Tere kena laupäeva pärastlõunat siinpool keele sõnumi toimetaja Mart Ummelas ja täna me räägime siis eksamist, riigieksamist, kirjandist, lõpukirjandit või küpsuskirjandit, nii kuidas keegi seda nimetab. Täna kell 10 loeti veidi rohkem kui 10-le 1000-le abituriendid raadios ette selleaastase lõpukirjandi 10 teemat. Mis olid siis nii eesti kui vene koolidele ühitatud. Kõigile teemadele on ka lisatud selgitavad ülesanded. Ja neid võib ka lugeda mitmest veebi Stahlist. Ma ei hakka siinkohal neid selgitavaid ülesandeid teile ette lugema, aga ma loeksin ette siis need teemad veel kord nii nagu Meelis Kompus täna kell 10 hommikul nad ette luges. Need on siis ühiskond kui noorsoo väärtuste kujundaja. Rahva hing ja iseloom avaldub tema kirjanduses. Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt. Herman Hesse haridus kas kohustus või võimalus? Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir. Konrad Adenauer. Ajaloos vastutab kõige eest järelpõlv. Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti? Argipäev vajab muinasjutte. Oo sport, sa oled raha, igaühe õnn on kordumatu. Need olid siis tänahommikused, kirjandi teemad, mida kõik meie raadiokuulajad võisid ka vikerraadiost kuulata ja tänane keele sõnum ongi pühendatud neile teemadele. Kõik meie kuulajad, kes tahavad avaldada oma arvamust nende teemade kohta ka need, kes umbes tund aega tagasi veidi varem oma kirjutamise lõpetasid, võivad helistada meie stuudiosse telefonil kuus 410 613 ja avaldada siis arvamust missugused teemad nad kas valisid või oleksid valinud. Aga meie püüame siis lisaks sellele küsida ka saate jooksul paarilt eksperdilt arvamust. Meil on kokku lepitud ühendus kirjandusteadlase Rein Veidemanni ka, kellelt me küsime arvamust nende teemade kohta ja ka ühe praktiku õpetaja Tallinna kuristiku Gümnaasiumi emakeele ja kirjanduse õpetaja Priit Ratassepaga nende teemade kohta aga paistab, et juba esimene kuulaja on liinil. Tere, pärast lõunat. Nii kuulamegi. Alati olen ma kuulanud neid eksamiteemasid. See on niisugune nagu elu pulsil käe peal hoidmine. Ma olen õpetajana töötanud. Aga seekord ma olin natukene pahane. Kas ma tohin öelda? No ikka, eeter on avatud, palun. Et mis maksumaksjat, kes istuvad roolis või kuskil nende lapsed, teevad eksamit. Miks meie siis ahistame osa inimesi ja ka need tädid ja vanaemad ja kõik mina muide olen kirjandi kirjutaja, vanaema ja ma tahtsin ka kirju panna, et siis, või mõtlen kaasa, mõtlen selle peale, mida noor neiu kirjutab. Ja see ei õnnestunud, mul jääb teist kurda. Mina, rumal inimene, mõtlesin, et loetakse veel teist korda nukas. Proua, mina olin täpselt kallis, proua, mina olin täpselt sama probleemi ees, kuna ma teadsin, et ma pean tulema täna saadet tegema, siis ma ka üritasin neid kirjutada, aga minul ka ei õnnestunud neid kirjutada. Nii et olge hea, korraldage asi ära, et selliseid inimeste diskrimineerimise edaspidi enam ei juhtuks. Aitäh teile selle arvamuse eest, jah, minugi poolest oleks võinud ju neid teemasid ka ette lugeda teist korda, sellepärast et ehkki nad on nüüd kõigile eksami sooritaja teljega kirjalikult paberi peal etteantud ka kogu ühiskond on huvitatud sellest, et mõelda kaasa nendele teemadele, kellel ei ole tõesti juurdepääsu internetile, miks nad ei võiks neid