Kell on kuus, Päevakaja teeb kokkuvõtte pühapäeva, 23. jaanuari sündmustest meile mujal MINA OLEN Tõnu Karjatse. Ukrainas vannutati ametisse uus president, läänemeelne Viktor Juštšenko. Ometi kõnes lubas Juštšenko muutuseid ja Ukraina liitmist Euroopa Liiduga. Juštšenko vastased nõuavad aga topeltkodakondsust ja vene keele muutmist teiseks riigikeeleks. Palestiinlaste president on saavutamas Pärnus lastega kolmekümnepäevast relvarahu kokkulepet. Eesti kooriühing andis kätte aastapreemiad. Aasta koori tiitli pälvisid rahvusmeeskoor ja Eesti meestelaulu seltsi poistekoor Kalev. Kokku anti preemiaid üheksas kategoorias. Pärnu on tänavuse aasta kuulutanud, noorte aastaks, üritas avati munamäel. Viljandis avati linna toetusel tennisehall. Kuivõrd sportlik vaba aja veetmine aga villand lastele taskukohaseks muudetakse, sõltub linnavolikogust. Ilm on jätkuvalt pilves selgimistega, sajab veidi lund. Öösel tuleb külma kuni 10 kraadi. Ja alustamegi välissõnumitega Ukrainas astus täna ametisse uus president Euroopa Liiduga tihedamaid sidemeid pooldav Viktor Juštšenko. Kiievi keskväljakul esines vastne president tervituskõnega sadade tuhandete ukrainlaste ees. Vastne president rõhutas, et Ukraina nüüdsest täiesti iseseisev riik kui võrdne võrdsete seas ta tänas valijaid, viitas, et hoiab talle antud usaldust. Võitu presidendivalimistel nimetas ta kogu rahva võiduks Ukraina kohta on Euroopa liidus, rõhutas Juštšenko. Juštšenko lubas astuda võitlusse riigis lokkava korruptsiooniga, mille laialdane hukka mõistan rahva poolt ka üks niinimetatud oranži revolutsiooni liikumapanevaid jõude. Primera tas ametisse astumise tseremoonial peetud kõnes rõhutas Juštšenko võimu ülemineku seaduslikkust ja tänas toetuse eest ka Ukraina parlamenti. Juštšenkot sõnas, et on valmis koostööks kõigi parlamendi fraktsioonidega. Samas puudus uue riigipea ametisse vannutamise tema peamine vastane valimistulemused vaidlustanud Viktor Janukovitš. Seoses uue presidendi ametisse astumisega loovutas oma volitused ka Ukraina valitsus. Ametikohuseid jäävad ministrid aga täitma uue valitsuskabineti moodustamiseni USAga Ta teatas, et ootab Ukraina uuelt valitsuselt konkreetseid plaane ja tegevuskavasid riigi olukorra parandamiseks. Sellest andis teada USA välisminister Colin Powell pärast kohtumist ametist lahkuva Ukraina presidendi Leonid Kutšma. Aga homme teeb Juštšenko oma esimese välisvisiidi ja kohtub Moskvas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Juštšenko on lubanud Ukraina traditsioonilised suhted Venemaaga alal hoida. Linna idaosas. Simferopolis korraldasid oma miitingu Juštšenko vastased valimised kaotanud venemeelse Viktor Janukovitši valimisvärvidest. Protesteerijad lehvitasid Vene riigi sümboolikat ja karjusid Juštšenko vastaseid loosungeid. Nad kordasid ka Janukovitši mõtet, et Juštšenko on vaid Ukraina lääneosa president. Meeleavaldajad nõudsid topeltkodakondsuse sisseviimist ja vene keele kinnitamist teiseks riigikeeleks. Euroopa Liit pakub Ukrainale tegevusplaani alusel omakorda süvendatud suhteid. Nii ütles ukra linnas vannutamise tseremooniale saabunud Euroopa Komisjoni välisvolinik Benita Ferrero-Waldner. Ferrero Waldner teatas ka, et