Tere hommikust, kevad on kinkinud meile imeilusana salaja jutusaade ei malda ka enam nelja seina vahel püsida ja sellepärast olen tulnud õue. Mina olen Margit Kilumets ja mul on rõõm olla külasse Lahemaal. Tammist peal. Külas ma ei tea, nimega seaküla, tere hommikust, Simson. Tere hommikust, sea kurekombe kohaselt alati tülitatakse. Oleks ilmselt õige küsida kõikide kuulajate jaoks, et kust see küla niisukese tõeliselt andeka nime endale sai. Noh, tavaline nii palju rääkinud ja see on mul juba pähe kulunud. Kunagi saare ajal oli siin küla külaloneks see kari kus on hästi, palju, oli saade siigasid ja sellest tuli see rahvasuus selle Tammiste küla nimi, siia küla. Aga kuna Island teatavasti laisk ei viitsi see korralikult välja hääldada, siis mugandus ära seakülaks. Ja sinust on saanud seaküla Simson Iisrael ristinimi ka, aga kui seda nimetatakse, siis solist ei pööra. Ei, ma ei reageeri ja seaküla lihtsalt ma mõtlesin, et seejuures sobib, et nad oleksid nagu Leonardo da Vinci mandil, et noh, ega siis ma ei taha kehvem olnud, siis ma olen lihtsalt see sipsongi saab seadus Simson seakülast. Sul on tõeliselt imeilus maatükk, sul on siin peal mitu vaja. Me jõuame nendest tänase saate jooksul rääkida ka. Aga on see sinu esiisade maa, kus sa praegu elad? Ja ma olen isegi huvitaval kombel maalned tsaariaegsete paplid ja järgi jäänud, kui see kunagi vanavanaisa selle ära ostis mõisast. Ja selle selle Margemaatikumisi ringi kõnnin, nüüd siis tuleb meelde, et kui see Eesti vabariik tekkis esimene enne Eesti vabariiki tegelikult kui nendel meestel, kes seal kartuli ja lõunas linaga raha teenisid ja siis osteti talusid vabaks, kellel vähegi rohkem oli raha Nevski kuskil sinna ala Viljandimaale kus seal kastise rammusat põllud ja hästi kandis ja siis vaesemad meed neid ostsid siis mere äärde oma maatükkides, kivised põllud aga millest sai leivakõrvast. Ja nüüd seda tissi esiEesti vabariigi ajal on huvitav, on see jalad nagu üles Pöögnoretsemenas tükid hoopis kallimad, armsamad ja, ja Kesk-Eestis kasvavad need põllud võssa. Kas sa üldse oma elu jooksul oled ette kujutanud, et sa võiksid kusagil mujal elada? Ei kindlasti mitte selline hambad ristis, käisin kuus aastat Tallinnas, et see mulle piisas sellest. Aga siin ma olen kogu aeg juba laps, tulles lapsepõlvest juba suviti olnud, et see on nagu lapsepõlvest ingli küll hinge külge jäänud. Sul on väike tore elumaja, sul on koht, kus sa teed oma oma skulptori tööd, jah. Me peame kuulajat ütlema, et sa oled ju skulptor. Aga siis on sul plaanis ehitada või õigupoolest juba sa oledki seda alustanud, selline galerii moodi, kolmas pensionisammas. Et mille jaoks sa seda teed ja mis sellest peab tulema? No seal on vaja väikene, see atriood suurem aga noh, ega ta väga väike ei olegi kunagi siin selle sai mõeldud, see põrandast laeni on seitse meetrit millegiga kõrvus seal nagu tööruum, aga seal ma hoian kujusid, kuna siin käib hästi palju neid ekskursioone, siis tööruumis on kitsas, siis kuna vägisi selline tunne on, et ma olen nagu elavaks klassikuks saanud ja siis ma hakkasin lihtsalt rajama galeriid, kus saab oma kujuta, rahul eksponeerida. Ja siis ei sega töötegemist. Kuidas üldse nende rahvahulkadega kevad-suvisel hooajal, mis praegu