ja endale messia, sest eriti sellest halleluuja koorist, ma olin ka sihukses pöörases vaimustuses, ronisin diivani peale ja vehkisin niimodi kätega takti lüüa, kui, kui seda plaadi pealt tuli ja muidugi teine asi, et isa siis ise mängis väga palju, ta mängis seal Bachi prelüüd ja Beethoveni ja, ja Haydni ja Mozarti sonaat ja nii ise õppinult küll. Aga ta mängis täiesti korralikult selle selle kohta õppinud ja ausalt öeldes ma pean häbiga tunnistama, et tema lehestlugemise oskus on, seetõttu on siiamaani varem kui minul kahtlemata see kõik see niisugune õhkkond, kodune õhkkond just andis siis mulle kui lapsele sellisele kujunevale inimesele mingi tohutu respekti selle klassikalise muusika või, või noh, helilooja kui niisuguse vastu. Ja muidugi ma ei kujutanud kunagi ette ised minust, nii et mina võiksin hakata muusikat kirjutama, aga ma lihtsalt armastasin muusikat, aga see läks kõik juba juba niimoodi juba teismelisena, eks ole, tekkis, tekkis mul seal huvi pop- ja rokkmuusika vastu ja, ja siis siis seda kaudu, et ma hakkasin nagu hakkasin ise ka bändi tegema, oma lugusid tegema ja õppisin seal kitarrimängu ja mida kõike löökpille ja puha ja selle tegevuse kaudu ma jõudsin uuesti nii öelda otsaga ringiga tagasi sellise noh, nõndanimetatud, kuidas lavastusi nimetada. Tõsise või mulle ei meeldi see termin, sest tõsises muusikas on väga palju lõbusat ja humoorikat ja grotesksed ja naljakad, ta ei ole sugugi mitte läbinisti tõsine, kõik see aeg, aga aga noh, ütleme siis jah, pigem kasutaks nimed. Jah, kunst, muusika või professionaalse kunstmuusika juurde. Ja sellega on seotud ka sinu Tallinna tulek. Sa ju tulid Hiiumaalt ära Tallinna ikkagi eesmärgiga muusikaõpingutele lähemale jõuda, kas see oli nii? See oli peaaegu nii, sest tegelikult ma tulin Tallinna ausalt öeldes sellepärast, et, et ma tahtsin jõuda nagu hästi lähedale sellele bändile, kus ma Tallinnas mängimas käisin olles ise veel kaheksandas klassis Hiiumaal, ma käisin ühes kiriku bändis mängimas, mille, mille nimi oli Zeela ja mis, mis tekitas isegi noh, niisuguseid igasuguseid pisi mullistusi omal omal ajal küll Kaagebeedid jälitasid ja, ja selliseid kirikust väljaspool toimuvaid muusikaüritusi Nad keelasid ära ja viskasid inimesigi koolidest välja ja seal juhtus selle ümber, noh, päris päris palju oli, sigineb saginat ja üldiselt käidi seda bändi nagu ka kuulamas, tase oli niisugune gospelmuusika, eks ole, mida siis seal tehti, aga hulle sellel ajal oli see õudsalt suur asi, et mõtle, et ma sain mind, võeti sinna seal basskitarri mängima ja neil olid tol ajal kohta päris head riistad ja kõik ja puha ja, ja ausalt öeldes oligi see esimene põhjus, et ma tahtsin seal bändis hirmsasti mängida, aga mitte nii, et ma käin noh, paar korda kuus käin, eks ole, Hiiumaalt seal proovides ja siis vahel esinemas ja ma tahtsin asjaga väga tõsiselt tegeleda ja, ja, ja siis seetõttu ma nagu mõtlesin väga hea põhjenduse oma arust välja, et et kuna Kärdla keskkooli Sebaas sellel ajal arvasin, maa ei ole no nii tugev, et, et ma igal 100-l juhul saaksin, ütleme edasi näiteks Tartusse matemaatikasse või mõnele muule sellisele reaalajale, siis tuleb minna järelikult proovida ennast juba kohendada selles vallas mõnes Parema tasemega koolis ja selleks oli siis minu arvamust mööda esimene keskkool ehk nüüdne Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja ma läksin matemaatika-füüsika eriklassis matemaatikat ja füüsikat enne ja pärast sööki seal terve selle ühe aasta jooksul, kus ma siis tegin seda bändiga, samal ajal maandusid lõpuks ikkagi Tallinna muusikakoolist, sest selle aasta jooksul ma sain aru, et ei, et ma ei saa seda muusikat muidugi hobi korras kõrvalt teha, sellest ma sain siis selle aasta jooksul aru. Ja kuna, kuna kõik need või enamus nendest nendest