Kell on kuus õhtul Eesti raadio uudistega, menetlus võtab kokku olulisemad päevasündmused, stuudios on Uku toom. Parlamendi riigieelarve kontrolli komisjon tegi riigikontroll ettepaneku hakata uurima üleliigse suhkruvaru tekkimise põhjuseid. TALO liikmeskonda kuuluvate kõrgharidusega töötajate palga alammäär seal on sel aastal 5960 krooni. Valitsuse ja TALO kirjutasid täna alla vastavale kokkuleppele. Siseminister Margus Leivo lasti pärast infarktijärgselt haiglasolekut kodusele ravile. Minister jätkab ametis mõne nädala pärast. Ukraina uus president nimetas riigi peaministriks Julia Timošenko täna Viktor Juštšenko seal välisvisiidil Moskvas, kus rõhutati vastastikust strateegilist partnerlust. Tallinna rahvaküsitlus Vabadussamba üle määravaks samba asukoha valikul. Vabariigi valimiskomisjon ja Tallinna linnavalitsus kinnitavad, et miljon krooni maksva küsitluse võrk on elektroonilise hääletussüsteemi katsetamine ja kui riigi Vabadussammas otsustatakse mujale teha, teevad Tallinna võimud oma monumendi Vabaduse väljakule igal juhul. Valitsuskoalitsioonierakonnad on eri meelt, kui palju raha ja millal tormikahjude hüvitamiseks anda. Pärnus jätkatakse väljaselgitamist, keda ja kui palju aidata. Päästemeeskond Indoneesias lõpetas töö, kokku sai abi 682 patsienti. Ilm Eestis püsib pilves selgimistega, mitmes kohas sajab vähest lund. Öösel 12, homme kuni kuus kraadi külma. Täna kirjutasid valitsus ja teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooni TALO alla alanud aasta palgaleppele lähemalt Mall Mälberg. Läbirääkimised alampalga üle valitsuse kui tööandja ja talu vahel, kes esindab kultuuri ja hariduse poolt jõudsid täna üle aasta tulemuseni. Riikliku lepitaja Raivo Paavo sõnul võib ju analüüsida, kas see tulemus on just see, mida pooled läbirääkimisi alustades lootsid. Aga alati tuleb arvestada hetkeseisu, milles ollakse, ja võimalusi, mis kasutada on. Kuivõrd mitmel aastal edasiminekut polnud, siis polnud ka täna Raivo päeva sõnul mõtet oodata, et saavutatakse täiesti rahuldav tulemus. Ma arvan, et saadi just see, mis täna on võimalik ja teisalt kindlasti töötajate poole pealt on kahju sellest, et ei saadud nagu kogu süsteemi paika, aga suund on olemas. Pooled leppisid kokku, et kõrgharidusega töötajate alampalk on sel aastal 5960 krooni ja see hakkab kehtima tagasiulatuvalt esimesest jaanuarist. Riigieelarvest palgavahenditeks valdkonniti eraldatavaid summasid suurendatakse 12 protsenti. Sotsiaalminister Marko Pomerants. Tegemist on suure muudatusega, ma ei uskunud, et me nii kaugele jõuame, et see 5960 krooni kuus kõrgharidust nõudval ametikohal, siis haridus ja kultuurivaldkonnas saaks sellega üks alampalgamääraks olema ja nüüd ta on ja ma siiralt loodan siis, et ka kohalikes omavalitsustes jõutakse samuti sellesama numbrini ja mis puudutab sotsiaal dialoogi, siis kutsun ma üles ametiühinguid üles leidma oma tegelikult tööandjad, kes on kuskil sealsamas kodukülas, alevikus või linnas nendega julgelt diskuteerima maakojuviidava raha hulga üle. See peaks olema tegelikkuses sotsiaaldialoogi sisu. TALO juhi Toivo Roosimaa sõnul on aasta läbirääkimisi sotsiaalministriga andnud nii palju kogemusi, et edaspidi oskab TALO asjadele läheneda kindlakäelise malt. See läbirääkimiste kokkulepe on kompromiss ja kompromissi juures ei arutata, kes on võitjad, kes kaotajad ja mis puudutab munitsipaalkoole, siis siin on selgelt öeldud, et ka nemad said juurde 12 protsenti palgavahendite ja mis puudutab üldiselt seda numbrit, siis see on tõesti need 610 krooni kõrgem, kui ta oli kolm aastat tagasi. Ilmselt see on uus leht, alus, mille alusel me alustame juba 2006. aasta ka