Tere kuulama keele sõnumi viieteistkümnendat saadet. Saage uueks Aavikuks on meie jätkuv üleskutse. Tänase saate lõpul esitlen veel paari ettepanekud, mis meile on aprillikuu jooksul laekunud. Igal juhul ootame kuulajatelt veelgi julgeid ja uudseid ideid eesti kirjakeele grammatiliste vormide liberaliseerimiseks või olemasolevate õigekirja reeglite lihtsustamiseks. Saate oma ettepanekuid toimetada meile keele sõnumi koduleheakna kaudu aadressil keele sõnum, punkt vikerraadio poee või siis e-postiga Mart Tummelas hätta jäär punkti. Lubame endiselt parimate ettepanekut esitajatele maikuu algul välja loosida raamatuid kirjastuselt Varrak. Meie tänane saade pole üldse eesti keelest, kuid siiski puhtas eesti keeles sest stuudios on naturaalne eestlane, tõlkija ja keeleõpetaja Katri kes kandis varem nime Türk, aga nüüd on juba palju aastaid tuntud nime all. Suubi. Jutuks tulevad meile pealtnäha väga kaugete ja võõraina tunduvad araabia keel ja kultuur mis aga loodetavasti tänase vestluse tulemusel saavad teele mõistetavamaks ja ehk lähedase makski. Me oleme oma keelesõnumi saates üsna palju tekkinud eesti koolide ainekavast uuest ainekavast eesti keelest, aga ega siis eesti keel ei ole ainus maailmas ja maailmas on väga palju teisi ja vägagi suuri keeli. Ja üks kõige suuremat keeli maailmas on vaieldamatult araabia keel ja meil on rõõm täna siin stuudios tervitada inimest, kes oskab araabia keelt, kes araabia keeles tõlkinud. Kes on elanud araabia maailmas. Katri Suubi, tere. Tere. Kas ma nüüd lasin nime õigest, jumala õigesti, minu arust küll. See on tegelikult üsna keeruline selliseid araabiapäraseid nimesid hääldada. Ma ütleks, et kui mina hääldan mingisuguseid Hiina või Jaapani nimesid, siis nende keelte spetsialistid on ka ilmselt infarkti äärel. Nii et igaühel oma. Me teame ju näiteks araabia keeles kirjutatakse põhiliselt ainult konsonante kirjutataksegi, ainult konsonandid konsonante, aga kust siis tulevad need vokaalid sinna üldse? No selleks on olemas niisugused kolm kriipsukest diakriitiliste märkidega nimetatakse neid. Nende abil tähistatakse vokaale, aga neid vokaali Kriipsukesi, ühesõnaga kasutavad algajad, kui nad õpivad, sellepärast et pärast, kui nad saavad suureks ja hakkavad lugema ajalehti ja raamatuid, siis seal neid ei märgita. Nii et tuleb sel ajal seda õppida. Küllap see on ka üks põhjusi, miks on nii raske transLitereerida araabia nimesid, näiteks eesti keeld. Aga tegelikult noh, minu meelest ei ole raske probleem on nagu eesti keelde, kui neid translitereeritud akse, pigem selles, et et vot iga keel paneb nad ümber vastavalt oma reeglitele, nende lugejad saaksid hääldada õigesti. Kui meil tõlgitakse näiteks raamat inglise keelest või prantsuse keelest, kus araabia nimed on ümber kirjutatud niimoodi, et linlased, prantslased saaksid neid kohalikud hääldada, siis veel nagu võetakse nüüd automaatselt üle, et ei noh, näiteks täht Žiguli, see eesti keeles on see täht olemas, aga inglased kirjutavad seda ju läbi oti. Ja siis, kui tõlgitakse raamatusse mingisugune aabia nimi kirjutatud läbi selle joti, siis eesti lugeja võtke seda Jotina, mitte, mitte see, et selles mõttes niisuguseid asju on vaja tähele panna. Me räägime nendest nimedest veel, aga läheme nüüd natukene ajas tagasi, millal ja kuidas tekkisid sul kontaktid araabia maailmaga? See oli väga ammu kunagi, kui ma lõpetasin ülikooli, siis ma töötasin turismis ja tegin giidina reise erinevatesse maadesse ja muuseas ka araabia maadesse. Ja siis ma