bändikaaslastest, kes eks ole, õppis seal muusika keskkoolis või juba konservatooriumis või siis Tallinna muusikakoolis, ma nägin, neil kõigil on niisugune professionaalsed muusikaõpingud kas käsil või, ja ma vaatasin, et see on õudne puudujääke. Et mul noh, et ma ei ole sellises selles protsessis sees. Ja muidugi, mis ma siis teha sain, ainukene asi, ma uurisin välja, et kuhu ma saaksin astuda sisse ilma eelneva niisuguse laste muusikakoolikogemuseta oli löökpilliosakond. Georg Otsa muusikakoolis. Huvitav ja, ja siis ma ise seal mitmete seal elementaarteooria raamatute järgi ma seal natukene vaatasin ja algteadmisi omandasin seal armooniast ja, ja no muidugi ma pean ka ütlema, et meil koolis seal Hiiumaal oli jube tugev muusikaõpetaja ja, ja kuna ta tegi tunnis lihtsalt tavalistes laulmise tundides tegi diktaat, et ja siukest noodilugemist. Et mul mingisugune põhi oli seal siiski olemas, ma ei olnud, noh, inimene, kes ei tunneks noot, ütlen, eks ole, või ei oskaks oskaks mingit viisi meloodiad kirja panna. Ja, ja siis seda, seda kõike ma pidin siis ise nagu niimoodi arendama ja natukene niimoodi kohendama veel ja, ja siis noh, juhtuski nii, et ma sain sinna löökpilliosakonda sisse, aga seda tegelikult ma arvan, et ma olen neid lugusid nii palju rääkinud, et et mis kõik juba sealt edasi juhtub. Seevastu on juba inimestel ehk tuttav. No ma julgen kahelda selles sama muusikakooliperioodi lõpus, siis tuligi see inspee loomine aastal 79 ja nüüd see äsja ilmunud plaat CD 20 aastat hiljem see ju näitab, et nii noore inimesena väga püsima jäävad muusikat. No väga armas, kui sa niimoodi mõtled ja mul on hea meel sellest ja ma tahaks loota, et et inimesed, kes teda plaati nüüd on, on kuulanud või kuulavad, et nad, et nad seal ka täna tõesti midagi leiavad, ega minule ja see ei ole ka ainult ütleme, mälestustega seotud, vaid jah, ta ta oli, ta oli tõesti oluline aeg just just selles selles suhtes ka, et mul tekkis nagu niisugune väga vahetu kontakt oma kuulajaskonnaga. Publikuga, et see ei olnud mitte üks sahtlisse kirjutamine ja lihtsalt katsetamine, vaided, need katsetused said reaalselt tolles aegruumis kõlavateks helideks, millele järgnes ka ütleme veel publikupoolne tagasiside ja see oli just sellisele, eks ole, arenevale noorele inimesele väga oluline kogemus. Selle jätkuna sa läksid konservatooriumisse edasi õppima kompositsiooni. Just niimoodi ta sedasi tasapisi kujunes arusaamine välja oma oma sellisest vajadusest või kutsuma sellest, kuidas me seda nüüd siis nimetame, eks kutsumus on kuidagi, kõlab nii kuidagi suursuguselt, aga see oli, see oli just see seesmine vajadus, et et ma tahtsin muusikat kirjutada ja mulle kõlasid igasugused niisugused ideed peas ja, ja selleks, et neid vormistada, niiet professionaalsed muusikud neid suudavad mängida ja selle tulemus on niisugune mõtestatud kõlav reaalsus, selleks on lihtsalt vaja vaja õppida ja omandada vaja läbi käia teatud stuudium ja selles mõttes oli see vältimatu ja, ja ma juba muusikakoolis võtsin juba esimesi kompositsioonitunde väga toreda õpetaja Anti Marguste juures ja ja, ja niimoodi niimoodi see asi vaikselt jaht läks. Tänasel päeval võib öelda, et Erkki-Sven tüüri loomingut on mängitud ja plaadistatud väga paljudes maailma riikides ja võtame tänase hetke, siis, siis võib äkki öelda, et sa oled isegi tuntum väljaspool Eestit kui siin Eestis. No võib-olla jah, absoluutarvuliselt küll, kui mõelda, et inimeste arvule, kes, kes siin Eestis muusikat teavad, eks ole, ja kes seda võib-olla kuulavad, siis siis lihtsalt tänu jah, nendele plaatidele ja kontsertidele, mis, mis, mis toimuvad mujal väljaspool ja ja samuti raadioülekannetele ja nii edasi, siis absoluutarvuline hulk kõik on kindlasti suurem, kui su kuuluvad. Noh, ütleme siis nii, et mitte-eestlased, eks