Tänavu 15. mail edastab Eesti raadio euroraadiole Eino Tambergi ooperi Syrano debergherak. Ühe etenduse. See on nagu otseülekanne, mille lähevad eetrisse kümned ja kümned raadiojaamad. Euroopas. Ülekande muusikalist poolt kannab Estonia teater. Peategelased on aga laenatud Helsingi Kansalis kooperast ja need on myya Huhta Roczani osas ja Sauli diilik ainen Syrano osas. Meie tänane saade tahab anda natuke ülevaadet sellest köögi poolest, kuidas üks lavateos jõuab eetrisse, jõuab euroraadiosse, mis tähendab miljonilisi kuulajaid. Tänast saadet alustame Estonia Teatris. Direktor Paul Himma kabinetis. Missuguseid muresid või see projekt teile lisaks teie igapäevateele ja kuidas teater selle vastu võttis? Noh, mis muresid ta ikka tõi, eks minu asi olegi muresid lahendada. Noh, tõepoolest jah, praegusel ajal on kulmineerunud siis tõesti selle projekti ettevalmistus jäi, on, oleme jõudnud selle realiseerimisfaasi, kui nii võib öelda bürokraatlikult. Tegelikult oleme selle ideega tegelenud juba kuskil poolteist aastat ja see on väga pikk ettevalmistus ja väga tõsine ettevalmistus. See on väga ajakulukas rahakulukas, ressursikulukas energiakulukas asi, kuid, kuid noh, miks me seda teeme, esiteks ma arvan, et Eino Tambergi serenaadi perserakk on väga hea ooper. Ja, ja õnneks ei ole ma siin majas Estonia majas ainuke, kes nii arvab. Ja õnneks on ka Eesti raadios ja Eesti Televisioonis inimesi, kes arvavad, et see on hea oopereid, mis vajaks seadustamist ja, ja see on tegelikult noh, kõige lühemalt öeldes selle asja idee. Ja kui me oleme sellisele mõttele nagu noh, õigemini ette tulnud vaid sellist mõtet nagu teineteisele üksteisele tunnistanud ja leidnud, et seda võiks tõesti teha, siis me hakkasime otsima võimalusi, kuidas seda teostada. Ja tõepoolest, siin on meil olnud abilisi, on kultuurkapital on meid aidanud ja ka samamoodi muidugi nii Eesti Raadio, Eesti Televisioon kui Estonia teater, rahvusooperil on siia oma eelarvelisi vahendeid üsna palju alla panna, aga tegelikult on ka see üksmeel nendest ülesannetest, mis siis rahvusooperil veel võiks olla tähtsam kui jäädvustada meie muusikakultuuri paremikku. Ja, aga praktilises töös on seal muidugi tähendanud seda, et möödunud sügisest peale tasahilju on tegeldud selle muusikalise ettevalmistuse ja õppimisega ja, ja kordamisega ja kõigega ja see nüüd jõudnud siis tõesti praegu sellisesse, et kus siis ta loodetavasti realiseerub nii hästi kui pisut paremini, kui me seda suudame. Öelge Paul Himma, teie olite EBU Euroopa raadiote ühendusega väga tihedalt seotud ka isiklikult ja noh, kui naljatoonil siis oma eelmises elus ja mitte väga palju aastaid tagasi olite üldse raadiotööga seotud muusikasaadete peatoimetajana ja hiljem veel. Asetäitjana öelge, kas tegelikult see silmaring nendesse sfääridesse. Oli ka üks põhjuseid, mis võis mõjutada teie sellist sajaprotsendilist valmisolekut ühineda selle ettepanekuga. Nojah, tõepoolest, ma olin pikki aastaid raadioga seotud ja, ja kaks aastat sellest ka Genfis tegutseva siseõu tõsise muusika töörühma liikmena see muidugi tõimule seda kõike lähemale, et kui raadioga arutasime seda ülekande võimalikkust, siis, siis mul oli mulle kohe selge, millega on tegemist ja mille, millise haardega, sest ma mäletan, kui ma esimest korda rääkisin seda oma kolleegidele siin teatressis siis väga paljudele noh, jäise ähmaseks, et noh, et mis see siis nüüd on, aga, aga ma saan väga hästi aru, et see on täiesti unikaalne võimalus pakkuda Eesti muusikat, eesti interpretatsioon kunsti sellisele hulgale ühe korraga ja sellist teist võimalust ei tule, sest ma tean, ma tean, ma olen näinud peariiv tri pole laua peal teid paberivirna, kus on need ettepanekud ooperimajadest, kes kõik sooviksid saada sellesse ooperihooaega oma oma ooperiesitusega olla lülitatud ja nad ei saa, sest sinna noh, praktilised ooperihooaeg on mingi 25 30 etendust aastas suurusjärgus? No ma võin pisut eksida, ma täpselt ei mäletagi, mis on see suurusjärk. Ja, ja kui selgus, et Estonia teater oleks võimalik selle kaudu minna miljonite kuulajateni tõesti, siis noh, mind ei olnud vaja selles veenda ja tänu sellele oma eelnevast kogemusele õnnestus mul ka oma kolleege veenda selle raske raske töö ettevõtmise