kohe algab toimetulek, kas see väsitab sind, kui sinuga tahetakse suhelda ja küsida sinu kunsti kohta või, või pigem sa oled nii edev, et see meeldib sulle. Noh, iga kutsika on muidugi edev ja seda ei saa salata, aga mina hea meelega räägin siis kuna maalimine, graafika sellega on nagu enam-vähem selge, kuidas see töö käib, et, et skulptuur, ta on niivõrd töömahukas, et ma tunnen ennast, et nagu rahva valgustavad. Et üks asi ma kujudest iga kuuga mingi stoori, teine asi, et ma kirjeldan seda, tööprotsessid seda, mis on väga mahukas ja noh, inimestele pakub see huvi ja sellest ma saan oma rahulduse. Sa said talvel 50 aastaseks on seda tunda kaasa mõtlemise säki, tajud mingit muutust või, või on see kuidagi filosoofilises plaanis mõjunud sulle? Hing on ikka kuskil seal 30 kandis, aga, aga konid hakkavad haigeks jäämas, ütleksin ma küll, tunnen juba. Sa käisid mingil operatsioonil ka, ütlesite. Edvistasin natuke oma nende väärismetallist kaelalülid, aga mis asi see siis õigupoolest juhtus? Sinuga? See lihtsalt parem käsi ei töötanud, see pigistas mingeid närvi kinni, aga see näripis kaebel kinni. Aga sellest ma saan end uhkelt öelda, et mul on roostevabad kanalid. Sa oled lubanud sellest aastast teha mälestusmärkide aasta, räägi natuke lähemalt. See on lihtsalt, mulle meeldib õudsalt tehase proosa, minu armuke, armastus ja kõik need asjad kokku. Pisiplastika, aga kui ma jõhvis käin, siis mul see emale naaber oleks, põhjaranniku ajakirjanik Tiia, siis ta on mul nii palju laugud mu kallal, miks ma pole monumente teinud ja siis lihtsalt nõukogusse pääseda, siis ma möödunud aastal konkursil osaleda. Aga kurb küll, aga ma võtsin need ära, nii et see aasta nagu aia tagama monumentidele tegelema. Hakkame otsast peale, sa käisid juba tegelikult ühe monumendi pärast välismaal, eks ole? Aa, see oli hästi huvitav käik ja seal see pika monument. Aga kas on siis Briti Columbia? See oli väga huvitav käik ja pika ise oli ka huvitav saati, kui kellelgi teha, siis põhjalikult uurinud selle isiku jälgi, et nagu teadmisi ammutanud ja see oli üks väga erereis. Mis seal Kanadast sulle siis nii sümpatiseerib või mis sulle meelde jäi, et sa seda häiredaks nimetad? Noh, kõigepealt, et see on niisugune niivõrd mitmekesine ja suurejooneline, kus pika elasse järv, see oli, järv ise oli 70 kilomeetrit pikk. Mastaabid on hoopis teistmoodi. Ja noh, nägin aga neid ei sarnaseid seal, kes seal põhjakalas elavad, et noh, kas või siin üles, niiet indiaanlased nägid välja nagu kolka, mütsisesin meditsiin tegelikult indiaanlane on hoopis teistmoodi, et see põsed on nii suured nina nende tagant eriti välja ei paistagi. Seal nagu minu kunstnikule elamused jälgida portreid. Nad aitasid teil seda avamistseremooniat läbi viia, need indiaanlased, jah? Jah, kobedam. Ma olen, võin lugeda ennast Baltimaade inimeste ainukesest skulptorist, kelle monument on avatud elava indiaani muusika saatel. See oli päris tore ja ilus kogemus järve kaldal. Kobedam indiaanlased, et enamus indiaanlasi oli seal poe nuka taga looduslapsed ja, ja siis oli huvitav teada, saadetaks indiaanlastele see nende see toetus makstakse mitte kuus korra, vaid iga nädal makstakse välja, sest nad ei oska rahaga ümber käia. Seal selles koolis