ole, aga kes seda ikka üle lugenud on, aga aga tõsi, tõsi ta jah on, et kui ma näiteks vaatan ütleme, kontsert esitusi, siis siis aasta jooksul umbes umbes 10 protsenti väga laias laastus kuni rääkida nendest esitustest, toimub Eestis. Ja ma olen kuulnud sellist arvamust, et 1999. aasta vot see oli Erkki-Sven Tüüri aasta just muusikalises mõttes. Kuidas sa ise sellele lõppevale aastale tagasi vaatad? Oma loomeaastale? No minu jaoks on ta eelkõige, seetõttu on oluline, et oma kahe viimase ulatuslikuma tööga olen ma mingisuguse kvalitatiivse muutuse teinud. Ma julgen nii väita. Ja, ja see puudutab just viiulikontserti ja orkestri tööd eksodus, mis oktoobris leidis Birminghami suurepärase orkestriga oma esiettekande sealsamas Paavo Järvi juhatusel ja selle üle on mul muidugi hea meel, et mu teatud otsingud või mingid pingutused ja katsetused on kandnud niisugust vilja, mida vaadeldes ma võin öelda, et ahaa, et, et mul on mingisugune nägemus, on saanud selgemaks, et ma olen osanud seda nüüd kuidagi oma oma niisuguseid teatud teatud selliseid soove, puht muusikalisi ideid olen, olen vast nende kahe asjaga nüüd suutnud kõige ehk mõjuvavamalt võib pingestatumalt selliseks tervikuks vormistada ja, ja kuna see on tõesti jah juhtunud, need, need, need esiettekanded on mõlemad leidnud aset sellel nüüd kohe-kohe lõppeval aastal, siis, siis see läheb just selle aasta minu jaoks eriliseks. Üks on näiteks lugedes neid artikleid ja kui sinu juttu kuulates tekib mõte, et ma tahaksin hirmsasti kuulata neid, teosid. Minu teada neid ei ole Eestis ette kantud või kas oskad sina öelda, millal tulevad need järgmised korrad kus saaksid kuulata? Viiulikontsert, tõsi küll, kanti Eestis, et nüüd festivali ava avakontserdil, aga aga loomulikult ei jõua ju igale poole ja, ja see, et, et näiteks sina ei teadnud seda või, või ütleme noh, rahvakeeled magasid selle maha ja neid on, neid on, inimesi on veel ja veel ja veel ja väga palju. Nii, tegelikult tähendab see ikkagi seda, et, et päriselt nagu niimoodi kättesaadavaks saab asi siis kui ta on üks kord plaadistatud, aga selle orkestri Exuduse kohta ma võin, võin küll nii palju ja öelda, et see vist ehk järgmisel hooajal on ühes ühes ERSO kavas, arvatavasti ma ei tea, millal täpselt, aga aga ma tean, et Paavo Järvi on, on tulemas siia juhatama ühte kava, jauram palus mu käest, et ma reserveering selle Eesti esiettekande talle, et kui ta siia tuleb, tema tahab seda väga juhatada, ei saa nii et ootame selle ära samuti, kui nii tulevikku vaadata, siis, siis mul on nagu hea meel sellest, et järgmine plaadistus, projekt ongi jälle temaga seotud. Selle eksalduse jah, eksadusega ja Paavo Järviga jaga viiulikontserdiga ja et nagu mu järgmist autoriplaati Paavo väga tahab ise juhatada ja, ja ma olen ta viinud, viinud ka juba kokku issi emi produtsendi ja, ja nii-öelda esimese mehega, Manfred Eicher iga ja nüüd ma lihtsalt ootan, mis sellest tuleb ja, ja mul on muidugi niisugused väga positiivsed ootused, kui need ükskord saavad plaadistatud need need lood, siis on muidugi lihtsam ükstaskõik, kellel, kes nende asjade vastu huvi tunneb, neid kuulata ükstaskõik, millal ja kus kohas? Tore mulle on jäänud silma sinu teoste pealkirjad, need on kõik sellised natuke arhailised ja kuskilt kaugelt ja sügavalt tulevad. Kuidas sa need nimed leiad ja, ja, ja mida need tähendavad, kas natuke selgitaksid raadiokuulajatele ka? Kas või see kõige viimane lugu, miks ta kannab seda eksodusel nime, see, see on ka nimi, mis on ladina keeles siis teisel Moosese raamatule, üldiselt tähendab ta nagu väljarännakut ja väljarännakud mitte lihtsalt niisama, vaid rännakut millegi parema leidmise lootuses ja kuna see orkestri töö oma muusikaliselt ülesehituselt vormiliselt ülesehituselt on nagu üks niisugune jõuline energiapööris, mis