vajalikkuses. Aga sellesama klassikalise lava käsitlusele lavavariandi vahendamine nüüd raadiote ja televisiooni kaudu on see praegu nagu tõusuteel ja, ja mida see pakub ooperiteatrile, kas, kas see mõjub teatrile hästi või halvasti? See mõjub kindlasti hästi sellepärast et on üks üks konkreetne eesmärk, kus tuleb ennast väga kokku võtta väga tõsiselt ja seda mõistavad kõik nii orkestriartistid, kooria, artistid, eriti solistid, sest mikrofon on väga halastamatu. Kui ühe etenduse lõppedes me kõik või kontserdi lõppedes samuti tõuseme püsti ja karjume braavo ja ja aplodeerima ja leiame, et see oli fantastiline, kui sellesama ürituse või kontserdid ütleme seal linti näiteks kuulata ja veel eriti ütleme audiolinti magnetofonilinti, mitte videolinti, kus pilt on ka ära võetud, siis tundub, et tõesti, kas see on see sama kontsert, millel ma olin, et tegelikult ühesõnaga see esineja on palju rohkem alasti selle lindi peal, nii et ta on kindlasti üks väga suur väljakutse kogu meie trupile, kuidas me sellega hakkama saame ja aga ma tean proovide käiku ja kui tõsiselt meil ongi Paul Mägi seda ülesannet võtab ja, ja, ja tõepoolest noh ma usun, et see projekt õnnestub. Praegu etendub see ooper ainult kahel õhtul. Kas meil endil ei olekski peategelaste nii-öelda katab et operiaks lavale või arvate, et ta on juba olnud piisavalt oma eelmises lavastuses ja et ei, ei tule publikut? Jah, see on hea küsimus. Me tõime sõnu peri välja 95. aasta veebruari alguses ja me oleme seda hoidnud oma mängukavas ja igal hooajal ka mänginud, kuigi tõesti noh mõned üksikud korrad kaks-kolm korda hooaja jooksul, sest sest peab ütlema, et meie oma, Eesti publik on suhtunud sellesse üsna suure ettevaatlikkusega ja see on ikkagi noh, paraku on ta niimoodi, et kõik, mis on kodumaine, ei pruugi alati olla nii hästi peale minema kui see samas yranoonid, selle salvestuse ja, ja nii heli, kui videosalvestuse kaudu leiaks tee maailma ja näiteks õnnestuks selle Syrannuga käia ärab Lääne-Euroopas, siis ma arvan, et ka ka eestlane leiab, et ahaa, et kui ta Saksamaa või Prantsusmaal või kuskil mujal oli hea, no siis ta peab tõesti hea olema, sest me enne nagu ei usu, et mingi asi on hea. Sest minu arvates testis ooper on väga hea ooper. Ta on ka veel selle poolest väga hea ooper, ma leian, et on 20 sajandi lõpus üks, üks väga romantiline ja lüüriline armastuslugu mis ei ole naiivne. See on minu arvates väga hea, sest 20. sajand on täis igasugust actionit, kui nii võib öelda ja, ja selles mõttes on ta väga niukseks mõnusaks tasa kaalustavaks ooperiks kogu sellele taustale, kus ta, kus ta siin 20 sajandi lõpus eksisteerima ja, ja see, miks tõesti peategelaste valik on tõesti meile laulab Syranorolli Sauli diilikailyn juhtiv bariton, eks ole, soome Kansalüsaat pärast. Ja täiesti ta on teinud ka ligemale kolmveerand aastat tööd eesti keelega ja nii nagu üks kolleeg siin maja peal ütles, et annaks jumal meile endile nii head diktsiooni, kui on ühel soomlasel eesti keelt rääkides. Ja tõepoolest samuti myya puhta nooria värske hääl, ma arvan, tulevikus kuuleme temast ooperimaailmas rohkem, kes on teine peaosatäitja Roksaan. Me olemegi seda teinud ka sellise arvestusega, et me nagu hetkel tõesti ei näinud perspektiivis lähi paari-kolme aasta jooksul, mis me loodame, et selles yranoonid tänu sellele salvestusele võiks saada mingit teise hingamise ja teise eluringi, et oleks võimalik leida meile oma kodunt meie kodunt neid osatäitjaid. Ja selle perspektiiviga sai nüüd ka valikut, see oli väga raske otsus ja väga-väga pikka aega võttis selle otsuse tegemine aega, aga nii see otsus on tehtud ja praegu tundub küll, et ei ole vaja. Jüri Kruus, kass olla etenduse juht niisuguse projekti juures, nagu neid praegu Eino Tambergi Syranoaga Endis Estonia laval oli väga palju erinev sellest igapäevatööst. Estonia teatrilaval. Ma ühest küljest ei ütleks sellepärast, et iga asi, mida me laval teeme, toimub ju publiku suunas ja publik Kuna publik maksab raha ja iga etendus, mida me teeme, anname me oma parema. Et publik saaks tõesti südamega. Ning kui me nüüd räägime Syrani deberse rokist, siis kahtlemata selline suurüritusel muidugi diaatrile tohutu suur auasi. Esiteks, et tänu sellele me