hakkasin selle piirkonna vastu huvi tundma ja nii ta läks pärast elasinise. Kohas ja õppisin ja noh, nii ta läks, ühesõnaga nimi tunnistab ka seda, et sa oled lausa araablasega olnud abielus jah, me kõik oleme ilusti teinud. Sihukese asjaga, jamal siin vist Ekspressis mõne aasta eest on üks küllaltki värvikas lugu sellest kuidas sa seda Marokolast ülal pidasid ja siis ühel hetkel otsustasite, et teed lähevad lahku. Ja ma olen ka öelnud, et see oli mu elus tegelikult hästi vähetähtis episood, et, et mu elus on olnud teisi asju, mis mu elu on tunduvalt rohkem mõjutanud kui see. Aga vot millise laheda karjääri ma tänu sellele tehtud sain. No naljaga pooleks, eelmisel aastal üks väga tähtis episood sinu karjääris Moskvas esinemine ja see oli ka tähtis episood. Jah, oli küll. Kuigi jah, nagu ma aru sain ka päris lõppu ehk finaalini ei jõudnud, ei, aga aga mõtlema sain tantsida. Ma ei tea, mitme miljoni televaataja, kes seda ikka enda kohta öelda võiks. Kui palju meid siin meelelahutuses ikka on, keda on nii kaugele kutsutud selles, kuidas seda tantsu tegelikult nimetatakse, õieti araabia pärasel, meil on siin kõhutantsija nabatants ja ma ei tea, aga. Ta keeles kõhutantsu nimi on raks, šahhtki idatants, et selles mõttes mina. Mul on sellest raske rääkida, sest ma ei ole teoreetik, lugevnenutik digiaga, kuna te nimi, idatants on ju, et see nagu annab tunnistust, et ta on siis araabia maadest järelikult tulnud veel kusagilt ida poolt, muidu niisugust nime ju ei oleks, et, et seal nagu selle kõhunime kõhus Vena teed ei ole. Kus sa seda õppisid üldse, kas ka siis, kui sa elasid? Mul oli kunagi päris nendel turismi algusaegadel niisugune lugu, et ma töötasin ühes turismifirmas, mis tegi reise Türki aga siis see firma lõpetas nagu need köögireisile minna ei tahtnud ära tulla. Siia tahtsin sinna Türki ja jäin ka ja, ja siis seal hakkasin tantsima, ma ei ole seda kunagi niimoodi süstemaatiliselt kellelegi käe all õppinud, ma rõhutan seda alati, sellepärast et noh, see on nagu niisugune laiem teemaga Eestis üheks probleemiks on see, et igast asjast tahetakse nagu teha teadus või et, et noh, me oleme ikkagi nii noor riik ja paljud asjad on meile veel nii noored, et me nagu ei julge midagi ise teha, on ju, et et kõik peab olema niisugune väga range ja noh, mingisuguste reeglite järgi mina olen selles mõttes nagu väga vastupidine inimene, et ma arvan, et reegleid võib ise ka teha. No läheme nüüd selle keele õppimise juurde tagasi, et oled sa ka päris nagu koolis õppinud araabia keelt. Jah, olen küll ühtedel kursustel kui kahtedel isegi vist erinevates kohtades, aga mitte kaua aega ja et rohkem on siin minu keel, see niisugune tänava araabia keel. Räägitaksegi, et kõikides araabiamaades on veidi erinev, ara on keel, ongi kirjakeel, aga räägitakse väga erinevalt. Ja mitte veidi, vaid ütleme, Maroko ja Alžeeria dialektis on 80 protsenti sõnu, Andreas klassikalist araabia keelest erinevad, et see on täitsa võõrkeel kohe. See on iseenesest huvitav jah, me teame, et araabia keelt kõneleb maailmas vist ligi pool miljardit inimest arvestades kõik need riigid, kus araabia keel on riigikeeleks pluss veel väga suur hulk araablasi üle maailma, sest araabia keelt räägitakse mitte ainult Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas, vaid ka mitmel pool mujal isegi siin Eestis, nagu me nüüd näeme ja kui palju on Eestis üldse araabia keele huvilisi, sa oled ju ise ka õpetanud kursustel. Ka on, ma ütleks niimoodi, et, et tegelikult on neid