algab väga nagu maadligi ja nagu niisugune tornaado, mis, mis pühib pühib kõik teelt ja siis hajub üles kõrgele pilveks, kusagile kõrgematesse sajandisse, siis ma leidsin, et see, see pealkiri on, on just parasjagu ambivalentne ja jätab otsi lahti ja annab nagu inimesele võimaluse just just mõelda sellise rännaku üle, sest tegelikult no iga inimese elu üksiti võttes on, on nagu üks, üks ekssoodus või võirännak millegi suunas. Jaa, jaa. Tegelikult võiks, võiks nagu igaüks mõelda sellest, kuhu ta nagu teel on, mitte lihtsalt piirduda ainult selle hetke läbielamisega, kus ta parasjagu on, ehkki see on täpselt sama oluline kui näha seda eesmärki, sest kui sa, kui sa ela läbi väga intensiivselt seda hetke, kus sa praegu oled, siis, siis muutub lõpuks ka see nagu olnu või see, mille poole sa lähed kaunis mõttetuks või tagasi tulla nende pealkirjade juurde, siis siis ma tõepoolest olen püüdnud otsida just just selliseid pealkirju, mis ei, ei kirjeldaks sealt seda lugu või ei, annaks ainult liiga ütleme ühest määratlust ainult ühest võimalust, vaid vaid, et ta jätaks mingid lubada, kui öelda sellised poeetiliselt tagamaad võib-olla jätaks midagi peitu ja vihjaks nagu millelegi annaks, annaks kuulajal võimaluse nagu ise veel sellest ühest suunda näitavast viidast kinni haarates minna edasi ja mõelda oma mõtteid ja, ja nagu mõelda, kaasa. Mind kui nii-öelda muusikale suhteliselt kaugel seisvate inimeste kangesti huvitaks ka see protsess, kui selline sina loomeinimesena, kas sul tekib enne idee, kui sa hakkad muusikat kirjutama ja kuidas see kõik käib? See ongi üks niisugune kentsakas asi, et ta sagedasti allu, nagu, nagu mingisugusele niisugusele ratsionaalsele analüüsile üldse. See, kuidas see idee tekib ja millest alguse saab ja oma ise vahetevahel olen püüdnud, nagu, nagu talletada seda esimest pulss ja need võivad tulla niivõrd kummalistest asjadest, mingisugune valguse välgatus teatud erilise kujuga akna all näiteks on võimeline andma mingisuguse konstruktiivse idee või, või mingi ehitis või, või mingisugune loodusnähtus, kus või mingisugune füüsikaline nähtus, eks ole. Vedeliku Crystaliseerumine ja, ja vot niisugused neid on, neid on nii palju, kuskilt tulla ei tee, aga see on õige, et kõigepealt kõigepealt tuleb, ongi mingisugune idee või mingisugune nonii, ütleme kontseptsioon või, või mingi vormiline, niisugune kujutluspilt või mingi kõlaline kujutlus, mingisugune tämbraalne kõla, mingite instrumentide, teatud instrumentide, niisugune kooslus, mis tekitab selle ahhaa mõtet. Et siit on võimalik leida mingisugune väga huvitav kõlaline kombinatsioon seda arendades nii ja nii ja nii ja nii ja nii võib sellest tekitada niisuguse ulatuslikum asja. Nii et neid allikaid on õudselt palju. Aga, aga tõsi ta on, et kõigepealt peab olema mingi flash, mingisugune valgustus ja, ja, ja, ja seda ma loen selleks kõige olulisemaks momendiks, et selle nimi võiks olla, et kui naguniisugust k hästi ületarvitatud sõna inspiratsioon kasutada, et siis seda võiks nagu selle valgustuse kohta küll öelda kõige paremas tähenduses. Kus, kus tekib see idee, miks nagu mingit asja teha? Aga kui plaanipäraselt on võimalik sellist loometööd teha, öeldakse, et vaim tuleb peale, siis kirjutad niikaua kui vaim pealt ära läheb. Ta vaimu võib ootama jääda, kui sa, kui sa mõtled, et noh, et ei ole, ikka ikka ei ole nagu seda õiget vaimu peal siis on jah. No väga võib juhtuda, et vaim ei tulegi pealegi välja, kui idee on. Tähendab, minu puhul on küll tõesti nii, ma saan ainult endast rääkida, tuleb ennast lihtsalt sundida, tuleb, tuleb kontsentreeruda sellele laulule või selle ja, ja jääda väga vaikseks ja vot see on küll üks asi, et tuleb siis sellel sellel asja niisugusel käivitumise perioodil peab, peab olema üksinda väga palju peab iseendaga