Tere õhtust. Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Riigikogu on vastu võtmas täiendavat vanema toetust seitsme enamalapselistele peredele. Niisuguseid peresid on Eestis 198. Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo esitles täna Eesti viimase kahe aasta rahvastiku arengu kokkuvõttet. Olulisemad positiivsed näitajad, Andrumo hinnangul sündimuse tõus ja suremuse väike langus. Eesti energia alustab Tallinna Narva elektriliini väljavahetamist, see läheb maksma ligi 400 miljonit krooni. Täis paadiõnnetusse sattunud Eesti turistidega on kõik ratas, kinnitas välisministeerium. Tais läks põhja turiste täis kiirpaat. Novembris Narva-Jõesuu liivarannast suure osa linna Ottab taastamiseks abib. Türil ringhäälingumuuseumis avati näitus muusikaline tund Eesti raadios aastatel 1964 kuni 1996. Välismaalt. Ukraina president Viktor Justsenko lubas Euroopa nõukogule teha kõik demokraatia kinnistamiseks Ukrainast. Ameerika filmiakadeemia kuulutas välja selle aasta Oscari kandidaadid, enim on silma jäänud Scorsese film Aviaator ja ilmast. Homme sajab Eestis kerget lund, külma on kaks kuni kaheksa kraadi. Riigikogu on vastu võtmast täiendavat vanema toetust, eelnõu oli täna riigikogus, teisel lugemisel jätkab Uku Toom. Märkida tasub ehk teisel lugemisel olnud riiklike peretoetuste seaduse muutmise eelnõu Seviks sisse täiendavad vanema toetused seitsme ja enama lapsega peredele, neid on Eestis 198, nagu eelnõu seletuskiri ütleb. Tänane arutelu keerles põhiliselt selle üle, kas seda toetust ei saaks anda ka kuue lapsega, nagu soovisid keskerakondlased või viie lapsega, nagu tahtsid sotsiaaldemokraadid perekondadele. Eiki Nestor. Ja meie kindla veendumuse järgi see piir, mille võimuliit meile pakkunud on, ehk seitse last ei ole nagu küllap mõistlik number. Tõesti, kui me vaatame toetusliikide teisi suunitlusi, siis perede puhul vaesusriskist me võime rääkida kolme ja enama lapse puhul. Aga antud seaduse loogika K-le tuginedes on riigikogu otsustamise koht see laste arv, kus me võiks siis ema vaeva hinnata riigi poolt vähemalt palga suurusega. Parandusettepanekut siiski läbi ei läinud ja seadusega rahandusvõetakse vastu ilmselt neljapäeval, kehtima hakkab ta aga tagasiulatuvalt esimesest jaanuarist üks toetust. Ettepanek oli veel arutlusel sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu täiskasvanute koolituse seaduse muutmiseks, mille kohaselt saaksid õppepuhkust võtta ka päevases õppevormis kõrgharidust omandavad aga samal ajal tööl käivad isikud. Eelneval arutelul selgus tegelikult juba varem teada olnud tõsiasi. Üliõpilased on seaduse poolt tööandjad vastu. Mark Soosaar Kultuurikomisjoni esindajana. Tegemist on tüüpilise vaidlusega Eesti hariduselus kus ettevõtjate-le ei soovita ega taheta. Ma pean silmas ettevõtjate poolt toetada õppimisprotsessi samal ajal õppijate poolt ja eriti üliõpilaste poolt on soov, et eriti päevases õppes täiskoormusega õppivad noored võiksid ja täiskasvanud võiksid ikkagi saada ka õppepuhkust. Riigikogu enamus seda initsiatiivi siiski ei aktsepteerinud ja eelnõu langes menetlusest välja. Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo tutvustas ülevaadet Eesti rahvastiku põhinäitajatest Euroopa taustal aastail 2003 kuni 2004. Ülevaate koostas Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, vahendab Kadri Abner. Viimase kahe aasta rahvastiku arengu kokkuvõtet vaadates tõi olulisemate tendentsidega minister Rummo välja järgmise Kahtlemata sündimuse tõus ja asjatundjate prognoos, et see lähematel aastatel mitmesugust tegurite mõjul ka jätkub ja teine, mida ei julge veel nimetada, väga kindlaks trendiks on väikene suremuse langus. Kolmas asi, mida nimetatakse, on hinnatav erinevalt, see on siis eestlase mobiilsuse kasv. Kokkuvõttest selgub, et Eesti-siseselt suundub rahvas jätkuvalt maapiirkondades Tallinnasse, Harjumaale ja Tartusse. Maakondadest on kaotanud enim rahvastiku Saaremaa ja Hiiumaa. Rummo hinnangul on kohalike omavalitsuste ülesanne muuta paikkond elanikele nii atraktiivseks, et sealt lahkuma kiputakse. Ma arvan, et selline mobiilsus, eriti Eesti sees, see tõstab muuhulgas ka omavalitsuste vastutustunnet ja vajadust konkureerida teiste omavalitsuste teiste piirkondadega, et luua inimestele tulid ja eluvõimalusi sealt, kus nad lahkuma kipuvad. Eesti rahvastiku vanuselist struktuuri iseloomustab Tööealiste kõrge osatähtsus. See, et meil praegu on, on, on töökäsi veel suhteliselt palju, me ei saa selle üle väga rõõmsad olla, sest sest see on väga ajutine ja ka ei väljenda see tegelikult mitte absoluutarvu, vaid, vaid suhtarvu siis mitte tööealiste suhtes, mille taga on lihtsalt see, et et lapsi on suhteliselt vähe, pensioniealisi inimesi suhteliselt vähe, kuna keskmine eluiga on olnud lühike, niiet absoluutarvuna Eestis töökäsi liiga palju. Kindlasti ei ole. Rummo sõnul tuleb rahvastikupoliitikas keskenduda sellele, kuidas rakendada maksimaalselt tööealist elanikkonda ning rääkida läbi välistööjõu Eestisse lubamise ja kutsumise tingimused. Üldist suunda Eesti riigil praegu veel ei ole ja, ja on, on kindlasti vaja migratsioonipoliitika selgeks rääkida avalikult. Hirm massilise sisserände ees on Rummo sõnul põhjendamatu kuna seni ei ole üle lubatud normi, see on aastas 0,06 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Siia välismaalasi ühelgi aastal elama asunud. Täna allkirjastati Eesti suurima elektrivõrgu arendusprojekt liin Tallinnast, Narva vahetatakse välja, räägib Indrek Kiisler. Ehituslepingule kirjutasid alla ühelt poolt Soome päritolu firma enbaue rehve aktsiaseltsi ja teiselt poolt Eesti Energia tütarettevõtte jaotusvõrgu esindajad. Lepinguga väärtus on ligi 400 miljonit Eesti krooni ning selle eest uuendatakse täielikult Tallinnast Narva kulgevad kõrgepingeliinid, mida hakkab asendama üks moderne elektriliin. Uue liini kogupikkuseks on 216 kilomeetrit. Küsisin põhivõrgu arendusosakonna juhatajalt Rainer Pajult, miks on vaja liine uuendada. Uut liini on vaja eelkõige selle jaoks, et tagada jätkusuutlik elektritarbimise kasvu rahuldus Kesk-Eestis Lääne-Eestis, Põhja-Eestis, kuna elekter tuleb Eestist, Narvast, Tallinna piirkonda või Harjumaale, siit hargneb laiali, siis tuiksoon on nagu Tallinn-Narva vajaduseta tuiksoont, nagu välja vahetada, et piisavalt saaks pumbata elektrit sealt Narvast siiapoole selleks ana vääriksootlineerida. Kuidas aga uue liini ehitamine mõjutab meid tarbijaid? Tarbijatele kuna see on selline tuiksoon, siis annab sellise nagu inimeselgi tuiksoon südamest ajusse, siis see annab sellise võimaluse tarbida elektrit kuna väga mitmete järgnevate aastate