on koos Euroopa Liidu välis ja julgeolekupoliitikajuhi Javier Solana ühesõnaga koostanud ettepaneku anda Ukrainale turumajandusega riigi staatus. Ferrero Wagneri sõnul peab Ukraina siiski sellise staatuse saamiseks tegema eelnevalt veel jõupingutusi. Palestiinlastele. Mahmoud Abbas on saavutamas rühmitust ega kokkulepet kolmekümnepäevase relvarahu asjus. Iisraeli kaitseminister Shaul Mofaz kinnitas, et Hamas ja Islamidžihaad nõustusid relvarahu sõlmima vastutasuks selle eest, et tulevikus saavad nad kohe Palestiina võimuorganite juures Al-Qaedaga seotud. Olge siis Abu Musab al Zarqawi, lubas Iraagile kibedat sõda. Nädal enne parlamendivalimisi tehtud avalduses kutsub sisse liider sunniite üles valimistele vastu astuma kuna tema väitel on tegemist USA šiiitide salanõuga. Avaldus tehti islamistlikule võrguleheküljele helisalvestusena Iraagile punasena Sirja haiglas puhkes tulekahju, hukkus seal vähemalt 14 ja sai vigastada 75 inimest. Kahju tule puhkemise põhjus on teadmata ja võimud ei välista, et selle taga on samuti sunniitide sisside rünnakud. Venemaa presidendi pressiesindaja teatas. Molotov-Ribbentropi pakti saab ümber hinnata ainult ajalooliselt, et aga juriidiliselt samas ei täpsustanud pressiesindaja Dmitri Peskov, mida ta ümberhindamise all silmas pidas. President Arnold Rüütel andis intervjuu interInterfaxile, see on siis Vene infoagentuur ja tema sõnul kirjutatakse Eesti-Vene piirileppe eeldatavasti alla lähitulevikus. Tallinnas. Usutluses ütles Rüütel, et võidupüha tähistamise aastapäeval Moskvasse saaks Venemaa rahvaliidu kohtumise raames vahetada piirileppe ratifitseerimiskirju. Lepe ise aga oleks sõlmitud juba Eesti välisministeeriumi ruumides. Presidendi kinnitusel lahkmeelsuse piirileppe küsimustes Eestis ja Venemaale on, pole lahtine. Leppe allkirjastamise kuupäev. Eesti kooriühing andis galakontserdil kätte aastapreemiad kokku üheksas kategoorias. Aasta rahvusvaheline tunnustus oli Grammy auhind ja täna pärjati tiitliga osalisi ehk Ellerheina ja Tiia-Ester Loitmed ning rahvusmeeskoor Jaan soodsi. Aasta tegu oli Gustav Ernesaksa kuju võtamine, seda tegi meestelaulu selts. Aasta korraldajad on Ilmar Moss, Tiina Benjamin aasta toetaja, Tallinna piimatööstus ja Viljandi omavalitsuste liit. Aasta noor dirigent on Risto Joost ja aasta orkestri dirigent Aavo Ots. Aasta orkester, puhkpilliorkester Tartu aasta dirigent Ants Soots ja see kõige tähtsam tiitel läkski jagamisele, vahendab Riina Eentalu. Aasta koor on Eesti rahvusmeeskoor. Aasta koor on Eesti meestelaulu seltsi üle-eestiline poistekoor Kalev. Poistekoori Kalev liikmed, Priit oksja, Karol Pulk nooremal veel peage märg, mis tunne on olla aasta koori liige? Kui seda tunnustatakse, et meil läheb hästi, et see on väga mõnus tunne oli hea tunne tulla ükskõik kus Narvast, Saaremaalt, Võrust, vahemaa kaotab tähenduse, kui siit tagasi minnes on hing täis rõõmu ja lauludirigendiks kunagi. Poistekoori dirigent Hirvo Surva kiidab poiste tahtmist käia üle Eesti koos ja sooja atmosfäärikooris ja on rõõmus, et koorilaulu maine noorte seas kasvab. Juba 90 neli-viis tagasi algas nagu uus koolide olu tõus just noorte hulgas. Mul on hea meel, et just nimelt selle