Eino Tambergi ooper Syrano Teder Särak on omal kombel nüüd mitme nädala vältel olnud meie kultuurielu keskmes. Euroraadio ooperiülekannet tsüklisse on planeeritud selle ooperi ettekanne 15. mai õhtuks. Ja kui tsiteerida pühakirja moodi, et algul oli sõna siis tõepoolest, kes ütles selle projekti sünniks esimese sõna ja mis sellest kõigest on kujunenud ja kujunemas läbi kahe saate ning läbi mitmete asjaosaliste arvamuste püüame meiegi teada saada teist sellest protsessist, kuidas üks ooper lavalt jõuab euroraadio jaoks küpseks. Infoks niipalju, et Tambergi ooper, Syranode perserakk valmis ja lavastati Estonia teatris esmakordselt 1975. aastal ning teist korda 20 aastat hiljem. Praegu kõlab Tambergi muusika klassikaliselt kaunina meie kõrva jaoks. Ja mitmete lavaelude vältel on selginenud heliloojal oma nägemus nii teosest kui tegelastest. Ning võib-olla kui praegu küsiksin Eino Tambergile kas Syrano kui Opera on valmis? Võimalik, et ta vastakski jaatavalt. Et jutul Alex katet. Alustame praegu muusikaga. Mängime lõiku sellest viimasest juba euroraadio tarbeks tehtud lindistusest. Sellesse lingistuses ja ooperietendustes laulavad peaosi Sauli diilik ainen. Syranood, Mati kõrts Kristjani ja Mia Huhta Roczani. Praegu kuulame stseeni esimesest vaatusest, see on nii-öelda Syrano ekspositsioon. Ta esitleb end. Talle omase vaimu värskusega mis nagu rastani kangelasele üldse omane on koos mõõga käsitsemisega tema tugev külg. Kuid südamedaamile ei söanda ta oma tunnetest kõnelda, sest teda peetakse inetuks tema võimsa nina tõttu. Muide, ooperi libreto on kirjutanud Jaan Kross. Kuulame nüüd ära peategelase, siis aga räägime juba ooperist ja euroraadiost ja Linstamisest ja nii edasi ja nii edasi. Nii et ma Joogi. Täna tahaksime rääkida sellest suurest projektist, mis puudutab Eino Tambergi ooperi Syranoade perferak mängimist EBU süsteemi raadiotele. Tähendab sina oled olnud selle idee juures algusest peale ja sellepärast just tahan sinult küsida kõiki neid üksikasju, kuidas üks niisugune mõte tuleb, kuidas on võimalik Eesti, et eesti ooper sellesse maailma areenile pääseb. Ja üleüldse, kuidas siis käib edasi nende asjade ajamine, kui palju inimesi on sellesse kaasatud ja nii edasi ja nii edasi. EBU söömsis European põud, casting Union mis ühendab Euroopa avalik-õiguslikke raadioid. Eesti raadio astus sinna, no siis ma võin talle valetada arvatavasti 91 võetide vastu sinna täieõiguslikuks liikmeks või oli see 92. Ja selle organisatsiooni liikmeks olemine ei tähenda ainult mingit sümboolset bürokraatia vahetamist ja maksude maksmist, vaid see tähendab koostööd. Ja muusika on üks kõige tänuväärsem koostööala, sest see ei leia suuri kulutusi tõlkimise peale ja üldse. Kultuurid on muusika suhtes üsna vastuvõtlikud, kuigi nad on erinevad. Ja EBU muusikaprojektide nagu alapealkirja, neuroraadio. Euroraadio on siis EVO nagu üks osakond milles käib väga tihe koostöö. Muusikaprojektide vahetamise koostöö. Projekte on väga erinevaid. Nüüd Genfis tuleb jälle nagu aastakoosolek, kus tõepoolest kõiki neid projekte täpsustatakse, arutatakse, kes mis mahus osa võtab ja kuidas seda asja formaatide ja teha neid projekte hooaja jooksul. Kaalukus ja ja iseloom on erinev, näiteks arhiivisalvestiste projekt aastast 60 kuni 70, näiteks, et siis raadiot saadavad üksteisele mingisuguse väljapaneku, selle arhiivisalvestis, seda on suhteliselt lihtne teha, eks ole. Vali lihtsalt välja ja teed korraliku ümbervõte, saadad ära ja saad vastu. Lihtne. Aga nagu peamised kõige tähtsamad ja kõige töömahukamad projektid, on need ühised kontserdisarjad. Ja neid on hooaja jooksul umbes 10. Kõige tähtsam nendest on euroraadio stardihooaeg, see on siis selline ühiselt moodustatud kontserdihooaeg kus esmaspäeva õhtuti meie aja järgi väga hilja pool 10 õhtul. Üle kahe nädala on spetsiaalne euroraadio kontsert tuleb siis iga kord erinevast riigist. Ja kõik soovijad saavad selle otseülekandes oma programmis vastu võtta. Selles sarjas Me oleme osalenud kolm. Ja see on noh, võib-olla euroraadio kõige tähtsam sari, seal on kõige rohkem osavõtjaid, isa, sellised üksikud projektid, näiteks nagu jõulumuusikapäev, mida Kaimsed meie kuulajad on kuulnud, kuna me oleme seal osalenud ja me