kohaga. Nii kui me nüüd selle pika monumendi nimetame number üheks, siis mis edasi tuleb? Ma tean, et sa oled kuskil minu meelest artiklites lubanud viit monumenti sel aastal jah. A eksime, monument, mis me peaksime, tuleb meil, see, see oli selle Hardi Volmeri vist ideest, see oli see alguses, et see, see tuli mulle kõigepealt peaks meelde, et see on Rakvere punklaulupeo monument. See on, tuli silmad seal päris vahvalt toredam ja mulle ei meeldi laulupeod, tantsupeod, aga see punklaulupidu, see oli küll midagi hästi toredad, nüüd jumal nähtud sinna see monumendi teha natuke iga monomy, iga kujugi, mingi tükike hingekaaslased, sinna, väike tükike hinge antud. Milline see monument, kus on tükike Simsoni pungi, hinge välja näed, sa pead kirjeldama kuulajatel, võib-olla kõik ei jõua vaatama neid. See on Eesti, on nii väike imestada, kas on suur vanarauast üks hästi suur rööki punkari nägu taeva poole suure punkari Andresega selle Rakvere, mis linnuse taustal. Selleks, et et ühte tellimust endale saada, tuleb sageli võita konkursse ütlesid ka, et sul õnnestus sellel aastal neid päris mitu tükki võita, et läheme siis järjekorras edasi. Me oleme kahest rääkinud, mis edasi saab. Arvo Pärdi monument Rakveresse. No enne tuleb vis Jõhvi jõhvi Simm ka jõhvist pärit, siis kõik, mis jõhviga seostub hästi hingelähedane ja selle Kukkuse lõikusele, see tuleb umbes samasugune, nagu ma nägin seal alla seal Ameerikas neid peale sõitma sõita ja sinna tuleb see pisikene tagasihoidlik hirv, mis on Jõhvi linna sümbol. Elusuuruses pronksist ja avamine on oktoobris vist see nüüd latesse kohe järgmine nädal. Ja siis järgmine Pärt, Pärt, jalgrattaga, Pärdi sünnipäev on septembri lõpupoole, siis selle sellesama minna keskväljakul, noormees jalgrattaga oli selle konkursi tingimused. Noh, siis tuleb see kuju sinna. Kas uurisid ka, miks just jalgrattaga või miks seal tingimustes nii kirjutatud oli? Ja siis seal on selline, et kui pärtli noormees, ta sündis paides, aga kolmast hakkas elama ja siis, kui ta hakkas jalga kandma, siis ta sõitis jalgrattaga. Seal Rakvere keskväljakul oli nõgofon selle posti otsas Pärtsetis, kui ta vähegi vaba aega lihtsalt kirjutas jalgrattaga ümber selle mügofoni ja kuulata seda muusikat, kusjuures salli ajal tuli ka klassikalist muusikat. Ja sellest tuli nagu Rakvere linna ideed. Kindlasti peab noormees jalgrattaga. Kui sa hakkad tegema nii väärikat inimest eestlaste jaoks teda pronksi valama kuidas sa ennast sellele õigele lainele viid, kuidas sa tee nii, et ta tõesti meenutaks ka seda Arvo Pärti, keda me teame ja tunneme? Seda ma ei tea, mis võttega õigust seal peab selle Heloni kätte saama ja mingid mingid nagu suunad on olemas, aga, aga seda ige tegemise ajal hakkama täpselt sinna sisse elama, et siis jääb see värskus sisse, siis ei ole see töö nagu ära väsinud, et päris valmis algusest peale mõelda. Et viies mälestusmärk kui ausammas on hundu Jah Pöffi hunt ja sellega on selline lugu, et kui see PÖFF oli vist 13. kord praegust kas see oli kas see või teine või kolmas hundi, see PÖFFi Feffi filmifestival oli siis ma mõtlesin, et kui see ükskord Tiina Lokk otsaga minu juurde jõuab, tahab seda kuju saada. Et huvitav, mismoodi see peaks välja nägema. Aga läks, eks ole, 