teemasid siis ka saada meie raadioeetri kaudu, kedagi see ei seganud, aga ju siis oli niisugune otsus langetatud. Meelis Kompus nad ühe korra ette luges. Nii, meil on järgmine helistaja liinil. Tere pärastlõunat. See teema veel juurde, et oleks võinud nagu teemad puudel vallaga, Pravda on ju see globaalprobleemi siiski vaadake, mis isalisi toa pildiagi jääks. Teine asi, sõja rahuprobleemid. No eile oli, NATO on NATO-s kokku teed asju natukene võiva teema, et kui ma saan aru, et võib olla mitu kuud malev mõeldud seisma, et et kuna maailma ees on siiski väga tähtis, ütleme siin keskkonnaproget, et võiks ka natuke puutuda. Aitäh teile, härra jah, ega te ei ole üksi nii mõneski veebipoest. Ta oli seal täpselt sama küsimust tõstatatud, et loodus- ja keskkonnateemat, mida oodati ja paljud noored olid valmis neid kirjutama, ei tulnud kahjuks sellesse valikusse seekord üldse. Ei oska öelda, milles see põhjus on, eks lõppude lõpuks on ju ikkagi teemat valida ja nii mõnigi neist kipub siis ka kõrvale jääma. Muide, tänane Postimehe onlain on ju ka teinud sellise rahvaliku jällupi küsinud, missugusel teemal inimesed oleksid ise kirjutanud, arvatavasti enamik neist ei ole olnud abituriendid või riigieksamikirjutajad ja siin kõige rohkem poolehoidu on saanud teema haridus, kas kohustus või võimalus siis neljas teema ja järgmisena kõige rohkem poolehoidu on saanud siis viies teema, me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir, sulgudes siis Konrad Adenauer. Ja järgmisena siis populaarsuse reason. Teema number ühe kaheksa argipäev vajab vabandust teema number seitse. Kuidas on teaduse ja tehnika areng, muutud inimese maailmapilti ja seejärel siis teema number kaheksa, argipäev vajab muinasjutte, niisugune on siis senine edetabel. Nendest teemadest siis Postimehe rubriigis, aga nagu öeldud, kuus 410 613 on meie telefon, kui keegi kuulajatest tahab avaldada oma arvamust, kas teemade kohta või öelda, missuguse teema nemad oleksid valinud, siis oleme avatud teie arvamustele. Aga olen ka vaadanud teistest meie portaalidest, mida siis ka need noored, kes juba on tulnud kirjutamast arvavad asjad siis üldiselt ollakse siiski väga rahul teemavalikuga ja tõepoolest siis suuri pretensioone ei ole esitatud. Aga meil on järgmine helistaja liinil. Jah, järgmine helistaja oli küll liinil, aga loobus oma arvamuse avaldamisest. Nagu öeldud, meil on ka õige pea plaanis kahe eksperdi arvamuse kuulamine, aga siiamaani veel ootame, teie arvamusi on, nagu öeldud, tõepoolest, siis erinevates veebiportaalides on arvamused olnud väga erinevad. Nüüd on meil üks kuulaja taas liinil, tere pärastlõunat. Selge aitäh. Meile on siiamaani helistanud tõesti inimesed, kes on võib-olla ise aastate eest kirjutanud seda kirjandit, kui see kandis veel nime küpsuskirjand. Aga oleks tore kuulda ka mõnda värskemat kirjandi kirjutajat. Halloo, kuuleme teid nüüd? Mina olen nüüd küll ka mitte just noor kirjutaja aga ma tahtsin öelda, et üks väga kena teema on see muinasjutt. Too teema argielu argipäev vajab muinas. Argipäev vajab muinasjutt ja see on ikka selline, kui ka inimene natukenegi lapsepõlve tuletab meelde ja ja kõigest saab seal rääkida ja natukene ei oleks olnud vaja, oleks tahtnud näha, et oleks Eesti kirjandusklassik üksikutest nagu mõnda teost