oleme neid euroraadio jõulukontsert alati ka vastu võtnud ise ja neid meie kuulajatele vahendanud ooperihooaeg on ka üks kõige kaalukamaid asjana, selge see, et ooper on kaalukas, ooper on suur, seal on avaooper, huvitab väga suurt ringi inimesi. Et ooperihooaega nüüd omalt poolt pakume esimest korda Eesti ajaloos siit ühe ooperietenduse. Me oleme neid oopereid vahendanud euroraadio ooperihooaja oopereid, tegelikult meil esmaspäeviti kahenädalane, et ooperilindid, mida me mängime, see ongi seesama seeria. Nüüd siis pakume omalt poolt esmakordselt välja. Kelle idee oli just see Tambergi ooper pakkuda, välja tuli see sinu poolt. Ma ei mäletagi, kuidas täpselt tuli, kes ütles A. Ilmselt minu poolt tuli see, et see võiks olla see ooper. Sest et nõudmine, et Tallinnast ooper tuleks, noh, seda on juba mõnda aastat arutatud. Tegelikult see praegu toimuv hooaeg on kokku lepitud kaks aastat tagasi. Sest Tanel Kiik on väga pikk ja et kui pikka aega ette need projektid tehakse, kaks, kaks, kolm aastat on euroraadio hooprojektid ette. Et praegu me tegeleme aastaga 2001. Kuidas nüüd edasi siin? Meiepoolne jama, kas brüsseli poolne või see tehniline ja muusikaline teostus saab toimuma ja võib-olla nimetatakse siis ka kuupäevad ja kas see toimub nüüd ainult helisalvestusena või ka pliidi salvestusena ja mis kõik sellega kaasneb? Meie raadios tegeleme helisalvestusega, pildi salvestusega tegeleb Eesti Televisioon. Ja selle Syrano puhul oligi ühekorraga langesid kokku Eesti Raadio ja Eesti televisiooni huvid sest Eesti televisiooni muusikasaadete toimetuses oli ammu nagu idanemasse ideed teha Tambergi Syranos nagu selline poeetiline film või või ma ei teagi, kuidas nad täpselt seda kutsuvad. Koos Soome partneritega. Ja meil oli jälle tarvis euroraadio ooperi välja pakkuda, nii et me saime nagu ühekorraga oma plaanid ühendada. Et me saame ühest heast etendusest teha ära mõlemad tööd korraga. Kas me salvestame seda siin ainult meie helitehniliste võimalustega ja vahenditega ja ja inimestega mitte isegi ainult helitehnilist? Te vaid ka solistid selles etenduses ei ole päris kõik eestist. Solistide valikus oli veel omapärane see vahejuhtum, et Eesti Televisioon esitas suuri nõudmisi solistide väljanägemisele et raadio suhtes oleks ilus hääl nagu maksimaalne. Ja selle tõttu oli ka osatäitjate valikut oluliselt. Televisioon dikteeris, et oleks. Oleks ka vaadata kena ja ja peaosalised muidugi suures osas ka Estonia teatri kunstilise juhtkonna poolt tulevad Soomest. Ja need on myya õhta, kes hakkab laulma Roczani? Jaa. Sauli diili kainen, kes laulab nimiosa Syranood. Nii et soome solistid on peaosades. Aga mis puutub tehnilisse varustusse, siis paraku Eesti raadio mikrofonide park on päris salvestamiseks küll täiesti kõlbmatu. Meil on nii-öelda kiviaegne varustus, ooperi ülesvõtmiseks me võime panna suured mikrofonid lava äärde püstimis häirivad vaatajaid, mis häirivad televisiooni absoluutselt segavad, eks ole, pildis meie suured varred. Jaator teatavasti liigub mööda lava, keegi seisab mikrofoni ees, laulab rahulikult maha seda seda, mis ta laulda on. Näitlejad on aktsioonis. Nii et ooperit enamik lindistati ammu juba niisuguste koht mikrofonidega. Ja selleks, et teha korralik võtte, oleme üürinud ilma kontaktita ilma juhtmeta mikrofonid Soome rahvusooperist nende mikrofonide hankimisega. Me oleme Maidomaadikuga juba umbes aasta aega pidevalt tegelenud. Helistanud küll sinna ja tänna, laenuks jääme, laename, need, nende ostmine oleks tähendanud 800000-st väljaminek kutt Eesti raadiole. Ja majanduskriis ja ega keegi ei toeta kuskilt väljastpoolt raadiot sellist investeeringut teha. Nii et me seekord need mikrofonikomplekti üürime Soome rahvusooperist. Aga see ei lahenda probleemi, sellepärast et ega me lindistanud ainult välismaa jaoks, sest ooperietendust me peaksime seda regulaarselt tegema. Peaksime Estonia uuslavastused linti võtma. Aga otsustasime, et enam praaki tee ja me ei lindista enam niimoodi ooperit. Ootame, millal, millal paremad ajad saabuvad. Kas ma saan õigesti aru, et see etendus toimub nagu teatri etendus, mitte nagu stuudio võtte ja sn teatri etendust publiku saalis ja näitlejad on laval, ma kõik ooperid on? See peabki niimoodi