saame, saame tutvustada oma tõelisest, minu meelest täitsa kullafondi kuuluvat ooperit kogu maailmale. Ja see on näiteks Estoniale ikka minu meelest väga suureks auasjaks. Me saame tutvustada nii heliloomingut kui ka samal ajal neid lauljaid, kes meil on. Ja ma võin öelda, et ma olin ka eelmise lavastuse juures. Olin ka selle lavastuse juures. Ja võib öelda, et muidugi kui tagasi mõelda, siis, Nagu iga ooperi uuslavastuse puhul meenuvad tihti ka vanad lavastused. Aga ma võin öelda, kahtlemata see projekt oli väga põnev. Ja, ja kahtlemata kogu teater andis selle kordaminekuks väga-väga palju. Ega televisiooni salvestus samuti. CD plaadi ettevalmistus pole sugugi kerge, sest see nõuab ülimat tähelepanu, kahtlemata kõrgendatud nõudeid, sest et paraku juhtub, et mõnikord etendusel nii üks kui teine viga võib tulla. Ta on mööduv, aga nii televisiooni salvestus kui ka siidivõte, see on ju jääv. Ja sellest tehakse ka tulevikus. Järeldus meie teatri tänapäeva tasemest. Kas sa olid kogu aeg juures neid kogu selle tööprotsessi käigus nii ettevalmistamisel enne lavaetendusi kui nüüd ka pärast lavaetendusi videosalvestuste ja helisalvestuste juures kogu aeg juures ja see võib ka öelda? Vaat on selline mõte, vähemalt tuleb, et olles nüüd laval ära olnud need kaks etendust, et nagu mingisugune kulminatsioon on üle ja et edasine töö võib nagu pingelangust põhjustada, kusjuures samal ajal on vaja ju vokaalselt ennast ülimalt kokku võtta, veel rohkem kokku võtta kui avalikku etendust. Jah, tegelikult tegelikult see nii on ja mul on isegi niisugune tunne, et, et mis need proovid, mis olid nagu ettevalmistuseks sellele televisioonivõttele kus samuti talletati tühjuse heliajalukku Kogu see asi oli siiski minu meelest siiski põhiliselt ettevalmistuseks just nimelt sellist CD plaadi väljaandmiseks, sest et see on minu meelest siiski kvaliteedi üldnäitaja, sellepärast et seal puudub pilt ja kogu materjali kogu info, me saame tänu sellele helil pildile sele täpsusele, selle nüansirikkusele ja kogu sellele meeleolule, mida me nüüd saavutada, ütleme selle heli Bladistuse juures. Ja kahtlemata siin on võtmise asi muidugi väga-väga oluline. Üks asi on muidugi näiteks etendusel, kus etendusel võetakse tükk algusest peale, kahtlemata seal on publik saalis ja tekib mingisugune omapärane teistsugune meeleolu, nagu mingisugune orgaanika heli tradistamise juures võetakse tihti üht või teist stseeni tagasi. Et oleks laululiselt ja ka nii iseloomult küllaltki täpne. Aga tihti võib juhtuda selline asi, et kaob nagu karakter ja et seda ei juhtuks. Sellepärast ongi niimoodi, et režissöör ja dirigent ja need kõik jälgivad eriti niisuke sellise teose juures nagu Syranoogus. Just see mõte on niivõrd oluline, et see kanduks terve teose jooksul edasi ainult edasi. Vaat see on väga oluline ja seda dirigent jälgib. Kas tuleb meil välja see hästi kuidas arvavad? Ma võin öelda seda, et et alati öeldakse, et nii nagu ettevalmistus, nii on ka tulemus ja see, et Estonia teater lähenes sellele suursündmusele täieliku ettevalmistamisega, see on fakt. Muidugi see, et teater kutsus sela noole külalislauljad Soomest. See tänapäeva seisukohaga õigustas end igati ära, sest et tegemist on tõesti igati mastaapsete lauljatega ja seda heliplaati, seda heliülesvõtet kuulevad ju inimeselt mitte ainult meil, vaid kaugel, kaugel väljaspool Eesti piire. Ja me teame, kui kõrgele on tänapäevale tõusnud laulutase kogu maailmas. Ning kahtlemata ma usun, et see valik õigustas end igati. Ja mis mul on, väga hea meel tõdeda, et ka kõrvalosatäitjad näiteks tekkis Kristjan ja isegi veel väiksemad rolli täitjad nagu raguna seltsidaam ja mitmed-mitmed, teised on igati igav, eriti sellisel tasemel, et, et seda plaati võib julgesti näidata igal pool. Ja mul on hea meel veel tõdeda, et tõesti meie, Estonia teater saab sellise Eesti kullafondi kuuluva teosega näidata, mis meil on olemas. Ma tahaks ütelda, alati võib tekkida võrdlus. Ja kui ma räägin niivõrd tulised sellest, mis meil hetkel on teoksil siis kahtlemata nagu öeldakse, esimene armastus on siiski esimene armastus. Ja kui ma mõtlen eelmise lavastuse Teo Maiste niivõrd tunde küllasele osatäitmisele ja Anu kaalule. Ma mäletan Anu Kaalu teksti kui kirjapäeval. Nii