Tere õhtust, kell sai kaheksa, uudistega on stuudios Kai Vare. Peaminister Andrus Ansip kiitis välisministeeriumi reisifirmade tegevust lendude peatamise tõttu välismaale jäänute abistamisel. Homme õhtuks peaks kõik Eesti inimesed kodumaale tagasi jõudma, ütles peaminister. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles, et toetab ideed tuumavabast maailmast, aga kui eksisteerivad tuumarelvi taotlevad paariariigid, peab NATO heidutus põhinema tuumarelval Väike-Maarjas. Peeti keeli. Kaebaja räägiti Wiedemanni keeleauhinna laureaadid Ain Kaalepi, kes on olnud väga põhimõtteline eesti keele kaitsja. Kihnu saarevaht on põline kihnlane Reet Laos, kes peab eelkõige tähtsaks Kihnu loodus ning tahab vanad kraavid ja veesilmad puhastada. Ilmateade lubab ööseks ja homseks vihma ja lörtsi. Öösel on õhutemperatuur miinus ühest kuni pluss kolmedel kraadini. Homme on sooja kolm kuni kaheksa kraadi. Olukord Euroopa lennuliikluses on normaliseeruma, kuid mitte kõik lennud ei toimu veel tavapäraste graafikute järgi ja kõik lennujaamad Kibule avatud lähemalt, räägib Vallo kelmsaar. Tallinna lennujaama kaudu on täna lennata saanud, normaalse olukorra taastumiseks kulub aga veel kindlasti aega, arvab Estonian Airi kommertsjuht Rauno parras. Eelisjärjekorras on need inimesed, kes on sellel lennul nii-öelda originaalnimekirjas, mis Tallinnast häljub või siis mõnest muust sihtpunktis. Aga noh, näiteks tänahommikune Kopenhaagen, kuhu me lendasime, ei olnud väga-väga palju inimesi peale, just nimelt põhjuseks oli see, et Kopenhaagenist edasi tegelikult olid veel tänahommikuse seisuga väga palju tähendab tühistatud. Eesti lähiriikidest on Helsingi Vantaa lennujaam suletud vähemalt täna õhtul kella üheksani ja Soome allikate teatel jääb tõenäoliselt suletuks ka pärast seda. Eesti kohal läheb aga taevas selgemaks, kinnitas sünoptik. Taimi paljak. Üks on sellest tsoonist veel Eesti kirdeservas midagi Eesti peal, aga põhimõtteliselt on ta ööks kella kolmeks, siis taandunud edasi kirdesse ja homme hommikuks peaks olema Eesti taevas puhas. Tuhapilve tekitatud olukord lennunduses oli jutuks ka tänases riigikogu infotunnis, kus parlamendisaadikute küsimustele vastas peaminister Andrus Ansip. Ta kiitis välisministeeriumi reisikorraldajate tegevust välismaale jäänud eesti inimeste abistamisele. Ansipi sõnul jõuavad kõik eestimaalased lähiajal koju tagasi. Praeguseks on lugu selline, et enamasti igale poole, kas on juba järgi lennatud või et homme õhtuks peaks saama inimesed tagasi. Lennunduse haavatavus on Eestis taas tõstatanud küsimuse raudteetranspordi arendamisest, kas poleks mõistlik arendada rongiliiklust Eestist väljapoole, ka Pärnu kaudu? Küsiti peaministrilt. Rail Balticat on kindlasti vaja, kuid sellesse peavad panustama kõik kolm balti riiki, ütles Ansip. Teada on, et Helsingi ja Varssavi vahel reisijate arv ei ole mitte mingil juhul praeguste prognooside järgi võimeline seda rail Balticat Harry projektina härra toitma ja muude riikide kogemus kõneleb ka sellest, et siseriiklik liiklus on kindlasti taoliste pikkade transiitmarsruutide käigushoidmiseks ilmtingimata Marek ehk siis Eestis märksa rohkem inimesi liigub Tallinna ja Tartu vahet ja seetõttu see marsruudi valik on kindlasti ka õigustatud. Homme algaval NATO välisministrite kohtumisel tuleb juttu NATO tuumaheidutuse tulevikust. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles intervjuus Eesti rahvusringhäälingule, et ta toetab USA riigipea Rakovama ideed tuumavabast maailmast. Samas lisas, et niikaua, kui eksisteerivad tuumarelvi taotlevad paariariigid, peab NATO heidutus põhinema tuumarelvadel. Kadri Kukk jätkab. Küsisin NATO peasekretärilt Anders Fogh Rasmussen-ilt, miks soovib NATO vähendada oma tuumarelvi, kui allianss on seda 90.-te aastate algusest teinud niigi 95 protsendi ulatuses. DisAmons ampsu ridu action loomulikult peate seerimine toimuma tasakaalustatult. Samas on meil poliitiline kohustus julgeolekut parandada ning selle eesmärgi saavutamiseks tuleb tegeleda relvastuse vähendamisega. Aga nagu ma ütlesin, tasakaalustatult, ütles Rasmussen. Mida on NATO vastu saanud ühepoolse tuumarelvade, nii dramaatilise vähendamisest? Pärisin edasi. Aething, viheroksiidid. Proovin küüsi, ma arvan, et me oleme suutnud parandada Euroopa julgeolekut Euroopas. Põhja-Ameerika on praegu väga stabiilsed ja rahumeelsed piirkonnad. Kindlasti on seal vähemalt mingis osas saavutatud tänu relvastuskontrollile, märkis Rasmussen. NATO tuumaheidutuse kõige olulisem sammas põhineb täna ligi 200-l koopas paikneval USA taktikalistel tuumarelval. Kas peasekretäri meelest peaks vähema Luzingenby diskost kulbi diskost? Kõige võib arutada ja arutataksegi. Mitmed NATO liikmesriigid on selle teema tõstatanud. Minu isiklik arvamus on, et Ameerika tuumarelvade kohalolek, kas on osa tõsiseltvõetavast heidutusest, kõneles Rasmussen. Aga kuidas tagab NATO peasekretär selle, et mõned liitlased neid relvi ühepoolselt välja ei vii? Näiteks debatid Saksamaal vihjavad, et Berliin võib selles suunas mõelda. Dispats oldiscažins. Gazprom feeling of solvaja Rütsi Jonesi hoolimata kõigest on alliansis haarsus ja ühtsus. Ma usun, et kõik liitlased nõustuvad, et keegi ei saa teha ühepoolseid samme. Need otsused tuleb teha alliansi sees ja konsensuse põhimõttel. Me kindlasti näeme arutelusid, aga me näeme ka alliansi tugevust ja ühtsust, märkis Rasmussen. Lõpetuseks uurisin, kas tuumarelvadele alternatiive, et kindlustada NATO heidutus. Eksist Lomes serva voksteid. Niikaua kui maailmas eksisteerivad tuumarelvad ning paariariigid, kes neid relvi endale hankida püüavad, usun ma, et me vajame NATO-s tuumarelva kui ühte osa tõsiseltvõetavast heidutusest, nii nagu maailm täna, on maine tuumarelvale ühtegi alternatiivi, ütles NATO peasekretär. Tagasi Eestisse Väike-Maarja keeletammikusse istutati Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna tänavuse laureaadi Ain Kaalepi Tamm. Kuna selle auhinna idee tekkis Pandivere mail, peetakse igal aastal Väike-Maarjas keelepäeva ka pärast seda, kui auhind ise muutus riiklikuks ja antakse üle vabariigi aastapäeval. Keele päeval käis Ago Gaškov. Kaalep on ulatuslik, ta ulatub eesti keele kronoloogilise struktuuri detailkäsitlusest kuni pikse litaania, võimsuse ja kõikehõlmav osani. Nii iseloomustas täna Väike-Maarjas peetud Wiedemanni keelepäeval Ain Kaalepit tänavust keeleauhinna laureaati, haridusministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge. Kasva tammekene Ain Kaalep jaoks tammistutab. Laureaat ise Väike-Maarjas ei viibinud ja keeletamme istutas tema eest Mati Hint. Haridusministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge äkibiaskaalepist kõnelema võru keele on sellepärast, et Kaalep on kirjutanud väge, häid võrukeelseid, luuletusi, makki mõista võra murret ja mis ta on, eks kõnelda ka