läbirääkimiste ettevalmistamist. Kusjuures eesmärgid me oleme siiski ikkagi jätnud omadele samaks. Läbirääkimised tuleva aasta palkade üle hakkavad juba märtsis. Seda arvestades ei ole roosima rahul kohalike omavalitsustega. Rahulolu ei saa avaldada lihtsalt kohalike omavalitsuste suhtes. Escreest riigi seaduste järgi peaksid laua taga olema üks partner ja nad lihtsalt ei tule. Ma loodan, et meiega selle küsimuse lahendame veidi vea varsti ära. Ka sotsiaalminister peab märksõnaks kohalikke omavalitsusi. Hästi oluline ongi see, et kuidas siis kohalikud omavalitsused, kui tööandjat selles protsessis osaleksid ja tänane seadusandlus seda ka võimaldab. See oleks nagu selline sisuline muudatus. Täna algas Tallinnas rahvaküsitlus teemal. Peaks paiknema Vabaduse sammas kas Vabaduse väljakul või kusagil mujal. Vastuseid ei saa aga samba asukoha määramisel otsustavaks. Tegelikult testitakse e-valimiste süsteemi, mis peaks rakenduma sügisel. Kohalike omavalitsuste valimise ajal jätkab Hanno Tomberg. Nädal aega kestva rahvaküsitluse eelarve on miljon krooni, millest 750000 krooni katab vabariigi valimiskomisjon ja vaid veerandi ehk 250000 krooni Tallinna linnavalitsus. Sellest tulenevalt on küsitluse peaeesmärk elektroonilise hääletussüsteemi testimine, mitte Vabadussamba tegelikku asukohad. Teadasaamine. Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo. Ausalt öeldes mulle, kas see küsimuse asetus sõnastus kõige õnnestunum, ei tundu tõenäoliste silmas peetud seda, et jäetakse nii rahvale kui otsustajatele suhteliselt vabad käed. Kui peaks võitma negatiivne varjend Vabaduse väljaku suhtes, et siis saab veel edasi kaalutleda, milline koht siis siis võiks olla parem. Vabariigi valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula sõnul valis küsimuse rahva küsitluseks välja Tallinna volikogu, mitte valimiskomisjon. Vabariigi valimiskomisjon soovis näha oma partnerina kõige suuremat omavalitsust ja see oli siis Tallinna linn. Kuid nüüd küsimuse ja küsimusele vastused valis välja Tallinna linn, isegi Tallinna linnavolikogu. Meie oleme rahul muidugi igasuguse tulemusega. Aga ja ma olen öelnud seda, et Eestis on vähemalt praegu üheksa, 10000 aktiivset ID-kaardi kasutajad, kui neid on natukene ka nüüd rohkem, siis on see suurepärane tulemus ja kui kõik meie süsteemid toimivad, siis oleme me sellega rahul ja julgeme minna kohalikele valimistele. Tallinna avalike suhete direktor Ain Saarna ei näe midagi imelikku ka selles, et küsimust Vabadussamba asukoha kohta küsitakse ainult tallinlaste käest. No ma arvan, et see on nüüd küll see koht, kus ei ole inimestel vabariigi teistes paikades põhjust solvumiseks, lihtsalt vabariigi valimiskomisjon pidi endale valima koostööpartneri, kellega testida ei hääletust, et võimalikult tõetruult anda nii-öelda valu ja vaeva sellele e-hääletussüsteemile elektroonilisele. Sotsioloog Juhan Kivirähk peab rahvaküsitlusele pandud küsimust ebaõnnestunuks, mis koos reklambukletiga jätab mulje, nagu kavatsetaks Tallinna kesklinna üles panna USA Vabadussammas või triumfikaar. Referendumi küsimus peaks ikkagi olema midagi sellist, mis seal kindlasti üheselt mõistetav ja mille alusel saab siis teha ka mingeid otsustusi. Juba kui minna inimeste käest küsima, siis oleks ka hea juba teada, et missugune vabaduse ausammas ja, ja kus kohal kogu see kiitus selleks, et määratleda Vabadussamba asukoht. Kui me veel ei tea, missugune see sammas välja näeb ja kus ta täpselt asub, siis, siis ta on suhteliselt mõtet. Lõplikult peab Vabadussamba asukoha otsustama riigikogu, kellele esitab vastav eelnõu parlamendikomisjon. Seni on president Arnold Rüütel ja rahvaliit toetanud