olema, peab iseenda sees selle selguse hetke ära tabama. Et mida sa õieti tahad selle asjaga öeldagu, mida sa tegema hakkad. Ja peab väga palju energiat nagu koguma või tahkub pingutama, et endasse süüvida ja oma sellisesse kõlalisse kujutlussõja. Ja, ja noh, siis siis tuleb hakata hakata lihtsalt lihtsalt kirjutama nüüd neid, neid mõtteid üles väga-väga ruttu tuleb hakata neid tõepoolest üles kirjutama ja siis vaatama, et mida selle materjaliga teha saab ja. Kuidas süles kirjutamine käib, kas sa kirjutad lihtsalt paberile, mis instrumendi ääres istud, kuidas sa seda teed? Nii, ja teisiti teile, noh, lihtsalt jah, noodipaberile kirjutan üles mingeid mingeid rütme ja mingeid mingeid niisuguseid motiive või mingeid ka täiesti verbaalselt mingeid tähelepanekuid või see, mida ma tahan teha, mul tekib, tekib mingisugune mõtet. Et näiteks siit sinna sedamoodi selline ülesulamine, nii ja naa, nendest värvidest nendesse ma kirjutan lihtsalt testidele kirjelduse sõnalises vormis eesti keeles eesti keeles just. Ja siis siis ta on mul seal olemas, võin selle üle nagu järele mõelda uuesti ja ma joonistan lihtsalt ka niisuguseid täiesti abstraktseid graafilisi kujundeid, joonistan, mis, mis mul aitavad seda nagu, nagu loovormid avada. Muidugi ma teen siis juba selle asja juures olles selle töö juures olles ma teen palju asjade arvutisse. Jaa, jaa. Ja kuulan sealt videoklipid ei või noh, tähendab ühesõnaga, arvuti on ühendatud süntesaatoritega, mis mängivad siis imiteerivad ligilähedaselt orkestri instrumentide kõla ja teatud selliseid niisuguseid kõlamaterjale või kombinatsioone just seal tekstuuri tüüpe erinevaid, ma nagu nagu kontrollinud, et kuidas, kuidas mulle reaalajas nagu meeldib, kui on, kui on tegemist selliste keerukamate kombinatsioonidega ja ma olen ise kaunis kehv klaverimängija ja, ja siis on parem, kui see asi on mul täpselt fikseeritud, tan seal arvutis modi noot noodil pandud sisse. Arvuti mängib mulle seda, et ma kuulan ja mõtlen, et mis ma asjast õieti aru, et kas meeldib mulle või mitte, et kas see käib või ei käivitu. Kaasaegne arvutiseerimine tuleb igal juhul kasuks Kaili loomingusse, heliloojale muidugi, et on sellised võimalused. Taevakene on ju kõik need võimalused veel lisaks, mis siis kasutavad täiesti sellist professionaalset, niisugust elektroonilist kõla tähendab niisugust elektroonilist saundi kui niisugust ja, ja sellega ümberkäimist või siis naturaalinstrumentide kujutleme flööt või akustiliste instrumentide, akustiliste instrumentide, muidugi siis ta tavaliselt tähendab flööt, oboe mis tahes, eks ole, viiul, mikrofon püüab selle heli kinni, ta läheb läbi mingisuguse niisuguse protsessori. See omakorda hakkab sealt üksikuid ülem helisi üles võimendama, muutma seda ta võib selle viie oktavõite Ta üles või alla või ehitada akorde sellest kõlast. Ja segustades siis seda akustilist kõlasele elektroonilise kõlaga võib selliseid väga ime tabasid kõlamaailm luua. Mis on, mis on maru huvitav ka. Et selles mõttes see uus tehnoloogia on väga oluliselt avardanud kõlaliste võimaluste piire. Sellest on tulnud ka sinu teoste teatud selline kosmiline mõõde või nad on kuidagi avarad ja kandvad. Täiesti võimalik ja ma usun küll, et, et ka see, et, et ma mingil ajal väga-väga selliste süntesaatorid, rämbreid uurisin ja ise muutsin ja tekitasin selliseid modelleerisid nagu uusi saundaja ja ja analüüsisin nagu kuidas nad on kokku pandud, mismoodi on atakk, mismoodi see muud, kuidas kõla nagu sügavus ja sagedusgraafikud, kuidas nad just nagu muutuvad ja mida, mida see kõik nagu tähendab siis kuidas seda on võimalik saavutada organisatsioonis ja tuleb välja, et on, ongi jah, võimalik sealt väga palju on võimalik õppida ja on võimalik akustiliste instrumentide kooslusesse üle kanda. Ja paljud teevad seda. Ma