olema. Seal ooperiloomulik olek publiku ees ja teatris. Veel tahan sinult küsida. Nagu siin juba jutustki koorus, on väga suur hulk inimesi mitmesuguste erialade inimesi, kõik sellega juba tegelemas, nii mõttetööga kui asjade ajamisel on ja nii edasi. Alati peab olema üks, kes juhatab vägesid. Kas see oled sina ja klassikaraadio või kuidas on see töö jaoks? Tatud minu väed on väga väikesed, tegelikult ega raadio on kerge asi. Piisab ühest inimesest ja ühest mingisugusest makist, eks ole ka palju rohkem ei olegi tarvis. Nii et see meie raadioülekandeosa selles projektis on küllaltki väikesearvuline Maidomaadik Eesti parimaid helirežissööre teeb selle helipildi. Sama heli kasutab ka Eesti Televisioon. Ja kui meil on etendused ära lindistatud, siis plaanime teha veel plaat, eriti ka. Nii, et see on siis see helisalvestus on meie pool. Aga kogu lavastuse ja, ja selle toimumise, selle korraldab Estonia teater iseloomulikult ja Eesti Televisioon tegeleb oma oma asjade kaamerakohtadega tegelevad nemad ja nii, et igaüks tegeleb omaga, aga noh, asi on üks. Kui palju see kõik võiks maksma minna ja kust tulevad rahad? Nii suure asja ja see palju raha vaja? See on väga kallis ettevõtmine. Mis kulud siin on? Kõigepealt on kõikidel, kes on laval ja kes on orkestriaugus, neil on õigus saada õiglast tasu. Ta kehtestab autoriõiguse seadus, et igalühel, kes midagi esitab, kes on oma esituse autor, ta peab saama õiglast tasu. Ja antud juhul, kui publik ei ole enam ütleme, kuni 40000 vaata Eesti raadiokuulajad, vaid on miljonid võõramaised, raadiokuulajad on õiglane tasuga sedavõrd suurem. Ja eks meie peame nii-öelda oma raadiopartiisid kinni maksma ja peale selle on meil kulutused, mida, mida meil ei pruugiks olla, kui Eesti Raadio oleks varustatud nii nagu üks Euroopa raadio peab olema, on kulutused seotud nende mikrofonidega loomulikult ka. Aga noh, ma arvan, et, et see on meile jõukohane. Mul on muidugi kahju, et Eesti kultuurkapital ei toetanud mu taotlust saada välismaiste solistide raadiohonorari Kultuurkapitali toest. Loomulikult oli seekord neil väga väike raha üldse jagada ja ja igalt poolt pigistades kindlasti. Aga kahju on ikka sellepärast, et et see projekt on üks väga suur eesti muusika leviku projekt. Nii et võib-olla on seda natuke alahinnatud, aga minuga taotlus? Et eks siis näeb veel üks väga huvitav kulu on autoritasu. Eino Tamberg. Tal on tegelikult lausa vedanud, tal ei ole sellel ooperil kirjastajat, see tähendab tal ei ole seda, kes tema keelt teeniks. Nii et antud juhul on Eino Tamberg nagu ise oma kirjastaja, oma teose omanik ja autoritasud, maksab Eino Tambergi leebe u päris head, nii et selles mõttes on, on mehe süda nagu puhas, et Eino Tambergi isa makstud eesti tariifide järgi väited tema õiglast tasu. Millal toimub see ette nähtud etendus ja lindistamine? Me lindistame mitu etendust. Etendused on 23. 25. ja 27.. Võimalik, et 23. ja 25. lindistama aprillil ja aprillis. Et oleneb siis, kuidas läheb. Ja kuidas me saame selle korraliku tulemuse nagu kahe etenduse peale kokku, ütleme, tahtsin rääkida seda sellest oo ajast üldse. Euroraadio ooperi hooaeg sisaldab 34 ooperisündmust on sel hooajal ja kuidas seda üldse moodustatakse, seda hooaega? Eks see käib niimoodi, et kõigepealt Cowand, kordan siis millal on itaalia ooperis tähtsamad õhtud, mis on kättesaadavad eelnõule need pannakse nagu paika need tähtsad, kõige tähtsamad ooperi pealinnad. Ja siis sinna vahele jätnud, hävib ja, ja ta ütles, et oleks mingi muster. Ja sinna vahele siis natukene väiksemaid, mitte nii väga tähtsaid ooperiteatreid oma etendustega. Ja tegelikult ühte hooaega maksimaalselt viis kaasaegset ooperit üldse võetakse vastu. Et selles mõttes meie pakkumise respekteerimine EPO ooperitöögrupi poolt on, on minu jaoks suur tunnustus võtta vastu nii-öelda tundmatust ooperiteatrist tundmatu helilooja, vabandage väga ooper, sellepärast et meie jaoks on Eino Tamberg rändõud professor, aga Prantsusmaalt, ooperiteatri seisukohalt ei ole ta eriti tuntud midagi. Nii et selles mõttes on väga tore, et sinna viie kaasaegse ooperi hulka meie Syrano nüüd mahub. Ja mida siin valida on, ega ma ütleksin, usuvad meie, Carmen oleks väga läbilöögivõimeline nüüd kommend