võinud laata. Et seda võib-olla olnud rohkem. Jah, aga ma võin teile vastata, et tegelikult see number kaks teema, rahva hing ja iseloom avaldub tema kirjanduses on vähemasti nendes veebiportaalides leidnud kõige vähem poolehoidu. Ei tea, millest see on tingitud? Ei oska öelda, aga hetke pärast võtame juba ühenduse kirjandusteadlase Rein Veidemanni ka, et siis küsida temalt, kas kirjanduslike teemade vähesus, meie küpsus või, või riigieksamikirjandi puhul on mingi tendents või on, on see lihtsalt juhus? Nagu öeldud, siis seekordses riigieksamis oli otseselt kirjandusega seotud vaid üks teema. Rahva hinge iseloom avaldub tema kirjanduses ja neil peaks nüüd olema telefoniliinil. Kirjandusteadlane kirjandusloolane Rain Veidemann, kes on teel Tartu poole. Tere, Rein. Jaa, tere pärastlõunat, mina olen sõitmas Figaro pulma. Nonii sa oled hommikul kuulnud neid teemasid ja kindlasti mõelnud ka ise selle peale missugune teema võiks olla nendest noh, nagu sinu jaoks huvipakkuv. No kahtlemata teine teema, see oli lihtsalt nagu magustoit enne põhisööki, nii et ma oleks kindlasti valinud selle rahva hing ja iseloom avaldub tema kirjanduses, siin pole mitte mingit kahtlust. Nii et suurepärane külma oleks kirjutanud, seal ilmselt oleks tegemist olnud üleminekuga lausa oleks pidanud taltsutama ennast, aga üldiselt kõik teemad või suurem osa teemad valdava osa teemadest olid väga tugeva humanistliku kallakuga. Jah, aga kui ma nüüd vaatan Postimehe küsitlust on siis Postimees online'is teinud selliseid lobby, kus ta küsitleb, missuguse teema inimesed oleksid valinud 1808 inimest on juba vastanud ja kui rahvahing ja iseloom avaldub tema kirjanduses on saanud vaid 5,7 protsenti toetust, millest võiks olla tingitud. Viimasel ajal on äärmiselt kahetsusväärne, kõigepealt on see tingitud sellest, et aastaid pole enam otseselt kirjanduse teemasid olnud, ma mäletan veel räägi sellest oma ajast, mina olen selles mõttes juba dinosaurus, aga, aga, aga siiski oli oli üldiselt reegel, oli see küpsuskirjandites pooled teemad käsitlesid Eesti kirjandusklassikat või siis uuemat eesti kirjandust anti võimalus siiski nii-öelda kirjandusega dialoogis olla mis on tõepoolest kultuurihing süda ja, ja, ja, ja tegelikult ka mille kaudu avaldub tegelikult ühiskonnaeluvõime. Jah, aga paraku me näeme tänasel päeval, et mitte ainult kirjandusteemade osatähtsus väheneb, vaid ka kirjandi, kui enda osatähtsus riigieksamite seas hakkab vähenema. Pärast uut reformi. Jah, muidugi selle, et nad nii vähe valisid seda kirjanduslikku teemat, see tuleneb ka sellest, et üldiselt see on nüüd uurimustega juba kinnitust leidnud, et noorem põlvkond, see kõige noorem põlvkond, Loeb ikka hirmus vähe, hirmus vähe loetakse ja, ja, ja vaesed emakeele ja kirjanduse õpetajad. Noh, nad tulevad kas või nahast välja, et kuidagi noori inimesi kirja sellegi kirjanduse juures hoida. Mis kohustuslik on nüüd, mis puudutab tõepoolest seda kirjandit üleüldse, siis kas ei ole tänavuaastane on lausa luigelaul, et järgmisel aastal on mingisugune Järgmisel kevadel veel on jah, nii palju parandada. No hea seegi, aga ma olen kogu aeg vastustanud seda ja minu meelest ma olen siin Kadri Kõusaarega täiesti, et antagu noortel inimestel vähemasti elus üksainus kordki väljendada iseennast