ei ole sugugi ainukene Ma tean, et tihti ikkagi, kui sul on see viljakas loomeperiood, siis sa lähed Hiiumaale oled seal nii-öelda oma juurte lähedal, kas kujutluspilt nagu vastab tõele, et ongi lumine üksik saar ja meie kuulus Eesti helilooja Erkki-Sven Tüür seal lood midagi? See on jah nii väga romantiline, kõik, ei, ta võib täiesti väljas niimoodi paista, kui on väga ilus, talveilm on väga lumine ja aga ma olen seal poriste ilmadega teinekord olnud, nii et see vili kaunis võib-olla. Ei no nali naljaks, muidugi see, see koht on mulle äärmiselt oluline ja äärmiselt ja mingi eriline jõud selles paigas on ja see on mulle hädavajalik küll. Ja, ja tõepoolest, ma suudan seal rohkem, mu jõudlus on nagu suurem, kirjutan seal päevas tunduvalt tunduvalt rohkem noote kui kui, kui Tallinnas millegipärast võib olla väga lihtsal põhjusel, et, et mul ei ole seal eriti palju võimalusi töö juurest ära joosta sinna-tänna. Noh, eks on seal ka muidugi neid, neid võimalusi, aga ka sageli sageli on ka niimoodi, et mul tekib mingisugune seisaku, mingi mingi probleem või ma mõtlen, mõtlen mingi koha üle järgi parasjagu ja siis ma lihtsalt jalutan metsas või lähen kõnnin mere ääres ja pika jalutuskäigu miski segamini. Ma sa kogu aeg mõelda selle selle olulise asja peale parasjagu. Kus sinu planeeritud tööjärg praegu on, mis aastas, mis teose juures ühesõnaga, mis praegu teoksil? Praegu ma olen oma esimese ooperiga seotud ooperiga Raul Vallembergist, kes teise ilmasõja lõpu eel Budapestis oma 100000 juuti kindlasti surmasuust päästis, neile selliseid puhtaid rootsi basse jagades ja neid tehes nii-öelda rootsi kodanikeks ja tema isiku ümber on, on siis libreto kirjutatud ja sellest. Ma ei hakka seda siin ümber jutustama, aga ma olen sellega jah, nii kusagil seal, noh päris alguses veel ütleme, esimene võib-olla 10 minutit muusikat on, on olemas, aga see peab olema olema mul valmis üks aasta pärast vähemalt juba tegelikult natukene vähem on aega, järelejäänud ja selle esmalavastus on, on Dortmundi päris 2001. aasta mais. Nii et see on esimene tärmiin. Üle 2000 sinna on ju vähem kui Poolast. Ei, 2001 a ma ütlesin valesti ja 22001 mai ja aga sealt on juba juba edasi, on üks üks Kontsert on, on, on soolas viiulile ja tšellole ja, ja siis, eks marimbakontsert, mida, mida üks Portugalist Lissabonist pärit, üks väga-väga hea löökpillisolist ootab, nende esiettekandeid ei ole fikseeritud ja, ja noh, on veel veel mitmeid asju, aga need jäävad juba kõik aastasse 2001 või 2002 vä. Enamasti on siis tellimustööd ja ma saan aru, et ka nendel maailmakuulsatel interpreetide Lome raske sinuni jõuda ja saavutada see, et sa oleksid nõus neile kirjuta. Tegelikult on veel teine asi, et ma pean leidma, et mul oleks midagi öelda konkreetsele instrumentide näiteks. Ma olles hiljuti suhteliselt hiljuti saanud hakkama tšellokontserdiga, mida pean niisuguseks ikka enam-vähem õnnestunud asjaks. Just üks, üks, teine saksa väga väga kuulus ja hea tšellist Maria kliigel tahtis saada tšellokontserti ja ma olin sunnitud talle ütlema, et mul ei ole praegu õige hetk seda teha, sest selle olulise, mida ma selles žanris praegusel hetkel tahaks öelda, ma olen just ära öelnud. Nii et et ka niisugused aspektid võivad tulla. Päevakorda ma arvan, et Eestimaa võib ikkagi olla uhke, et tal on praegu kaks sellist kuulsat heliloojat Arvo Pärt ja Erkki-Sven Tüür, kes mõlemad on meil nii-öelda kõrgloome eas. Kuidas teil üldse omavahel kontakt on, olete tuttavad? Kui tihti te suhtlete, kas kuidagi satute kokku sellel nii-öelda maailmas? Tume kokku siis, kui, kui nagu ühised ettevõtmised, ehk siis kui on ka minu muusikat planeeritud nendesse kavadesse, kus Pärti mängitakse ja see on juhtunud peamiselt just tänu Tõnu Kaljuste tegevusele. Ja, ja mul on õudselt hea meel, et niimoodi