Raadio kaks internetis ergaks punkt. Reisipaarike anymore nakkusraadioeetris. Tabasin end mõttelt, et reisipalaviku saatejuhina ei oskaks ma täpset vastust öelda, et mitu riiki on üldse maailmas. Umbes oleks ma enam-vähem täppi pannud, aga minnes veel täpsemaks, kas te oskate öelda, mitu riiki on Aasias või mitu riiki on Euroopas? Miks ma endale ja teile selle küsimuse esitasin, on see, et uurides kontinenti, kus meie tänase saate riik asub, on üks riigi rikkamaid maailmajagusid. Vaatamata sellele oleme me just Aafrikast, millest jutt on asuvatest riikidest rääkinud reisipalavikus kõige vähem. Katsume seda viga parandada ja olen kutsunud saatesse mõnes mõttes meie vanad tuttavad aafrika päkk, Bäckingu eksperdid Ivaria Üllari, kes mõni aeg tagasi käisid reisipalavikus rääkimas Etioopiast. Noppisime kaardi nende seljakotist välja ja otsustasime, et matkame veel sügavamale sellesse tõelisesse musta. Jaga rohelisse Aafrikasse ja maandume riiki nimega Sambia. Sambia on olnud aegade algusest peale jahimeeste ja korilase hõimude koduma. Valgele inimesele tutvustas Sambiat eelkõige inglise mees, kelle suur unistus oli lõpetada orjakaubandus Aafrikast. David Livingstone. Tegelikult oli ta ikkagi šotlane, kui täpne olla. Kuidas on elu tänapäeval tõelises Aafrikas, kus asub maailma üks suurimaid jugasid Victoria sellest räägivadki meile täna Üllar ja Ivar ning reisipalaviku saate sihtkohaks on Sambia. Reisipalavik nüüd täna siin jaja taas minemas Aafrikasse. Kuidagi on juhtunud niimoodi, et see aasta on kõik saated, põrutasin Aasiasse minema ja hakkavad need riigid vaikselt aastas otsa saama ka Aafrikas on riike küll ja küll, kus me pole veel käinud. Meil on külas reisipalaviku kuulajatele võib-olla juba tuttavad mehed Üllar Ivar, kes kuulas meie Etioopia saadet, siis need olid needsamad mehed, kes Etioopias käisid. Ja tänases saates saame teada, et armastuse Aafrika vastu nende meeste hingest pole kustunud. On nad päris mitu riiki vahepeal Aafrikas veel läbi käinud. Ja täna valisime nende reisist mälestustest ühe riigi välja. Selle riigi nimi on siis Sambia ja nagu ma ütlesin, siis giidiks täna Üllar ja Ivar, tervist. Tervist. Tere. Tere. Mitu riiki vahepeal olete Aafrikas veel läbi käinud, pärast Etioopia? Ivar hiilga. Kusjuures sega nüüd vahepeal väga palju seal Aafrikas sellelegi sattunud jälle samm, sattusin Mosambiiki taas kord. Sellesama reisi käigus me tegelikult ise läbisemaks kolm või neli ei ajasesse, magan lend sinna, samblapealinn Luzakasse siis Airast. Me alustasime konnahüpetega läbi siis Sudaani, Etioopia, Zimbabwe ja, ja siis lõpuks siis samblasse Etioopia saate, sest me saime aru, et Etioopia on suhteliselt teistsugune võrreldes nende naabermaadega tegevustel on suurelt kristliku maa kaudu, kellel on päris uhke ajalugu ja, ja täiesti veensite mind ära, et miks te sellise maa valisite oma reisi sihtkohaks, aga miks seekord Sambia? Kui nüüd päris aus olla? Suhteliselt proosaline, et kuna mõte oli niikuinii taaskord jälle Aafrikasse minna siis valisime selle altpoolt dekvaatorit nii-öelda ühe, sellise riigi, kus me veel käinud ei ole, kuhu ei olnud vaja hakata kusagilt eespoolt viisasse võimelised, kus sai piiri pealt. Meil on plaan, oli küll Malawisse kõigepealt minna, aga seal läks jubedaks jamaks selle viisale läbi mingi briti saatana taheti ajada ja nii edasi ja siis saadeti mind Saksamaale kuhugi umbes ja nii edasi ja nii edasi. Ehk siis kuna me see minek üldjuhul on alati selline suht-koht eksprompt, et ega nad väga pikalt ette ei plaani, siis vaatasime, et ajaliselt ei ole mõtet hakata sellega jamama ja võtsime lihtsalt järgmise sihtkoha, kuhu siis nii-öelda Kairost mõistlik kuuhinnaga piletid saab ja nii see tuligi. Mis riik siis Sambia on, et te olete nagu Aafrikas palju käinud, mis on temas erilist ja millega nagu tegu on, kus kohas ta asub näiteks? Sandli asub siis Lõuna-Aafrikas ja Lõuna-Aafrika ajas Aafrika, ütleme siis lõuna poole peal ja Albolekvaatorit ikka jalgu olekvaatorit ja külgneb ta siis, kui ma ei eksi, Angola, aga Kongo Pädanzanjagamalaviga, Osamiigiga siin pabega Namiibia ja Botswana või päris palju naabrid, naabrid on kõvasti, et on nagu ikkagi ütleme, kuskil keskel jah, ütleme siis lõunaosa keskel, teie suhteliselt merepiiridel ei ole, et selles suhtes ta täpselt keskele ja mis riigiga tegu on, on ta niisugune ütleme, tüüpiline Aafrika riik, kus on baarsed Suurlinna, mis on suhteliselt halvas seisukorras, siis mingi ütleme, suur loodusväärtus on ja ülejäänud on kõrb või kuidas seal asjad on. Muuseas, selle sambaga on see lugu, et sa ütlesid, et on suurlinnad suhteliselt sellised, nii ja naa, linnad, aga tegelikult pealinn plussaka isenesest. Ma ei tea, kas ta üllatas meid, mitte, aga aga ta on ikka suur lind, selles mõttes suurlinnad, suured laiad asfaltteed. Normaalselt mitmekorruselised majad, ehitise palju rahvast, palju rahvast. Adriilus suhteliselt võrreldes, ütleme, mõndade muude, selliste Aafrika suurlinna. Ta oli täitsa, ei näe, hästi roheline, täitsa elatav linn, ütleks niimoodi. Jah, tõenäoliselt võrreldes teiste Aafrika, ütleme suitsiaalil jah, võib küll öelda, ta on niimoodi, et ta on natuke teistsugune, et ta ei ole, võib-olla nii oli seal suhteliselt selline vaikne vähemalt jah pealinnas. Et seal võis nii, et nädalavahetusel kõnnid nagu mööda põhimõttelist peatänavate, seal midagi kedagi ei näe. Täitsa nii, kui me otsisimegi nädalavahetusel otsisime. Aga kus vahetada rahad, siis pangad on kinni, inimesi teede peal ka ei ole, mingisugused poed olid lahti, eks ju mõned mõned poed olid lahti, siis on peaaegu kõik. Ma vaatan siit ka faktidest, et suurus on kuskil mingi Prantsusmaa-suurune, enam-vähem on see riik ja seal elab ainult kaheksa pool miljonit või mingi selline rahvaarv. Vaata, mul on see praktiliselt 12, aga see on muidugi Vikipeedia fakte, aga nad tänasest isegi üle lugeda ja igatahes täpselt ei tea, ilmselt ise ka ütleme siis, kes 10 10 miljonit on tegelikult sellise riigi peale suhteliselt vähe. Ikka ikka. Aga milles probleem on, kas on siis tegemist, et on palju metsa puutumata loodus siukest perifeeriasse seal kõvasti, nii et tegelikult, kui sa ennem küsisid seda, et kas ta on tegu nagu tüüpilise Aafrika riigiga või mitte, siis neil on seal tegelikult samba suhteliselt selle piirkonna mõistes tüüpiline Aafrika riik. Ümbrus, ümbruskonna maad ja need on suht-koht, mitte ärme ütles, sarnased ju iga päev on mingil määral erinev, eks ole. Aga see loodus ja kõik, see on nagu selline piirkonnale omane seal aga sellist ütleme perifeeriasse seal päris palju jah, et, et see on suurmaadest ja ja kui tahad seal ringi liikuda, siis siis peab ikka päris kõvasti aega olema, kui tahad nagu tervet maad näha. Sest näiteks Sambinud põhjaosa, kus inimestega kohtusime pealinnas, sõid põhjastunud, seal oli nagu elu hoopis teistsugune, seal puudus absoluutselt elekter, igasugune noh, ärme räägime internetist, eks ju, elektrit pole no täiesti isoleeriv küsitud, samas selle pealinn pluss hakka või siis lõuna poole alla minna, kus me pärast läksime, seal oli elu, kõik toimis nii nagu me enam-vähem ette kujutama, et võiks olla, eks ju. Kus elekter puudus, et tegemist oli tavaeestlaste, kes pole võib-olla nii palju rännanud, on nende jaoks ütleme, sihukse eksootilise aafrika küladega, kus elavad nii-öelda siis pärismaalased niimoodi poolpaljad harivad oma põldu või käivad metsas jahil absoluutselt põhimõtteliselt ongi. Kuidas, võrreldes nüüd Sambias ütleme niisugune tavaliselt nii-öelda Aafrika riikides on kogu aeg mingisugune mingi jama püsti mingi mingi sõjaolukord, püssidega mehed ja ei soovitata seal käia ja nii edasi, kuidas samblast sellega tegeledes andes ka selline lugu, et see on ikkagi üsna stabiilne riik ja võrreldes siin ütleme, mingi naabritena osan viigi või sedasi, et noh, et kus ikka sul öösel võis tulla politseinik automaadiga raha nõudma juurde, eks ole, siis seal sellist asja küll kohata ei olnud ja, ja ma usun seda, et nad on nagu võib-olla isegi nii-öelda riigi poolt pannud paika selle turismiga ühe suure prioriteedi, mis tähendab siis seda, et noh, nad on ilmselt endale teadvustanud seda, et et see on see, mis toob pappi sisse ja ei ole mõtet nagu seal asjade jälle teravaks ajada. Minu meelest samba ikkagi ei ole üks gene, esimene kas siis turismifirmade poolt väljapakutav riik, kus sa lähed siis nii-öelda Aafrika seda õiget Aafrikat, tatavalistiku minnakse Keeniasse ja ja ma tea, Tansaanias savist ja et kas samblasse turism praegu on alles nii-öelda tõusudel või ei olegi, neil võib olla nii palju midagi pakkuda. No raske hinnata vaata samblakoha pealt, seal on kaks asja põhimõte, mida nagu turistidele pakutakse, on siis loomulikult Victoria Falls, millest ei saa üle ega ümber ja teiselt poolt on siis looduspargid. Neid on päris palju ja, ja noh, ma ise küll käisime ainult ühes sellises vähekene nii-öelda eraldada Tomas looduspargis võib. Aga nüüd ütleme siin kui liikuda just sinna Ida samblasse või sinnapoole, siis seal väidetavalt ise ma sinna küll ei jõudnud, olid päris hea floora ja fauna, ava looduspargid, mida siis käia käivad vaatamas, aga pean mainima, et nii palju kui me siin vaatasime ise, siis ega see looduspargivärk on seal suhtkohtadega ketti turistiasi, et ta on suhteliselt kallis. Seal võiks lööma, maksta rahulikult 200 taala või midagi sellist. Ja, ja eks need inimesed ilmselt ongi nii, et tulevad tuurina bussiga kohale, näidatakse vaata, loom, loom, loom, tai bussi tagasi minema. Teine asi veel ka see, et seal täpselt, et need looduspargid, et on üks asi ja teine asi asejugaaegset, aga noh v piir puudub, suuri veekogusid ei ole, see on jälle üks asi, mis on nagu maha tõmmatud, mida võib-olla nii-öelda turisti, eks see sinna saamine ei ole kõige lihtsam, ei ole nagu otselende kuskil. Ilmselt see ongi vist probleeme ja tänu sellele logistika võtab võib-olla natuke rohkem