kaardeni ja las skaala kõrvale, et et noh, eks ma peaks ikka nagu enda oma pakkuma ja samas ega eesti oopereid küll, aga valida ei ole, et et ma usun, et Sironoom edendamine sobib sinna päris hästi. Ja noh, kui näiteks võtta praegu oli selle õhtu ära tellinud 15 riiki, neid võib tulla veel juurde. Aga noh, näiteks kui hakata nii-öelda Eesti Raadio seisukohalt, kas me tahame kuulata näiteks kaasaegset ooperit Horvaatia ooperiteatrist, mingisuguse kohaliku helilooja teost? Ega, ega noh, nagu väga ei huvita, eks ole. Mina olen siin tellinud läti ooperiteatrist, Läti ooperiteater on väga kõrgel tasemel ja ja noh, nad ei ole pakkunud läti ooperit Vaidud klassikat, aga aga ma pean kahetsusega nentima, et Tšehhi kaasaegset ooperit ei ole tellinud, nii et noh, see, see, see huvi kust see huvi on, see on, see on väga suur kompliment. Ja sa ennetasidki mu küsimuse just selles suhtes, et kui palju on seda ooperit tellitud ja ja kui palju siis nii ligilähedaseltki ette kujutades seda kuulajate hulka, kui palju me sellel õhtul või selle ülekandeõhtul, õigemini selle lindi ülekandeõhtul kuulajaid saame? Ja ma arvan? Kokku kuuleb seda mitu miljonit inimest, seda ooperit. Täpset arvu on alati väga raske öelda, noh siis peaks hakkama arvutama nende vastuvõtvate raadiot keskmist reitingut korrutama seda inimeste arvuga, sest kui me kujutame ette, et meil on enamasti klassikalise muusikaprogrammi kuulajate arv, on nii-öelda üks protsent auditooriumist. Eestis teeb see üks protsent, paljusus, teeb päris väike arv inimesi, eks ole, mõned kümned tuhanded aga suures riigis on, on see juba miljonites, et selles mõttes on seda kuulajaskond päris palju. Näiteks Kanada raadio, BBC auditoorium on ju väga suur ja ja raadios muide töötab, eks kohutavalt suur Eestis anda, nimi on David jääger ja mind kohates ta hakkab üksikasjalikult küsima, kuidas läheb Tõnu Kõrvitsale, millised on tema uued teosed, mitu last, Helena tõlvel ja kas Erkki-Sven Tüür on ikka veel Hiiumaal oma metsamajas? Ta ei ole kunagi neid inimesi kohanud isiklikult, aga ta on kuulanud nende muusikat ja see muusika läheb talle väga korda. Nii et et ma arvan, et, et selle Kanadale raadio taga andeerid Jäägeri konkreetne huvi selle Tambergi teose vastu. Ja eks ikka alati sõltub ju tulemus nagu inimestest isiksustest ja nende kogemustest, eelistustest nagu ikka inimesed nagu teevad ajalugu. Intervjuu klassikaraadio direktor tari Tiia Tederiga oli lindistatud juba 20. aprillil. See on ettevalmistusperioodi ajal, praegusel hetkel on juba seljataga salvestamised ja need kaks teatrietendust millest ka intervjuus too oli. Ja tänu sellele meil ongi nüüd võimalik ka kuulata katkendeid nendest salvestustest. Praegu kuulame seeni, kus Syrano Kristjan saavad esimest korda kokku. Ütlen ette. Meie saate käigus ooperi sisu ma jutustama ei hakka, sest seda on võimalik kuulata ja täies pikkuses kõigest aru saada. Ta sulaselges eesti keeles, muide siis 15. mai õhtul, kui ooper läheb eetrisse täispikkuses. Nii et praegu nüüd katkend esimesest vaatusest Ela oma elu Holla O. Nad teevad Tuld. Nii käkikäik olla. Ooperit dirigeerib Paul Mägi. Intervjuu on tehtud peaproovide ajal. Syrano suur projekt hakkab nüüd jõudma sellele kõige tähtsamale sirgele. Homme on etendus ja, ja põhisalvestused. Kuidas praegu on, on sinu tunne ja suhe sellesse ooperisse tegelastesse ja kogun sellesse salvestussituatsiooni. No täna on nüüd tunne pisut tugevam juba sest loomulikult sellist rahvusvahelist seltskonda kokku saada, see on küllaltki põhjalik ja vaevanõudev töö ja loomulikult prooviaega on, on olnud minimaalselt, aga kuna tegemist on väga tugevate professionaalidega ja heade muusikutega, siis siis ma arvan küll, et nüüd on see eeltöö on tehtud ja ja see peaks plahvatama küll nendel etendustel. Ja ma usun küll, et see karakterite valik, tegelaste valik on, on ennast õigustanud ja, ja seda on need peaproovid juba ka näidanud. Kas valik tuli sinu poolt, kelle idee oli valida just need solistid peaosadesse? No meil on tegelikult see projekt koostöös Soomega, Soomest on meil video ülesvõte režissöör Arno kruunval oma meeskonnaga samuti tehnika on suures osas Soomest ja siis ka mõtlesime, et miks mitte teha koostööd täiesti