kõnekalt on pisarat Kidalt, see oli Anu tekst tegelikult. Ma mäletan, Anu silmis neid pisaraid. Ja vot need pisarad on sööbinud mulle sellest eelmisest lavastusest nii südamesse, et neid on raske raske sealt kuhugi kaugele viia. Aga nagu ütlen, elu läheb edasi. Nii nagu igal ooperil on ka oma järeltulijad paljude paljude uute lavastuste ja lauljatega. Iga tänapäev läheb kogu aeg Estonias edasi, aga minevik ei unune. Kas sa arvad, et sina nool võib tänu sellele lavastusele ja sellele euroraadioettekandele olla tuleviku laias maailmas? Ma olen sellest täielikult kindel, sellepärast tegelikult meil ei olnud võimalus rääkida sellest ooperist. Nüüd on, ja nüüd on meil nii pildi kui ka helinäol. Peategelasi Miia puhtad ja Sauli piilikaist küsitlen päeval enne esimest etendust, mis nende jaoks oli esietendus. Moon küllammust, hirved hüvele, tarina on erineva mainin. Eino Tambergi musidki on tullu nüütud uksi, temal temal voorenaadionaugestasel on, kui ma olen Smadki Miia puhta ütleb, et osa ja kogu lugu ise on eriliselt head. Eino Tambergi muusika on saanud tuttavaks ja lähedaseks selle aasta jooksul, mis ta on raksani rolliga töötanud, aga algul oli see tundunud talle õige raske, kuna ta senini oli laulnud vaid Mozart, Titia, Putšiini ja muud sellist muusikat. See, et see muusika läheb piltlikult öeldes ikka kiiresti üles ja uuesti kiiresti alla see esitab hääleliselt suuri nõudmisi, ütleb Miia. Algul oli tunne, et see ei istu nüüd, kui kõik elemendid on paigas. Orkester on ja kostüümid on ja kõik tegelased. Nüüd on see kõik palju loomulikum ja kergem on anda edasi seda mis see kuju kõik sisaldab ja mida tahaks anda nii rolli mõttes kui ka oma vokaalkunsti näitamise mõttes. Küsimusele, missugused osad oleksid Miale meelepärased, vastab ta, et need on nagu ikka Pamiina, Jamini ja Mika ei ela. Just sellised lüürilised soprani rollid, tugevad naiskangelased. Küsin, kas ta on rahul, et võttis vastu nii raske ülesande. Ta vastab, et jah, on küll rahul. See pakkus võimalusi. Ta uusi inimesi ja kogeda võrdluse teel oma kunsti ja oma võimeid. Nii et rahuloluks ja rõõmuks on põhjusi palju. Küsimusele Eino Tambergi muusika kohta vastab nüüd edasi Sauli diilik ained. Sauli Tilik ainen ütleb, et ta tõepoolest peab kõvasti lugu sellest rollist, milles on sügavust ja karakterite kujutamise laiust ja mitmetahulisust. Tambergi muusika on romantiline muusika ja see on võrreldav Nende Soome Aulis sallise ooperiga ratsumi ehed aastast 1975. Tambergi helikeel on täiesti eriline, ütleb ta. Tambergile on õnnestunud eriti selle rolli karakter välja mängida või vastupidi, karakter on muusikas hästi välja kuulda. Küsin, kas tal oli erilisi probleeme selle rolli või selle projektiga seoses. Ta ütleb, et probleeme oli, on ja neid jätkub veelgi. Keele täielik valdamine on kõva töö tulemus ja laulmine selles keeles on veel. Iseasi. Aga, et nad üritavad parimat. Väidab, et Miia lehk õnnestub keele asi paremini, temal endal on rohkem raskusi, aga inimesed siiski saavad aru, mida me laulame, ütleb ta. Õieti on see vahva, lisab ta. Me, ma ei ole enne eesti keeles laulnud ja see oli mulle uus kogemus. Olen laulnud küll Islandi, Taani, Rootsi, itaalia-inglise, saksa ja vene keeles, aga ei kunagi eesti keeles. Küsin veel, kas see, et üheaegselt salvestatakse nii heli kui TV-pilti, on toonud ka lisaraskusi või lisaprobleeme, kuidas talle tundub? Ei, ütleb ta, vastupidi, see aitab meid. Ja et taga on EBU maad, siis tähendab see ka rahastamist. Ja üldse see tellimus Estonia diaatrilt oli meile suur auasi. On suurepärane, et teatri noor juhtkond läheb tegema uusi ettevõtmisi. Kui rääkida veel tiimist, siis tahaks öelda kiidusõnu ja meie ühistöö on siin sujunud väga hästi ja üldse on meil olnud siin suurepärased päevad. Istatud. Ega? Tüpa. On aids. Vaid omaadik kõikide jutud, mis me oleme rääkinud siin meie eelmise saate jaoks, kui tänase jaoks seoses Syrano suurprojektiga viivad ikkagi sinu juurde sest helirežissöör on selles töös siin praegu asja algus. Kas see töö erineb nüüd väga palju ja missugustes asjades sellest tavalisest fondi salvestuse tööst ja ka nendest ooperi salvestistest, mis sa senini olete Estonias teinud? Ole hea, räägi, kuidas see tööprotsess on