Kell on kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab veel kord kokku. Olulisemad päevasündmused stuudios on Uku toom. TALO liikmeskonda kuuluvate kõrgharidusega töötajate palga alammäär on sel aastal 5960 krooni. Valitsuse ja TALO kirjutasid täna vastavale kokkuleppele alla inholmi. Töötajad otsustasid aga korraldada tähtajatu streigi, kuna nemad ei jõua kokkuleppele kollektiivlepingu osas. Siseminister Margus Leivo lasti pärast infarktijärgselt haiglasolekut kodusele ravile. Minister jätkab ametis mõne nädala pärast. Minu uus president nimetas riigi peaministriks Julia Timošenko. Täna oli Viktor Juštšenko esimesel välisvisiidil Moskvas, kus rõhutati vastastikku strateegilist partnerlust. Parlamendi riigieelarve kontrolli komisjon tegi riigikontrollile ettepaneku hakata uurima üleliigsete laovarude tekkimise põhjuseid. Viljandis koostatakse kultuuri arengukava. Film Eestis püsib pilves selgimistega, mitmes kohas sajab vähest lund. Öösel on kuni 12, homme kuni kuus kraadi külma. Täna kirjutasid valitsus ja teenistujate ametiliitude keskorganisatsioon TALO alla alanud aasta palgaleppele. Mall Mälberg. Läbirääkimised alampalga üle valitsuse kui tööandja ja talu vahel, kes esindab kultuuri ja hariduse poolt jõudsid täna maasta tulemuseni. Riikliku lepitaja Raivo Paavo sõnul võib ju analüüsida, kas see tulemus on just see, mida pooled läbirääkimisi alustades lootsid. Aga alati tuleb arvestada hetkeseisund, milles ollakse, ja võimalusi, mis kasutada on. Kuivõrd mitmel aastal edasiminekut polnud, siis polnud ka täna Raivo päeva sõnul mõtet oodata, et saavutatakse täiesti rahuldav tulemus. Ma arvan, et saadi just see, mis täna on võimalik ja teisalt kindlasti töötajate poole pealt on kahju sellest, et ei saanud nagu kogu süsteemi paika, aga suund on olemas. Pooled leppisid kokku, et kõrgharidusega töötajate alampalk on sel aastal 5960 krooni ja see hakkab kehtima tagasiulatuvalt esimesest jaanuarist. Riigieelarvest palgavahenditeks valdkonniti eraldatavaid summasid suurendatakse 12 protsenti. Sotsiaalminister Marko Pomerants. Tegemist on suure muudatusega, ma ei uskunud, et me nii kaugele jõuame, et see 5960 krooni kuus kõrgharidust nõudval ametikohal, siis haridus ja kultuurivaldkonnas saaks selle alampalgamääraks olema. Ja nüüd ta on ja ma siiralt. Ma tahan siis, et ka kohalikes omavalitsustes jõutakse samuti sellesama numbrini. Aga mis puudutab sotsiaaldialoogi, siis kutsun ma üles ametiühinguid üles leidma oma tegelikult tööandjad, kes on kuskil sealsamas kodukülas, alevikus või linnas nendega julgelt diskuteerima maakoju piisava rahahulga üle, see peaks olema tegelikkuses sotsiaaldialoogi sisu. TALO juhi Toivo Roosimaa sõnul on aasta läbirääkimisi sotsiaalministriga andnud nii palju kogemusi, et edaspidi oskab TALO asjadele läheneda kindla käelisemalt. See läbirääkimiste kokkulepe on kompromiss kompromissi juures ei arutata, kes on võitjad, kes kaotajad ja mis puudutab munitsipaal koole, siis siin on selgelt öeldud, et ka nemad said juurde 12 protsenti palgavahenditest ja mis puudutab üldiselt seda numbrit, siis see on tõesti need 610 krooni kõrgem, kui ta oli kolm aastat tagasi. Ilmselt see on uus lähtealus, mille alusel me alustame juba 2006. aasta ka läbirääkimiste ettevalmistamist, kusjuures eesmärgid me oleme siiski ikkagi jätnud omadele samaks. Läbirääkimised tuleva aasta palkade üle hakkavad juba märtsis, seda arvestades ei ole roosima rahul kohalike omavalitsustega. Rahulolu ei saa avaldada lihtsalt kohalike omavalitsuste suhtes. Escreest riigi seaduste järgi peaksid laua taga olema üks partner ja nad lihtsalt ei tule. Ma loodan, et meiega selle küsimuse lahendame veidi vea varsti ära. Ka sotsiaalminister peab märksõnaks kohalikke omavalitsusi. Hästi oluline ongi see, et kuidas siis kohalikud omavalitsused, kui tööandjat selles protsessis osaleksid ja tänane seadusandlus seda ka võimaldab. See oleks nagu selline sisuline muudatusi. Kreenholmis aga kokkulepetele jõuta, Jüri Nikolajev. Kreenholmi töötajad alustavad lähiajal tähtajatut streiki. Otsuse streikima hakata langetas täna koos käinud