rahvusvahelisel tasemel. Ja tõesti Eesti ooperimuusika ajaloos on see küll esimest korda, kui. Ja see muusika saab niivõrd hinnatud, et üks välismaa tippsolist võtab, võtab tõesti ette ära õppida selline ulatuslik partii nagu Syrannoo neid ja, ja seda eesti keeles ja võib-olla tõesti üheks korraks. Nii et see on suur tunnustus Eino Tambergile ja loomulikult ka meie teatrile. Sest Sauli diilikaanen on küll minu arvates see inimene, kes ei ole mitte ainult väga hea laulja, vaid kes on ka väga hea näitleja ja kes, kes just seda karakterit, mida Syrano võiks omada. Loomulikult me rääkisime koos helilooja ja lavastaja Mikk Mikiver iga ja arutasime neid variante. Ja noh, loomulikult oleme nüüd kõige lähem punkt ja vist ka ainus punkt, kust, kust me võiksime külalisi leida, kes eesti keeles meie ooperit laulaks. Ja Miia Huhta leidsime niimoodi, et me Mikk Mikiver iga käisime Helsingis, kus oli siis välja kuulutatud sera noole osatäitjate leidmine, Ekroczani osatäitja leidmine. Neid, kes soovisid laulda roks saani oli ligi 15. Me kuulasime väga pikka aega ja, ja Miia Me leidsime tõesti niimoodi, et tema mõjus väga värskelt väga ehedalt, just absoluutselt nii, nagu, nagu ma kujutasin seda seda Roczani aariat ette. Ja Miia huda õpib praegu Sibeliuse akadeemias laulmist ja see on tema esimene suur roll. Ja, ja väga tore on tema väga kindel, keskendunud ja selline väga täpne ja hästi veetlev tüüp, kes, kes just Roxanina on, on selline, kelle ümber mehed tiirlevad ja, ja kes tingimata peab olema piisavalt noor ja kogenematu tõttu. Selleks, et põhjendada seda, miks ta ei saanud aru, et tegelikult Syranoon, see, keda tema armastab ja kes, kes teda armastab. Sest Roxanon küll tegelane, kes ei, ei, ei ole mitte rumal. Ta on väga-väga terane, väga, Selline taiplik, väga nõudlik, just oma valikutes ja seda kindlasti, aga samas see, et ta ei märka, ei saa aru. Ütleme, Syrano armastusest seda, seda saab vabandada ainult noorusega. Ja see on väga ilusti sinu poolt öeldud. Ja, ja loomulikult on nüüd meiepoolne vastumängijad, tekkis Jassi Zahharov, kelle me tõesti valisime, selle jookseb, ta on nagu loodud sellesse ossa samuti Mati kõrts, Kristiaanina, noh, tema on küll nüüd seda rulli juba ühes etenduses laulnud või eelmise, 95. aastal, kui meil välja tuli see lavastus ja Rauno help soluuna. Margit Sauleb siis uutest ja uutest on, on meil veel erinairenne, kes teeb seltsidaami rolli ja vanade puit ja see olla ja, ja meie laval see tähendabki, et kaks lauljat on, teevad oma debüüdi myya Huhta ja Juhan Tralla Juhan, kes on ju lõpetanud viiulimängija Muusikaakadeemia lõpetanud Läks väga raskele lauljateele ja õpib praegu Viinis, nii et temast tahaks loota. Meie, meie Tenurite järeldas. Missuguseid lisapingeid tegelikult tekitab see või ka lisarõõmusid, et salvestatakse nii pildi kui helipoolelt? No meil suurt varasemat kogemust viimastel aastatel ei ole olnud, me oleme peaaegu lõpetanud Nabucco salvestuse. Ja see on meil üle väga pika aja nüüd tõeline rahvusvahelisel tasemel ülesvõte. Sest tõesti, Aarne kroonu all on ju mees, kes on salvestanud nii Soome rahvusooperi etendused ja samuti Savonlinna ooperifestivali, kõik kõik ülesvõtted on tema tehtud, nii et ma usun, et selle koha pealt on küll kõik korras ja teda võib väga usaldada. Ta teeb siis koostööd oma oma režissööriga, kes omakorda jälle teeb koostööd Eesti televisiooni operaatoritega, nii et see on, see on tõeliselt kõikjalt selline hea koostöö. Ja ma usun, et selline keskendunud ja millegi saavutamiseks koondatud jõud on, on tegelikult, see on väga oluline, sest ma vaatan ka, kuidas, kuidas tõesti nende väheste proovidega mänguasi liigub ja, ja kõik on ühe eesmärgi nimel valmis kõigeks ja usun, et see tõstab väga palju taset, kui, kui pingelised proovides töötada ja samuti salvestused, mis puhastavad kõrva igapäeva. Stiilist ja, ja see edasiminek esimesest proovist, ütleme nüüd kolmandani või kolmanda päevani on tohutu hüpe tõesti, ja ma loodan väga nauditavaid etendusi ka vaataja jaoks. Aga ütle, Paul, kas aga eelmist lavastust dirigeerisid ise? Ja tähendab, ma juhatasin siis ja tõin välja selle 1995. aasta etenduse ja ja loomulikult on nüüd tehtud muutusi vormi osas just juba juba selles