on nagu saatus siis meid viinud kokku. Viimati oli see aasta aega tagasi Inglismaal, kus kolmest kontserdist koosneva Burne tar Adolf üldise Londonis, kus mängiti minu reekviemi ärdilitaaniat ja ja siis nende päevade jooksul me meil oli palju väga armsaid ja väga meeldivaid vestlusi, see on tohutult tore on veel. Lisaks siia juurde ma võin panna Veljo Tormis, kelle üle võib-olla õigustatult uhke ja täpselt täpselt samamoodi Lepo Sumera, kellest lihtsalt millegipärast on nagu vähem vähem jutt too meedias, aga s ei jää minu meelest oma sellise muusika kvaliteedi poolest ei ole ta sugugi vähemalt tähelepanu väärt ja võib-olla see ongi aja aja küsimus, lihtsalt, millal tema töid hakatakse läänes veel rohkem mängima, neid mängitakse seal ja päris palju, aga aga me ei tea millegipärast siin väga palju sellest ja ma lihtsalt kasutan võimalust, et seda meelde tuletada ja ta on olnud mänginud minu elus väga-väga suurt rolli, just siis konsi hakkasin lõppema, vaata, ma käisin tema juures oma diplomitööd näitamas oma esimest sümfooniat, mille iga iga lehekülje kohta. Ta kirjutas ja siukse väikse lehekese, täis märkuseid ja küsimusi. Ja see oli väga-väga sünge kogemus mulle ja sellest samast ühest korrast ma õppisin juba juba valju Siiski sa oled ja jääd ilmselt eesti heliloojaks ja seda teatakse ka mujal maailmas nii-öelda kõik muusikud, heliloojad, Nad toovad siis samas ka meie väiksele Eestile. Sest see on tore, kui sa nii arvad. Mul on sellest ainult rõõmu, mis muud. Ma arvan, et meil kõigil. Mida sa veel nii-öelda vabal ajal teed, nagu ikka räägitakse, sa oled 40 aastane, väga heas sportlikus vormis. Oi-oi, ma ei ole üldse sportlikus vormis, kui me räägime, ma ei tea, igal juhul kõhukest ei ole see olnud endale ette kasvatanud, see on võib-olla minu niisugune, ütleme siis konstitutsiooniline eripära. Aga ei tea, jah, ei tea, vot vot võta nüüd kinni, mis asi see võiks siis olla, noja, hea küll, ma sõidan suvel jalgratta taga Leima, mängin tennist ja taevake, mul on tegelikult kahju, ma ei ole veel üldse sportlik, mulle väga meeldiks, meeldiks olla, aga nüüd on nagu kuidagi vist juba juba hiljavõitu millegiga nagu tõsiselt alustada, ehkki mine tea, võib-olla võib-olla ma hakkan ühel ilusal päeval niimoodi sedasi mäest suuskade peale alla laskma veel, ma olen seda proovinud mõned aastad tagasi, eks hea sõber mind mind koosikas ja õpetas natuke, mulle see mulle päris meeldis. Ma pean tunnistama. Aga, aga ei ma praegu jah ei, ei tegele sellega ja, ja ratsutanud olen ma ka vahepeal. Aga ka see jäi minust nüüd on jäänud unarusse. Sest ma sain mingil hetkel aru, et selleks, et sellega nagu tõsisemalt tegeleda, peab juba päris palju aega selle peale kulutama ja oma kogemuse sain kätte, ma tean, mis tunne see on ja ma olen käinud mõnedel ratsamatkadel, mis hirmus vahvad looduses. Päris hea taskus, et no ja ei tea, oskusteks siiski palju nimetada. Mul tuleb silme ette mingisugune pilt piski klubi üritusel, kus seisad sõbrad reas, mehed šoti seelikutes, üks nendest, Erkki-Sven. No ja ei, me oleme jah, selle viskiklubi seltskonnaga koos igasuguseid nalju teinud, aga need on jah, niisugused parajalt aegsed, kreisid ettevõtmised, kõik ikkagi lõõgastushetk, aga noh, seda muidugi ja see on niisugune, ütleme, et see on selline jah, seltsielu ja oma omavaheline läbikäimine enam-vähem niimoodi sarnase elunägemisega või, või elu elustiiliga või inimeste vahel ja. Sa paned mind jah, kuidagi kohmetu, ma, ma ei oskagi öelda, tahaks rohkem rohkem lugeda ja, ja tegelikult on, ma tunnen, et võiks oma oma seda mitte noodipaberi juures veedetud aega kuidagi veel nagu mõtestatumalt ära kasutada. Isegi liiga palju löön aega surnuks niisama asja eest teist taga tundub mulle. Siis tuleb lihtsalt sellest, et sa oled õppinud aja väärtust hindama. Lool