seltsi poistekoori baasil, et on nagu poistekooride liikumine ikkagi tõusuteel, sest vahepeal oli hirm, et ei teagi, mis saab jälle tegema. Nende taga ka see, kas meeskoorid peavad elus vastu või ei pea. Eesti kooriühingu esimees Aarne Saluveer tõdes ka, et koorilaulu kõlapind on laienenud. Kooride arv on kasvanud ja eelmisel aastal pälviti palju rahvusvahelisi auhindu, aga on ka, mille poole püüda, õppida ja koolitada ja kasvatada rohkem oma heliloojate potentsiaali. Püüame üheskoos kujundada arusaama ühtlasest kultuuripoliitikast ja usume, et saame koos kultuuriministeeriumiga tõsta mitmed eesti koorid samasse eelarveritta meie olümpiavõitjatega. Põhjendatud tundub ka seisukoht, et laulupeo dirigentidest on õigus inimväärikale pensionile. On pisut maatiline, et Eestis ollakse pigem tagasihoidlikult oma tõeliste suurmeeste ja loomeinimeste väärtustamisel. Mõelgem heidet. Kui omastel on Sibeliuse akadeemia ungarlased, Geon oma rahvuslikud muusikaõppeasutused ristinud listi ning koda järgi siis äkki me peaksime ka tõsiselt kaaluma võimalust näiteks olgu siis tormis instituut või mis iganes loomise suunas liikumiseks. Kui Aarne Saluveer nimetas häid koostööpartnereid, siis nende seas oli ka Eesti Raadio, mis tänagi kontserdi üle kandis ja juhatuse esimees Margus Allikmaa andis üle ka Eesti Raadio eripreemia. Selle sai Alo Ritsing 24. üldlaulupeo kunstilise juhtimise eest. Pärnu on tänavuse aasta kuulutanud noorte aastaks kogu aasta kestev ürituste sari avati täna Munamäel. Annely Erm annab ülevaate. Noorteaasta tähendab eelkõige suurel hulgal noortele ja lastele mõeldud üritusi kogu aasta jooksul. Noorte aasta ürituste kavas on näiteks Tiitseide festival, laste ja noorte laulu ja tantsupidu, noorteteatrite festival, improvisatsiooni festile, mitmed laulu ja tantsukonkursid ja nii edasi. Kuid üritustest olulisemad on asjad, mis sellest aastast maha jäävad ja noorte elu pärnus sisukamaks muudavad. Linnavalitsuse noorsootööspetsialist. Kadi Kalmus. Olulisemaid saavutusi, mis peaks tulema, on siis siin samal munal mäel ekstreemspordiplatsi korda tegemine linnavalitsus on eraldanud selleks tarbeks 250000 ja loodame, et esimeseks juuniks saavad siis ekstreemsportlased seda kasutama hakata siis kindlasti üks väga oluline lõik on Pärnu noortebändide plaadi väljaandmine noortekeskusesse. See on nüüd helistuudio ja bändid, kes seal harjutamas käivad, leiavad siis võimaluse oma teosed lindistada aprillis kuskil peaks ilmuma ja lisaks sellele on meil veel mitmesuguseid huvitavaid projekte, näiteks noorte ja laste kogumine. Mõte on selline. Veel kõik Pärnu kooliõpilased kirjutavad sellise klassikirjandi oma eluloost ja siis me paneksime kõik need kirjandid linnakodaniku majja, et kuna ma olen juba täiskasvanud inimesed tulla lugeda ja parematest kirjanditest annaksime kaitsetrükise välja. Liisa Nuut Pärnu Kuninga Tänava põhikoolist arvab, et noortel on Pärnus piisavalt võimalusi ja põnevat tegevust, kuid senisest rohkem võiks pakkuda isetegemisvõimalusi. Pärn noortele peaks pakkuma võimalusi hästi palju ise ära teha, siis tegelikult oleme me selleks võimelised. Näiteks tänane üritused ei oleks neid rohkem kaasata noorte enda tegemisi, et