aega ja selle võlaga tuleb puhkus, võiks olla seljal pikem ja kes saab ja kes ei saa jälle ja nii edasi. Selle pärast üldiselt jah, et sellele otselend on väga palju ei ole, aga need, need, kes seal käivad, turistid, need on üldiselt sellised, kes on nagu a'la mingi trip, mis seal läbi mitme maha võetud nagu jälle mingi selline pakett, noh nad võib-olla käivadki sinna alla Botswana ja Sambia, ütleme siin niimoodi ja ja, ja kes otse nagu sinna sambasse tuleks, neid on vähem, need inimesed, kellega meie rääkisime, seal need on tulnud näiteks nii et Lõuna-Aafrikas olnud mingi aja ja siis kuna Sambia on nendele nii-öelda nende jaoks natukene võib-olla selline ma ei tea, ohutuma kujutleme kõrvalvates Zimbabwe või, või mingisuguse muu Maasel noh, rääkimata muidugi koolaste Kongost, eks ole. Et siis nad ongi võtnud, et noh, et, et kui, kui juba Aafrikas ollakse, käime Lõuna-Aafrikasse, tundub olevat selline suhteliselt arenenud, et riik, eks ole, ja siis võetakse Sambia, et võetaksegi, aga no üldiselt enamus inimesi käivadki kaks kohtades, aga jaa, Livingston, teine kontingent, kes oli inimesi, käib, on näiteks meie, kohtusime Saksamaalt inimesi, üks olid Prantsusmaalt üks tüdruk, eks, kes kes on seal abi korras ehk et abitöötajaid ja nii-öelda seal on päris ka vabatahtlikud vabatahtlikele, et neid on seal, kes siis ka liiguvad oma vabal ajal siis mööda mööda sambet ringi, eks. Kas oskate midagi rääkida zombie ajaloost, et korra tuli siin juba Sirkkinen nimi välja nagu Livingston? Jah, David Livingston, jah, doktor Livingstone, presiidium, kuulsad sõnad, eks ole kunagi olnud. Aga istun puterdas seal ringi kirikut püsivana. Ja sinna ta ka lõpuks ära lõppes, küll mitte nüüd päris sinna Livingston ja ka temal see ühesõnaga see, kes siis nii-öelda meie jaoks avastas selle Victoria-poolseid esimene valge mees, kes nägi seda Victoria poolse, sellepärast on ka selle Victoria poolse juures oleva linna nimi Livingston temani auks, selle fiktore on fool seal mitu korda läbi käinud, mul paar fakti, mis mul peas, onju äkki nendest räägime hiljem siis ei olegi seda nõus, räägime sellest hiljem, aga lihtsalt, et see juga isenesest. Ta on nii mõnusalt passiivselt suur ja lahe, et see ongi see kõige suurem, mida seal võib-olla vaadata üldse. Aga Livingston siis Inglise misjonär isiklikult silmaklappidega mesilane, kes seal asju ajas, et on nagu temasse nagu jäänud, mingi, ütleme mingi siis mälestus kohalikele. Oli teil üldse sellist kogemust ka, et mehed ütlesid, ajad Livingston siin tuli ja tõi meile valgeid inimesi ja tõi seda või gene võetakse teda, kui, ütleme mõndadel Kariibi mere saartel Kolumbiast, et noh, tegelikult on ju valu ja hukatust üks asi, mis ta kindlasti tõi, kuna ta selle juga on tema poolt nii-öelda nagu avastatud, siis õllesordi nimi oli musi. Mis iseenesest kohalikus keeles omalt pool sellest lauses tähendab vaid pool lausest sõna, kus, mis tähendab juba Thorin foolseta, selle ta tõi, eks, et õllel on nüüd siis nimi olemas. Õllenimed, õllenimede ja teine asi temast on üks pronksist kuju seal joa juures. Aga, aga tegelikult ma mõtlesin seda rohkem, et, et kui küsida, et kas mida, kuidas nagu kohalikust suhtuvad siis ausalt öelda nagu sellel teemal juttu seal kellelegi ka ei olnud, aga kui sa mõtlema praegu, seal on link Estonias, on siis nii-öelda selle David Livingstone muuseum ja üllatavalt palju oli kohalikke, kes käsitsi muuseumi, nagu ma nüüd küsin nende ilmedena kohale. Nojah, et me küll ei küsinud basseini, eks ole, et rahvaste, aga nad ei olnud valged, ütleme siis niimoodi. Et seda pigem oligi, nii et meie olime seal lõhet vähesed nii-öelda valges seal muuseumis, et ülejäänud oli niisugune, tundus olevat sellised pere perepäev nagu inimestel seal. Nii et ju nad siis ikkagi mingil määral teda võib olla kas hindavad või vähemalt mäletavad nii-öelda muuseum, vähemalt tema jaoks seal on. Mis religioon on sambes, on kristlik riik, on see kristlik ja kuskil 80 ligi 90 protsenti, Dean Kristik kuras võrreldes Etioopiaga oli Etioopia, vaata, neil on ikkagi oma usk ja selline, see on nagu ikkagi väga palju nii-öelda tugevam, et noh, seal on pigem nagu selline noh, ikka nagu pühapäeva Chrisi, jah, ütleme nii, et pühapäeva veristada selline nagu tavaline ütleme, et noh, nagu nagu siin, niipalju kui nii kui Eestis võib näha, et ega keegi ei käia, ei kuuluta seda konkreetselt. Küsi, kelle käest, et mis, mis uskus, ütleb, et jahete, teisi usku, aga et noh, samas samas oli näha ka söökume lennukiga, lendasime sinna, siis lennukis oli hindusid. Siis pealinnas käisid mingid mosseede kellahelinat, eks seda oli ka kuulda. Aga tegelikult jah, seda on võib-olla 10 prossa kõike kokku ikka muid mingisuguse religioone. Noh, see, see oli küll seal küll sakas Mardike, aga mitte nüüd liiga palju. Reisipalavik on täna siis Aafrika riigis nimega Sambia. Meil on külas Üllar ja Ivar ning räägiksin natukene siis ka kohalikest. Kindlasti kohtasite neid kohalikke, kes seal elavad, on nad sambialased, on seal mingi 100 erinevat hõimu, kõigil oma kultuur, oma keel, omad tegemised ja kombed. Eks seal ikka nagu igal pool Aafrikas on hõimud ja sellised väiksemad grupid, kellele siis oma dialekti tulla, päris oma keelt ütle, eks ole. Aga nad räägivad ka seal olenevalt näiteks Zambia siis nii-öelda osast, et kas põhjas näiteks räägitakse suahiili keelt isegi ja, ja lõunas muidugi jälle ei räägi seda jah. Et räägivad seal oma oma dialekte ka, nii et, aga muidugi inglise keelega saab seal vallalt hakkama, see nii-öelda ametlik keel on inglise keel, aga nüüd ta on ikkagi olnud briti asuma selles mõttes päris pikalt. Kuidas need kohalikud tunduvad võrreldes teiste maade kannatusega tüüpiliselt aafriklased või on neil midagi erilist. Näiteks esimesed kohalikud, kellega me kokku puutusime? Üks ilus hakkas jagamast, mõtlesin üks nendest oli õppinud Inglismaal, pani puhast, puhast briti keelt siukest teine Oxfordi inglise ja teine teine vend oli see, et tema vanemad olid, kas hindud vähemalt üks üks vanematest oli? Üks vanematest, nendega peab, peab, peab apteeki kuskil tema ema või keegi, eks hambaarstil yks meditsiin ja perfektse inglise keelega ja nii edasi, sellise vaba suhtlemisega ja ja üks nendest olid veel Tiits, jäi seal see, kes oli seal Inglismaal palju ja nii edasi, et sellised nagu norm, noored on sellises mõttes lahedad ja normaalsed inimesed heas heas mõttes, et sellist nagu tüüpiline, kuidas öelda, mõelda nagu, et vot see on tüüpiline Aafrika inimene, et seda nagu ei ole sellist arusaama, et needsamad, keda sa siin mainisid, need kaks kodanikku põhjasid esimesel õhtul, kui me sinna saagasse kohale jõudsime, siis vanad võtsid meid ja venelased meid mööda linna ringijuhte igale poole huvitavatesse kohtadesse ja nii edasi. Kohaliku diskoteeki näiteks silmavalged, hambad välkusid ja siis kusagil esimene mingisugust laiv bändi vaatamata. Sõidutasid ringi isegi tegid ala mingid joogid välja ja nii edasi, nii et täiesti müstiline seltskond selles suhtes. Aga noh, nagu just sinule mainis ka, et nad olid nagu siuksed, vähe paremal järjel olevad kodanikud, nii et igal juhul oli nendega. Meil on tore kohe esimene esimene emotsioon juba positiivne, aga teine emotsioon seal ei saa öelda, et oleks midagi siukseid nagu mingid negatiivseid emotsioone olnud, et inimeste koha pealt, et ei olnud kordagi sellist situatsiooni, et me tunneksime, et näe, näidatakse näpuga, et jälle, et valge, valge, valge, eks, et või, või midagi sellist kusagil karvane valge mees, et seda, seda ei olnud kordagi, et et kusagile, kui sa võtad niidugandad, järevandad ja siuksed kohad, siis seal oli kogu aeg mu suundumus, ohu käisid seal, kõik näitasid näpuga, eks ole, et mis see tähendab valge mees. Ja samme sihukest asja. No ilmselt, kui sa lähed kusagile põhja või lähed siis nii-öelda sellest tsivilisatsioonist välja, siis vabalt võib-olla see ava meiena nagu ütleme väga palju sellest nii-öelda sellisest suurest tsivilisatsioonist eemale jõudnud päevasele looduspargile lihtsalt, et, et seal nagu ilmselt harjunud ka nende nii-öelda turistidega. Ja kui vaadata seda, siis seal tegelikult elas ikkagi päris palju nagu Luclusakas näiteks nagu muust rassist inimesi siis just neil hindu siia siukseid etena. Ilmselt nad on nagu rohkem sellega harjunud ja ka näiteks needsamad ööbimiskohad, et neid tegelikult Manageerisid, omanikud olid jälle LAV-s teeks Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit kodanikud, eks valged inimesed kuskilt ja nii edasi, et tüüri juures on seal ikkagi tõenäoliselt valget. Ja teine asi see, et nagu ma ütlesin, noh ikkagi pidi asuma, et, et see eks nad ole neid näinud ennem ja tavaliselt on kahte moodi suhtumist on, kui on, ollakse endine, mingi asuma, kas on siis niisugune väikene viha, ütleme siis, et võetakse kõike valget inimest või teine on see, et suhtutakse siis nii-öelda kui ülemasse, mis on vanast ajast harjumused, tavad, valge mees on master ja, ja seal rahakotte tegemist ei ole sellise maaga, et kus sa lähed, sind hakatakse kohe peedistama, et valge mees, anna raha siia, ma näitan sulle, mul on sõbral seal, tule istu minu ootaval, teine autojuht on loll ja sellist asja nagu sammas üldse otseselt mitte, et eks seal natuke ka jooksti meie peale tormi, kui me. Kui me teisel õhtul tahtsime sellussakast bussiga sõita, Livingstone siis siis see abivalmidus seal bussijaamas neid pileteid meile müüa, organiseerida, ületas kõik meie ootused kordades. Ma võtan sinu riided, Ta on minu, ma võtan su koti ja ma tahtsin, tahtsin sind, eks, et tuleb viimase bussi peale. Eksid, noh organiseerimine oli ülimaks, tõenäoliselt oli see, et eks nad said seal ise, need oli mingit pidi toolias, aga ega meie käest nagu sellest pappi küsinud, noh, et neid jooksid lihtsalt edasi, teine küsimus oli see, et nad on nagu selline müügiagendid, millise bussi peale sellise lähes neid kompanii