päris palju. No ma viimasel ajal küll ma väga palju enam ei õpeta, ma ütlen ausalt, aga et on inimesi, kellel on muidugi niisama huvi, kes on käinud mõnel reisil, aga noh, mida rohkem nagu maailm avaneb, seda rohkem on ka neid inimesi, kellel on töösuhte tegelema mingid äriasjad, et seda, seda kontingenti on tegelikult päris palju. Sa ütlesid, et sa enam eriti ei õpeta, nüüd sa tegeled põhiliselt tõlkimisega, jah, ma nagu tõlkimise ja nende tantsutrennidega mõlemaga. Sa tõlgid mitte ainult araabia keelest, vaid ka väga palju inglise keeles. Tegelast praktiliselt midagi ei pruugigi, sellepärast et vaata araabiamaades on suur probleem, eks, et seal on väga suur kirjaoskamatus ja ma olen tõlkinud araabia autoreid, aga nad kirjutavad inglise ja prantsuse keeles, sellepärast et esiteks loomulik, et nad nad tahavad, et neid loetakse, eks. Ja see inimene, kes on nii haritud, Ta üldse ostab selle raamatu, tema oskab lugeda ka inglise ja prantsuse keeles, aga kes seda ei oska, noh ta reeglina ei ostagi seda. Lisaks tahavad, no üks sinu tähtteoseid on araabia vanasõnad. Ja see on toeraamat. Aga aga see ongi nüüd üks väga tõsine küsimus, et kuidas on võimalik üldse vanasõnu ühest keelest teise tõlkida, kui kultuuritaust on niivõrd erinev? See on väga hea küsimus, tegelikult ma muidugi arvan, et sa pead selle vanasõnaraamatu, ma tegin ka nii ammu, et. Ühesõnaga, sul oli vist kõrval ka inglisekeelne variant või ei olnud? Et, et mul on nagu sa vaata vanasõna, siis ta mul kirjutatud, kuidas eesti keeles hääldada ja siis on eestikeelne tõlge. Et ega tegelikult need niisugused inimeste ütlemised ja tähelepanekud ei olegi nii väga erinevad, et, et olgu need sellepärast mulle, noh, mulle üldse vanasõnad meeldivad. Et see nagu näitab hästi palju rahva kohta või mingisuguseid niisuguseid sajandeid kogutud elude elutarkused või isegi, et nad ei ole nii väga erinevad midagi. Et noh, võib-olla nagu ütleme, kui meie kasutame mõnes kohas mingit väljendit varese kohta, siis nemad kasutavad ka meili, eks ma vastan, et kellelgil on, eks, aga mõte jääb ju ikka samaks, et pole enam midagi nii. R ja ja sea kohta ei ole midagi hea kohta ei ole. Nii, aga kui nüüd rääkida üldse selle araabia keele raskusest eestlase jaoks, mis teeb selle keele raskeks Ma arvan, et mitte ainult eestlasele, vaid igale eurooplasele, eelkõige tähestik, eks see paneb kohe tõkke, et, et sa ei oska lugeda seda, ma nagu panen tähele, kõige hulkuma ja tähendab, et ütleme, kui, kui inimene läheb mingisugust euroopa keelt õppima, siis okei, ta ei saa sõnadest aru, aga ta vähemalt oskab lugeda. Aga siin tekib see probleem, et sa ei oska nagu lugeda ka, et see ongi kõige raskem. Sest muidu Ta ei ole, aga kui see on juba ületatud, et inimene loeb, siis edasi on meessugu naissugu, mitmus, ainsus kõik on enam-vähem sama, ütleme, tegusõna pööramine näiteks seda ma räägin alati, et see on ju araabia keeles tegelikult võrreldes eesti keelega väga lihtne, sellepärast et mul üks välismaalasest tuttav, kes õppis eesti keelt ja tema jõudis sinnamaani, et minema ja lähen ja vot siis ta loobus, et noh, see on juba üle igasuguse terve mõistuse, eks. Et araabia keeles ei juhtu tegusõnaga mitte midagi niisugust lihtsalt on, on eesliited ja järel liitide tüvi on sama, et, et ei ole midagi hullu. Hääldamine, mis probleemid hääldamisega, samasugused nagu on eestlastel vene keelega, need susisevad häälikud. Ja siis zooloog, samasuguseid probleeme, muidu pole midagi. Kui sa võiksid nüüd demonstreerida