pärast niimoodi, et ei peaks elektrit piirama või kui juhtub avarii, siis me suudame tagada endisel tarbijate elektrivarustuse niimoodi, et ei tekiks suuri katkestusi, nagu juhtus näiteks Lõuna-Eestis. Kas see tähendab ka, et ajutiselt pead tegema, katkestasin tööda? Seal küll, aga tarbimist sai, mõjutades katkestatud, tehakse reeglina suveaeg, kui tarbimine on madalam, siis võetakse liin välja, ta katkestas ja ta hakkab kulgema täpselt seda mööda seda vana liini, nii et selles mõttes teil mingit maa probleeme ei teki. Ei tegija vaikuseliin Tallinnast Narva vanadel inimesed asjast uut rassi kasutada. Uus linn peab valmis olema 2006. aasta detsembrikuuks. Viimane suur torm võis kuurortlinna Narva-Jõesuu rannast suure jao ära, linn otsib nüüd abi, jätkab Jüri Nikolajev. Narva-Jõesuu linnapea Rein Ranniku sõnul ei ole rahalist kahju veel arvutatud, küll on aga muutused rannas silmaga nähtavad. Kõrvaltvaadatuna on need kahjud on korvamatut ja väga suured. See laine tuli siia liivaluidete alla ja viis kaasa liiva umbes meeter meeter 20 ja see omakorda siis sättis, eks ole, merd. Kuurortlinna liivaranda kaitseb ära ohtumise eest nõukogude aegne mitmesaja meetri pikkune kaitse, muul selle seisukorda uurinud meregeoloogi Kaarel Orviku sõnul on kaitserajatis üsna kehvas seisus ja ei pea enam kaua vastu. Sama kinnitab ka Narva-Jõesuu linnapea. See torm, see tegelikult ju käis üle muuli ja rauast detailid, mis seal ka muulil veel midagi olid. Need on omakorda nüüd kahjustatud, nii et oleks hädasti vaja spetsialistide uuringut. Kuidas saaks kõige paremini ja kõige otstarbekamalt taastada Muuli. Praeguseks on Narva-Jõesuu linn pöördunud abi järele siseministri ja keskkonnaministri poole. Samas nagu märgib Rein Annik, on riigi suhtumine Narva jõe probleemi olnud üsna leige. Kui seitsme ja poole kilomeetrilist liivaranda, mis on ainulaadne Euroopas ja rääkimata ka Eestis enam ei, huvitav, eks ole meie tuleviku seisukohast siis ma enam ei saa üldse aru kuidas siis arendada regiooni, kuidas arendada turismi ja, ja tegeleda nii-öelda eestimaine kujundamisega. Tartu Ülikooli mereinstituudi meresüsteemide osakonna juhataja Robert aps ütles meie raadiole, et Eesti ühe unikaalse ima liivaranna saatus on otseselt seotud kaitsemuuli saatusega ning et kaua aega olnud teema tuleb lõpuks üles võtta. Kaitsemuuli hakati ehitama eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel peale seda, kui tormid luhtusid ja praktiliselt kogu jõe soliiva ranna puhkeranna taastamiseks tuli siis liiva pumbata lähedal asuvatest luidetest ning osa tuua Venemaa liiva karjääridest. Teadlaste hinnangul on Narva-Jõesuurand väärt kaitserajatis investeerimist. Samas kuluks ainuüksi uuringuteks kolm kuni viis miljonit krooni ning seda raha Narva jõe sul ei ole. Jüri Nikolajev, Eesti Raadio, Narva stuudio. Edasi sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate neile, lapp. Ukraina president Viktor Justsenko lubas Euroopa nõukogu ees esinedes teha kõik, et demokraatia jääks Ukrainas püsima. Euroopa Komisjon omalt poolt on koostanud kümnepunktilise tegevuskava suhete süvendamiseks Ukrainaga. Peamine ettepanekutest näeb ette Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise lepingu sõlmimist, mis asendaks senise partnerluskoostööleppe teiseks täienduseks koostöö