pole küll jah. Aga võib-olla paar sõna ka sinu perest, mitu last, millega abikaasa tegeleb? Peres meil on kaks sihukest toredat noort inimest. Lauri taak, meil siis saab siin tuleva aasta juba 19 ja, ja Kristiina saab 20 ja Kristiina õpib Tartus teoloogiat teisel kursusel. Ja Lauri on praegu rakenduskunstikolledžis. Ja, ja abikaasa Anne on nii-öelda väljaõppinud pianist ja mängib nüüd nagu vabakutselisena, et, et kui on vajadust, siis vahel Tallinna kammerorkestriga koos kus näiteks minu reeklemis, kui on tarvis seda esitada, siis ta mängib klaveripartiid seal. Ja see on nagu lühidalt kõik, ma ei oska suurt rohkem midagi öelda. Nii et oma lapsi, see ei ole teadlikult proovinud muusika juurde juhatada. Kurje klaverit küll õppinud ja, aga, aga noh, see ei ole olnud minu eesmärk, et ilmtingimata neist professionaalseid muusikuid kasvatada. Aga kuidas nad isa tegevuse peale vaatavad, tunnevad suurt huvi toetada. Tahad toetavad ja tunnevad, huvi aktsepteerivad ja, ja, ja mul on väga selliseid asjalikke ja toredaid arutelusid nendega just sellel pinnal, et mida ma teen ka või, või ühest või teisest või noh, me räägime väga palju omavahel ja ja kui mul on mingit uut ja huvitavat põnevat muusikat, millest ma ise pean, ma tavaliselt neil alati mängin seda ja, ja küsinud, mida nad arvavad ja vahetame oma seisukohta ja meil on sellised pikad ja põnevad arutlused, mis on muidugi tore Ja nüüd jõuluajal olite ja olete kindlasti kõik koos. Nüüd oleme siis parasjagu just hirmustes. Sel hetkel, mil need sõnad eetris kõlavad, pean tunnistama, oleme me tegelikult hirmustes. No ilma selle milleeniumisõnata ei saa me ka vist ta jutu lõpetamast, kas see nüüd jõuluaeg on läbi saamas ja aastatuhandevahetus on ukse ees, kas see milleeniumi vahetus sulle ka mingisuguse erilise tunde või mõtte annab? Kogu erilisus ongi selles, et tuleb harjuda kõiki numbreid teistmoodi kirjutama. Ja, ja see on päris kummaline. Aga tegelikult on ju nii, et nüüd väga selliseid apokalüptilise meeleolusid ma küll siin kuidagi ei, ei saa takka aidata ega kiita, sest sest see on üks niisugune kokku selline küsimus, et, et just praeguse 2000, et tekib, et kui omal ajal kuuendal sajandil ioneesiuseksi kuus oli see vist paavst Johannes esimese soovile tahtmisel seda, seda ajaarvamist nii-öelda hakkas sättima, siis nagu Kristuse sünnist peale, siis, siis tegelikult on nüüd leitud. Tema võttis sellest päris alguseks siis nagu rooma alustamise või rooma riigi rajab Rooma linna rajamise. Aasta oli vot nüüd ma ei mäleta täpselt neid numbreid, aga igal igal juhul seal on üks pisukene niisugune viga. Sellepärast et tegelikult tuleb välja, et Kristus oleks pidanud sündima kindlasti neli aastat varem, kui see praegune nullpunkt on. Sest Heroodes, kellega kohtusid targad ja kes lasi hukata need vastsündinud suures hirmus, eks ole. Et tuleb, nojah, tuleb see kuningas, tema suri neli aastat enne seda nullpunkti. Aga loogiline on, et nad oleksid pidanud siiski, eks ole, vähemalt mingisugust aega kristlusega koos ühel ajal maa peal veetma. Elik teiste sõnadega, meie vastu oleme selle arvestuse järgi juba mõned head aastad uues milleniumis. Noh, see näitab kuivõrd-kuivõrd suhteliselt on need asjad nii et ma ei tähtsustaks nüüd selle 2000 ettekeeramisega üle mingisuguse enneolematu uue ajastu saabumist, aga ta on lihtsalt jah, võiks hoopis tähendusrikas niisugune aastavahetus küll, sest kõik numbrid vahetuvad. Ja elu läheb edasi. Aitäh sulle, Erkki-Sven, aitäh sulle. Ma arvan, et me oleme oma ja väga huvitavalt, vähemalt minul oli väga huvitav sinuga vestelda. Soovime ka kõigile teistele ilusat jõuluaja jätku ja head aastatuhandevahetust. Seda ka minu poolt teile kõigile, armsad kuulajad, lasul armastina. Aitäh tänases saates vestlesid teiega Tiina Mõis ja Erkki-Sven Tüür.