nüüd kulgenud ja kuidas sa ise sellesse suhtud. No see tööprotsess on tegelikult selline, nagu ta peaks kogu aeg olema. Ühesõnaga töö hakkab pihta juba ooperit proove külastades, kus mul on kaasas siis partituur, kuhu ma teen vastavaid märkmeid. Kuna asi sai nüüd üles võetud raadiomikrofonidega, see tähendab, et igal lauljal on pisikene vaevumärgatav mikrofon ära peidetud niimoodi, et seda ei oleks näha. Ja väikesaatja siis peab väga täpselt teadma neid kohti, kus keegi laulab sest mõeldamatu on kogu aeg kõiki nii-öelda mikrofoni kanaleid lahti hoida, sest sealt võib tulla ka mingeid kõrvalisi kommentaare, mis üldse sellesse ooperisse ei puutu. Sellepärast on vajalik eeltöö, et märkida täpselt partituuris ära kohad, kus on vaja mingi mikrofon lahti hoida ja kust ta jälle maha tõmmata. Seda esiteks mujal maailmas on juba ammu nagu seda teed mindud, meil oli see nüüd Eesti raadios esmakordne katsetus või töö, kus kus nüüd kasutati seda tehnoloogiat. Eks noh, tegelikult alati helirežissööritöö on selline, et õnne peab teost nagu kuulama ja partituuri kalt tutvuma. Salvestuse ja, või ülekande käigus saab, teaksite mis sind nagu ees ootamas on, milline pilt peaks olema ja mis pillid mängivad ja nii edasi. Kas sa olid praegu siin režissööripuldis ainsana režissööridest või oli sul ka assistent kõrval? Sest see on noh, tõepoolest nagu kümmet kätt nõudev suurt. Tähendab, ega seda üksinda ei olegi võimalik teha, eks üks inimene on selline, kes nii-öelda partituuri loeb sealt märkus jutt, mis on vaja teha ja keerab kas või lehti ja teine siis nii-öelda liigutab nupp. Ta on noh, minul oli antud projekti puhul oli abiliseks helirežissöör Aili Jõeleht. Kui palju mikrofone oli käigus? Ma pean natukene mõtlema, tähendab, neid raadiomikrofon on, need olid 12. Ja pluss lisaks sellele veel orkestri mikrofonid, koorile mikrofonid, kokku oli kuskil 24, ütleme. Kas me tulime toime siin oma raadioarsenaliga? Paraku peab tunnistama, kuna meil nagu ikka on, finantsidega on, olukord on raske, siis me endale ei ole võimelised raadiomikrofone muretsema. Me olime sunnitud tüürima Soome rahvusooperist just nimelt selle projekti jaoks. Kuid noh, kui edaspidi tuleb siis analoogilisi projekte, siis on nüüd raske öelda, et kas nendel on võimalik meid aidata sel puhul, sest no siin oli tegemist juuste õnnelikku kokkulangemist, neil endal ei olnud samal ajal mingit suurt tööd, kus nad oleksid need vajanud ja kuna Soome rahvusooperil on ka meie rahvusooperiga head sidemed, siis nad tulid nagu selles suhtes, mille vastu Et kas see tööprotsess läks nüüd ettearvatult või Nende nädalate käigus on nüüd muutunud ka soovid ja eesmärgid ja kas on tulemused kuidagi kuidagi teistsugused, kui algselt planeeritud oli? Noh, selles suhtes nüüd ega midagi nagu ette oodata ei teadnudki, sellepärast et kuskilt maalt oli nagu selline pea ees tundmatus kohas vette hüppamine, kuna enne nagu puudus selline kogemus, aga noh, võib öelda, et enam-vähem läks kõik nii nagu vaja. Läks muidugi pisikesi eksimusi tuleb ikka ette, aga kuna sai mitu etendust salvestatud, siis on võimalik need nii-öelda asendada liigad lõigu tasandada. Jah, kas see ülekandelint tuleb nende kahe etenduse pealt või või rohkemate hilisemate salvestuste juures olete teinud lisalõikeid või lisavõtteid? Tähendab nüüd salvestasid kaks etendust, oli publikuga, siis, enne seda oli peaproov, mille me salvestasime ja pärast seda oli veel nii-öelda ükskord mängiti terve ooper veel üks kord läbi ja päris teatris. Ja siis tehti veel lisaks üksikuid kohti, mis nagu kõrva jäänud, mis eriti hästi ei olnud kumbagi etendus veel õnnestunud, et igaks juhuks nagu kindlustada, et kui ütleme see kolmas läbimäng, see oli teisipäeva õhtul. Et kui seal ka ebaõnnestub, siis on vähemalt võtta kuskilt. Nii et, et nendest mõtetest nüüd annab rahulikult kokku panna selle ooperi kvaliteetselt ja nii, et selles mõttes sul on süda rahulik. Nojah, see kokku pannakse, on ka muidugi omaette töö, sest materjal tuleb nii-öelda kõik uuesti läbi kuulata, läbi töötada ja lõpuks ära otsustada, et mis siis nüüd lõplikult nagu jääb ja mis mitte. Kui palju pead sa selle montaažitöö ja läbikuulamiste töö käigus olema kontaktis või, või koostöös õigemini Paul