araabia keelt, ütlevad näiteks, et araabia keel on väga ilus allu aga viia Šamiilasindan. Pole viga ühest ka. Või teine jälle selline küllalt levinud sõna, mida ka küsitakse. Armastus aitaks, Humb. No see nüüd natukene kummalisem, eks ju, aga no selle peale võiks öelda, et soome keeles on karracavus armastas, ongi väga kummania. Armastusest olla, räägime ka, aga, aga räägime veel armastusest araabia keelega vastu. Araabia keel on ju väga vana keel ja me teame, et araabia keel seal nii-öelda kõige tähtsam raamat on. Koraan. Oled sa koraani? Loomulikult lugeda olen aga ammu. Kui sa nüüd hakkad siin praegu suuskadega tulistama, siis, Nojah, vaevalt, ega Meiegi kõik oleme piiblit lugenud, aga millalgi ammu ja ma ei usu ka, et päris kaanest kaaneni. Aga koraan on tähtis raamat araabia kultuuris. On muidugi tähtis noh, araabia ja islamikultuuris on kõige tähtsam, aga ka seal on väga vähesed seda lugenud muidugi sellest nagu see pigem see asi ongi, et kui te koaani ilmus eesti keeles, siis toimus tohutu ostubuum ju seal on nii paljud inimesed Hodgeselesist tormasid ostma, olin lausa ka politseile kuskile riiulisse ja ei ole teda puutunud, eks tegelikult alati on parem ise lugeda, kui kellegi käest kuulda. No kaabia maades, probleem on selles, et seal üldse vähesed inimesed loevad, noh, rääkimata sellest, et loetakse kohani. Ja kui sa ise nagu ei loe, siis see sõltub sellest, kuidas keegi teine sulle seda tõlgendab. Aga tee on jällegi ka inimene ja tal on ka omad huvid, et lugege, lugege kohani. Koraan on kindlasti väga kõrgstiilne raamat ja üldse noh, jääb mulje selle põhjal, mida meie siin teame, et araabia keeles on väga erinevaid keelestiilid Osad on, muidugi on, aga vot sellele niisugune asi, niuke eesti asi, et kõik peab olema õudselt raske. Et tegelikult mina ütlen näiteks, et kui vaan ei ole üldse raske, muuseas, ta ei saagi olla, on ja kui, kui me mõtleme loogiliselt, see on jumala sõnum inimestele, jumala pidi saatma selle sõnumi ju niisugusel kujul, et seda iga igaüks igal tasandil inimene oskaks lugeda, mitte ainult haritlane, jah. Ja, ja sageli on eriti täis koaani tõlgitakse inglise keelde vot siis seal on niisuguseid vanu keele väljendeid, niisuguseid arhailisi, et kohati näiteks mina ei saagi sellest tõlkest Varu ütleme vot üks asi, mis vot araabia maailmas on see, et ütleme ikkagi see haridus ja see kirjaoskus on niivõrd eksklusiivne, et kes seda valdab. Siis ta nagu iga hinna eest üritab rõhutada seda. Et seal ikkagi midagi nii keerulist, et iga iga mats ei saa sellega hakkama, eks ma olen ise käinud ühe Aabeegele õpetaja tunnis, kus terve esimese tunnise professor pühendas sellele teha õpilastele selgeks, et, et araabia keeles on ikka nii keeruline, et igaüks seda selgeks ei õpi, eriti mitte teie jobud. Saavutaski selle muidugi teised Ulvi 10 inimest esimese 160. Et tegelikult ei ole, siin on erinevaid keelestiil, aga neid on ju igas keeles, aga midagi ei ole ületamatult, ma tahan seda öelda, et see ei ole raskem keel kui ükskõik milline teine, isegi kui mõelda selle tähestiku peale, aga vene keeles on 11. aasta omal ajal on see ära õpitud, pole midagi. No tuleme nüüd ka nende nimede juurde tagasi, meil ju väga erinevalt ka prohveti nime öeldakse ja, ja, ja, ja üldse näiteks islamiusklikud on kas moslemid või muhameedlased või missugune see õige variant. Õige vôi antud moslemid, eks, ja, ja see on küll üks asi, mille sa juba toiduks ära õppida, eks, et selles mõttes, et sõna, moslem, see tähendab