variandis, mis oli 1995, oli, oli muutusi võrreldes selle algvariandiga ja ja omakorda nüüd etenduste käigus veel koostöös Heino Dambergiga, siis on tekkinud mõtted ja, ja, ja ta on, on siis teinud veel muutusi ja nüüd me siis muutsime veel kord natukene vormi ja tihendasime ja nii et selles mõttes Eino Tamberg on, on ikkagi töötanud kogu aeg selle selle teosega edasi ja ma usun küll, et ta praegu on muutunud väga palju täpsemaks kui et, et mitte öelda, et täiesti täpseks ja ja, ja õigeks. Nii et just see esimese vaatuse ja ekspositsiooniosa on põhiliselt muudetud, nii et see raskuspunkt või kulminatsioon, mis on selles vaikses epiloogisse, on, tuleb nüüd väga eredalt välja. Nii et iga lavastus annab tegelikult teose eluelule ja noh, arengule midagi juurde just tänu sellele, Eino Tamberg nii aktiivne ise on selle, selle külje pealt, aga ütle palun, milline on üldse sinu suhe Tambergi muusikaga ja, ja iseäranis sellesse Syranoosse. Kui vahepeal mõnda aega ei ole noh, nagu nagu seda ooperit kuulanud siis ta muutub üha, ma räägin nüüd kõrvalseisja kõrva jaoks üha klassikalise maks selle sõna väga heas tähenduses. No minu jaoks jah, klassikaline, see on, see on eelkõige täpne sest kui on kõik liigne kõrvaldatud ja on jäänud ainult see, mida on vaja just selle sõnumi või, või selle mõtte edastamiseks, siis see muutubki klassikaks, sellepärast on puhastatud, on kirgas ja noh, ega, ega ma vist nii põhjalikult siin nüüd kolm aastat või neli aastat ei ole selle teose peale mõelnud ja seda elekti vedanud selles mõttes, kui kui ma ei peaks sellest muusikast lugu. Ma usun küll, et see, see teos kannatab välja rahvusvahelised kriteeriumid, täiesti, väga vähe on kaasaegset ooperimuusikat ja muusikat üldse, mis oleks nii selge oma helikeelelt mis oleks vastuvõetav tegelikult see helikeel on ju küllalt, kuigi noh, selline mis, mis võiks meeldida väga paljudele. Ja noh, eelkõige sellepärast me seda, seda nüüd ette võtsime, et tõesti salvestada, et inimestel oleks võimalik saada kätte ja seda tõesti ütleme nii kandikul ette tuua. Et see pisutki leviks väljaspoole seda väikest Eestit. Rõdustseen Cooperi teisest vaatusest siin kohtame juba kõike kolme peategelast siranud Kristjani ja rokksaani. Ja muusikaliselt on see üks ooperi kaunimaid numbreid. Arvatavasti üks selliseid, mis jääbki meie Eesti ooperiklassikaks. Jaamine varjus kiitu, eks. Arma astmat. Jätke. Ja see homo häki Repliik. EMI A. OPA meeles on äkki. Kuid. Ei pikad peerud, kaastan, temal ta seal elu. Ma ma vapsee Laskem. Arvas see ajakirjanik või kes see muu? Mu ema Igavikku. Ikka. Jaa aga. Ja nüüd. Noh nii on see aus. Kahtlen, kas. Aa. Ma osa sa ei lugu kus. Sul ju meenu o? Helilooja Heino Tambet, kui me nüüd vaatame, et eelmisest lavastusest siin Estonias ei ole väga palju aega möödas siis tahaks ikkagi küsida. Me kõik muutume ajas. Kuidas on Teie suhe nii järk-järgult järjest uute lavastustega, sellesse ooperisse ja tema muusikasse ja tegelastesse muutunud, kas ikas on muutunud? Kui rääkida nüüd sellest uuest lavastusest, õieti see uue lavastuse kahest etapist praegu nagu teine etapp siis olen ma saanud teha ka üksikuid parandusi või probleemid on kogu aeg olnud just esimeses vaatuses ja ta oli natuke kirju ja veniv ja ja juba Me tõmbasime ühte teist kokku ja nüüd selleks nüüd uueks nagu lõplikuks etapiks, mis läheb ka siis nii säilitamisele video ja võib-olla siidikujul. Selleks paigutasime veel ühte teist ümber ja ikka ma võtsin veel natukene maha. Aga kas ei ole lihtsalt võib-olla teie oma selline asja liiga hästi tundmisest tingitud kannatamatus võib olla tegelikult esmavaataja-kuulaja jaoks? Ei olekski neid kärpeid vaja või? Ma ei oska ütelda, noh muidugi on mul raske ju niisuguse kõrvaltvaataja olla, aga, aga mul on endal küll esimene vaatus olnud natukene igav, tähendab, ta venib ja ma tunnen, et ta ei liigu paigast ja seal võib väga ilusaid numbreid vahel olla, mis omaette kenad nagu nad takistavad tegevuse käiku, siis on nad üleliigsed. Aga lisaks sellele kärpimisele on tulnud juurde ka üks seen kolmanda vaatuse algusesse, mida Mikiver palus nagu juurde kirjutanud, niisugused noh, kodu mälestused või. Ja, ja ma usun, et see päris hästi sobib sinna tähendab maju ei