Mägiga dirigendina. Tähendab, kuna Paul Mägi on ka niivõrd hõivatud inimene, siis see läbikuulamine on nagu rohkem Tarmo eespere ja minu õlgadel. Tarmo Eespere on kontsertmeister, kes on nagu töötanud musta töö kõikide lauljatega ära teinud ja tema teab nagu kõige paremini kõikide häid ja halbu külgi. Et selles suhtes on nagu tema võib-olla isegi kõige õigem seda tööd tegema. Eks Paul Mägi, kui montaaž nüüd lõplikult valmis saab, siis ta tuleb, kuulab selle tulemuse üle ja kui siis veel mingid ettepanekuid või kohti on, mis võib-olla vajavad kohendamist, eks siis me kuulame veel neid nii-öelda musta materjali linte läbi. Ja kui võimalik, siis saab, kui parandasid. Kas võib ligikaudselt Ki öelda? Kui suure ajamahuga siis lõpuks ütleme see kaks tundi või kaks pool paljuse terve oper kokku on valmis, saab ligikaudselt Ki. Ligikaudselt ma ei oskanud tundide arvu öelda, aga ma siin üks õhtu nii-öelda mõtlesin, et kui nüüd see asi lõpuks valmis on, siis ma olen seda ooperit umbes 25 korda otsast lõpuni läbi kuulanud. Maasika kipub olema. Jah, et kas sa selle töö käigus elad ka muusikasse sisse või muusikale kaasa või sa pead olema niivõrd oma valvsa kõrvateener. Et noh, emotsioonid ja sihukesed isiklikud suhted ja suhtumised jäävad kõrvale. No üldiselt peab ikka nii-öelda kõrvaltvaataja rolli jääma ja katsuma emotsioonid need maha suruda. Kui muidugi mingi eriline õnnestumine toimub nii, et sa isegi läbi tehnilise trakti minuni jõuab, siis on vähemalt kindel, et seda kohta tasub kasutada ja seda ka raadiokuulajatele nii-öelda ette mängida. Pärast. Kas oli nendes etendustes selliseid kahtlik? No ikka oli, aga ma ei hakka neid praegu. Kuule. Kas midagi kummalist eriti noh, head või, või sellist untsu minemist oli ka selles töö käigus mis kuidagi niimoodi Jääb meelde või või sujus kõik hästi? Võib-olla see ongi just selle asja hea külg, et ei olnud selliseid asju, mis nagu midagi halvasti oleksid meelde jäänud. Aitäh Maida ja palju-palju jõudu sulle nüüd selle töö lõpetamiseks. Tiia Teder meie eelmisest jutuajamisest Syrano teemal on möödunud kaks nädalat. Nüüd on selja taga juba väga hästi ja publikumenuga läinud etendused rahvale Estonia teatris ja raskuspunktid. Selle euroraadioülekande aspektist on nüüd kandunud hoopis teistele asjadele. Kuidas vaatad sina nüüd praegu sellele tööetapile, mis on käes, millega praegu tegeletakse? Ja kas need nädalad on ka midagi muutnud? Millega me praegu tegeleme, see vist ei ole eriti huvitav. Me tegeleme selle vaata ettevalmistamisega praegu, see on siis teadvustused ajaga ja et see mahuks ette planeeritud aegade piiridesse ja siis selle lindistuse praktiline vahendamine teistesse riikidesse 15. mai õhtul. Ja erinevalt esialgsest plaanist toimub see Eesti raadio raadiomajast, kuna EPO tehnilises keskuses on mingid remondid tööd ja meile usaldati ka see osa sellest tööst iseendale teha. Nii et Hannes Valdmann tasunud tegevusse, kes siis 15. mai õhtul koordineerib koos teiste tarbijate ja noh, niimoodi öeldakse tarbijatega selle ülekande vahendamist. Kas see otseselt neid nii? Meie kui muusikatoimetuse Tööprotsessi ka mõjutab või praktiliselt mitte nüüd see etapp puudutab otseselt ainult meie raadiomaja tehnilist poolt. No kuna saade on ka meie eetris, siis see on meie meie programmi osaleja üheaegselt ja loomulikult ühekorraga jah. Tahaks küsida ka sinu puht subjektiivseid ja isiklikke muljeid ja tähelepanekuid ja ja kuidas siin on suhtumine Syranosse selle muusikasse ja tegelastesse ja ja kõik see on nende nädalate jooksul kujunenud. See oli väga huvitav kogemus, sest ma ei olnud kunagi varem teatrit niimoodi lava tagant pidanud vaatlema ma ei olnud kunagi olnud teatrilavastuste toimetaja või nende vahendamise pealt tööl. Ja Ma nägin oma silmaga nädala pikkust väga suurt tööd. Et esimese proovi muljet ei ennustanud lõpptulemus, noh, kuna ei olnud seda kogemust, et ühe nädalaga võib nii palju juhtuda. Et näitlejad muutuvad laval elavaks ja nad hakkavad musitseerima ja et see kõik käib nii kähku. See, see kunsti ime sündis niimoodi silme ees ja sellest oli loomulikult rõõm suur. Ja ma mäletan või mis siin mäletada, seal ju kõik alles hiljuti. Et kui mind esialgu nagu tabas mure, et kas soome solistid