midagi, see, see tähendab inimest, kes tunnistab, et tema elus toimib jumala tahe ja aga vot, kui ütleme muhameedlane siis see tähendaks niimoodi, et et vot nagu, nagu see Muhammad oli see saadik Mohammad vot nagu tema asetatakse nagu jumalast kõrgemale, eks. Aga see ei ole ju tegelikult nii sellepärast et või noh, nagu tema oleks selle usu loonud või, aga see ei ole ju nii, noh, vähemalt moslem ei arva, et see on nii, et selle plastiku moslemid No meie ajakirjandusse tulvab üha rohkem sõnumeid sealt kandis, me teame, millised probleemid on Lähis-Idas. Millised probleemid on seotud fundamentalistide islamiterroristidega. Kuidas sulle tundub, sa oled jälginud seda, kuidas meil neid nimesid siin esitletakse, kajastatakse, aga hääldatakse, kas tundub, et siin on probleeme? Ma ei ole niisugune inimene, kes, kes jälgiks oli selle mõttega, et et ma, ma ei ole niisugune norija, eks ma pigem siis ma ei pane tähele, et ma ei oska selle kohta midagi öelda, et et ma ütlen, ega mina ei ole ju ka, ütleme nimedes, mida mina ei tunne, ma ei ole ka perfektne, et, et ma ei saa kellelegi midagi ette heita. No aga siin on ka Osama bin Ladenit väga erinevalt hääldada. Ja ma ei tea, kui Bin Laden ongi õige õige variant, et ma ei tea, millest see tuleb, aga pigem ma ütleks niimoodi, et ma kuulsin üks raadiot, kus loeti uudiseid, diktor hääldas Robert Key? No vot, see on üks viimase ajakilde, eks sellepärast see Mugabe olid, noh, ta on olnud võimul tead, vist kauem kui mina olen elanud, onju, et no see on küll nimi, mida absoluutselt igaüks teab, rääkimata raadiodiktori araabia nimelist koperdama Keybon. Sa pigem suhtuda mööndusega mööndusega araabia nimede puhul, sest tõepoolest meil on väga vähe kogemusi nende nimede hääldamisega. Ütleme näiteks see täht näiteks egiptuse dialekti hääldatakse keeks, et kui nüüd tegelikult inimese nimi nagu noh ja nad teavad, seda on ju selles mõttes, et kui mujalt inimene räägib nendega läbi seedeoli, sa lihtsalt panevad endale keedeks ümber. Et niisugune tuntud poisslapse nimi nagu somaalne egiptlastele on see ka maal, et tegelikult ongi küsimus on, et kui me, kui me nüüd räägime, Mubaraki poeg on ju vanem poeg, on Kamal Mubarak, et et kui me räägime, temast on ja mida me siis peame tegema, kas me peame järgima seda üldist reeglid või peame järgima egiptuse dialekti, et ega siin ei ole nagu ka ühest vastust? Jah, või Muammar Gaddafi ja ka küllaltki selline koloriit, koloriitne kuju, koloriitne kuju, rääkimata tema pojast. No kas tõepoolest me täna rääkisime ühe Alžeeria kodanikuga muuseas just et et ja vot, kui see poeg Velfok presidendiks, siis alles läheb Liibüa huvitavaks kohaks. Jah, no tegelikult araabiamaailm on suhteliselt nagu siiski suletud, nii nagu ka nende eluviis, nende elamud siis sa pööratud, neil ei ole väljaspool ju aknadki tihtilugu ega midagi. Sa oled ise muide nagu koolitanud ka neid meie kaitseväelasi, kes läksid omal ajal Iraaki, mida sa neile õpetasid? Et kõigepealt neile räägiti nagu üldiselt, mida islami kultuur tähendab, mida tähendab islamimaa siis niisuguseid nagu praktilisi asju või sageli see oli nagu rohkem, et kes juba käinud oli, blogis probleeme ei tekkinud, kuidas käituda mingisuguseid, ma ei oskagi midagi, nagu praegu üldistada sellele üldisele osal muidugi oli ka väga suur osa, et mis islam üldse on ja, ja millest üks niisugune nagu noh, milline on, nagu nende inimeste taust on ja kus nad üles kasvavad. No missugune, võib-olla kõige suurem ebaviisakus sealse inimeste suhtes