sellisel üsna mitu, kes nagu sõitsid. Et siis oligi see võitlus, panime kompaniide vahel, et kelle, kelle peale see nii-öelda pistetakse, et see oli ka see, et kui ma tahtsin oma seljakotile panna katetest kott tolmuseks ei saaks bussiga bussi sõites, siis seal tuli veel koti lähedale neli paari musti käsi, kes tahtis mind veel aidata, eks teete te arvata siis niimoodi, et tegemist on, need tüübid on nagu juba kellegi poolt kinni makstud, Nad sebivad sind enda bussi peale, neile pole vaja anda või on lihtsalt jube tootavad? Ei, pigem pigem on see, et nad ikkagi saavad selle oma mingisugusele protsendiliselt sellesse, et sa vedasid selle kliendi sinna kohale, sest nad olid ikka selles mõttes, et teiste omavahel liinil ütlemis küll, et noh, et kui üks võitis teiselt üleni jälle seal oma Aga noodi pärast abi pakkumist kätt välja sirutama sai. Seda vaadatakse sellise kurva koera näoga, siin tehakse noh kasvõi siis nüüd annad, ei anna siis viskad midagi või mitte, et oskasime. No praegu jutu järgi tundub, et neil sambes on kohalikel päris okei elu, et inimesed on viisakad, eriti tõmble, Luzakas käib pidu, aga kuidas sa täielikus on, et kas ikkagi on tegemist mingi vaese riigiga ja ja on hästi palju inimesi, kes virelevad vaesuses või on kõik enam-vähem mingil järjel? Raske öelda selles mõttes, et loomulikult, et kui sa linnast välja lähed ja seal, eks seal, noh, aga ma enne mainisin, et ega seal sellist perifeeriasse päris kõvasti, ütleme niimoodi, et kes elavadki nii-öelda sellest, mis maa neile annab ja mida mets annab, et aga küsimus on nüüd selles, et mida meiena, kas meie peame nüüd sellepärast vaeseks, onju, et meil nagu ei ole võib-olla mingisugust suurt palka või teine asi, see, et nad ei oskagi tahta, võib-olla midagi muud ei, absoluutselt ei ela elanud sedasi on harjunud sellega rahul ja häbid sellega nii et körtsel inimesteni muuseumi isegi pärast oli oli mingisuguseid nii-öelda väljapanekuid, mingi siuke asi, kus on nagu oriteerisid inimesi tagasi nii-öelda metsa minema või ütleme sedasi, et, et just et miks me peaksime, et miks, et nagu, et ei aetaks taga sellist nagu mingit mammonat, et tehke parem, olge rahulikult, harige põldu ja elage külas. Muuseumis oligi mingisugune eraldi toad, kus oli üks tubalguse näidatud, et milline elu vanasti olid ilusad hütid ja linnulaulud ja vägev-s oli siis oli teine, kus oli juba Livingston tulijakset juba lõi oma kirka maasse, hakkas kirikut ja mis oli kolmas tuba? La kus oli tornid ja autod ja vinguga selleks, et selgelt rõhutati seda, et roheline on ikka head, mis need inimesed. Kuidas sulle tundus, et mis nad ise oma elust arvavad, mis nad maailma asjadest arvavad oma eluga rahul, et me oleme siin, Aafrikas, meil on võimalus ilusas looduses elada harmoonias või ajavad nad ikkagi taga mingit, et läänemaailma bensiini ja relvi ja kultuuri. Ja ma arvan, et need, kes kusagil seal maal elavad ja nii edasi, need võtavad asja nagu kuidagi väga palju chillimalt need, neil ei ole nagu sellist mingit survet kusagil hirmsasti pappi kokku ajada või, või uusi, ma ei tea. Kas teil on midagi, mida iganes, eks ole. Kuigi see Aafrika suhtumine on üleüldse selline, et, et sa võtad nagu asja väga rahulikult ja elada üks päev korraga ja nagu ei tõmble ja mida iganes nimetati vaata kuidas lähevad ja oled lihtsalt tallad häppi nii-öelda. Et, et noh, võib olla linnas on nagu rohkem sellistest ja noorte sealsed nahavajajad siin puusatada ja mida iganes telekast nähtud, mismoodi asi Ameerikas käibe. Ja, ja võib-olla see siis nagu nii-öelda sunnib neid seal ütleme, rohkem esinema. Aga lihtsalt on suhteliselt niisugune rahulik, ei ole nagu sellist asja, et keegi midagigi ilgelt nukker oleks, talle elu selline on, nagu ta on. Ma saan aru, et te olete seal ka vana-aasta õhtul uuel aastal jutt, kuidas inimesed ka uut aastat vastu võtsid, millised pidustused olid? Me ei võtnud kohalike koos seda uut aastat astronoome mingil määral, see oli kohalike ka, aga, aga meil oli selline üks punt kogunenud seal, kus me elasime, ütleme, millega me nagu kaks venda, kes olid nagu meie toas siis oli, üks oli Lõuna-Aafrika Vabariigist ja teine oli siis Botswana'st, et nad olid siuksed, noh, ma pakuks välja kuskil 40 pluss natukene siukseid erusõjaväelasest, mina ütlen, elukutseid, joodikud, neil oli veel kaks Õpple nagu omal naistega, kes elasid siis nagu teistes tubades ja siis sattus meie punti seal veel üks niisugune paarike Kolumbiast Eesti noored oli, kes oli tegelikult olnud ka vabatahtlikuna tööl, siis ma, kui ma nüüd ei eksi, siis nad olid olnud kusagil Ghana siis ja need olid nagu puhkusele sinna samblasse ennem siis tagasilendu. Ja, ja siis oli seal veel mingisugused mõned vabatahtlikkuse Saksamaalt ja kes, kes, kes selline moodustas sellise meie nii-öelda siis selle grupeeringu ja meie võtsimegi tegelikult siis nagu nendega koos seda uut aastat vastu tuleb kõigepealt ühes kohalikus baaris kus siis tuli see uus aasta seal nagu ikka siukene pubi värk, kui selline asi, šampusekorgid lendasid, šampusekorke lennanud, pigem õllekorgid hambus nagu kusagilt ei leidnud, eriti tekiila tekivad ka ja ja siis peale seda mingi hetk otsustati minna, siis kuna me olime lühistamiseks, seal on siis seal neid hästi palju siukseid, nagu lotsimis ei ole seal linnas sees, võidad nagu väljas, kusagil ongi niisugune hotelliala hotell, aga need on pigem niisugune, ma ei tea, kuidas seda nüüd öelda, konkreetselt, mis sa räägid, on see, kus olid, algasid rahtingud ja sellise jõega seotud jah, nagu sihukene sihuke lots ütleb jah. Ja, ja siis seal nagu jätkus siis pidu põhimõtteliselt hommikuni, et mingi hetk me sealt majandasime ennast tagasi oma ööbimiskohta ja seal istusime basseini ääres, nii, kuni valgeks läks, nii et iseenesest see teine koht, kus, kus, kus oli tegelikult kokku, ma arvan, paar-kolmsada inimest vähemalt või rohkem veelgi, et suur ala täis nagu euroopalik, selles mõttes selline uus aasta vastuvõtmine, mis ikkagi iidseid mängisid ja ja mitmeid baare ja rahvas möllas, eks. Kuidas kohalikud muidu on, meeldime jälle pidutseda või on rohkem ükski tööinimesed või on sellised, et ahju, seda tööd teha küll mingipäev, kuid aeg-ajalt. Ja selline suhtumine üldiselt enamusel neid aafriklasi jänes pole, mis eest ära jookseb, eks ole. Nii et aga samas teiselt poolt jälle ei näinud kuskil jälle järjekordselt puu all keegi kuskil magaksime niisama, lööks aega surnuks kogu aeg midagi tehteid, kes maal on jah, selles mõttes, et ma olen nagu ikka toimetav noh, linnas on ilmselt siis logelemist sellisesse nagu rohkem, et, et seal on sellist kontingenti, kes on spetsialiseerunud Ki turistide tülitamiseleni mingitki sülitavad sulle müüa seal mida iganes maha seal Livingston veel oli, mis nende tööde kiirus, nali või mitte, aga seal üks kõnnitee, mida nad kahe nädala jooksul vist ma olen 10 meetri tervelt 10 meetrit, panime kõnnitee kive maha, mis on nii palju kannid, kõva tempo. Ja kui see käivad, aga kutteli pealsel töö objektil oli mingisugune 30, ma arvan reaalselt, kes tegid nagu tööd tulemusel. Need on põhimõtteliselt seni umbes oligi et ja noh, muidugi seal on sama lugu nagu mujal Aafrikas, et väga palju on ehituse koha pealt on hiinlasi, kes Hiina investeerib kaaslasena teedeehituses, niisugune asi ja samamoodi oli maas ja ma saan viigi samamoodi Etioopias, et tal on selline väga kõva mopi nagu sisse pannud, et ehitame teid ja ja, ja samamoodi oli seal tee-ehitajate töödejuhatajad, olid ikkagi hiinlased. Ma olen enda reiside juures ka hästi palju tähele pannud. Teedeehitajad mujalt maailmast on selline spets kontingent, kes käib, teeb oma tööd. Ma kohtusin Jamaical saksa tee töölistega, kes tulid Saksamaalt ja ma küsisin, kuidas ta siin elu läheb, siis ta ütles, et mis sa ise arvad, et me siin kogu aeg tuleb, orkaan pühib selle tee ära, panime siin poolteist aastat või kaks aastat, teeme jälle selle tee tagasi, pole kuhugi jõudnud ja meil on siin väga hea elu, meil on siin kõik olemasolu, siis me tahame, et see on niisugune omaette seltskonna tee-ehitajad. Välismaalased on selles, et me oleme näinud ja hiinlasi ja kusjuures nii pulli teha nad on ehitanud, on nii kiired nemad võivad kiired olla, nemad ainult juhatamas ja kiiresti. Et seal on nagu see asi, et nad on ehitanud omale, on see, et külad niimoodi aiaga piiratud alad, Jonatownid põhimõtteliselt küll kusagil täiesti lambi kohas linnas seeski, mingi sõidad mööda maanteed, järsku vaatad, on mingisugune kuradi Jonathan ja, ja nad on muidugi kõik selle rasketehnika ja kõik selle nad sinna ise kohale vedanud, et see on nagu Hiinast pärit seal kohapeal. Need on, need oled, ilm on seal kogu aeg, päike, soe roosakas lennukist välja astusin, siis saime aru, et nüüd oleme soojas, et me ennem tegime peatuse nädalase peatuse Egiptuses, et oli ka ju soe. Aga sinna jõudsid tisse, plaksti oli seal 35 kraadi, otse nägemist, sinine taevast, päike lagipähe, kusjuures pidi olema oli küll nii-öelda vihmaperiood selles mõttes, et tal on vist kaks korda isegi 100. selle kahe nädala jooksul vihmana. Kui vihma tuli, siis tuli niimoodi, et nägidki kaugusel maksimumtuli ning 15 minutit ele kõige plaks sinine taevas, päike vastadada. Me oleme täna oma reisipalavikusaatega Aafrikas riigis nimega Sambia, mis on üks tore riik keset Aafrikat, soe ja kena nagu siiamaani olen aru saanud. Räägiks siis nendest vaatamisväärsustest nendest kohtadest, kus te käisite ja mida te nägite, mida te kogesite alustaks siis kõige tähtsamast objektist, mida nimetatakse üheks seitsmeks maailma looduse imest, selleks on siis Victoria juga, millega siis täpselt tegu joaga suure joaga, kui suur ta on. Ta on ikkagi selles mõttes, et, et see oli mingi 1700 meetrit vist endale nii-öelda pikkust ja 100 meetrit kerges ja seda nii-öelda, et ta ei ole ka kõrgem juba, teistpidi kõige suurem nii-öelda katkematu veekardinaga Jõgeval, jah, see vist oli