suudavad seda niivõrd ilusat eestikeelset teksti vahendada, nii nagu nagu minu kõrvus see oli. Nii nagu Teo Maiste, Anu Kaal seda laulsid ja Hendrik Krumm plaadi võta peal LP peal kunagi. Et mulle esialgu näis, et nad võivad küll need sõnad öelda, aga mitte mõelda neid sõnu siis selleks korda, nad hakkasid neid sõnu mõtlema ja mõtestama ja sellest sellest oli küll suur rõõm. Muide, huvitav, ma ei tea, kas märkasid seda kuivõrd hästi Sauli diilik, ainen hääldas Eesti käia. Kui jätta nüüd kõrvale mõned õ probleemid või sellised loomulikult asjad, aga hääldas välja tähti niimoodi sõna lõpus täpselt hääldas. Mida eesti lauljat, noh nad, nad ei mõtle võib-olla selle peale nii palju. Et see oli väga ilusti tehtud. Kas sul oli ka oma ettekujutus Syranost, kui, kui operi kangelasest sellest rollist ja kas, kui nüüd püüda ette kujutada laval nähtuga seostada siis on koju tervik visuaalsest ja, ja sellest, mida kõrv kuuleb. Aga kui püüda? Jah, nüüd? Ta ja juba sa oled ju ka linti kuulanud, kas tuleb see ka ainult helis nälja, karakteri joonistus, kas sa võtad seda, et tal ei olnud nina küljes? Ei, ma ei mõtle seda, ma mõtlen just Kärskema käes temal karakter ja temal karakteri, need eri poolused on ka vokaalselt kuuldavad. Võtame selle algteadmises yranost minu algteadmine Syranost ongi pärit sellest ooperist ja ma olen hiljem peale ooperi esimest nägemist näinud vähemalt ühte filmi televiisorist. Ja need filmid on mind alati peagu solvanud, need on nii nii koomilised ja kuidagi magedad olnud selle väga traumaatilise väga tõsise ooperiga võrreldes. Ja ma pean ütlema, et minule Sauli Kiilikaalses yrano väga meeldis, see oligi minu Syrano kuigi Teo Maiste Syranooli sama samasugune. Et noh, kindlasti mõned nüansid olid teistmoodi, aga, aga noh, see tüüp, see tüüpklapp läks mulle peale küll ja võib-olla Roksaan vähem. Sest et. Miia puhta oli teist tüüpi kui minu raks saanud minu ettekujutuses Roxanne. Kuigi noh, mis asi on mul seda ette kujutada, aga eks meil igalühel on mingisugune oma ideed, need asjad on nii. Ja ma vaidlesin ka televisiooni produtsendi Heidy pruuliga just nimelt Miia Huhta rolli tõlgenduse küsimuses, sest minu jaoks on Roxanne hästi aristokraatlik, ta tan tiiva. Ta on see, kes võtab laval ruumi, kes on kõige tähtsam ja nõudlik ja hästi peen. Ja Heidi küsis, et kust sa selle võtad? Ma mõtlen, et ma võtan selle lahtist, see ei ole, see ei ole lihtsameelse inimese partii, see ei ole. No ma ei tea, ma ei julgenud ühtegi, ta oli kangelane kõrvale tuua, et vaevalt ma nendega nii hästi kursis olen. Aga see ei ole ju Subreti roll, see on ikkagi kõige tähtsama osa. Et selles mõttes oli Miia hunta võib-olla natukene liiga inimene või selline noh, üks meie hulgast ta ei andnud peen daam kaugete aegade tagant. Aga miks ta peab alati olema ühtemoodi kindlasti ei pea. Nii et ma arvan, et et elamusele Ilus muide peale ühte etendust valjusti läks mööda meie bussist ja ütles. Oh, milline ooper, tõeline hitt. Et mõned numbrid on ikka päris kohe läbilöögivõimelised hitid kui nii inetute sõnadega rääkida need ooperist. Et, et see on, see on nagu hästi-hästi hea ooper, aga ilusa muusikalise materjaliga ja, ja ka väga, väga korraliku dramaturgia. Ja ka ja ja ilmselt on ikkagi tõepoolest Eino Tamberg, Ilze Sepp, korduv vaatamine ja kuulamine ja mitte rahul olemine ja kärpimine ja tihendamine on sellele tervikule kasuks tulnud. Panin tähele ka näiteks seda asjad, et vaatused saavad kõik väga kiiresti ümber, tähendab, kõik kolm vaatus tunduvad nagu oleksid lühikesed, aga vaatad kella peale on ikkagi oma 40 või 45 minutit lisaks ei läinud, tähendab just nimelt on väga suure sisemise pingega üles ehitatud juba. Ja seal on mõned stseenid. Nojah, eks see on väga isiklik jutt, aga, aga näiteks Rodussena mind alati nutma tõesti sõna otseses mõttes, sest see selles on midagi niivõrd liigutavad, selles on sellised pöörded, noh, mis, mis lähevad hinge. Ja selles on muidugi ka suurepärased sõnad, mis on kuidagi niivõrd originaalselt muusikas, et et see jah, see on üks tõeline klassikatükk. Kuidas teistele raadijatele annate seda? Seda teksti kaasa tähendab, see tuleb nagu, nagu realusedel. Täna lihtsalt jah, siis täna ütles, on ammu saadetud sünopsis. Tähendab