Vabadussamba rajamist lauluväljaku taha Lasnamäe veerule. Res Publica ja Reformierakond toetavad Vabadussamba ehitamist Vabaduse platsile. Ja kuidas sobib see praegune samba küsitlus Tallinna detailplaneeringuga, seda päris Riina Eentalu, aselinnapea Ülle Raja salult. Ja kui oluline on rahva arvamus? Tallinna Vabaduse väljaku detailplaneering, mis abilinnapea Ülle Rajasalu sõnul veebruari keskel linnavalitsuse istungile jõuab näeb kindlalt ette kohtaga Vabaduse monumendi-le. See tuleks bastioni müüri äärde, meieri treppide kõrvale, kuhu lõigatakse süvend? See tuleb hoolimata sellest, kuhu otsustatakse Eesti Vabaduse monument, teha. See ei takista Tallinna linna ju ka vabaduse ideed siia bastioni müüri äärde jäädvustama. Kas te olete mõelnud ka selle peale, et kuidas see kõik hakkab mõjuma kooskõlas juba selle vabaduse kellaga? Muidugi see lahendus oleks pidanud leidma juba oma oma väljundi siin aastaid tagasi, enne seda Vabaduse kella nagu ei olnud ja nüüd meil ei ole teist valikut, kui me peame ta nagu ansamblisse saama. Kui taheti kontrollida elektroonilise hääletamise süsteemi ja seda proovitakse Tallinna peal et kas Tallinn ei oleks pidanud valima mõnda teist linnale tähtsat küsimust? Minu meelest tekitab praegu selline küsimuse asetus kogu selles problemaatikas suurt segadust, rohkem segadust kui n. Ja tegelikult ma olen teiega täiesti nõus. Aga see ettepanek tuli meie härra linnapealt, et me võiksime siis nagu kindlust saada, et rahvas siis ikkagi seostab Vabaduse monumenti Vabaduse väljakuga. Aga seda õigust ei saa Tallinn endale võtta, et ta arvab, et terve Eesti arvas samamoodi täiesti nõus. Kunstiajaloolane Krista Kodres leiab, et Vabaduse monument võiks Vabaduse väljakul olla küll, kuid praegu planeeritud koht on küsitav. Minu arvates Vabaduse plats väga suur Tallinna mastaapidest Talga väga tühi ja ta, ta jääb ilmselt ka tühjaks, sellepärast et nii palju, kui ma tean täpselt kusagilt hakkama minema veel ka ka ligipääs siis Maalustele parklatele, kui nüüd sinna sisse lõigata veel üks nurk või täiendav ruum, siis, siis ma ei ole veendunud, kuigi hästi sellele platsile mõjub ja tuletaksin meelde ka, et tegelikult kõik rahvad on oma sambad üldiselt püstitanud, ise neid ei ole teinud, poliitikud aga minu arvates pigem näibki kujunevat üheks niisuguseks poliitiliseks aktsiooniks, millega poliitikud siis tähelepanu endale püüavad tõmmata. Ja, ja tegelikult meenutab ka maailmas praegu väga aktuaalse filosoofia, sotsioloogia Everi raamatut ruumi tootmine. Ehk siis toodetakse niisugust politiseeritud ruumi ja, ja minu arvates on väga halb, kui see toimub kellegi konkreetse poliitiku egiidi all. Vahetame nüüd teemat, täna lubati siseminister Margus Leivo Põhja-Eesti regionaalhaiglast koju. Minister, kes oli infarktijärgsel ravil, vastas ka ajakirjanike küsimustele. Riina Eentalu jätkab. Siseminister Margus Leivo tuli ajakirjanike ette rõõmsa näoga kolleegide kingitud suur karu kaenlas. Ajakirjanike küsimusele, kuidas enesetunne, vastas minister. Väga hea missugusele režiimile tahterdeid määras, tohter määras mind kodusele režiimile ja alates tänasest ma seda kavatsen tegema hakata. Nii et nüüd kavatsen natukene mõne nädala jõudu kogudes ja siis tõenäoliselt see pinge, mis amordi seal, mitte töine pinge, see tuli kuskilt mujalt, nii et iga normaalne mees tahab tööd teha ja, ja mina kavatsen tööd teha edasi. Loomulikult. Minister leivalubasid ei viili arsti ettekirjutustest kõrvale. Kui mind vaatate, siis te olete võib-olla märganud, et ma mõned muutused oled teinud kehakaalus nimelt ja kavatsen seda jätkata ja natukene maha võtta ning loodan, et mõne aja pärast