13 aastat ja siis, kui ta selle jutuga minu poole pöördus, siis maalisi hunte silmades selleks küllaltki kergelt. Seevastu jooksul oli see liigne, kõik sealt ära põlenud, seisev puhas vorm. Kas mõnikord on nii ka, et sa teed kuju valmis ja nii-öelda omanik või tellija tuleb sellele järele või näeb seda esimest korda ja, ja, ja talle ei meeldi? Mina olen nii vuntsitud, need tilletud järgi laati meeldib. Mulle endale ei meeldi, sest need väikeste asjadega, mis sama suurte asjadega on see, et nii suur töö on tehtud ja siis seal nagu mägimatkaga mägedes, et saab sealt adrenaliini kätte. Mina saan sellest uuest kujust ja siis määrataside lõpetatud, ma näen seda, seda mõnut protsessi pikendada, siis ma vaheliselt taandada jalaga natuke lemm ja siis teen uuesti, siis ma näen, et see on hea koht, aga modelleerida uuesti üle, et näha, et see uus vale, siis ma võtan selle maha ja siis ma teen ikka vanasti asemele. Sa ärkad hommikul oma väikeses majas ja hakkab minema oma töötoa juurde, sinna on täpselt 20 sammu. Kell on siis ma kujutan ette, umbes seitse ja sa tuled õhtul tagasi, tipp tipp tipp üle lume täpselt sama rada pidi. Kui tihti sa tunned, et sul on kõri nii? Kui vanemaks jään, siis hakkan seda ikka aeg-ajalt, tunne on, aga seal on lihtsalt selle. Vahel on lihtsalt hästi raske alustada, aga kui sealt juba alustada, siis elatise töö sisse, siis aeg linna lendab linnutiivul. Aga noh, eks ikka tekib seda, see on selge ka, et siis 20 meetrit on päris lühike maa käia. Liiga lühike, et see päevast päeva, nädalast nädalasse, kuust kuusse. Loominguline piin seaküla Simsoni jaoks. See on küll nii tuttavate küsimused loomingule piin. Eetibiinlaga mingi kui see mingi probleem on seal nagu noh, ajutiselt kuskil ajusopis alateadvuses ja tegelikult ise. Ma näen aga aju kogu aeg, sellega tegeleb mingis alateadvus, et vahel lihtsalt mingi see, see kuju on vaja ära lahendada mingi iva sisse panna, siis vaheliselt öösel järsku ehmatusega ärkan üles, on niivõrd hea lahendus, tuli siis ma tibin pliiatsiga selle vahvli üles tunne hommikuni, vaata und. Paar, ripun teistesse ummiku, ma lähen jälle tuleb, meil ongi väga hea lahendus. Inflatsioon geniaalsuse tunnus. Geniaalsus peaks edasi kanduma, kas sul on õpilasi? Olin mina olen selles mõttes see tore, et mul on see. Minu isikliku eeskuju jälgides on kaks toredat skulptorid tulnud, et nad on lihtsalt selle innustust saanud, et ega ma nippe õpetanud, üks on otsa löönud siiasamma minu ja naabrimees, skulptor Paul Mänd, kui ma olin selle tudeng, siis ta oli keskkoolipoiss, kes seal minu ateljees seal vaikselt mingeid uusi tegemas. Ja teine on Art Allmägi, kes mul siin abiks neid Tallinna tuvisid vist lihvimas, siis ta käis seal Vana-Vigalas, õppis seal paar aastat, siis lõppes Tartu kunstikooli ja nüüd ta on magister kunstiinstituudis ma kutsun ikka vastaseks, kus siis tunniks nii palju nime vaatasin, ma ei teagi, mis andeks akadeemia vä? Et kaks tükki on nagu manist andnud, et see on piisav. Oled sa loomingulises mõttes lahke, et kui sa näed, et õpilased kas jäljendavad siin või on mõni sinu ideed kuidagi enda huvides ära kasutanud, kas see pigem tekitab sinus niisugust vaenu ja kadedust või pigem oled suuremeelne, meeldib sulle? Aga noh, ma