tahtnud põhiliselt mitte selle tõttu kärpida, asi lühem oleks. Aga ma kärped tegin sellepärast, et asi oleks kompaktsem, eks ole, ja see, mis ühes kohas võib-olla on üleliigne teises kohas midagi jälle juurde tulla ja tema headust ei määra mitte absoluutne aeg või see metraaž, vaid vaid sellest, mismoodi ta on täidetud ja. Kuidas need pinged, liiv ja, ja kui palju Syranoosid teie olete näinud ja kas te ütlete, mõned eredamad tähendab teie endi jaoks noh, sellele ettekujutusele või ideaalile kõige lähedasemaks mängitud ja lauldud siranud. Noh, minusuguse maitse järgi on ikkagi Teo Maiste kõige lähemal sellele kujule Ja mille poolest kõik teised on olnud natukene noh, võib olla lüürilised ja nad on võimendanud neid samu vigu, mida, mis minu ooperis on, tähendab ühte teksti koondades ooperi jaoks on vaja seda koondada, on jäänushiranost rohkem lüüriline pool siia ja ja seda tema mõõgamehe niisugust rüütli ole olemust, seda selleks on väga vähe võimalusi. Ja, ja tegelikult sellest kahju, sellepärast et see koosneb ikkagi kahest poolusest ja selles mõttes oli mul just maistest hea meel, et ta suutis vot seda niisugust karmi elust ja, ja niisugust võitleja poolust pisikestel hetkedel siiski paremini esile tuua kui teised. Aga näiteks noh, praeguse Soome kuulus bariton Sauli Sauludiilik ainet, see on teinud küll väga peent tööd ja on näha, kuidas Mikiveriga need proovid on andnud väga head resultaati ja tema nüansirikkus on tõenäoliselt suurem oli maistele, võib olla nii, et noh, igal niisugusel esindajad on omad voorused kunagi esitati teda Tšehhoslovakkias ja seal olid päris toredad näitlejatööd. Aga noh, vokaalitase ei olnud võib-olla mitte nii kõrge, nii et lihtsalt see hääles peegeldus vähem kui lavalises tegevuses. Olemas. Meil Paul Mägiga tekkis omamoodi isegi diskussioon, et kes oma olemuselt on Roxanne, kuidas ta teie nägemuses on? Noh Loksanon ikkagi väga kõrgilmadaame ja ta on tõepoolest väga suurte nõudmistega oma partnerite suhtes, tähendab ta noh, on nõudlik väljendus elegantsi ja Esprii suhtes ja ja kui, kui ta seda ei kohta, siis ta halvakspanu on ka päris Nii et kui ma hakkasin üldse seda asja kirjutama, siis paistis mul Roksaan peaaegu niisuguse negatiivse tegelasena ja kirjutamise käigus ta sai mulle päris armsaks. Aga, aga seda, seda niisugust väikest kõrkust ja seda peaks samas ikkagi säilima ja ta ei ole mitte ainult hea ja kena inimene. Peab ütlema, et ta on ka väga noor seal, tähendab, see on see noore inimese Maximalism kes nõuab teiselt maksimaalselt sügavate kõrgedi eredat vaimu. Ja samal ajal on ta ka inimene, kelle tunded on väga aktiivsed ja kes tõesti kui ta armastab, siis ta Aga ta on ikkagi tohutult enesekeskne, sest ja kuidagi ainult sissepoole ja ja enda peale vaatav. Sest võib-olla ma ei tea, kas ainult noorusega saab seda seletada ja põhjendada. Ta ei, ei tunne. Ei tunne inimesi ära, ei tunne ära. Noh, käekirja, vaimulaadi ja häält. Paul Mägi ütles väga ilusasti, et seda saab seletada ainult noorusega. Seda saab seletada ka, ütleme näidendi ja ooperi tinglikkusega, nüüd ma käia. Sellepärast, et näidendi autor oli, oli vaja niisuguseid situatsioone ja ta andis need situatsioonid, eks ole, talle tuli nii need kujutavaid huvitavamad välja, nii et me ei pruugi seda väga üksüheselt võtta. Aga tõepoolest oli ise haritud ja nõudis teistelt ikkagi noh, vaimuvärskust ja sädelemist ja tal oli muidu nende inimestega igav. Ainult ainult füüsilisest armastusest. Tal ei jätkunud. Vanade olite, kui te selle ooperi kirjutasin. Juhul kui see on tõesti 74 kirjutatud siis ma olin 44, aga ma ei mäleta täpselt, millal ta umbes. No ütleme nii, sest ega operei valmiga lausa ühe kuuga ja mõtet kantakse peas kauem. Miks te valisite selle teema, kas ainult kena dramaturgia pärast? Või võib teatud mingisuguse hingesugulase pärast? Mul meenub just, et kinorežissöör on öelnud, et kui ta teeb filmi oma stsenaariumi järgi ja nii edasi, et igast tegelasest peegeldub vastu üks tema enesetahk Noh, seda ka kindlasti kõik see on, aga need on kõrval põhjused ja tegelikult põhjus on hoopis võib-olla kolmas. Ma mäletan, kui Jaan Kross seda teost tõlkis. Siis ta pakkus seda mulle ka ooperiideena välja ammu enne seda, kui kirjutama