ikka nii-öelda täismahus. Aga noh, nüüd on see eksame, tilgutatakse laiali erinevateks niisugustes, kust te prooviks ja, ja ma ei imesta, kui läheb veel viis aastat ja kaob see viimane kirjandike saba sealt selles. Nii et sa arvad, et me liigume sellise ameerikaliku testeksami? Paistab küll jah, et seda nagu kontrollitakse niisuguseid reaktsioonide tähendab, mida, mida on ju võimalik tegelikult pida nagu tehnoloogia, ma ütleksin, et see on, see on niisugune tehnoloogiline probleem, aga aga inimene tõepoolest peab valmistuma selleks ja, ja tõepoolest harjutama oma mõtteid, väljendusoskust, mida kirjand peab, peab kandma või, või anda märku, see, see taandub, taandub aina. Aitäh sulle, Rain Veideman ja turvalist sõitu siis Figaro pulma. Kõike head teile ja, ja jätkame mõne minuti pärast ka nüüd veidi alternatiivse maa, ma arvan mõttega, mille esitab siis Tallinna kuristiku Gümnaasiumi õpetaja Priit Ratassepp, kes on olnud ka, et eesti keele ja kirjanduse ainekavade üks autoreid, aga vahepeal me oleme muidugi avatud meie kuulajatele, telefon kuus 410 613, et kui te tahate sekkuda meie tänasesse keele sõnumi saatesse ja avaldada oma arvamust nende teemade kohta, mille me oleme siis nüüd teile ette lugenud, et hoolimata sellest, et hommikul see kuidagi väga ülejala toimus, hallo. Nii kuuleme teid, palun. Ei, no ikkagi noor inimene veel ja nii, ja mis te arvate siis nüüd täna tänavustest teemadest? Minu arust on ikka päris kirjutatavad. Teemad ilmsed tänapäevased ja. Millisi oleksite ise valinud? No minule ka imponeerib see hariduse teema ja siis part mind ka väga huvitab üldiselt, et sellest ka oleks, võib-olla kirjutan. Küsin huvi pärast, et kuidas teil 2001 läks. No ma ei olnud kooliajal vist eriti selline kirjutamise sõber, et selline keskmine tulemus Mis te üldse arvate sellest kirjandist, kui otsustav või tähtis on inimese edasise valiku jaoks? Kas teil oli sellest olulist kasu või kahju, et selle eksami tegite? Jah, aga ma lihtsalt küsin seda, et kui te ei taha just filoloogiks hakata, et kas kirjandil on nii kaalukat tähtsust, nii nagu on vahel väidetud, et see on nii oluline. Kõige olulisem eksam. Teie jaoks ei olnud see Huvitav kogemus, ütleme nii, aitäh teile selle arvamuse eest, nagu öeldud, siis kuus, 410 613, kui on veel arvamusavaldusi, eriti tore oleks muidugi, kui keegi täna kirjutanutest ka aval tahaks oma arvamust selle teema kohta. Allo. Et minul on praegu need teemad siin paberi peal ees koos nende juhistega, mis sealjuures on üldiselt ei ole teemade kohta midagi öelda, noh, ma olen ühest noh tähendab koolis, aga noh, meil oli täiskasvanud koolja, niuke erandi kooljakirjutajat ainult, aga kuna teemad ja kõik on noh, üldiselt pole teemadel viga, aga jah, tõesti see, et kirjandusest ikka nii vähe on, see on küll ja loomulikult, ega õpilased festivali kaaslõpset kui lugenud ei ole, ega siis ei saa ju kirjutada kirjandusest Nii et te leiate, et see ei ole päris õige kirjandus, tee suhteliselt vähe on nende teemade seas. Mitte, ja teine asi üldse kirjandusele peaks rohkem rõhku panema ja teine asi, see uus, et kirjand ainueksami ära kaob, see mulle ka sugugi ei meeldi. Esiteks on ta tugeva traditsiooniga nähtus ja teine asi, et ta on ikkagi minu meelest näitab inimese arengut ikka päris mitut