kuulsin, maalis ja graafikas on seal mingi kadest, aga skulptorite vennaskond see üldse niisugune väga hädaohtlik, et seal kõik on sellised lahked ega keegi ei tunne kadedust. Ilmselt see seal on lugu pidama hakkab sellest, et see on juba raske töö, et keegi teeb selle asja valmis. Et seal sku kutsutute hulgas kadedus kui selline täitsa puudub, minul pole seal kokku puutunud. Kui sa mööda Eestit ringi sõidad ja käid siis on sul kusagil mõnes Eestimaa nurgas oma lemmikausammas lemmik mälestusmärk. No kindlasti ei ole see Õudovski Tallinna kesklinnas Aga eks palju muidugi noh, kõigepealt miljon asjad, aga ma ei oska, ei oska öelda, seal. Aga maailmas kusagil ma teen Aa, nojah, jah, maailmasse mainis, mulle meeldis õudselt see. Washingtonis skulptuuripark, mis seal on, ma ei tea, mis seal väljaku nimi on, see Kapitooliumi hakkab pihta, läheb edasi sinna. Ja muidugi seal oli hästi huvitav, et see, need, mis, nagu hingelähedased olid, seal oli ikkagi niimoodi, et teed Ameerikas ja morn Euroopas nii-öelda hingelähedased. Kust sa inspiratsiooni saad? Kui sa ei saa seda parasjagu näost, siis võib see olla ka näiteks mõni teine kunstiteos või, või kust see tuleb, see valgustus? Noh, seal on lihtne siin maal elanud, siis on nagu looduslähedane see noh, see, mis Tartu, kui need Tartu kunstimuuseumis on ja seal Ameerikas ja USAs tähendab, ja Lõuna-Aafrikas ja, ja ma ei tea, kus kohas Saksamaal nüüd siduv koer lihtsalt koer sittus õue peal ja nats saigi inspiratsiooni. Ja nii edasi. Kui tihti siin sinu maja ümber luusivad, päris metsaloomad, et näiteks ongi niisugune hetk, et sa vaadatud rebasega või näitab aknast välja, kus ma näen juba kedagi. See rebaseid luusisin päris kõvasti, laps. Rõve see rebaseid luusib päris kõvasti seal nagu hooajakaupu, hästi palju jäneseid, rebaseid siis, kui muidu rebasemäe jäneseid need mütskisse hästi palju. Kõige eksootilisem loom, kellega ma olen Ati linnu juures kokku saanud, ilves. Et see lambad jooksid mul hing täis, vaatasin mingi jälle külakoera lammutada ja siis püha viha täis, läksin sinna nurga ja sealt jõllitas mulle ilves vastu, siis vaatasime üksteisele otsa ja siis Ilves pani ühele poole teisele poole. Ikka kartsid natuke? Nojah, no muidugi ja noh, kevadel on paar korda hästi Uhcorpise piki mererand ja jooksevad kaks põtra, üks atista kaasa, väga sihuke ilus vaatepilt. Ja neid lindusid, lindusid. Aga loomasid, oled sa pronksi valanud ikka ikka väga palju tänungi, käisime seal sinu töötoast läbi, siis oli seal kaks väga toredat leopardi üksteise süles istumas. Kevadisel moel. Mati Kaal, nõukogu päeva, mitu aastat sa oled selle valmis teeks, et ma võtan kätte, et see et muidu see töökoht on ohus, et see on lihtsalt. Ma ei tea, mis see on, mingi, misasi on see persoon, ifikat joon, vaid kui panna loomadele inimese oma, siis annan võiksid niukse juurde ja teeb asja põnevaks. Kui sa ise ennast mõne loomaga peaksid võrdlema, kelle moodi sa oled? No siin ei ole vahet, vana siga ise ju rebinud tervituseks ja siis sealhulgas elan ja vapun seaga ja visiit kattus ja ka ju ja see aastal sündinud ja noh, ei ole üldse teistpidi mõtlemiski. Ausalt öeldes, kui ma seepeale vaatan, siis sea moodsa väga nagu välja ei näe. Noh, eks aastad lähevad, võib-olla