läpam, hääl hullata. Räägime nüüd eesti keeles Kaalepist, kui kultuurivahendaja on toonud eesti keelde Tadžiki luulet antiikluulet ja samas on ta luules kirjutanud väga hästi meie jaoks kaugelt paiku. Tal on luule kogusamarkandi vihikut kirjutanud Sakartuelast ehk Gruusias. Ta on luuletanud Hayastanist ehk Armeenias dist, kasutades nende riikide ajaloolisi nimesid, mis siis tema juures kõige tähtsam. Wiedemanni keeleauhinda antakse tervikliku tegevuse eest ja see, millest teie rääkisite, on kahtlemata üks osa Kaalepi tegevusest, et ta on vahendanud maailma kultuuri eesti keelde aga on ka vähemalt 12 osa. Esiteks ta on ise väga palju luuletanud ja hästi luuletanud kuni viimase ajani välja ja teiseks, ta on olnud väga põhimõtet selline eesti keele kaitsmisel nii sõnaga kui aastaid tagasi ka relvaga, kui seda tol ajal vaja oli. See, et ta Soome läks, see oli kaudses mõttes võitlus eesti keele eest ja muidugi Kaalep pinud keeleteadlane ja on ka sel alal siis oma nooruses häid ja suuri tegusid teinud. Kihnu saab uue saarevahi Ester Vilgats räägib lähemalt. Kihnu sai saarevahi juba sügisel, aga aastavahetuseks oli vallavalitsusel selge, et sellele kohale tuleb uus konkurss korraldada nimelt vananenud mandrilt tulnud saarevaht eluga saarel sugugi. Uus konkurss tõi kandideerima üheksa inimest ja seekord osutus valituks põline kehralane. 24 aastane Reet Laos, kes töötab saarte Liinide aktsiaseltsis sadamaülevaatajana, on lõpetanud Mainori kõrgkooli Jaan praegu magistriõppes Eesti mereakadeemias. Pärnu maavanem Andres Metsoja. Minu laual on praegu Kihnu vallavalitsuse, siis dokument, kus tehakse ettepanek saarevahi ametisse nimetamiseks. Ta tõepoolest on inimene, kes huvitub loodusest, kellel meri südamelähedane, kellele on südamelähedane Kihnu, et talle läheb korda see, mis Kihnus toimu, näeb endas sellist potentsiaali, et ta suudaks panustada Kihnu elu veelgi, muutuks paremaks ja areneks. Küsisin Reet lauselt, mida ta saarevahiametis tegema kavatseb hakata. Kihnu saarel siin ümber ja saare peal üldse on see loodus nii ilus. Ja mis sellega nüüd mitmekümne aasta jooksul toimunud on, need kraavid on umbe kasvanud. Tee silmad on umbe kasvanud, et saaks selle lootusega midagi ette võtta, et kas nüüd just paremaks saaks teha, aga vähemalt ei andnud halvemaks, ei läheks. Et enne oli ju nii, et iga meetrili kellelegi omajagu see maadejagamine oli, et siis tehti igasugu trikke, isotti teisi inimesi kividega, et sümmeetria seda kõike endale saada. Aga nüüd on need maaomanikud oma maa unarusse jätnud, et katsuks nagu selle loodusega midagi teha, et meil on laiud ümber kino ja need linnud on laidude see, et vähemalt välja selgitada, mis olukorras nad praegu on ja katsuda midagi paremaks teha. Siis on teil veel merega seotud magistritöö pooleli, et kuidas te sellega siis jõuate? Ained on mul seal mereakadeemias läbitud ja nüüd sügiseks jäädki aafri lõputööd, lõputöö on ka suurem osa muidugi valmis ja natukene viimistleda veel vaja, siis sügisel läheb kaitsmiseks. Ilmast öösel sajab paljudes kohtades vihma ja lörtsi, puhub valdavalt edelatuul kaks kuni kaheksa, põhjarannikul kirdetuul viis kuni üheksa, puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss kolme kraadini. Homme päeval sajab samuti mitmel pool vihma, kohati võib sekka tulla lörtsi. Puhub edela ja läänetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja tuleb kolm kuni kaheksa kraadi.