Ma tean, ma jätan ebausaldusväärse mulje, aga vaata, asi on selles, et et väga raske on üldistada tõesti, on sellepärast et et noh, rääkimata sellest, et araabiamaailm on suur ja laiali, et meil on tegemist ikkagi 21. sajandiga ja ja vot nii nagu meil noh nii ka seal ka ühes riigis. On perekondi, mis on väga konservatiivsed ja on perekondi, mis ei ole absoluutselt konservatiivi, ehk et on olemas samas riigis ja samas riigis noh, võib-olla niisuguseid perekondi, kus ei tervitada naist, et pidi näiteks ei tohi esimesele Ando naisele terekätt, onju, aga sellessamas riigis noh, on ka perekondi on ju, kus naised langevad kaelameestele tervitades ja, ja ja kõik on hästi, aga igatahes mina nagu öelnud alati seda, et, et kõigepealt vaadata, mis teised teevad. Vot noh, on tuntud ladinakeelne vanasõna, tuubi abtine kahtluse korral loobu täna enne midagi v noh, vaata, mis teised nagu teevad, et aga mine torkima. Me korra juba mainisime siga kui ühte sellist väga taunitavat nähtust araabia maailmas on seal veel selliseid asju, mis meie jaoks on igapäevased, aga seal võib-olla sellised tabud. Kunagi ma turismil töötasin, siis üks rühm läks Egiptusesse, hästi lahedad inimesed omavahel tuttavad ja teised tahtsid muidugi nendele võõrustajatele midagi viia, et muidugi kuhu jutt tüürib ja naasis, võeti duelleerikest ja mölluvärki ja siis ikka viina ka teada siis et nad joovad, aga vot see on ka üks asi muidugi, kes joobe, kes ei joo jällegi, et, et seda vihmapudelit ei tasuga toppima minna, et noh, jumal teab, kui nad tahavad, nad küsivad ise. No kuigi jah, veini ikka seal pruugitakse õlut. Näiteks see muidugi, et mingi statistika on, need Põhja-Aafrikas, 70 protsenti elanikkonnast tarbib alkoholi, aga jällegi lubatud au selles mõttes, et, et sa nagu respekteeriv teise kombeid on, nii et kui te juba ise nagu noh, siis okei, aga et sa ei lähe nagu talle pakkuma, et sa näitad, on ju, et sa oled teadlik olukorrast. No meie ajakirjanduses on nüüd viimasel ajal puhkenud loike niisugune diskussioon ka selle ümber, et Eesti naised abielluvad araabia meestega ei näe selle taga mingit sellist tohutut eesti inimese jaoks traagilist saatust. Mina mina ei näe elus üldse midagi traagilist, ausalt öeldes selles mõttes mina olen nagu sihuke mõtetu tüüp, pigem ikkagi see tuleb nagu sellest, et et ikkagi Eesti on nii kaua ei ole nagu saanud võrdseks teiste riikidega, ausalt, vabandust, eesti rahvas, onju, aga et noh, nii kaua nagu see suletud vot kõik, mis on nagu välismaaga seal ikkagi. Et vaata, ma loodan, et me ei räägi siin moslemitest minu ühe parima sõbranna elu kaasa norrakas norrakas ja tal on suguvõsas väga suur probleem, et selle mehega käib, eks norrakaga noh, et ikkagi kõigil seal välismaal son veel õudsalt niisugune nagu võõras ja uus ja nagu hirmutav. Tegelikult pole seal midagi, kõigil on kõik asjad sama koha peal. Meil ei ole vaja, rääkimata sellest, et kui palju eesti naisi on, abiellus venelastega ja ja vastupidi. Vaat see on. Aga kui me tuleme ikkagi veel selle meeste ja naiste suhete juurde tagasi, ma kusagilt oma suureks üllatuseks lugesin, et kuidas seal maal on lahendatud prostitutsiooni küsimus, anneta hädaabielus ja, ja, ja see on keemia. Aga kas see on mingi silmakirjalikkus või milles, millest see tuleneb? Ma ise olen ainult lugenud, ma ei ole sellega sellega kokku puutunud, aga samas on ju lapsed, kes ilma kirjaliku on, kui kaks inimest lepivad kokku, et need ongi ainult teatud tähtaja abielus omavahel ja siis teevad, mis