seal saab vanemaks, muutub nagu rohkem sea moodi. Alaneb kärsakas ja jutt läheb ruigaks. Kui sa vaatad oma 50 elatud aasta peale tagasi, kas on su elus olnud selliseid perioode, mida sa väga tõsiselt kahetsed? Ei ole ma ikkagi, ma muidugi mõelnud elu peale küll 53 keeveegolmeliselt vaatasin, küsige Missos iga oli ja 40-st vaata 50-lt, ma küll vaatasin, et elu peale tagasi vaadates ma olen ikka mõelnud, et mul on vedanud, ma õnnesärgis sündinud. Siis miks sa pead küll laiendama seda? Noh, ma saandusi elus. Lapsepõlv oli väga korralik lapsepõlv. Isale kaevur teenis hästi, ma elasin nagu kuningas soti pilpa peal. Sõjast tuli eluga tagasi. Õppimisele kunstiinstituudis ikkagi siin oli väga-väga raske sisse saada. See oli väga vaheldusrikas elu, toimub tudengielu väga tormiline ja kunstniku periood, kui kooli lõpetasin, ma saan olla iseenda peremees, ma pole pidanud kedagi teenima ja ma olen see, ma suudan kunstist ära elada ise ja kirjutanud. Et kas ta on elus läinud. Ei tea, mis tulevik toob. Millega sõbrad tegelevad Simson, vanad kunstnikud? Jah, sest noh, igasuguseid sõpru muidugi tähendab see õige mastavad siis lihtsalt tutvusringkond on nii suur, et enam eriti nagu tuttavad ja siis lihtsalt ei jõua suhelda, et annab, et kui keegi kellelegi hakanud nagu lähemalt suhtlemist paratamatult siis pead kellelegi tagaplaanile lükkama, siis lihtsalt ei mahu, et kuskil on mingi piir ja vaeva näinud, iga 10. Eesti elanik on mulle juba tuttav sinu raamatutest läbi käinud. Lapsepõlvesõbrad ja noh, ikka selle eriala kaudu. No kui palju, kui sa mõtled, arvuliselt, on selliseid kõige lähedasemaid, kui sul on tõeliselt meel must või vastupidi väga suur rõõm, siis, siis kelle järele sa igatsed? Kui palju neid on? Noh, nüüd sa ise seda teada, aga sa juhid jälle juttu sinna selle saab jälle tagasi. Et see on nooruse saatjad, meeldivad mulle hästi ja sõber oli seal eelminapoloonu pidama, sõbraks kutsusime ja siis, kui ta surma sai, siis ma nagu ei taha kirjuti kedagi sõbraks nimetada. Kuigi ma pean sõbraks ja siis ma olin selle variandi, kuna mul see ajakirjandus väga meeldib, et siis ma kutsun neid oma sõpru Camoraadideks. Et see vinni oli see ainuke, mis mis me tegime, plaanid, mis ei täitunud. Kolisime toast õue, pehme kevadtuule kätte, istume seaküla Simsoni töötoa ees, siin on selles mõttes mõnus, et Simson saab suitsu teha. Väljas värske õhu käes ja Mäks riputab saba. Mu jalad on püsti aetud lausa vaata, milline figuraalne. Aga ütle Simmiks sa õue peal ka ringi vaadates võib ikka suhteliselt militaarne või millest see tuleb? Üks on selles, et igaüks mõelda oma kujunsast kohta minul, minul aastat 20 21 20 paksi. Sünnipäevad mani sõjas, see jätab mingi jälje ja mulle miljon. Ja juurde jomin miljon, aga, aga muidugi kaitseliidus, ma ei suuda seda süütut kuskil metsas joosta, ringi seal pakuvad, olidki vastu. Aga su munder, kui sa kodust välja lähed, on kaunistatud erinevate organitega ja praegu on ka kaks tükki minu põlve peal, siin üks on lambaorgan. Komburist. Ja nüüd ma olen lausa kaks tükki Salunud hambaris, kolmas hekel teine järk. Lähme kantakse lambarisk, kolmas järk, selle ma pidin kahjuks endale ise rinda panema, selle, selle ma selles, et ma panin siia vee sisse ja