tekstiiliettevõtte usaldusisikute nõukogu. Nõukogu leidis, et läbirääkimised ettevõtte juhtkonnaga on ummikusse jooksnud ja ühist keelt palgaküsimuses ei leita. Kreenholmi ametiühingu juhi Julia Dmitrijeva sõnul soovib ametiühing õhtuse ja öötöö tasustamist vastavalt kehtivale kollektiivlepingule, mille tingimused on seadustes ettenähtavatest soodsamad. Ranget kokkuhoiupoliitikat rakendab ettevõtte juhtkonda sellist võimalust ei näe ning loodab palgaga kärbete arvelt kokku hoida kuni 13 miljonit krooni. Julia Dmitrijeva hinnangul kaotaks iga Kreenholmi töötaja seeläbi kuni 500 krooni kuus, mis on kolme kuni 4000 kroonist palkade juures suur kaotus. Usaldusisikute nõukogu valis täna kolmeteistliikmelise streigikomitee ning Kreenholmi juhtkonnale teatatakse kavandatavast streigist ametlikult homme. Ametiühing kinnitab, et streigid tuleb tähtajatu, see tähendab kuni töötajate palganõudmiste rahuldamiseni. Streigi täpne alguskuupäev määratakse lähipäevil. Kreenholmi juhtkonnalt täna kommentaari saada ei õnnestunud. Varem on Kreenholmi tegevjuht Matti hara jõgi väitnud, et võimalikku streiki püütakse vältida, kuid palgakärbete alternatiiviks on vaid jätkuv töötajate koondamine. Jüri Nikolajev, Eesti Raadio Narva stuudio. Nüüd välisuudised ja Birgit Itse. Ukraina vastne president Viktor Juštšenko suundus täna esimesele välisvisiidile Moskvasse, kus kohtus Vene presidendi Vladimir Putiniga. Putin alustas kohtumist sisuliselt vabandusega, kuna oli ligi kaks kuud tagasi õnnitlenud valimisvõidu puhul endist Ukraina peaministrit Viktor Janukovitšit ja nimetanud tema võitu ausaks. Vene president kinnitas kohtumisel Viktor Juštšenkoga, et Moskva ei ajame endistel nõukogude liidu aladel kulissidetagust poliitikat ega tööta opositsiooniga. Putini sõnul ajab Venemaa asju ainult võimul oleva valitsusega. Seega lükkas ta väidetava toetuse venemeelsele Viktor Janukovitši-le Ukraina endise valitsuse ja eelmise presidendi kaela. Putin avaldas heameelt, et Ukraina vastne president tegi esimese välisvisiidi just Venemaale. Juštšenko kinnitas aga, et Venemaa jääb igavesti Ukraina strateegiliseks partneriks. Teine peateema kohtumisel olid majandusküsimused. Venemaa on Ukraina jaoks kõige olulisem majanduspartner ja energiatarnete pakkuja. Samas läheb suurem osa Venemaa ekspordist Lääne-Euroopasse just läbi. Ukraina. Läbirääkimised Moskvas jätkuvad homseni. Iljuštšenko sõidab Lääne-Euroopasse, kus ta viibib nädala lõpuni. Eelkõige uurib ukraina vastne president võimalusi Ukraina ühinemiseks Euroopa Liidu ja NATOga. Enne ärasõitu Moskvasse nimetas aga Juštšenko peaministriga kohusetäitjaks Julia Timošenko, keda peetakse Ukraina kõige läänemeelsemaks liberaalsemaks poliitikuks. Tema peaministriks nimetamise otsuse peab heaks kiitma ka Ukraina parlament. Iirimaa endine välisminister rei burg mõisteti maksupettuste eest pooleks aastaks vangi. Võimalikule maksupettusele jõuti jälile, kui juurdluse tulemusena selgus, et turg on saanud altkäemaksu. Kohus ei võtnud arvesse endise välisministri advokaatide väidet, et kinnisvara arendajatelt 2002. aastal saadud raha oli mõeldud poliitiliseks ponsorluseks. Endiselt välisministrilt võeti ka õigus kohtuotsus edasi kaevata. Rei pöök on olnud valitsuses mitmetel kõrgetel ametikohtadel, samuti justiitsminister. Välisministriks sai ta 1997. aastal, kuid astus aasta lõpus tagasi. USA president George Bush kohtub Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraci ka veebruaris, et taaselustada kahe riigi vahelist tihedat suhtlemist, mis vähenes vastasseisu tõttu Iraagi sõja suhtes. Ka Prantsusmaa on avaldanud soovi Iraagi sõja tõttu jahenenud suhteid parandada. Valge maja teatel toimub 21. veebruaril Brüsselis Bushi äärseracy ühine töölõuna. NATO ja Euroopa Liidu juhtidega kohtub George Bush 22. veebruaril samuti Brüsselis. Seejärel suundub USA riigipea ringreisile kolm Euroopa riiki, et tugevdada transatlantilise suhteid. Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjonis arutati täna liigsete laovarude olemasoluga seotud küsimusi Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga ja otsustati teha riigikontrollile. Ettepanek analüüsida missugustel põhjustel Eesti valitsus ei võtnud või ei pidanud otstarbekaks võtta kasutusele toimivaid meetmeid üleliigsete laovarude tekkimise ja sellest tingitud trahvide vältimiseks ning selgitada iga konkreetse asjassepuutuva ministeeriumi vastutus selles. Koalitsiooni koostöökojas jätkus üheksanda jaanuari tormikahju üle valitsusliidu erakonnad. Üksmeelele jõudnud Res Publica ja Reformierakond soovivad kõigepealt kindlaks teha kahju suuruse ja alles seejärel otsustada, kust selle hüvitamiseks raha leitakse. Rahvaliit sooviks kohe välja öelda, milline summa stabilisatsioonireservist võtta. Siseminister Margus Leivo pääses pärast ravi haiglast välja ja on arstide soovitusele kodus umbes kuu aega, seejärel aga naaseb tööle oma siseministri kohale. Leiva lubas, et ei hakka infarkti taastumise ajal kodus istuma, vaid läbi vajaliku taastusravikuuri. Peaminister Juhan Parts sõidab täna õhtul Šveitsi Davosi, kus osaleb homme ja ülehomme maailma majandusfoorumit töös. Käesoleva aasta jaanuari alguses nimetas maailma majandusfoorum peaminister Juhan Partsi üheks maailma tulevikujuhiks. Homme arutabki peaminister koos teiste maailma tulevikujuhi tiitli saanud juhtidega maailmavisiooni aastani aastaks 2020. Nüüd veel üks lugu Viljandist, seal koostatakse kultuuri arengukava Piretrist. Viljandimaa on küll põliste kultuuritraditsioonidega maakond, kuid kultuurielus on järjest enam märgata killustatust ja seega püütaksegi koostada üldise maakonna arengukava kõrvale põhjalikum kultuuri arengukava aastani 2010 selgitab Viljandimaa kultuuri arengukava töögrupi juht Ilmar Kütt. Me oleme üritanud kultuuri arengukavas praegu lahti kirjutada kõik eluvaldkonnad, mis siia puutuvad muuseumid eraldi oleme kirjutanud muinsuskaitse eraldi raamatukogud, eraldi kultuuri ja seltsimajad, eraldi kultuuriakadeemia eraldi diaatrid ja nii edasi ja nii edasi. Praegu puudub Viljandimaal ühtne kultuuri koordineeriv ja kultuuriürituste korraldamise süsteem, seepärast tahetaksegi kõigepealt luua Viljandimaa kultuurikoda, kuid Viljandimaa on kuulus ka oma mõisate poolest. Arengustrateegiat aluseks võttes on kavas hakata rohkem taotlema fondidest raha mõisate renoveerimiseks. Päris unarusse on aga jäänud taluarhitektuuri uurimine ja säilitamine. See peaks olema lähiaastate tähtsamaid Viljandimaa kultuurimissioone. Üldse pole seni aga tähelepanu pööratud Viljandimaarohketele eramuuseumidele, mis tegelikult kiratsevad. Praeguseks pole veel lahendust ka, kuidas neid saaks maakonna tasandil aidata ja toetada. Eramuuseumide toimetulek on Viljandimaa kultuurielu valu probleem. Viljandimaal on ikka peetud pärimuskultuuri kandjaks ja hoidjaks. Rajamisel on kaks pärimuskultuurikeskust Viljandi lossimägede mõisa aidas, mis peaks keskenduma pärimusmuusikale ja endises Koidu seltsimajas, mis koondaks pärimuskultuuri temaatikat laiemalt. Viljandimaa kultuurielutähised on ka igasugused festivalid, kultuurikonverentsid, laulu- ja tantsupeod, näiteks rahvusvahelist tunnustust kogunud sel aastal juba neljateistkümnendat korda toimuv noore tantsu festival. Viljandimaa kultuuri arengukava aastani 2010 pöörab rohkem tähelepanu ka maakonna rahvamajadele ja kultuurimajadele. Nemad peaksid jääma rahvakultuuri peamiseks kandjaks. Kogu Eestis on aga kultuuri rahastamine projektipõhine, mis süvendab Viljandimaal veelgi killustatust. Töögrupi juht Ilmar Kütt. Elu on läinud väga projektipõhiseks ja see nagu korraldajate kindlusele natukene negatiivset mõju, mida me tahaks teha, et, et rahastamine toimuks ikkagi sellel põhjal, mida me oleme planeerinud, ette näinud ja kavandanud. Et arengukava oleks ka rahastamiseks aluseid. Ilm on eeloleval ööl pilves selgimistega, paljudes kohtades sajab lund, puhub kirdetuul kaks kuni kaheksa, saartel kuni 10 meetrit sekundis. Külma on kaks kuni kaheksa, paiguti kuni 12 kraadi. Homme pilvisus veidi hõreneb, kuid mitmel pool sajab veel kerget lund. Puhub kirde ja idatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, külma on homme üks kuni kuus kraadi C oli õhtune Päevakaja kuulmiseni.