neile meeldib. Noh, mis seal. Nii et kogu selle jutu põhjal, mis me siis täna räägime, küll ei, peaksime nii hirmsasti pelgama seda araabia elusa üldse ei tasu midagi ega, ega suhtuma sellesse kui millessegi täiesti meile vastandlik. Ei arusaadav, ei, ma olen rääkinud seda, et nendesamade kaitseväelastega omal ajal me mõtlesime välja, et sageli on ja kui jutt läheb araabiamaal, seal on nii palju negatiivset, oli seal, on terrorism, oli see kirjaoskamatus kõik puha. Et, et mingil ajal mingid inimesed küsivad, et kas midagi head ka on siis või, ja siis me oleme välja mõelnud, et, et abikaasa neli head asja, need on tupsu neli teesi. Neli head asja on hea kliima suvitamise jaoks. Nii on väga hea toit. Ausalt, vot see on küll, kehtib kõigi araabia maade kohta üks asi, mida ma kohutavalt kaifina on, see üks on väga head söögid. Kolmas asi, seal saab igal pool vabalt suitsu teha, seal ei ole kusagil kohvikute soidetamise keelde. Neljas asi pakuvad meile ohjeldamatut, tööde jututeemat on ju, et kui see oleks rahulik kohalik piirkond, meil ei oleks mitte midagi rääkida, et jumal tänatud, et kõik on nii, nagu on. Jah, kahjuks ka maailma kõige keerulisemad vastuolud on seotud araabia maailmaga. Araabia-Iisraeli suhted, need, mis on läbi aastasadade ja aastatuhandete hoidnud, seda kanti seal nagu väga kuumana ja põletikulised. Ja, ja ma käisin üsna hiljuti Iisraelis, novembris eelmise aasta novembris. Vaat siin ma teeksin niisugust reklaami ma olen, et ma väga soovitaksin inimestel minna Iisraeli ja eriti tore muidugi on minna just sedapidi, et enne oled käinud araabia maade seisla Iisraelist päästri võib-olla lihtsalt ei taha enam araabia maadesse minna. Et jällegi, ma kujutan ette, et väga paljud inimesed mõistavad hukka, ma tean seda väga paljud minu tuttavad, kes üldse ei ole kuidagi araabia kultuuriga ega selle piirkonnaga seotud, on väga Iisraeli vastu, mina Iisraeli poolt. Sest kui seal käia Sa näed, oli, millise riigi on need inimesed teinud mitte millestki, eks, et saavad enam-vähem uus Venemaalt vett, sellepärast araabia maad ei müü, neile lihtsalt vihkavad neid nii väga, et see on täpselt see suhtumine, kas klaas on pooltühi või pooltäis, et võib istuda nagu palestiinlased öelda jah, et need kohe iisraellasi tasemel elada, sellepärast me ei tee midagi või võib sellest hoolimata, et kogu aeg pannakse pomme. Sellest hoolimata võib üles ehitada riigi, et see on niisugune väga noh, väga tervislik näide seda Iisraeli. Põneval seda rahuldas Elosoost jah, kes on ju nii hea araabia kultuuri tundja. Vot, ega see, et ütleme ma selle asjaga tegelen ei tähenda, et mul on nagu mingisugune naiivne või sinisilmne, suht suhtumine, see, see jällegi valmistab paljudele pettumust, eks, et see on lihtsalt nii läinud, et see on üks osa mu tööst, aga see ei tähenda, et, et noh, mul on nagu mingid roosad prillid ees, onju, et ma panen nagu reaalsuse eest silmad kinni. Ma ei saa kahjuks ühtegi siloraamatut hetkel soovitada, aga ma võiksime kuulajatele soovitada. Alles äsja ilmus Brigitta David Jantsi raamat ida-läänepiiri ja ma hästi palju lugenud, sest seal ja kirjeldab oma õpinguid Türgis ja mis ka võtab maha väga palju neid müüt, mis on seotud nii islamimaailma kui kui araabia ja türgi ja kogu selle kandiga, nii et selles mõttes väga huvitav lugemisvara. Aga kui nüüd meie kuulajatel on tekkinud nii-öelda isiklik huvi, võib olla sinu käest midagi küsida või sinuga nii-öelda kohtuda, et siis milline variant on Facebook kui. Teispukja, aga