kanalisatsiooni seal niimaalane, peaasi, et seda minemast autostamisega lammarisse, kolmanda järguga, aga lambaris teine järk. See on selles mõttes huvitavam, et selle ma sain, kui ma ise seda tegin, aga selle ma sain pika monumendi eest kavalus. Ja selle pani rinda Katsi, mis on, kas Riho Terras, kes on meie tulevane sõjavägede ülem, jõuab? Nii, aga see teine orden, mida see endast kujutab? See on, see on, selle nimi on selge rist. Et seal on hästi esinenud, tema statuut on sisse töötatud, Ida-Virumaal on neid kokku välja antud. Kuus tükki selle servi päris satub, kõlab niimoodi, et eluvõitluses igipõlise vaenlasega üles vastu sees. Selge pea, Risi. Kuidas sulle endale selle eluvõitlusega praegu on selle igipõlise vaenlasena? Mina tabasin ära, kus vaenlane mind püüab võita ja maapinnale tagasi. Ma lihtsalt ei võta. Kui sa mõtled Simson oma elu peale näiteks 10 20 aasta pärast siis mida sa võiksid teha või kuidas sa tahaksid, et, et su elu siis kulgeks? 20 aasta peale, muidu ei oska mõelda kinnaste pärast, eksonnid on kanged aga väiksemad, kuidas teha, aga ma olen hästi hea eeskuju on Riho Kuld, kes on juba vist seitsmekümneaastane või ja hästi huvitavaid prognoosi põhjal teha, et paremini nagu noor jumal oma kujusid peab, seda teeb seda võlumaal, seda eesti ema vist ka eest. Et kui ma pooltki nii palju jõuaks, kui tema jõuab, siis on minu eluaset. On mõni tõeliselt suur plaan, tõeliselt suur idee, mida sa küpsetad ja küpsetad, aga mille kallal sa ei ole julenud veel asuda. Nojah, see on see, et see, see, kui natuke noorem olin siis sellest essima kõrgemast rändrahnud. Teha see Modeni mõtleja isend näoga, aga seda ei saa teha, siis on see vähema saatus. Kivi. Looduskaitsjad ei anna seda sulle kunagi arvetel. Aga aga kunagi mõtlesin, et enne surma siis ikkagi teeksin tänavaks ja kivi otsa istuma ennast. Kas on selliseid materjale, sa oled töötanud pronksiga ja dolomiidikaja ja erinevate materjalidega, kas on selliseid, mida sa elu jooksul pole veel puutunud ja mida sa tingimata tahaksid oma käega puutuda? On, mida ma vahel muutunud ja mida ma ei taha puutuda, see videokunst on nii vana, et see video, kus mind eriti ei huvita, see, kas on see näpu välja käinud ligi lõhnal juures, nagu väärt asi minu silmis. Installatsioonide mees sinust ei saa. Aga kuidas sul arvutiga suhted on, meili suudad saata näiteks. Haruldasi maas üks, kaks, kolm neli kuskil siin kolm, aga elu on nii kiire mu laega ja maadi Vilniuses vastast ära, et, et ma ei tunne neid, et vihjates kõlab siis ma poksiajas. Nii et armsad kuulajad, kui te juhtumisi olete Seaküla Simsonile meili saatnud ja vastust ei saa, siis tuleb sellest, et ta elab pronksiajast. Kas su lapsed on pärinud kunsti anda sinu käest? Eks see hosianna on küll sellel hästi tüdrukul veel tema veel joonistab, aga eks seal näinud see skulptori amet on päris raske, et ega see nagu peletab eemale. Kesiselt Tauno Kangro ka hea kolleeg alates siis saatejuht küsis, et see, mis eristab graafikut, tohutu mustus, müra, siit keegi. Et ta on päris raske ametit, et loomulikult, et see, see ei tõmba nagu ligi ei lapsi ega kedagi teist seal lihtsalt olema see Scutrakse õpim, see, kes kelle isa skulptor, seda ei oska oodata, mis neid ees ootab. Ja me juba