number üks, kus ta täpselt asub ütlema, et ma olen seal pealinnas Luzakas, kus kohtuda jääb, kuidas sinna saada, sealt hakkas, peaksid sa sõitma siis lõunasse? No mitte päris lõunasse, Lynetleme edelasse living Stowni, eks ole, siin on mingisugune mingi 600 kilomeetrit vist, oli päevane trip bussiga sõita. Et jaa, jaa, siis Sambia ja Zimbabwe piiril täpselt ehk siis pool juba siin selle poole pealpool juba on siis nende sambla poole peale ja sealt vahepealt läheb selleni kannimisel sild siis kas on ühel pool on siis samme, teisel pool on, on siin-seal saab ilusti üle, et mõnes mõttes oli Joe rõhul see, et sealt nii-öelda suurem osa on Zimbabwe poole pärast. Et me olime sambes, aga kus sellist suurema suurema osa sellest joast kõrgemad need, ma mõtlen, see suurem osa, aga ütleme, et see võib olla. Tegelikult on asi selles, et enamus inimesi kunagi käisidki kõik seda juga vaatama Zimbabwe poole pealt, eks ole, seal ongi linn, Victoria fools kohe kuhu mindi, aga sel hetkel, kui sind Vabelased otsustasid valged välja ajad jamal kogu see majandus igatahes seal tuksi keerata, siis, siis sellest hetkest hakkasin jälle sambe, pole üldse see areng peale või seal Livingstone areng, et enne seda oli ta mingi mõõdeta küla kusagil piiri ääres, kus midagi ei toimunud. Mõni turisti eksi sõnaga, mul on alati selliste, ütleme suurte ütleme olles väärsust kohal, tekib alati küsimus, ennem seda ei olnud, aga paar korda mul on nagu käinud mingisuguseid asju vaatamas ja Sul tekib sellest mingi oma pilt, et et noh, et see asi on, seal, sa lähed kuskil noh, ütleme looduslik vaatamisväärsus kuskil läbi metsa või läbi mingisuguse Laheda koha ja siis on see vaatamisväärsust seal päriselus on niimoodi, et tegelikult on sinu ümber tekkinud mingisugune tsivilisatsioon ja siis ütleme, see vaatamisväärsus on, ütleme see ümbrus on muutunud, siis ütleme mingisuguse hoopis teiseks, kui ta tegelikult olema peab, mis toimus, kuskohas see Victoria juba nagu asuvad, mis seal ümber on seal nagu laiuvad savannimetsad ja siis läheb üks väike rada, kus inimesed viiakse sinna seda vaatama või on seal ka juba mingid putkad, müüakse seal mingeid asju, jäätist, karusselli, tralla ja nii edasi. Juga kui selline on ümbritsetud, eks ole, mingi väikse siukse kaitsealane, et seal seal nagu karusselle märke nii ei ole, et seal kusagil seal on nagu tehtud küll rajad, kas siis nagu käia, ära märgistatud saad käia seda juba sealt nii-öelda turvaselles mõttes, et sealt üle ülepeakaela alla ei lendaks jah, et seal on mingisugune pure, siit on ette tulnud selline piiramine. Ja tegelikult ta on nagu, selles mõttes on päris muljetavaldav sessi ajal nagu läbi metsa ja siis juba kusagilt hakkab puude vahelt paistma müra muidugi kuulasse juba ikka jupp maad kaugemale. Ja samas enne on jah, korralik parkimisplats, kus on need putkad, kus sa saad omale nänni osta, ükskõik kui kaugel see asub sellest joast umbes jalutuskäik sinna joonid ei see, kes seal häiritud olla. Kuna see juga tekitab põhimõttelise edasi, sul see sajab nagu päise päeva ajal vihmasel kogu aeg. Ehk siis mõtleme, algul mõtlesin, kuradi jama see on, et need puud pakuvad, võtke mingi keep, võtke või rendikeep isegi oma kamoon mehena. Soojad maikad ära, et et ja lähed sinna jõe äärde, sest sealt pritsib nii palju seda veeauru üles, see sajab nagu sisult on nagu vihmasadu, selle iva ämbri, mis omakorda tähendab seda, et sinna ümber on tekkinud aastasadade või tuhandetega siin täiesti sellele piirkonnale mitte iseloomulik vihmametsaga siis noh, seda nii-öelda kaitsevad seal, et, et see on selle joa nagu ümbruses igal pool vihmametsa vahel ongi see nii-öelda sellised rajakesed asjade kui sa oled seal jalutada erineva nurga alt seda juba vaadata. Okei, juga nagu sa lähed sinna ääre peale, tundub terve juganul praktiliselt näha või on sul veeaur nagu nii suur nagu mitte midagi tegelikult ei näegi seal? Ei, sa näed küll, ütleme mingisugust muljetavaldavat segmenti, aga muidugi ennekõike sellepärast, et see täpselt see ongi seesama v Auret. Lihtsalt mingi hetk kaob ta sellises udus särama. Käisime siis, kõige suurem juga oli just selle Zimbabwe poole peal, kuidagi vähemalt tundus meile Sambia poole pealt vaadates. Et sa ei näe lõpuni poolteist kilomeetrit. Natuke ikka keerab ka ja? Jah, et, et noh, seal muidugi pakutakse sulle igasuguseid võimalusi, seda juga näha ka teiste nurkade alt, ehk siis mingi helikopteriga ja, ja ma ei tea, kuuma õhupalliga millega iganes, aga noh, nendest küsitakse mingisuguseid normaalseid summasid, nii et me nagu loobusime sellest pakkumisest. Aga, aga isegi seal niisama seal joa ääres jalutades ja niimoodi leida päris ikka uhke asine. Ja kui minna nüüd ütleme sinna joa nagu ülespoole või siis ülesvoolu, siis sisuliselt seal on kohalikud, et kodanikud, kes on nõus sind sobiva summa eest üle selle jõe juhatama, seal on mingisugused sellised basseinid, kus sa saad, istud sisulised, nagu vaatad ülevalt sealt joa äärest alla istud kusagil basseini päikese jälle looduslikult basseinides. Nüüd mingit süvendikus istuda ja vaadata nagu otse joovad, tähendab üleval ja ei ole siuke kärestikuline jõgi, kus on tekkinud väiksed saarekesed asjad selliseid kiviga looduslikult ääristatud ja nii-öelda vannide asjad või basseinid ja ei läinud sinna me ei läinud, sest need kohalikud olid päris kõvad ärimehed, eks. Et ütlesid meile, et siit üle ise ei saa minna, kuigi mõtlesime, noh, kamoon, tulge eest, me lähme, ma ei tea, kus kohas need asuvad, et seal on ikkagi selle 1,7 kilomeetri pealt üles otsida õiget kohta, eks ole, et kes, kus vales kohas lastakse pähe, sealt minema sealt ääre pealt, aga ma ei tea ju, need läksid ahneks või oli neil piisavalt palju kliente. Diviis vist, kui ma ei eksimägi neli kentaallasele väikseid, nii-öelda Kiilitud tripi ees sinna ja siis me üritasime seal kaubelda nendega, aga kuidagi ei tahtnud seda hinda alla lasta. Meiega kaasas olid needsamad kaks sakslast, kes kohalikuks sambas olite vabatahtlik, et 40 taala tähendab seda, et jagage 10-ga veel kuu aega ja siis veel veel 20-ga, siis oleks nagu normaalne hindeks. Aga need vennad, kohalikud ütlesid, ei sakslased, need olid nii-öelda seal juba pikemat aega olnud ja teine siin, need olid kohalikud too elamisloaga, mis tähendas seda, et näiteks kui turist läheb sinna, tahab seda juba minna, vaata maksabki mädala. Kohalik elanik maksab 2000, mis tegi laias laastus mingisugune viis krooniliste mu ees ja midagi sellist siin individuaal sinnakanti jah, päris märkimisväärne innu vahemike jaheda kohalikule odavam kõvasti see asi, mis on ka tegelikult mõistlik, ütleme niimoodi, et vaene kohalikke ei pruugi ju kusagilt seda 50 taala välja venitada, inimesi oli seal siis, kui te käisite, oli seal palju, käib seal nagu kogu aeg, mingid rahvamassid või rahvast oli kogu aeg, kuna ikkagi on tegu suhteliselt suure alaga, vaata sisse, nagu hajub, ära sinna peale sihukest küünarnuki tunnet ei teki. Jah, et ootad järjekorras, et saaks nüüd ka minna kuskil piiri pealt vaatama, sinna jõuad. Ei, seda ei olnud, et kuigi me nägime inimesi jah, võib-olla kümneid. Aga ka mitte nagu tunglemist seal suuri busse nagu parkla täis ei olnud. Et see on kindlasti koht, kui minna samme seal, see on nagu mast siin asi absoluutselt kindlasti, noh. See on lautseseleks ära ära vaadata, ta on ikkagi noh. Reisipalavik noomima rännakust raadioeetris. Victoria juga sambes jões peetakse koos suure kanni oli ka USA-s suureks kallerifiga Austraalias, Riia Sonera sadamaalaga ning muud Deverestiga virmaliste ja koos tiiri vulkaani ka Mehhikost seitsme maailma loodusime sekka. Sealt voolab minutis läbi 700000 kuupmeetrit vett. 1855. aastal sattus sinna David Livingston, kes oli vaatepildist nii lummatud, et unustas oma misjonäritööd dist sinna oma südame. Seda otseses mõttes. Doktor Livingstone süda on siiamaani maetud Sambias. Victoria juga on poolteist korda laiem kui näiteks Niagara juga luues sellega maailma suurima veekaardina. Aprilli keskelt, kui on kõige suuremad sajud kukub ühes minutis üle ääre 625 miljonit liitrit vett. Nii suur veekogus tekitab kukkudes ligi poole kilomeetri ütle see veeaurupilve, mida on väga-väga kaugele näha. Sambas jõgi ise on Aafrika suuruselt neljas jõgi pärast Niilust, Kongot ja nii kärit. Ta voolab läbi kuue riigi ja tema kogupikkuseks on 2700 kilomeetrit trit. Ta on võrreldes teiste jõgede Aafrikas suhteliselt vähe uuritud jõgi, jättes sellega endale peale väikse müstika varju. Sambesi ülemjooksul elavad tänapäeval farmerid ja kalamehed, kes vihmaperioodil peavad spetsiaalset Kuu. On Boca pidu, et rõõmustada jõe vaimu ninamiiniaamit. Ikka sellepärast, et tulevane saak hea oleks. Victoria joa lähedalt on leitud arheoloogiliste kaevetööde käigus. Me inimese eelase jäänuseid, mis on vanemad kui 300000 aastat. Oleme oma reisipalavikuga siis Sambias. Meil on külas Üllar ja Ivar, oleme käinud, kuigi tähtsamates kohtades võib olla looduspargis ja Victoria joa ääres. Sa tahtsid ennem veel mingeid fakte öelda ja üks on see nende kohalikus keeles, mis fiktoorium fons isenesest tähendab mossi tunniia kohalikus keeles, mis teistpidi tõlgituna tähendas mingisugune mesilassuitsetamine või suitsu suits, mis möirgab. Sõitsin veegia, sõitsin seal siis sellest v lärmist, mis tekitab, eks ole, tugev see lärm on lihtsalt nagu ettekujutus, on seal mingisugune mingi saad rääkida inimesega ikka mingi meetri kaugusel või ei saa selles mõttes, ega ta nii hull ei ole, et ta on ikkagi kosk, eks ole, mis on lihtsalt hästi pikaks venitatud. Nii et noh, et, et ei ole mingit tohutut veemassi nagu ühe koha pealt olemas, siis mina nagu tekitada, et selles mõttes ei ole nagu probleem, aga, aga teiselt poolt sa kuulad seda juba kaugelt ka siis, kui sa seda juga ei näe, seal mingisugune kohin või mühin käib ja seda on veeauru on, ütleme nii, et kui seal Livingstone näha linissonis sinna Joani