Kersti Inno, kes on selle saate toimetaja kui eestikeelsed, noh, meie saade ja tema noh, nagu ikka ja eesti keeles raadiokuulajatele räägitakse, et on ülekanne, et laulavad need ja need esimese vaatuse sisu on niisugune. Ja teistel raadiatel on ees ajakava. Näed, kersi jutt kestab kaks minutit, 30 sekundit. Praegu on neil kasutada, et siis vahendada seda sisu või öelda, et Tallinn on ilus linn ja Eino Tamberg tuntud noh, mida iganes iganes keegi parajasti plaanis on. Ja vaheaja On, neil siis lähtuvad ka sellest materjalist, mida meie neile saatsime, need on siis lauljate elulood ja ooperi sünnilugu, Eino Tambergi looming, noh nagu ikka need artiklid, mis käivad nagu lisamaterjalina juures. Ma tean näiteks, et Soome raadio on tellinud vahe juttu Jüri Reinvere teine Dambergiga. Ja valmistanud sinna vaheajaks ühte teist ette. Nii et kuidas keegi teeb nii nagu meiegi oma ooperit teeme. Kui oleme laisemad, mängime varu muusikat vaheajal. Kui oleme millestki rohkem inspireeritud, siis on midagi enamat. Ja viimane küsimus, kas praegu, nüüd, nädal enne seda ülekannet on sul veel muresid hinges selle montaaži, muusika, montaaži või millegi muu pärast mis on, mis on nüüd sinu kanda ja, ja ja kuidas, sa tunned ennast praegu väga kindlana või, või muretsed? Minu kanda on tegelikult see projekt toimuks ja mulle näib, et see toimub ja ma arvan, et selle ülekandega me saame ka hakkama. Ma lähen Hannes Valdma kõrval varemgi istunud ja imetlenud näiteks seda, kuidas ta suhtleb teiste raadiote, tehnikute, muusikatoimetajate, ega nad küsivad hääldusi. Nad küsivad mingisuguseid detsibelle, noh, mingeid tehnilisi probleeme teeme, võib tõesti olla, et on mingid tehnilised probleemid ja need, need võivad olla ju väga-väga kõva. Võib-olla pöördumatud, aga noh, see on üsna haruldane juhus, et midagi on tehniliselt nii mäda, et et signaal ei liigu siit Helsingisse või Stockholmi, kus ta parajasti läheb. Ja Ma olen väga tänulik Maidomaadikule, kes on tegelikult kõige suurema vaeva näinud, ma arvan, et suurema kui Soome televisiooni võttetrupp kui kaameramehed, kui, kui lauljad super. Sest et seda niivõrd suurt teost monteerida nii paljudest variantidest, ega see ei ole niisama lihtne töö, see on väga suur pingutus. Ja kui nüüd veel midagi kiita, mulle meenub, et ma rääkinud sellest, et Estonia teatri orkester mind üllatas positiivselt oma oma taseme poolest, sest Estonia teatri orkester oli hästi valmis selleks asjaks. Ja seal on palju soolopartiisid ja need on hästi välja kosta ja ja see oli tõesti hästi tehtud, nii et Paul Mägi on suure töö ära teinud. Et ma arvan, et Paul Mägi ja Maido maadika ongi selle projekti tegelikult tegijad. Tegemata siin liiga kõigile, kes rohkem välja paistavad-kostavad. Tihtipeale on nii, et, et süües kasvab isu. Kas seda projekti teostades, noh, see oli isegi juba juba oma alg radiumis üha kasvav, tähendab, sidudes nüüd muusikaülekande juurde siin meil TV salvestust ja, ja video filmi tegemise projekti. Kas saab teoks see, mida Paul Mägi väga tahab juba temani jutt läks? Et sellest võttest või sellest koosseisust saaks ka oma kordasid heliplaate. Ja seda praegu lindistatakse, ehk siis ehk siis Maido vaadikul jääb see viimane sõna, millised lindid on need siis heliplaadi heliplaadile kõige paremad, ma arvan, et nad seda koos veel arutavad. Aga kui sa rääkisid isust, siis Estonia teater igatahes sai küll väga sellise huvitava kogemuse ja ma tean, et nad kohtusid Eesti televisiooni peadirektoriga juba, et mida veel teha. Ja meie oleme Paul Himma ka telefoni teel rääkinud, et kahe aasta pärast me peame analoogilise projekti vahendama euro raadiole. Ooperi- Russalka, Tarkovski ooperi, Russalka nägi neid. Ja sellega on nüüd niisugune lugu, et seda ooperit ei ole euroraadio ooperi hooajas kunagi olnud. Et sellepärast on nõudlus sealtpoolt suur. Ja noh, mis veelgi üle jääb, eks peame selle töö ja kulu jälle nägema, sellepärast et paraku Eesti Raadio saab 30 ooperit aastas sellest projektist oma programmi. Ja me ei ole nii kehvad, et ainult vastu võtta, me peame midagi vastu pakkuma, nii et et kahe aasta pärast üritame siis uuesti. Aitäh, Tiia ja palju jõudu ja hoiame kõik pöialt 15.. Ja kuulake kindlasti ülekannet. A. Oo Anaapa.