kuulsime saate alguses, sinu isa oli kaevur, aga miks sa sellisel juhul läksid nimelt kunsti õppima? Ise kavatsen seda, et see, kui ma sõjas oli, et siis seal nagu järjepidevus, et see Isalasimaal Talimineer lasin maha lõhku, mina siin Afganistanis maa peal õhku. Aga nüüd, kui sa küsid, meel ütles, et tegelikult tema puuris maal, mina puurin maa peal, neid kivisid. Ei oska öelda, mis isa ise tähtis, et see digimaal tööd tegin, teema selle nimel, et see poisi paremini nagu läheks kahjuks 49 aastaselt ära maavanem. Või tema siis oli, kui ta suri. Aga kui ta pidevalt näeb, et siis ta näeks, et see Wystemaal rügas oma elule jättis sinna, et seal on nagu mingi sisu olnud. Et nagu asjata. Kunstiga on ennast ära elatada vähemalt Eesti tingimustes üsna raske. Kui ma sind vaatan, siis sa oled pealtnäha täis boheemlane, kuidagi sul õnnestub ikkagi kogu selle kunstiga äriga teha. Seletuse saladus mulle lahti. Noh see on väga hea värk, et kunagi see see oli, et kunst ei ole kunsti teha kui see must ära elada. Ma ei oska autot välja tuua, aga seda ma olen asi, mille üle ma väga uhke, et kui postiga võimalik äri teha, siis ei ole mõtet mussi teha. Et üks asi fassaadaveedee süsteem töötaks, peab olema tegelikult kus on ka äri ja selles mõttes ta hobusega imetada, sest ta tegelikult oskab sellega väga hästi seda valdab seda. Ja mis seal salata, eks magan natuke, valdan seda, sest tänu sellele ärile on võimalik saavutada vabadust teha, tegeleda sellega, mida sa armastad. Ja see usk ammendanud, nii et töö ja hobi Olüpsama. Kas paremad kliendid on mehed või naised? Ning see küsimus tegelikult ma ütleksin niimoodi, et seda paremad kliendid on alam-kesk-keskklass mida rikkamad, seda lihtsamad seal sõltu. Aga mida rikkam inimene seda kehvem on müüa? Kuna meil raha saab, suhteliselt pole, mida vaesem, seda, seda rohkem raha. Ja põhimõtteliselt, kui keegi siia sinu õue peale tuleb, siis sa talle otsa vaadates sa enam-vähem juba tead, et kas temaga läheb kaubaks või ei lähe. Sa oled ka selline mees, et kui sulle vahele inimene väga meeldib, siis sa kingid asja ära, eks ju. Et kui inimene väga tahab, siis ma olen ise kinkinud ja ja siis mina automarki jagamisauto õue peal sõidab, aga, ja vaatasin lipsu pikkuse järgi, kui lips on kallis ja pikk sealt see hinna kallim. Kui lips on väiksem ja koledam, siis saab hoopis odavamalt. Need kikilipsuga mehed sinu õue peal on teretulnud, siis. Muidugi. Ehk siis meil oli raadios eelmisel nädalal üks saade, kus kuulajaid võib küsimusi esitada ja ja kuulaja küsis väga lihtsa küsimuse, miks kaasaegne kunstnik oleval Tahtsin oma riiki vasse ninaga. Ma nägin seal selle saadelise kolleeg, see oli vastava, poleks pronksskulptuur, on ülemine sajandist minu meelest 100 üheksateistkümned seal väga ilus, seal oli hea meel elasele sajandis. Ütle Simson, mis elus tähtis on? Praegu, kui sa oled 50 aastane, rääkinud sinu tööst ja me oleme rääkinud sellest, kui tähtis on see koht kus sa nii nüüd haaras kätega peast kinni. No aga võib-olla sa siis ütled, et sa ei oska vastata sellele küsimusele praegu hingerahu on tähtis või inspiratsioon või mis see võiks olla, igal inimesel on mingi asi, mida ta oluliseks Logan jokk pann, tuli jäsnius, heid oli ta annas, niiksumine.