on üks mingi 15 kilomeetrit või midagi sellistes liinsionist paistab nagu metsa selline veeauru. Nagu pilv jah, jah, niisugune koha peal, saak oksena üsna okei. Mis nad teevad seal joa juures midagi, täitsa kannatab nagu isegi kaasa lüüa on Refting, mis noh, ma nüüd ei oska öelda, vaata meid on ilmselt see Uganda rätting ära hellitanud, mis oli siis nii-öelda Niiluse lätte juures, kus me tegime, et, et seal oli ikka nagu väga-väga vinge. Et seekord oli võib-olla meie jaoks natukene selline õlgu kehitama panev, aga kes pole varem nagu teinud Reftingut või on kusagil seal mingi väiksemate jõgede peal käinud, siis need olid küll täiesti vaimustuses sellest seal. Et ka rahva. Me pidime kurvastusega tunnistama, et ühtegi korda ei läinud parv ümber ja me tegime seda vana-aasta õhtul. Selles mõttes oli päris niisugune huvitav vana-aasta õhtu alguses fraktingu finiš on siis nii-öelda joa ääre peal või? Ei, teise seal seal. Kas mul on algus, kes päeva lõpuks nõrgad on, need kukuvad alla tegeleda on Valbolüvend selles mõttes Räping, sealt läheb edasi samamoodi see jõgi, mis siis nagu vesi river siis nagu eraldab siis Sammed ja siin vaadet. Ja lõpp päädib küll sellises kohas, kus kaljusein, mis sa pead siis 35 kraadises palavuses sisuliselt mingisugust redelit võivad? Umbes pool tundi, võib-olla ei ole seal mingisugused, kas võtta nagu poole päevatrippe, võtta nagu täispäeva täispäev, aga ma tahan seda ta alla tuli auto vastu, et me võtame poole päeva oma, sest et kuulsime, et ei ole nagunii jah, et teine pool pidi olema suhteliselt niisugune lahja jah, sööketi loksutata väga. Ja see jah, tähendas seda, et panime piki seina ülesse see päris jõhker on kõik kaasas päästevest. Aerja kiiver siis tassi seda seal üks asi, mis oli sellesama Victoria pulsiga või selle joaga käib, et et jah, et oli see Sambia Zimbabwe nii-öelda piiri ääres, eks. Me käisime Zimbabwes ka ära, aga see piiri ületaminegi lahe, see oli selles mõttes tore välja, et ütlesime, et me tahame korra vaadata sinna silla peale, mis on tegelikult juba teises riigis poole peal täpselt laukaid, paljudel on neli selgeks anti selline neli korda neli sentimeeter, selline ruuduline pabertükk pandi sinna, tempel kirjutati number neli, sisse öeldi, et näidake seda piiripunktis, mis käisime üle, tulime tagasi. Tähendab, selles mõttes, et hästi nagu nii-öelda lähed nagu riigist välja sisse silla peale on täpselt, on nagu siis pool, et noh, et siit tõmmates silt, et nii, et veel kord siin vaba ja teisele poole ja, ja ka sinna tegelikult lastakse suhteliselt vabalt, sellepärast seal teevad pensiitja mingisuguseid koolitusi svinge ja igasuguseid erinevaid sihukseid atraktsioone seal silla pealt, siis sellepärast nii lihtsalt sinna sai lihtsalt kas selle Victoria Ravding läheb sealt alt, et kas oli võimalus nii-öelda minna sellesse kohta, kuhu see vesi nagu alla langeb? Siis hakkab tegelikult niimoodi, et see Victoria juga ehk siis voolab nii-öelda mingisse kanjonisse Victoria joast tulev vesi voolama kandilise kanjoni algusest hakkab see nagu peale siis nii-öelda. Et siis lähed nagu sealt allavoolu minema joa juures võib, võiks käia, võib käia nagu päeva mitmel alal, et hommikul, lõunal ja õhtul võib-olla hommikul, kes on näiteks fotohuviline, sest et päike ja valgus mängib, et sa saad päeva ühel poolel saab paremaid pilte õhtul ja hommikul, et sa, et selles mõttes, kui sa lähed keset päeva, kui meie käisime, lagi, päike paistis lagipähe, siis võib-olla sa kõige paremaid näiteks piltide kaadrit. Päike on liiga kõva, näiteks, aga foto fotospetsialistid teavad, teavad, kuidas sellest hoiduda, aga siin on võimalik viga aeg minna või pane see midagi nagu kinni vanasse kinni, kui ma ei eksi, siis päikeseloojangule pannakse kinni varakult jälle, samas oli kell seitse väe kell 26-st isegi kuue juba said minna. Aga jah, seda kohalikku küll, et Väige, katsu käia erinevatel aegadel juba näeb nagu erinevas valguses erinev välja lihtsalt et sa võid minna täiesti teise kohta selles mõttes, et lähed mingil teisel ajal Nevaatajaid loba. Me isegi plaanisime, et läheme, aga kuidagi aeg jooksis kraani plaaninalis hea jah. Aga teine asi on see, et siis kord kuus, kui on täiskuu, siis nad väidetavalt hoiavad ka seda parki lahti, nagu saab täiskuu ajaloo minna sinna vaatama juba. Meil ei läinud nii hästi. Seal ei ole meil seda, seda semas pidime loobuma. Ja kui kaua peaks, ütleme niimoodi, et kui tahad lihtsalt seda asja näha, natukene seal kogeda, et kui palju nagu kaua sa nagu ütleme, see kohapeal olek aega võtab, et kui sa midagi nagu, ütleme seal nüüd vaikset basseine ei otsi ja seda ideed on seal ikka, need lähevad sinna, vaata ära. Tore. Pool tundi läheb minema, aga mingi paari tunniga tasub niimoodi arvestada, et, et siis on nagu rahulikult, nii et vahepeal lihtsalt ikka maha ja naudid seda seal, et seal veidi kusagile visata, sinna vette vedeleda, seal natukene jahutada ennast ja, ja käia ujumas ja midagi ujumas. Seal üleval, kus need kohalikud ärimehed üleval ülevalpool ütlesid, et seal on võimalik ennast vette visata natukene seal seal olidki mingid vennad seal ujusid, tegid mingit riket. Sambes jõgi, kui selline selles piirkonnas on, okei, seal ei ole mingeid monstrumeid. Oli, kui me tahtlikult tegema, siis üks ainult seal mingi alligaatori ja krokodilli krokodillid, mingisugune vaikset mõlaga taoti vastu vastu veepinda, siis lööb ka vennad nagu välja kuskilt. Kui nad ka on, et jah, seal on. Aga seal muidugi seal ülevalpool jevi noh, nii madal ja kiirevooluline seal nagu eriti midagi sellist ei ole, et selles mõttes ei ole nagu suurt ohtu. Reisipalavik on täna siis Zambia, sest meil on külas Üllar ja Ivar, kes meil ka ennem rääkinud siin Aafrikast. Eelmine saade siis Etioopiast, täna meil Sambia, rääkisime nüüd kõige tähelepanuväärsemad vaatamisväärsust nimega Victoria juga, räägiks ka loodusparkidest, mis on Sambias täiesti olemas, mida saab külastada ja teiegi külastasite ka, mis te nägite, seal oli, mis seal oli. Meie käisime siis sellises looduspargis, nagu on lõunaga fui looduspark, mis on, võib-olla ta ei ole nagu sealt kõige populaarsem. Loodusvargad on üldse üsna suur, võib-olla isegi mitte, kui ma äkki valetan, aga oli minu arust kõige suurem Sparkiltsemisel samm ja siis nagu on, et ta on siis samme nii-öelda lääneosas ütlemisest, Livingston siis otse nii-öelda põhja pool ülesse minna. Eks me selleks valisime kajatelegi linistonist suhteliselt lähedal, et noh, see on aafrika värk jälle, et ega seal teed kõige paremad ei ole ja kõige kiiremini liikvel liiklemine seal ei ole. Lähme, pidime, olime sunnitud sinna parkima kriminemises, auto rentimise me ja kusjuures autorent ei olnud üldsegi odav lõbu seal siis me otsisimegi nii-öelda mingeid selliseid asju, kuhu saaks nii-öelda kiiresti kohale ja, ja ei peaks nagu väga palju sõitma. Ja millega siis tegu oli? Tegu on, kuidas nüüd öeldagi suure sooduspargiga, kus on kõige metsa savanni, mingi ta on tegelikult ühe paisjärveäärse mehitati, üks hüdroelektrijaam siis paisutati, järv või jõgi tähendab ülesse ja siis sinna ümber on siis nii-öelda ülespoole sellest põhja poole siis nagu põhja, kui Spark ja lõunast kuulan siis lõuna ka fui looduspark ja looduspark nagu looduspark ikka, et kõige rohkem nagu loomad ongi seal selle ütleme, selle ülespaisutatud järve ääres, et seal mujal metsa vahel sa võid näha nüüd vilksamisi üle tee jooksmas, aga, aga ega sinna metsa sisse nagu eriti naljalt ei näe nagu. Ja teed on sellised mõnusad liivased, sõitsime juba siis vaatasime, alguses algas asfalt teiega sellest kruusateeks, siis läks vaja siukseks kommuni kaheroopaga teeks siis kadus üldse tee ära vahepeal, et ma mõtlesin, et kas ma ikka olema õigel teel, et kes selle väravasse kohale jõuda ja ja siis, kui väravasse kohale jõuda, siis öeldi, et siis sellest samast väravast oli viimane inimene läbi käinud kaks nädalat varem või midagi sellist. Et need olid soomlased soomi? Jah, vist oli, me vaatasime seal kusagil kohalikest punktist ehk et jah, et kus oli kirjas, et ja sellega see lugu, et noh, praegu on vihmaperiood, mis tähendab seda, et tegelikult näiteks kõik ööbimiskohas seal pargis olid kinni et meile ka sedasama Kaipuk järgi, mida me kasutasime mööda sambaid ringi liikumiseks, et oli kirjas, et on üks väga hea koht, mõnus loitsud salsa. Me ootasime hetkelt päev otsa kuumaga saanud, et seal saad siis juba natuke võta külma külma juua ja niisama võib-olla pesta ennast natukene näiteks oletama, aga kui me sinna kohale jõudsime, olime veel teinud selline põhiteest kõrvalepõike siukse paarikümne kilomeetrise või noh, mis ei, mis paari tund aega sõitu seal mingi viis kilomeetrit. Et siis tuli välja, et tegelikult põrandaid üles kistud ja meie siin valmistume hooajaks, et ei, täna ei ole midagi, mis te tegite, siis? Ütlesime aitäh ja nägemist. Käsi lähevad, saa vestlusest, möödas on kaks asja, mis jäi nagu väga eredalt, sest looduspargis veel üks oli see, et sõidad chievilon aknad lahti, eks ole, ja kuna see liiva liivatee siis sealt tuleb esiteks selline räigelt sellist liiva tolmu sisse peenikeste ise niisugune nahkanud, niiske, higine, konditsioneer laudelisi töödanud, tegelikult puhus kuhu sa midagi, ega mitte midagi. Ja, ja siis tekkis niisugune mõnus selline porikiht, nagu peale seda tunneks, aga kleepimine, siukene, mõnus, siukene, mehelik, tumedam. Ja teine asi oli see, et ja seal ei ole mingit tohutult nagu mingid äraneetud Nõmme tuli, siis sõitsin igalt poolt nagu lõbusaks, kihvt poolsus toitavates ei, taga oli see hea lugu, et kiirusest oleneb kus kiustaks, umbes alla 30, mis oli enamus aegs, nad olid, lendasid mööda autosalongi ringi, kui sa kiirus suhteliselt siis vennad olid vait, olid nagu akende küljes kinni. Ja siis kui kiirus oli alla, siis sa tapsid näid, siis oli natuke vaikuse tegid mingisugune ühisrünnaku tuli korraga. Täiesti müstika, hakka arvama, et