hakkasin. Ja sellel hetkel kuigi mul see teos väga meeldis, Jaan Kross luges väga ilmekalt lõike sellest ette. Sellel hetkel mul ei olnud tarvidust selle aine jaoks. Tähendab, ma olin lihtsalt teistsugune, ma mul midagi muud vaja. Mäletan, et mul oli periood, kus ma kirjutasin võrdlemisi dramaatilist muusikat, oli ballett, Joanna Dentaata mis võttis muu psüühilised füüsilised väga läbi, tähendab niisuguse väga pingelise ainega koos elab nii traagiliselt pingelise ja ainega, mis viis inimesed peaaegu hullu mesine, eks ole. See kurnas väga välja ema, peale seda tahtsin olla teistsugune, kergem ja ma vajasin lihtsalt ühte perioodi, mis oleks ilusam ja kaunim. Ja kuigi need inimesed, kes olid rannas, olid oma sisemaailma poolest väga kaunid, aga need asjad, mis nad pidid läbi tegema või need sündmused olid ikkagi väga, aga rasked. No ja, ja siis oli olukord, kus ma kirjutasin muusikat filmile kolme katku vahel. Paluti ja Aruoja palun mitte ainult mind, vaid kõiki selle filmiloojaid, Jaan Kross ja mina ja võib-olla veel keegi raeärades stseeni tegelasteks. Ta tahtis, noh, nii nagu kunagi vanasti kunstnikud maalisid enda kuhugi pildi äärele, nii tahtis ta meist jälje jätta. Ja siis ma olin seal filmivõtetel koos Jaan Krossi ja koos Georg Otsaga. Ja siis korraga ma nägin, kui suur näitleja Georg Ots on. Ja siis mul tuli see vana sera, no ettepanek Krossilt meelde, krossi oli sealsamas. Ja siis sealsamas filmivõtete vaheajal. Ma küsisin otsa käest, kas ta tahaks nisust kuju laulda. Küsisin krossi käest, kas ta tahaks nüüd sellele libreto kirjutada. Ja, ja nad mõlemad olid nõus ja see oli just see aeg, kus ma vajasin niisuguseid kauneid üllaid, tundeid ja ma nägin inimest, kes oleks suutnud seda perfektselt ära teha. Ma usun siiasaadik, et võib-olla kui Georg Ots oleks saanud seda rolli teha siis ma oleksin ehk ütelnud täna, et tema on kõige parem, ta jõudis laulda veel paar aariat sellest sellest ooperist. Mul üks loominguline õhtu siin heliloojate majas milleks ka televisiooniülekandes ja siis Georg Ots laulis neid ja tegi seda suurepäraselt. Jah, see on huvitav. Tiia Teder ütles nüüd ühte proovi vaadates, et ei saa kuidagi lahti sellest visioonist, et. Syrano võiks olla Georg Ots, ühesõnaga ta nagu otsib seda taga. Nii soon tähendab otsal olid küll, noh kõik eeldused selle osa perfektseks valdamiseks ja temal oli see olemas, mis teistel mitte nii kergelt ei tule. See oli võime väga kiirelt momentaalselt minna ühest meeleolust teise. Sul on väga palju neid kohti ja, ja tema puhul me oleme alati näinud, kui need meeleolu muutused on, kuidas ta sisemiselt, et tal sisemiselt midagi tekki tahab, see peegeldub kõigepealt hääles, aga see tuleb ka mingi fluidum, mina lavalt publikusse niisukese seletamatu nähtusena, nii et noh, ma tähendab geniaalseks kunstnikuks, mitte lauljaks, vaid lihtsalt Väga suureks kunstiinimeseks. Jah, võib-olla osatäitjate nüansi või, või, või noh, ikkagi karakteri mitte päris lõpuni tabamises ongi see, et et väga mitmed vaatajad on püstitanud küsimärke vaat nende stseenide kohta, kus Syrano Labaselt öeldes või eesti keeles öeldes Tepp tola. Aga see tolategemine on üks osa Serrano loomusest ja suure rõõmutunne selles suure lustiga igasuguste asjade välja mõtlemine ja mõnikord on natuke labasemad labased küll väga harva kõrval aga, aga noh, nii piiri peal olevad, ütleme, et ta on lihtsalt jah kohutavalt suure niisukese fantaasiaga, samal ajal ikkagi sõnakas ja ühest küljest väga enesekindel tähendab tema see mingi alaväärsuse komplekssed nina suhtes teeb ta kogu muus olemuses võib-olla rohkem enesekindlaks kui see, kui ta muidu oleks olnud, tahaks võib-olla niipalju öelda, et ma tunnen suurt rõõmu kõikidest nendest uutest tegelastest, kes on praegu ka tänaseks sisse tulnud neis on nii palju toredat ja head ja samal ajal niisugused nostalgiaga ja ma mõtlen nende esimeste lauljate peale kasvõi Anuga valu peale, kui palju sära temas oli ja ja noh, seal on võimatu kõiki neid kogu aeg nendes lavastustes nii-ütelda sees hoida, kõik peab muutuma ja kõik muutuvad iga muud ja iga uus tegelenud, toonud mingi uue nüansi ja, ja mulle rõõmu teinud. Ja samal ajal ma mõtlen suure soojusega kõige esimeste peale. Aitäh Eino Tamberg.