teete, sattudes seal on kirjas, kuidas lubadusi peavad. Aga muidugi spetsiaalne ravivõimlemine ja spetsiaalsed programmid, ma ei kavatsenud kuskilt kõrvale hiilida ja kavatsen kõik läbi teha ja võtta, võtta maksimum. Kui palju pingeliste teed telepraegu. Ma ei saa siin öelda, teie ees natukenegi töötan ka. Praegu olen ma kursis sellega, mis toimub. Ja mul on hea meel, et Jaan õunapuu on praegu ministrina ilusti asjadega toime tulnud ja ja, ja loomulikult jaan kama kurssi kogu aeg nende asjadega tööle tulles ei ole, mitte ei tule tühja auku. Minister pöördus ajakirjanike kaudu kõigi Eesti elanike poole. Väga liigutav on näha teid nii palju siin kavatsen teid teie kaudu kõigile edasi öelda, suur suur aitäh kaasalöömiseks kaasatundmise eest. Ja vabandama sihukese ehmatuse kõigile muidugi põhjustasin. Mul on väga hea meel selle meditsiinilise kollektivusel, kelle kätte see masin ja nii arstide, õdede ja sanitarid ja kõikide üle panin väga headesse kindlatesse, kätesse. Jätkame välisteemadel. Ukraina peaminister saabus pärastlõunal visiidile Moskvasse. Indrek Kiisler jätkab. Venemaa president Vladimir Putin oli enne visiiti sattunud keerulisse olukorda. Oli ta ju juba ligi kaks kuud tagasi õnnitlenud novembri valimiste järel Viktor Janukovitšit, nimetades Janukovitši võitu ausaks. Nüüd oli tema vastas hoopis teise nimega mees. Putin alustaski Viktor Juštšenkoga kohtumist sisuliselt vabandusega. Putini sõnul ei aja Venemaa endise nõukogude liidu aladel kulissidetagust, poliitikat ei töötata ka opositsiooniga. Tema sõnul rajab Moskva asju ainult võimul olevate valitsustega. See puudutas ka Ukrainat ning Moskva olevat teinud seda, mida palus Kiievis võimul olev juhtkond. Sellega ta lükkas oma aktiivse toetuse, väidetavalt venemeelsele Janukovitši-le Ukraina ametist lahkunud valitsuse ja eelmise presidendi kaela. Putini avaldas heameelt, et uus Ukraina liider tegi esimese välisvisiidi siiski just Venemaale. Sellega nõustus ka Juštšenko. Juštšenko rõhutas, et tegemist on tema kui presidendi esimese välisvisiidiga. Tema sõnul ollakse Kiievis seisukohal, et Venemaa jääb igaveseks Ukraina strateegiliseks partneriks. Ka Juštšenko oli seda visiiti vaja eelkõige sisepoliitilistele tootlustel. Ta peab Ida-Ukrainale näitama, mingit revolutsioonilist pööret lääne poole ei toimu. Edasise kohtumise põhiteemadeks olid majandusküsimused, sest Venemaa on Ukraina jaoks kõige olulisem majanduspartner ning energiatarnete pakkuja. Samas tegi Juštšenko enne ärasõitu sammu, mis peaks meeldima lääneriikidele, nimetades peaministriks Julia Timošenko. Hoolimata hoiatustest, et see otsus Moskvale ei meeldi. Timošenko on tuntud oma terava keele ja väljaütlemistega. Täna siiski rahustas uus peaminister venelasi, et vene ärihuvisid ukrainas ei eirata. Peaministri sõnul tekitab Ukraina uus valitsus majandussuhetes tasakaalu, mida ei muuda ka järgnevad valitsused, sest arvestama hakatakse nii Ukraina kui ka Vene äriühing kondade huve. Läbirääkimised Moskvas jätkuvad, kuid juba homme suundub Juštšenko Lääne-Euroopas, kus ta viibib nädala lõpuni eelkõige sondeerita pinda Ukraina võimaluste üle liituda Euroopa Liidu ja NATOga. Eesti Indoneesias asuv päästemeeskond valmistub kojusõiduks eile oli Eesti meedikutel viimane tööpäev ja kokku abistasid Eesti meedikud kuutsadat 80 kahte patsienti. Täna hommikuks olid inimesed aga Eesti tormis ja üleujutustes kannatanud. Olete abiks annetanud 485000 krooni, kõige rohkem Eesti Punase Risti kogumiskontodel, aga ka unisseff Eesti eri kontodele ja raha kogunud samuti Lääne maavalitsus, Pärnumaa, Haapsalu, Pärnu linn ja tormikahju leevendamiseks on raha eraldanud kui paljud