noored oleks kindlasti väga hästi hakkama saanud. Lisaks kooliõpilastele tahab Pärnu linnavalitsus toetada ka noori peresid ja spetsialiste noorte haritud inimeste Pärnusse tulla. Arco motiveerimiseks on linna eelarves arvestatud poole miljoni krooniga. Aastal siia elama ja tööle tulev kuni 28 aastane kõrgharidusega noor saab linnalt 12000 krooni. Igale aastaseks saavale pärnakale annab linnavalitsus toetust 1000 krooni. Samuti saab 1000 krooni iga esimesse klassi astuv laps Eesti Raadio uudistele Pärnust Hanneli ära. Viljandis avati linna toetusel tennisehall, kuivõrd sellest abi ka linnaelanike vaba aja sisustamisel uuris Piret rist. Viljandis vaieldi päris pikka aega selle üle, kas esmalt ehitada valmis hokiväljak, tennisehall või veekeskus, sest näiteks linna ainukene Jakobsoni gümnaasiumi ujula töötab küll kaheksa tundi päevas, kuid ometi ei suuda rahuldada kõigi linnaelanike veespordivajadusi. Aastaringselt kasutatavad kaks tenniseväljakut otsustati kõigepealt ehitada, aga sellepärast, et määravaks sai Viljandi linnapea Malle Vahtra sõnutsi tenniseklubi Fellin pidev selgitustöö Viljandi linnavalitsuse ametnike seas kui selgitustega, tennise kui mängu kasulikkusest linnaelanike seas seisab tenniseklubil ilmselt veel ees, sest kahjuks tõi täna tennisehalli avamispeona välja reklaamitud ülelinnaline perepäev kohale ainult mõned eakad pensionärid. Lisaks ajakirjanikud, maakonna ning linnajuhid ja tenniseklubi Fellinud liikmed. Kuid alates tänasest on Viljandi spordihoone juures kaks tenniseväljakut mõõtmetega 36 korda 36 meetrit. Need väljakud on kaetud teisaldatava kilega. Pliga ja väljakute alusmaterjaliks on kunstmuru. Kevadel ehitatakse valmis ka spordihoone ja tenniseväljakute vaheline galerii. Ehituse kogumaksumuseks on 2,75 miljonit Eesti krooni, millest linna osalus on 2,24 miljonit. Milliseks jääb linna osalus varade osas ja tennisehalli töökorralduse osas? Viljandi linnapea Malle Vahtra. Tennisehall vaid need, aastaringselt kasutatavad tenniseväljakud on linnale üle antud. Küll aga kuulub see kuppel 500000 krooni ulatuses neile ärimeestele ja klubile, nii et kui meil ükskord tuleb tahtmine teise kohta panna või maha müüa või siis on vastavalt sellele, missugune on rahaline panus kellelgi, nii on ka nende osalus. Tenniseväljakute kasutamise eest on planeeritud tasuks 100 krooni tunnis. Igasuguste soodustustega niimoodi, et soodustusi saab ainult teha volikogu, nii et kui tunnihinne kehtestatakse, siis ta niisugusena ka jääb ja kui tahetakse kellelegi soodustust teha, siis ainult läbi volikogu kellele jäävad kanda tenniseväljakute kommunikatsioonikulud. Praegu on siin päris külm, kütetakse elektriga. Kommunikatsioonikulud jäävad tata kahtlemata linnale. Ja ongi jäänud rääkida ilmast. Aga öösel ja homme päeval on pilves selgimistega ilm, sajab vähest lund. Öösel puhub põhjatuul üks kuni seitse meetrit sekundis, külma tuleb öösel kuni seitse kraadi, mandril selgimiste korral paiguti kuni 10 kraadi. Homme puhub aga põhja ja kirdetuul kolm kuni kaheksa, saartel pärastlõunal puhanguti 12 meetrit sekundis. Külma tuleb homme kuni viis kraadi. Selline oligi pühapäev, päev 23. jaanuar päevakajas. Kena õhtu jätku.