neljani organiseeritud rünnata. Siis on see, et, et need nagu tekid, siukest jõuetud vihaselt alates sõitsin kusagilt alt jalgade pedaalide juurest seda kätte ei saanud. Täiesti selline nagu närvi ajas, nagu vihale hakkasid juba neil tapmasel. Aga jah, selles mõttes, kuna sa teed, olid sellised liivased. Nii et isegi meil oli nagu suht-koht kõrge džiip, mis käis ikka vahepeal pidevalt põhjaga mööda seda teed nii-öelda. Kas need Euroopa tulid nii sügavad, lihtsalt sellised ei olnud midagi teha saanud kiiremini sõita, noh, et, et ei saa, seitse seal mingi 20 30 mingi mõne lõigu peal isegi sai 60 kätte, aga siis oli juba nii ohtlikke. Kuule või, kas ma saan õigesti aru, et te läksite sinna parki siis kui ei olnud eriti hooaeg? Seal eriti kedagi ei olnud, mitte ei olnud eriti kedagi meist, ei näinud kahe päeva jooksul ühtegi inimest ja te käisite seal kahekesi veel tuli ka mingi kiitu, 20 kahekesi anti meile, registreerisime väravast ennast sisse, registreerisime auto ära, maksime oma asjad seal ära, siis öeldi, et nüüd kükke, minge, ärge tehke seda, seda, seda autost välja. Minge ärge teedelt kõrvale minge. See teedelt kõrvale mineku värk on ka nii, et lihtsalt mõni hetke tee kodus ära, reaalselt kõik teed ei ole ja niimoodi oli näha, et ühe korraga sõidame, vaatasime, noh, meil oli muidugi mingi kaart oli kaasas, eks ole, seal GPS onju, ja seal selles kaid pukis olid ning koordinaadid mingite tööriist. Ja ühe korra sõidame meie, vaatajad, Ohne tee paari panna sõidame edasi vaatama, kuhu viib, et, et kusagil kusagil loovad ja lõpuks olema endas sellise esimesel päeval ei olnud nagu suurt midagi näinud, tol hetkel ei tee nagu ka jälle järjekordselt läks järjest kitsamaks ja kitsamaks viitsimist lõbuks, keset vaatasime, keegi on sõitnud meie seest läbi muru, sest muru pealtnäha et jälle muru oli natukene maja kohal painutatud, ehk siis läks nagu helerohelisem, vaat Kaczdriituvust läksid rattad. Sõitsime nagu seal, ma ei kujuta ette, kaua vist mingi 102 tundi ja mõtlesin. Kui nüüd need jäljed ka ära kaotada ringi ja sa keerata puude vahel metsas kusagil julgenud, väga nagu tallata, et kui midagi juhtub, seal suhteliselt kett, oota kaks nädalat tulevad järgmised vennades. Jõudsite ööbimiskohta, mis oli suletud, kus te seal olite? Ööbimiskohta iseeneses, kus me päeval minna tahtsin, suletud oli lihtsalt selline, aga mõtlesin, et lähme lihtsalt, leiame oma esimese külma joogi, tunneme mõni tund nagu mõnusat, lähme vaatame edasi, et ööbimiskoht oli seitsme, tegelikult saab pargist välja ööseks mingisse lähedal asuvasse linna sinnasamma, kus see hüdroelektrijaam oli ehitatud, eks tamme tähendab, et siis läksime sinna ja seal tegelikult saime päris head infot selle koha pealt lihtsalt ühelt briti härrasmehelt, kellega me nagu linistamis saatsime kokku rääkimast väljas ka käinud sellest suitsuteate, et seal on selline koht nagu tämbas, fraksin, kes aus või siis ühesõnaga kunagi nagu nende tammi töölistele ehitatud nagu elamiskohad ja töölisi seal mingeid vaja ei ole seal trendiase, see elektrikompanii või kes iganes haldab seda hüdroelektrijaama seal siis see nagu rendilised välja neid majasi seal. Ja, ja ütleme ausalt, et kui meil seda infot poleks olnud, siis seda niisama nagu üles ei leia selles suhtes isegi kohalikud ei teadnud, kui sa küsisid, et kuskohast sihuke asi on, kõik vangutad pead või? Ja, ja Eino lõpuks ikka sealt üles leidsime õhtuks ja sai seal nii-öelda ööbida ilusti ja seal oli mingisugune kohalike tammi töötajate mingisugune, ma ei tea, sihuke piljardit, saal või selline koht või selline, kus siis kus siis siuksed. Karastan karastanud maid, tammi, töölised õlut, jõid õhtul ja piljardit mängisid ja, ja vaatasid telekat või mida iganes. Selle piljardikohaga oli see tore lugu, et siin toonikane kastide ookesse ja profülaktiline malaariavastane tootlikkus on väike törts ravi sees, eks ju. Et mõtlesin, et võtame, siis tsin toonikutel palju tahate, kaks siis toodi kaks pudelipudeli kaupa klaasiga ei saa, sorry. Meie ava ei jää midagi muud ületegijaga Teeellelutrimaid, et jah, selles mõttes ilusat mõtet, aga proovime rummi, pudeli kus kõik asjad selline pudeli kaupa. Paljudes lagunedes ütleme loodusparkide külastust, tamise juttudes, mida mina olen kuulnud, on hästi mitu korda ära mainitud, see, et tuleb siis ikka kohalikke umbes giid kaasa, et muidu te eksite ära. Muidu te teate, näete, seal ma tea, hätta surete ära. Mina olen aru saanud, et see on nagu niisugune gaasi, mida sa pead kindlalt võtma või on see pigem selline, et kohalikud tahavad ikkagi oma mingi pappi välja teenida. Et kas teid lasti niimoodi sinna minna, öeldi, et kasvõi loomas oma meest kohaliku kaasas polegi või keegi isegi mitte ei küsinud. Aga tead, mis on, seal on see asi, et see oleneb ka nendest nii-öelda rahvuspargis tõenäoliselt need on kohad, kuusin lastagi ja on kohad, kus sa võidad vabalt ise sõita. Ja, ja mõned päevad ja siis on muidugi alati variante nii või naa tõstetud, kui ka seal oleks mingi vend kaasas, on, oleks nagu ilmselgelt üleliine. Nagu poleks mitte midagi, nagu ta oleks Barnerakud lähenemine, variant mis teie kahepäevase savanni tripi või ütleme, looduspargi tripi nii-öelda siis saak oli, mis loomide nägite, tähendab armuda, armuda parvundiga tikutopsivõtjate kaaslane, helistan omal ajal seal täpselt kõige võib-olla eredam hetk oli selline, kus siis üks nii-öelda elevandikari läks täpselt neil nagu auto nina eest läbi ja, ja siis seal lõbus tuli niisugune, tõenäoliselt siis selline selle karistatud patriarh, kes siis pasundavad natuke meie peale, lehvitas kõrvu ja oli sihukene vähekene jälle tigedam sellega aru saada, sest seal karjas oli ka nii-öelda väikesed elementideks lapsed siis nii-öelda, et, et ju see selline nagu sihukene hirmutas meid nii-öelda. Küll ütleme oma maa peal kuskilt metsast ütlesid, et me sõitsime mööda seda järve kallast üks teel, eks sealt, ja rahulikult vaatasime ringi, pea ülevalt luugist väljas, püsti, fotoaparaat käes, eks, et teha mingeid pilte, siis oli näha kaugelt, et vennad tulevad, eks maha, panime auto seisma, rahulikult kaamera taas kätte, siis läks meie nina eest noh, paarikümne meetri kaugusel natuke lähemalt siia-sinna läks kogu see pea kolinaga mööda, kus järglased asjad ja siis oh nüüd on kõik, tuli kõige suurem täpselt erastamise nii-öelda nagu alfaemane alfa, alfaemane tuli sealt, eks tuli meie suunas, lükkas oma kõrvad laiali saba tagant sirgu ja siis karjus, eks ju. Tegelikult kas filmi pealt on näha, kuidas ma tegelikult kaamera mul läks enam-vähem käest ollus sitta oli käik sisse ja tagurdama vaikselt, et noh, et ära nüüd, et see vend oleks tundlik, oleks lükanud meie pajero katusele, võib-olla inimesed teagi suurema vea sellest arvavad oh elemendid need ja rahulmeelsed loomad ja nii edasi, aga kui sa nüüd kuulad nende safari giidi ja ütleme, need inimesed, kes on nagu seal loodusparkides kõvasti aega veetnud, nende jutt, et siis tegelikult tuleb välja, et väga suur oht on see, et ta läheb tüli norima tegelikult element või, või kui, kui talle midagi ei meeldi, noh ütleme elementidele pidanud üldse meeldima see, kui sul on selle otsas kükloop, taskulamppidine või vähemalt väga võimalik meile annaks seda küll ei olnud nii, et selle koha pealt välja midagi kaevuri kiiver. Peale elevantide veel mingid noh, kõvasti oli igasuguseid kitsendusi või mingid antiloobilisi siukseid asju, eks ole, mina ausalt öeldes kõigil vahet ei teegi, noh, sõbrad olid, eks ole, jõehobud eemalt jah, jõehobusid pühvleid, ahv või mingisugune suur moraan, loivab, tõsiselt isanena sarja autoga sõites vaatasid kilpkonnadele peale sõidakseks kõndisid, tähendab, nemad panid oma nende rada oli sama, mis nagu auto digisa Roobaslased rahulikult see asi ei vaadata, seda siis oli mis. Looduslaps, kes kari oli, kes meil nina eest läbi läks, aa need tuues sead, jaht. Et tüügassead olid, kes seal jooksid ringi, niimoodi vehkida, elu nagu elu käes, aga, aga mida ei näinud näiteks mida sa, britti härrasmees näitas pilte, kus tegelikult siis kas lõvidest kellelegi nende silme all murdsid mingisuguse, anti lobil kellegi maha, siis maiustasid mees kui kiskjaid ei näinud, aga seal on nagu, ei näinud, aga seal on ka selles mõttes asi, et looduspark, et väga suure õrna mets ehk siis nagu metsas on niikuinii raske märgata. Seal oli tõesti nii, et sõida see tasku, vaata lehtede vahelt, vaatab seal kahe meetri kaugusel pühvel vastu või midagi sellist, et ei pruugi üldse tähelegi panna. Teine hetkel tegelikult me olime küll päeva teine pool, aga ikkagi nagu väga kuum on ega need vennad seal seal niisama ringi enamus, enamus olid kõik varjus nii-öelda kahtiga festivali seltsimees protsentuaalselt Monaco seedib ja, ja see tähendab seda, et kuna oli esiteks oli nii-öelda see vihmaperiood, siis teiseks oli see lugu, et kogu selle nii-öelda sellel tasandikul, kus nagu enamus loomi oli vaidlemisega lagedal maal oli see, et rohi hästi kõrge, ma arvan, mingi meeter isegi rohkem. Nii et noh, mina arvan, kui sinna sisse mine siin, kui rinnust saati oli ta rahulikult, noh, et see võibki olla kusagil pikali olid, siis sa ei näe seda muru sees nii-öelda otsima ei läinud jooksmist, aga fakt on see, et inimene sinna, noh, kas või sellesse samasse loodusparki läheb, et ütleme, võimalus loomi üldse ei näe selles toimunud. Ei, seda ei ole, noh, kõik oleneb muidugi selle kodaniku enda intelligentsitasemest selles mõttes, et mida kusagile oleneb, kuhu ta sõidab, noh paraku ainult jäädki seda tiirutama sinna, metsa, kuhugi puude vahele, siis võib tõesti juhtuda, et sa ei näe. Aga sõidad sinna järve äärde, siis Järvarasand nagu seal on 100 pluss loomulikult see on ju koht, kus nad joovad ja teevad, on ju päris noh, ütleme, suured karjad, selge see, et seal ei ole mingi sellises rohkuses neid nagu kusagil Koron koroos või ketis, eks ole, et, et seal on nagu väiksemad