omavalitsused. Abi on tulnud ka välismaalt, aga Pärnus alustasid linnaametnikud täna üle ujutatud alade elanikke külastamist, et täpsustada kahjude suurust ja kontaktandmeid. Toomas šalda jätkab. Kõigepealt palub Pärnu linnavalitsus elanikel säilitada rahu ja kannatlikkust, sest praeguseks laekunud andmete kohaselt on kannatanud 775 maja 5097 elanikku. Jaak külaskäigud võtavad aega. Komisjoni ringkäigu algus sattus tänasele päevale just seetõttu, et kannatanute koht, see on esialgne info olemas ja oodati ära ka peaminister Juhan Partsi üleeilne Pärnu visiit. Pärnu linnapea Väino Hallik. Kuigi me ei saanud seda varem inimeste juurde saata, kuna meil puudus põhimõtteline sõnum laupäeval viibis siin Eesti vabariigi peaminister selgitas abi andmise võimalusi riigi poolt. Tänase päeva seisuga võime öelda, et kehvalt toimetulek vatel inimestele tasutakse need kulud oluliselt. Siiski saame ka tänase päeva seisuga öeldada täpselt, kui palju ja kuidas abivajajateni raha jõuab, ükskõik siis kas riigilt või linnalt. Põhimõtteliselt me võime seda öelda, me tahaks muidugi, et see abi peaks olema materiaalne, mitte rahaline, sest kindlasti hulgaliselt on neid inimesi, kes tegelikult ei suuda korraldada ise seda remonti, mis seisab, aga me ei eitab, see abi võib olla ka rahaline. Mida täna öelda ei oska, on rahasumma suurust. Arvestame siiski, et Pärnu linna võib tulla suurusjärgus 20 miljonit või üle selle, mis ta nüüd elamute kohta teeb, et kas ta on siin 40 kuni 100000 juures. See on nüüd praegu väljaselgitamisel. Kõigepealt hüvitab linnavalitsuse elanike katuseparanduse ja küttekuluhüvitist ja ta peab linnavalitsusele esitama korrektselt vormistatud dokumendid tehtud tööde kohta. Katuste kahjud hüvitab linn siis, kui need on kindlustamata või kui kindlustusfirma mingil põhjusel seda kahju ei hüvita. Ülemiseks piiriks on praegu arvestatud 300 krooni katuse ruutmeetri kohta katusel parandamise hüvitise suurus oleneb perekonna sissetulekust. Kui sissetulek pereliikme kohta on kuni 2700 krooni kuus, hüvitab linn katuseparanduse 100 protsendi ulatuses teistel 30 protsenti küttehüvitise ülemmäär on 1000 krooni. Kompensatsiooni võivad küsida ka vähekindlustatud pered, kelle üleujutuse tõttu suurenes hüppeliselt elektrikulu. Mida peaks teadma pärnakas, keda linnavalitsuse komisjon lähipäevil tõenäoliselt külastab, kas peab näiteks kodus istuma? Tavainimesed ei pea ennast praegu töölt lahti võtma ja me eeldame, et need inimesed tegelikult, kuna see on kontingent enamalt jaolt ju pensionärid siis eeldame, et nad keegi ikka kodus on. Inimesed peaks oskama hinnata oma pere sissetulek, kus me selleks ei vaja mingeid dokumente, tuludeklaratsiooni, midagi taolist, need olid kaheliikmelised meeskonnad, üks inimene on sotsiaaltöötaja, teine inimene, siis on tehnilise haridusega, kes oskab anda hinnangu tehnilise poole peale. Eesti Raadio uudistele Pärnust Tomshalda. Ja enne kui ilmateate juurde läheme, tuleme veel tagasi korra nende esimeste teemade juurde ehk Vabadussamba teema juurde ja täna õhtupoolikuks või kella seitsmeks, siis oli oma arvamust sel teemal rahvaküsitlusel avaldanud 526 inimest, neist 155 oli vastanud interneti teel ja 371 küsitlus. Punktides. Aga ilmateade. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab lund. Puhub kirdetuul kaks kuni kaheksa, saartel kuni 10 meetrit sekundis. Külma on kaks kuni kaheksa, paiguti kuni 12 kraadi. Homme päeval pilvisus veidi hõreneb, kuid mitmel pool aga siiski kerget lund. Puhub kirde ja idatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja külma on homme üks kuni kuus kraadi. See oli tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.