oma põhielu veedad sa Tallinnas, veedan talle elu. Jah. Nii et oled tegev siin tõlgina ja. Ma nagu eelmine ütleme aasta oli niisugune, kus ma sõitsin ringi ja ma veel selle aasta alguses kõvasti sõitsin ringi. Aga nüüd ma olen jälle natuke aega siin. Nii et kõik, kes tahavad Katri Suubi araabia teadmisi kasutada, siis otsige ta üles Facebookist. Vena aitäh, Katri, tulemas meie keelesaates ja me loodame, et ühes järgmises saates võtame veel mõne põneva kultuuri ja keele. Oleme kutsunud meie terasemaid kuulajaid jõudu katsuma põneva ülesandega saada uueks Aavikuks, muutmaks mõistlikumaks ja uuele ajale enam vastavaks meie keele grammatika või ortograafiareegleid. Oma mõtteid teiste huvilistega saate jagada keele sõnumi kommentaari akna kaudu aadressil keele sõnum, punkt vikerraadio poee või siis kirjutades oma ettepanekutest meiliaadressil Mart Tummelas ät ärboee. Alustuseks tänan viljandlannad Hellet, kellega on kujunenud omalaadne keelealane kirjavahetus. Temalt ka minu arust lausa geniaalne ettepanek tuua eesti keelde uus sõna mis tähendab ühtaegu nii jaad kui eid. Ei taha me ju sageli võtta selget seisukohta näiteks poliitikud ja oleme kahe vahel või ei soovi üldse otsest vastust anda. Ja selleks puhuks pakub Helle sõna. Jäi. Nii tema kui ka kommentaarirubriigis kirjutanud komatar pakuvad oma reeglite lihtsustamist, teemaks fakultatiivne koma. Kas poleks aeg üldse üle vaadata koma reeglit? Valter Tauli kasutas teistsugust komasüsteemi ja ta töödest oli võimalik aru saada. Lause grammatilise liigendusel põhinev komastamine versus lause, Zemantikast lähtuv omastamine. Ja komatar on meile saatnud ka ühe tsitaadi. Aeg alustada liberaliseerimist. Pean väga kasulikuks Viivi Maanso soovitust lasta õpilastel häälega lugedes tajuda oma vajalikkust või mittevajalikkust. Sellest võib abi olla ka juhtudel, kus komast sõltuv lause tähendus võrdle näiteks esimesed kaks tütarlast saabusid kell seitse ja esimesed kaks tütarlast saabusid kell seitse. Meie õigekeelsusreeglite liberaliseerimise on juba päris pika ajalugu, mis on kaasa toonud paljude paralleelvõimaluste aktsepteerimise. On aeg alustada ka seni muutumatutena püsinud koma reeglite liberaliseerimist ja miks mitte seda teha koma fakultatiivsuse mõiste sissetoomisega alla kirjutanud Ellen Uuspõld, keeleteadlane? See ettepanek väärib nüüd küll tõsist kaalumist meie ette ütluski osutas ju, et ka väga teadlikud keele kasutajad ei oska alati komadega eraldada, näiteks ütled või põhisõnale järgnevaid täiendeid. Kindlasti on koma kasutuses veel muudki liiasust. Ootame niisiis teie arvamusi ka koma fakultatiivsuse osas. Ja lõpuks juhin teie tähelepanu järgmise nädala huvitaja saadetele, mis pühendatud algavale riigieksamite perioodile. Reedel räägime huvitajas kirjandist. Abiks Märt Hennoste. Jagame kirjutajatele nõuandeid ja soovitusi, kuidas kirjandit paremini ja tulemuslikumalt kirjutada. Räägime varasemate aastate probleemidest kirjandi kirjutamisel ning sellestki, kuidas kirjandeid hindama hakatakse. Juhin tähelepanu, et meie järgmine keele sõnumi saade laupäeval, 24. aprillil on seegi pühendatud samal päeval kirjutatud kirjandile. Otsesaates kuulame raadiokuulajate arvamusi kirjanditeemade kohta. Ehk leiab meile aega helistada ka mõni vastne kirjandi kirjutaja ja küsime ka ekspertarvamust kirjanditeemade kohta. Niisiis olge kuuldel nädala pärast otsesaates keele sõnum. Tänase saate tõid kuulajateni toimetaja Mart Ummelas ja helirežissöör Anna-Maria korrel. Kuulamiseni.