karjad, aga siiski piisavalt palju on neid loomi. Et oleks tore vaadata. Kas sellist hirmu ei olnud, et umbes, et vahepeal sõitu autoga teeks väikse peatuse ostuks välja pisiks siia rohu sisse? Horrorit ei olnud, et autosse ei vaata ennem ikka ringi igaks juhuks, kui selge see, et vaatad ringi korraga, aga mingi pildistamist siis edasi. Tubli paar korda välja küll ei teinud, et paneme seljad kokku, siis on 360 kraadi kaetud, et ei, ei oska nagu seda ohtu niimoodi ei, seal ei all, selles mõttes nii hull, nii hull see asi ei ole, ega seal väga ringi muidugi luterlikule haiglatega, aga ega seal ei olnudki nagu kuhugi minna, kui, kui kust midagi vaadata. Ta oli sinna, said sa autoga ligi oleme oma reisipalavikuga siis Sambias oleme käinud, kuigi tähtsamates kohtades võib olla looduspargis ja Victoria joa ääres. Me oleme mitu korda siin ka Livingstone, me rääkisime ka saate alguses linnast ilusa hakkas ja, ja teine linn siis Livingston, mis on siis, kui sa inglise insener ja noh, mõnes mõttes ka maadeavastaja järgi nimetatud. See on ka mingi suurem linn või on ta niisugune väiksel lind, ma saan aru, et on üks niisugune pidev, kuhu minna, et siis sealt saab igale poole ka tõmbenumber, jah, aga see on ju nii-öelda see värav selle Victoria foolse juurde Victoria joa juurde. Et eks ta kohalikus mõistes on ikkagi suhtkoht suurlinn, et ta ei ole veel mingisugune selline noh, ma ei oskagi jalgsi kõndida ühest linna otsast nagu põhimõtteliselt võtab võtab aega, võib-olla tunni-poolteist, aga küll ma isegi aktsionile, noh, seal on Aafrika on kolm tundi. Aga igatahes mingisugune väga suur linn selles mõttes muidugi ei ole. Ja seal on Livingstone muuseum, millest ma põgusalt rääkisin. Kas seal maja, kus Livingston elas, lihtsalt mingis maastatud muuseum pigem on, ma arvan, et see mingeid majas, Teetud muuseum selles mõttes, et vaevadesse Livingston seal elas, päris suur hoone seal inissoni muuseumis, seal ei ole mitte ainult see living stoni nii-öelda väljapanek, et seal oli ka mingisuguseid muid ala, kui ma ei eksi, siis oli äkki mingisugusesse kooliõpilasteni kunsti seal välja pandud ja midagi sellist mingeid tantsu, jajajaa, mingisugune tants, tantsukultuuri kohta, mingeid eraldi ruumid, tantsupidu või mingi asi oli seal näidata mingit neid kohalike kohalike tantsuvideod nii-öelda ja nii edasi, ütleme pigem tuli Sambia muuseum, mis oli Livingstone nime täpselt täpselt jess siiski oli ka seal noh, nii-öelda living sonile pühendatud sama seina peal üks suur maailmakaart, kus eesti ilusti ilutses nagu ja noh, maailma osa ikka ikkagi on, et ka nemad teavad, teavad, teavad vähemalt sealt kaardi pealt, et näe, kusjuures sellega Eestile tuleb üks selline lugu meelde, et kui me olime seal, tulime tagasi, viimane õhtuses lopsakas olime, siis korraldati seal viktoriin mingi sellest läpakat, siis lihtsalt mingi traditsioon, lähmegi, traditsiooniline seal koolis nagu kohalikud kokku ja siis kohe nagu kohalikud valged, kes siis tuli nagu kuna kõik olid aastavahetuse ajal ära olnud, seal tuli nagu selleks ajaks sinna nagu uuesti tähistama nii-öelda. Ja, ja seal Turiis tehtiv tiimid, siga, tiim maksis mingisuguse kopika sinna ühiskassasse nii-öelda, mis läks siis pärast pagan seda teab, kuhu kohta see läks. Aga, aga, ja, ja noh, meie tegime siin mingi tiimi, oli mina, eks ole, ja siis oli seal üks osata võis olla äkki Ameerika härrasmehe kanadalase kana, Kanada õli, Kanada härrasmees, natukene vanem. Ja siis oli mingisugune Brasiilia, ei eikusagilt mingisugune kaks mingi paarikali kusagilt veel, ma ei mäleta kus. Ja siis oli mingi 100 küsimust, üks küsimus, lipud, seal lippude küsimuses oli ka eesti lipp sees. Siis see klient, kes korraldas seda, ütles, et no pagan, kui ta kuulis, et me Eestist oleme, siis näed ma just mõtlesin, et ma panen selle eesti lipu siia sisse, et seda niikuinii keegi ei tea, täpselt satuvad kaks eestlast muidugi, sest sellega, et me saime siis eri nagu eriauhinna selles, et me Eestist oleme seal viktoriinile pluss hakkas millegipärast ujus sealt välja kõiksugu kohalikke kodanikke, kes te olete nüüd Eesti, kuid ei tohi nendele joogi välja ei võta. Ja niimoodi käis õhtu läbises. Nii et nad olid kuidagi kokku puutunud, et tõenäoliselt keegi seal oli see, et külmkapi küljes oli väikene Eesti lipp ja seal oli elanud mingisugune neiu, kes oli olnud ka Eestist pärit, helist neli kuud seal elanud ja ka mingit vabatahtlikku tööd teinud nagu ja oli selle sellega nagu eestlase suve mulje jätnud. Super FD oli, tee oli ilusti nagu sillutatud sillutatud ja on veel mingisuguseid kohti, kus te käisite ja arvata, et inimene, kes soomlasele peaks seda sealt ka läbi käima seda loodusparki, mida meie valisime, võib-olla ei oleks nagu seal on kõige parem valik, eks ole, aga kuna ta oli neil, panime lingist Tonys ja jäi meile nii-öelda tee peale, siis otsustasime võtta selle variandi. Aga muidu siin on nagu selliseid kuulsamaid looduspark praegu nimesid nimetada. No ma lihtsalt ei mäleta neid, ausalt öeldes, medalid on nagu Luzakas mingisuguse tunni paari tee kaugusel, aga nad annavad siis teisele poole, eks sellepärast on jaganud ka sinna minema, et kuna lihtsalt transport võtab kõik aega ja ja nii edasi, et kannatab nagu minna, et noh, natukene eelnevat kodutööd teha ja vaadata, et kus nad, need nii-öelda kuulsamad looduspargid on. Ja, ja ilmselt võib-olla on siis räägitakse, see sinna ise ka paraku ei jõudnud lihtsalt ajapuuduse tõttu see Kariiba järv, mis on siis, kus on siis samamoodi tehisnii-öelda järgmist on üles paisutatud jällegi mingi tammiga. Et selle ääres pidi olema päris nii-öelda ilus ja kena, et seal natukene niisama chillida oleks, oleks täiesti soovitada testimise Livingstone või oli see nagu hea kohtad või veaasi, et me olime lindistamise mingisuguse ajaaegsed noh, omast arust olime juba nagu olnud päris palju, eks, et kolm-neli päeva või viis päeva, eks rabeled seal vaadanud seda Jugaja kohalikega seal sõbrunenud ja nii edasi ja läksime siis hüüdes nagu maksaks ära, et paneks nagu kesklõhusteks ja siis öeldi, et oi, te olete toonud siin juba nagu piltlikult poolteist nädalat. Mismoodi, et tegelikult me olime kahe kaheksa päeva eest ja siis hakkasin kokku lugema näppude peal täiesti reaalselt võtsime, kalendrites on, kohati tulebki välja, et ongi kaheksane aeg, selles mõttes nagu meie jaoks nagu seisis ja hea ja lahe ja mõnus oli olla nagu et see oli see, et noh, see seltskond mõtleme, sattus lihtsalt, ilmselt nii hea kaader ka, kellega seal koos selle eest, et need koomikuid sealt Lõuna-Aafrikast, Botswanasse ja kellele suuri kuulerbox selline kaasas, ilma milleta nad võisid, mõtlesin, ühtegi sammu ei teinud ja ja, ja siis ma arvan, see bassein oli hoovis ja päike paistis, mis sa veel tahad? Jah, et sai seal nagu sedasi muidugi käin seal Livistoni ümbruses ja noh, nagu ikka ühe päeva võtsite projekti, et läbi on muuseumis ja teine Me lähme vaatame seda juga ja jah, nii need päevad nagu läksid seda sündmust ja saame siis ja noh siis muidugi sinna sisse see vahetus, mis tähendab, et noh, siis oli Rärting, aastavahetus, põdemispäevane ja nii edasi. Et nii, nii ta umbes läheb ja nii see tülise kaheksa nädalaga kokku sellega üks asi sellel inimesteni kohta veel see, et Aafrikas mitmes riigis käinud, eks näinud mingisuguseid asju, aga, aga mis tundus nagu, et ei ole nagu päris aafrika moodi oli see, kui ma olin veel inimeste toonis, siis seal oli selline suur hüpersupermarket kohe üle seenel üle tee, kus oli kõik, mida sa tahad, kuni selleni välja, nagu meil on Lähed mingisugusesse, kaubandus, suurde supermarketisse, sooja valmistoidulett on, eks, et võtad oma liha, kartul, vorst, mis tahad seal täpselt sellised nagu meie margid või see on muidugi ka kusagilt Lõuna-Aafrikast tulnud ette, et tõenäoliselt ta ka iseenesest nagu et kuskil mujal Etioopias näiteks. Härra unistaks. Reisipalavik on tänasest Sambias. Meil on külas Ivar, Üllar kes meile tutvustad, seda ma küsiks nüüd natukene praktiliselt poole pealt ka, et olen mitu korda rääkinud siin transpordist ja tohutust ajakulust, mis läheb mingi väiksema läbimiseks ja kuidas ta seal liikusid. Võtsite oma auto, et käia looduspargis, aga enne mainisid ka, et autorent ei ole seal üldsegi mitte mingi odav asi? Jah, autorent oli siis, kui ma ei eksi, mingisugune 110 dollarit oli päev pluss siis tuli juurde 30 senti uda senti siis kilomeetri pealt. Päris kallis, see on päris kallis, arvestada seda, et selle kahe päeva vahetasin pargis, me ei teinud nagu väga palju üleliigseid liigutusi seal ütleme selle üleriigilise sõite sõitsime maha vist mingi 800 kilomeetrit. Nii et ega ta odav ei ole seal jah, seal pole midagi parata, aga teistpidi see on ka nagu nii-öelda nagu meie viga, et me reisisime kahekesi. Neljakesi, eks, et siis on nagu suhteliselt normaalne, eks, aga ühest linnast teise, millega liikus rongiga bussiga, tõsi kõik kasutasime Aafrikas kasutanud ikkagi bussi, siis olla nagu kohalike inimeste keskel, eks, aga selle bussiga on üks selline hea fakt, et kui, kui praegu panna silmad kinni mõelda müükkamine, tavaline kaugkaugsõidubuss, eks, et Tallinn-Pärnu siis paremal on kaks, kaks kohta ja vasakul on kaks kohta, siis siis Sambia bussid on sellised, et Bush on sama lai, saab yksamalai piltlikult, aga ühes reas on viis inimest, ehk et paremal pool on kolm inimest vasakul kaks ja need toolid on selle võrra siis nagu kitsamad, kui meie kahekesi kõrvuti istusime, siis pool mind oli nagu vahekäigus. Seal nalja ei olnud, et midagi on väga-väga sellesse tavalise bussi läheb nagu tunduvalt suurem. Tagasi sõites bussil oli see käetugi üles käin, pidime sinna vahele ära mahtuma. Aga rong, rongi me korra mõtlesime, et äkki saagast Livingstone sõita rongiga, aga siis selle plaani matsime väga kiirelt maha, seesama kui buss sõidab seda maadist, mingisugune Q7 seitse tundi, pigem siis rong sõitis, kui ma ei