tihendamine välispoliitika ja julgeoleku vallas. Enamus täiendusi on seotud kaubandussuhetega. Süüria president Bashar Lassaad kutsus Venemaad üles uuendama oma mõjuvõimu Lähis-Ida regiooni. Ronis kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kirjutati alla ka ühisavaldus vastastikuste suhete süvendamisest. Osapooled mõistavad hukka rismi kõigis vormides ja nendivad, et Lähis-Ida rahuprotsessile aitaks kaasa läbirääkimiste eeltingimusteta taaselustamine. Avalduses seisab ka, et Venemaa ja Süüria elavdavad sõjalis-tehnilist koostööd. Milles seisneb ühisavaldus, ei täpsusta vene sõjatehnika võimalik müük. Süüriale ärritab aga USA-s, kes peab Süüriat terrorismi toetavaks riigiks. India lääneosas hukkus templi lähedal puhkenud paanikas ligi 300 inimest. Hukkunute seas oli ka palju naisi ja lapsi. Palverändureid sattusid paanikasse, kui templisse viiva kitsa järsu tee ääres puhkes tulekahju taarsesse manther Devi templisse ideel ligi 150000. Hindud, palverändurid külastavad templit igal aastal. Hollandi senat hääletas Euroopa Liidu põhiseaduse rahvahääletuse poolt. Põhiseaduse peavad selle jõustumiseks heaks kiitma kõik 25 liikmesriiki. Kui mõni riik selle tagasi lükata, tähendab see tõsist lööki euroliidu ühtsusele. Holland korraldab rahvahääletuse maikuus, olles sellega teine. Euroopa Liidu riik, kus sa peetakse esimesena, korraldab rahvahääletuse Hispaania liikmesriikidest. Leedu ja Ungari on Euroopa Liidu põhiseaduse juba heaks kiitnud. Viimaste arvamusküsitluste kohaselt Ta põhiseadust 73 protsenti hollandlastest. Samas kardavad poliitikud, et põhiseadushääletust kasutatakse protesteerimiseks Türgi liitumiskavade vastu. Nagu oleme täna teatanud, hukkus Tai kaguosas kaust Samui saare lähedal paadiõnnetuses vähemalt kaheksa ja teadmata kadunuks on jäänud vähemalt 17 turisti. Turiste täis kiirpaat läks põhja ilmselt ülekoormuse tõttu. Paat oli tagasiteel kov pangaani saarelt töist täiskuupidu, kus osales tuhandeid turiste. Kuna infoagentuuride andmeil oli vigastatute seas ka Eesti turiste, siis palusime täpsemat kommentaari ja välisministeeriumi pressisekretär Anneli Kimber võis kõiki rahustada. Selles konkreetses õnnetus paadis viibis kolm Eesti kodanikku, kuid nendega nüüd vigastatud ei ole, nendega on kõik korras ja see algne informatsioon, et seal oli neli eestlast ei ole õige selles mõttes, et üks Eesti kodanik oli teise paadi peal. Temaga ei ole mitte midagi juhtunud. Nii et see teave, et Eesti turiste on viga saanud ja nad on haiglasse viidud, ei vasta tõele. Ei vasta tõele, sest lihtsalt vaadati haiglas üle ja nendega midagi juhtunud ei ole ja nad hakkavad juba homme tagasi. Kas need olid metsikud turistid oma käe peal läinud turistid? Ei, need olid reisibüroo kaudu läinud turistid. Rohkem siis üldse eestlasi selle paadi peal ei olnud. Ei meile teadaolevat mitte. Ja vahetame teemat. Ameerika filmiakadeemia kuulutas välja selle aasta Oscari kandidaadid, Neeme raud jälgis seda ja vahendab meilegi. Hollywoodis tänavu kõige enam silma jäänud film on Evi eesti keeles ehk lendur, legendaarne režissööri Martin Scorsese ekraanilugu ekstsentrilise miljonärist hoovetjuusist, keda kehastab Leonardo DiCaprio. Ta isa kandideerib ka parima meesnäitleja auhinnale. Teine film, mille pealkiri kandidaatide ettelugemisel pidevalt kordus