eksi, mingi 36 tundi või midagi sellist päevi. Põhjuski laev ja ja ütleme, kui see transport on odav või kallis, ei see bussitranspordiga ühistransport suhteliselt odav, sest nad peab ikkagi võtma arvesse seda, et enamuses sõidavad sellega kohalikud transpordiga, nii et selles mõttes seal nagu, et ei ole nagu näiteks mitte nii, kui nii, kui seal Victoria foosised on kohalike hinde on anduri siin, et siis bussi ja puhul seda ei ole. Üks fakt selle transpordiga oli see, et kui ma elussakas jõudsime, läksime lennujaama, siis lennujaam asub pealinnast, siis noh, paar-kolmkümmend kilomeetrit eemal keskmiselt siis sinna ühistransport ei sõida, vähemalt meile öeldi igast kõigist erinevatest kohtadest, kus me küsisime, et ainuke transport takso need linnast sinna saada on võib-olla vähe lihtsam, et sa võtad lihtsalt selle mingisuguse minibussi peale, mis sõidab selle lennujaama otsast mööda ja siis sa pead nagu seal õiges kohas maha minema, aga no halloomees kohta oleks ära tundnud. Et tegelikult oli jah, et takso on nagu niisugune ainuke variant ja, ja kui sa eriti kui sa lihtsalt maha tuled aastaid just lennuki pealt ja veel väga ei ole veel sisse jäänud elada kohalikus valuutavahetus, sest nagu raha ära vahet teha on ju veel nagu päris ei saa, mis läks siis siis seal on ja taksojuhid ärimehed jälle muidugi jah, need esimese hooga oskavad päris hästi küsida seda pappi seal taga kaubelda nendega midagi, mis, mis, mis sõit jaamast linna maksis, tahtsid saada mingi 40 taala, algul aga pidin leppima 20-ga kuidagi sedasi, et ma praegu päris täpselt ei mäleta. Tagasi tagasi tulime küll 20-ga selles mõttes linnas nagu siin võib-olla läksime kuskil 32 jah, 30 umbes seda vilja. Nii palju, kui ma ennem kellel Riisorghi tegin, ennem, siis ma sain aru, et hinna poolest on Sambia natukene kallim koht, kui kõrvalmaad on. Annan, et ega ta selles mõttes nagu Aafrika mõistes odav maa ei ole, et hinnad, sa võitsid jah, et hinnad võib-olla võiks võrrelda juba isegi nagu eesti hindadega selles mõttes. Vähemalt turistikohtades ütleme sellises nagu populaarsematest kohtades on tõenäoliselt, kui sa lähed kusagile mingisugusesse lambi, linn nagu sinna kuskile valge inimene sinna niisama ei roni, et see seal on nagu teised hinnad. Aga samas isegi näiteks noh, näiteks kas või seesama see tammi ehituse mingisugune, kes ossi, mis iganes seal oli, kus ööbisime siis seal oli näiteks sama hindel Jevimisel, kui oli Livingston. Ja see oli umbes 12 dollarit löö näo pealt, välisnäeb, et noh, mis ei ole nagu väga väheseks Pacersi kohta, kui sa võtad 12 taala öö nagu siis peaks mainima, et see on ikka veel ligi kaks korda kallim, kui, nagu muidu võiks, võiks nagu eeldada, ütleme niimoodi. Ja pigem pigem võiks see 12 saal olla nagu selline nagu toa hind, eks ole. Aga, aga muidugi seal oligi selles mõttes, et seal limistonis oli võimalus käia ringi, otsida mingisuguseid odavamaid kohti, et seal oli mingisuguseid siukseid vähe, vähe nagu soodsama hinnaga kohti ka, aga no oleme ausad, et kuna meil oli seal plaanis aastavahetust veeta selles samas kohas, siis nagu vaatavad, peaks olema siukseid mõningaid. Elementaarsed asjad olemas, iseenesest seal söögitegemisvõimalused, siis bassein ja muud asjasse seal kliimas ilma ilma nii-öelda veeta, kuhu sisse hüpata nagu raskemad vastu pidada. Ja ütleme nii, et seal kohalikus rahas ikka makstakse, et võtavad nad mingid välisvõlutud, kui vastu mõttekam ikka kohaliku rahaga seal dollar on üks, millega seal ka päritsevad, et ka tänava peal näiteks Livingston pakutakse mingisuguseid asju, siis hinnad on saladuseks. Aga tegelikult on see asi, et nii palju kui minu kogemus näitab, et igal pool maalne ikka alati kohalikesse soodsa maksta. Ei ole mõtet hakata sellennetuaalades vahete kohalikele maksta, sellest krediitkaardi paned kõvasti sügavale seljakoti ahaa, vastu v näiteks Visa on täiesti aktsepteeritud ja MasterCard ka näiteks sealsamas selles supermarketites maksid kaardiga rahulikult silmi pilgu. Ainuke Sandes on see pull lugu, et näiteks pangaaparaatidest ei saa Mastercardi etet, viisaga saad masserkaaliga, siis sa pead otsima panga, lähed pankasid teoses vaimivasse sealt läbi, eks ole, nagu teevad niisama nagu kaardimaksja, siis maksavad selle selle papi nagu sulas välja. Ennem rääkisime põgusalt seda ka, et viisat ei ole raske saada, selle saab piiri pealt piiri pealt. Mingisugune 50 taala vist ja lähed jalutad mingisuguse naeratava piirivalvuri juurde, kes põhimõtteliselt ei küsi su käest midagi, ütleb, et ah kaua oled koos, tahad viisat? Selge, palun vaata. Millised on veel mõningad võib olla ettevalmistused, soovitused inimesele, kes samblasse nüüd kavatseb minna. Ma ei tea, kas lähiajal saab. Aga minge kindlasti, kui lennukid lendama hakkavad. Mis oleks need soovitused inimestele? Üks üks on jälle see, et et kui ei ole üldse Aafrikasse natuke sügavamale Aafrikasse kaugemale kui Egiptus minna, et siis pead ikkagi natuke mõtlema, et et kas see, kas riik või asi sulle sobib, eks, et sa võiksid valmis olla natuke sellisteks ootamatusteks. Kui, kuigi näiteks meie käisime oma, rentisime auto, sõitsime sinna rahvuspargis, et sa tead, et sa matud mingisuguse muda ja mingisuguse tolmukihi alla, eks, et sa saad pesta näiteks alles 10 12 tunni pärast. Ja nii edasi ühe päeva, kahe päeva pärast, eks, et sa pead nagu sellisteks väikesteks võib olla ebamugavust, eks nagu valmis olema. Et transport tõesti bussiga kuus tundi kaheksa tundi istub selles kitsate Sistmetes järjekordset, ole selleks nagu valmis. Teinekord rääkisite ka Etioopia reisist sõitjatele. Bussisõit kestis kaua aega, sisustate selt, kui te bussiga esitan, mina ei tea, oleneb nüüd ajas selles mõttes, et, et tal on palju valinud ka sellised, et teha nagu ööd rippe öösel magada, tuled kustus, magad kui, kui lastakse. Päeva nüüd ma seitsme päeva läks, päeval on see, et ega seal ei ole lahvatada, see ikkagi jälgin ümbrust, siis lähed, kui peatused, nad teevad ju päris tihedalt, tead, siis ronid välja, selt vaatad, ostad omale mingi võibolla mingisuguse külma joogi või mingi muu vilja või midagi sellist ja ja nii ta vaikselt läheb, et buss peatub, siis tavaliselt tulevad need banaani, mine tea, mingi muu asjamüüjad tulevad sulle kohe bussiakna taha lukkude maka lahti, lükkad oma raha välja, saad kobara banaane ja läheb edasi ja lisaks oli see, et seal bussisõidu peal tehti nagu mingi hetk sihuke pikem peatus ka nagu süüa osta viidigi mingisugusesse siuksesse nii-öelda ma ei tea, grillkohta või siis nii-öelda kohaliku hamburgeriputkas sedasi siis kus, peab mainima, et nende nii üllatus, kui seda ei ole, aga mina üldiselt siukse asja nagu Ungari vorsti oli selle asja nimi ja see oli väga maitsev, kusjuures et üldiselt nägi siukseid liha ja vorstitoidud pole seal nagu selliseid positiivseid elamusi, väga palju just kogenud, aga see oli tõsiselt söögist Ma ei ole üldse rääkinud, oli seal mingeid huvitavaid toite ka, mida te mõtlesite, või huvitavaid. Mina soodusid, mina sõin härjasaba seal täitsa täitsa läksime esimesel õhtul kohe no see oligi seal rahvusköök rahva rahvusköökide rahvustoitu maitsma siis seal valikus olid kõik, mida nagu meie siin selles mõttes nagu ära viskama, kuni kartulilehed ja asjad ja igasugused mingid võrsed ja juured ja ja härjasaba ja seal mingid mingid imelikud sellised munakollased olid ka, ma ei tea, mis need olid väga hästi maitsenud, aga ei taha teada, mida kohalikud söövad. Ja ma proovisin selle ära ka, on sihuke asi nagu šiima, mis siis on mingi maisipläma selline ja selleni, see viimane on niisugune lugu, et, et noh, et see ei ole mitte ainult sambes, et see näiteks Mosambiigis, esimene, seesama sama asi natuke teistsuguse nimega ja, ja siis see on niisugune. Ma ei oskagi seda kirjeldada, niisugune nagu, nagu kartulipudrusarnane ollus. Aga jah, et seal ilmselt mulle sattus mingi väga vilets kokku, sest et noh, et kui sellesse mühin, ülejäänud on see nagu reaalselt tahate seda asja saada ja teadsin tellimusena palun pane, et ega ta mingisugune maitseelamus ausalt öeldes ei olnud, et noh, et, et kui võrdeliselt joobe köök oli ka nagu väga hea siis just need kohalikud nagu, ütleme eripärad siis seal see, see, see, mida nad igapäevaselt söövad silmad, siis see oli vähemalt too konkreetne eksemplar oli päris õõvastav. Avana ohtralt. Siis, kui me sinna rahvusrestorani või söögikohta läksime, algul pakuti mingisugust kohalikku oih mingit kääritatud värdatud palmi vahel või mingi niisugune asi teise kookospähkli vahele mingi niisugune asi, et see lisatud kitsepiima, eks mingit rasvast asja või mis iganes siis seda, et pange seda ka üks toopiat, siis tooppeli liiast. Selles mõttes sesse, huh ühe lonksu maitsesid ära, siis esisel. Luksusid natuke aega. Siis said härjasaba peale saba peale sarja saba maitses nagu järjesaba oli iga päev, selles ei oska kirjeldada, maitses nagu härjasaba, no ilmselt mingisugust samasugust maitsejaga asja, mina varem pole oma spetsiifiline maitseline, aga hea oli. Väga suur tänu, et tutvustasid sellist maad Sambia oleme taas ühe riigi ühe Aafrika riigi võrra targemad. Kus teil järgmine plaan on minna Aafrikas? On hea, tegelikult, tulin just, ma saan viigist mõned nädalad tagasi, aga, aga järgmine plaan on, ei ole veel paigas, ütleme nii, et noh, mingi mõte on ikkagi sõita siis autoga läbi Namiibia, Botswana ja, ja Lõuna-Aafrika, seal on mingi teha selline, pigem pikem trip, et võttagi selline nii-öelda auto, kus seal seal telk on katusel ja ja saad nagu ise ringi sõita, et. Aga noh, see on juba selline asi, mis vajab natukene rohkem sellist orgunn ja, ja tõenäoliselt on sinna mingisugune pool kuni kolmveerand aastat rahulikult aega, et ei hakkaks nii kaugele ette ennustama, vaata. Selge, aga suur tänu, mehed, et tulite jälle siia reisipalavikusaatesse ja selline oli siis seekordse saade. Järgmine nädal on juba uus saade ja uue inimesega.