oli, said Võris külili. Kõige enam annab kandidaatide väljakuulutamise järel siin USA-s kõneainet aga see, et Hollywood vaatas täielikult mööda kahest mullu kõige suuremaid vastuolusid tekitanud linateosest. Mel Gibsoni Jeesuse kannatused tembeldati osade filmitööstuse juhtide poolt esmalt antise miitlikuks, kuid filmi erakordne kassamenu aitas filmi ilma Gibsoni vastaseid meeleolusid vaigistada. Hollywood on ju ikkagi ennekõike suur äri ja võitjad seal need, kes oskavad kõige suuremat raha teha. Gibsoni film ei kandideeri tänavu ühelegi Oscarile. Niisamuti ei kandideeri ühelegi Oscarile teine suuri laineid löönud film, režissöör Maicel moori president Bushi-vastane dokumentaal Fahrenheiti üheksa 11, mis pälvis kanni festivalil mullu peapreemia. Sel aastal 70 seitsmendat korda toimuv Oscarite tseremoonia on Los Angeleses 27. veebruaril Eesti raadiole Neeme raud, New York. Türil ringhäälingumuuseumis võib meenutada kunagist muusikalist tundi Eesti raadios. Esimene muusikaline tund oli eetris 22. juunil 1964 ja lõppes kogu saade 1996. aastal. See oli väga populaarne saade, meenutab kunagine toimetaja Helve põsame. Muusikaline tund käis külakorda, igaüks otsis mingid kõige magusamad materjalid, mis tema rubriigist olid kes seal klassik, kes siis eesti muusikast, kes kergest muusikast, igaüks korjas sinna mingid kõige magusamad palad. Alguses ta koosnes alati rangelt kahest poolest, aga siis tuli niisugune ideed rohkem kuulajaid haarata kaasa. Kuulajaid oli kõige parem haarata kaasa igasuguste mõistatasemise mängudega, mis ahvatles neid kirjutama ja nii et ma arvan, et muusikaline tund peale lasteraadio oli kindlasti see, kes sai kõige rohkem kirju. Ja kogu aeg mõeldi välja niisuguseid asju, mis tõmbaks inimesi kirjutama ja paneks aktiivselt kuulama, mitte ainult niimoodi sukka kududes või suppi keetes või ajalehte lugedes, vaid et oleks midagi niisugust, mida sa pead tähelepanuga kuulama. Umbes aasta pärast loodi Spetsiaalne muusikalise künnitoimetus, esiotsa koosnes küll ühest koos sisulisest ja ühest mitte koosseisus teisest inimesest ikka peale ta veel laienes ja, ja eks ta siis sai Joakim, las rubriigid ja, ja uuendas ennast jälle natuke ja, ja tulid need suured muusikalised mängud, alguses olid väiksed ristsõnad ja, ja külalisstuudiod ja niisugused kange tahtmine oli kogu aeg kohtuda inimestega silmast silma ja ma ütleksin, et kui sul ühe saate peale tuleb peaaegu 700 kirja, see on alguses niivõrd ehmatav asi ja kõik need töötati käsitsi läbi ka ja kanti kõik suurtesse Heftidesse sisse, ka kõik olid kirjutatud suurte paberilehtede peale kriipsud vahel ja igal pool hinne ja nagu koolipäevikud neid asju tõenäoliselt saab seal muuseumis näha ka. Ega ma ei kujuta ette, mis seal on, sest mina olen nii kohutavalt kotitäite kaupa kraami sinna saatnud, ju seal midagi vaadata on, kui näitust tehakse, pilte on meeletult. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm. Kohati sajab kerget lund, puhub kirde ja idatuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Külma on öösel kolm kuni üheksa, paiguti kuni 14 kraadi. Homme päeval püsib pilves selgimistega ilm, kohati sajab kerget lund. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis ja külma on homme kaks kuni kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.