pidi. Kui sa ikka seal kirjeldab, et valmis kirjutama, siis väljendub isu, igasugune keele oskus, stiili, oskus, teadmised, maailmanägemus, kõik see kokku. Nii et see on teatav sünteetiline eksamis, näitab inimese kohta väga palju rohkem, kui ainult see nimi, kirjand. Ja mis mulle sinu kolmas teema sellise õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väethermanesse ka tegelikult päris huvitav teema. Mina ei saanud päris hästi aru, miks on siin juhendis öeldud. Tähendab, noh, mis sinna, kuigi see ei ole muidugi ei pea sellelegi kirjutama, aga ikkagi mis nähtused, probleemid domineerivad tänapäeva meedias, kuidas kujutatakse nende kaudu inimeste mõttemaailma? Noh ka siis selle üle, et pisiasjad, mis mõjutavad, aga ma ei saa aru, et miks siin on siin rõhku pandud meediale. Minu jaoks on see ka natukene arusaamatu, ma kujutan ette, kui Hermale ešelon viidatud, siis peaks vähemasti klaaspärlimängust rääkima. Ei ole Herman essee ajakirjandusega ma ei oska teda kuidagi siduda ja kuigi noh, seda teemat ei pea kirjutama üldse kirjutades Herman SEST. Aga võib muidugi kirjutada ja loomulikult on Herman esse kohta nii palju, see võiks täiesti esse põhjal selle selle teema kirjutada. Aga et mikspärast just siin, et seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist. Miks siin on viidatud üldse meediale ma ei saa, muidugi võib meediat kasutada, meedia peale võib selle täitsa üles ehitada, aga miks ma ei saa aru? No vot seda peaksite küsima nendelt, kes need teemad on välja mõelnud, mina ei ole seda teinud. Aitäh teile, proua, väga. Tähendab Elbruse üheksas sporditeema mulle see noh, niisugune ei meeldi selliseid väljendatud kirjanditeema, oo sport, see on kuidagi niisugune. No see meenutab meile 30 aastat tagasi toimunud Moskva olümpiamänge, mille deviisiks oli, oo sport, sa oled rahu. Ahaa, muuseas, vene teema, vot ma ei saanud, aga minu meelest vene teemadel oligi venekeelsetel teemadel olevatki olnud, nii vist oligi, see tähendab, üheksast teen, ma ei ole päris kindel, aga ma kuulsin nagu, et see muidu nad langevad üldiselt nüüd viimasel kokku, et üheksas teema olevatki olnud rahu ja mina veel mõtlesin, et see, kes ütles, et kuulge, et nad on ajal seal ühe tehe segamine, kuigi, kui vene keeles oli hoopis teine sõna. Aga tõele vaata, mina ei teadnud ja ütles, et Moskva olümpiamängudel niisugune ütlemine oli. Oli selline deviis, mina mäletan väga hästi, ma olen nii palju vana inimene. Üheteist kindlasti vanem, aga, aga see, aga see, et see sport eestikeelsest, mõtlesin, mina ei tea. Ei kõla sugugi, aga väga huvitav jah, et venelastel siis oligi see pandud see rahu, mitte raha. Nii ta oli jah, kahjuks, või ma ei oska ka öelda, miks niisugune erinevus tehti, aitäh teile, proua ja me võtame nüüd ühenduse ühe praktilise õpetajaga, kelle kaks klassi ka täna seda kirjandit kirjutasid. Nii, ja nagu lubatud, on meil nüüd telefoniühendus ühe praktikuga Tallinna kuristiku Gümnaasiumi emakeele kirjanduse õpetaja Priit Ratassepaga, kes on meile ka tuttav juba keele sõnumi varasematest saadetest ja kelle kaks abitooriumi klassiga täna kirjutasid seda kirjandit. Tere õhtust. Tere. Tere. Nii Priit, kuidas nüüd teie inimesena, kes olete ju ka mitte ainult õpetaja, vaid ka ainekavade juures kaasa löönud inimesena ja õpikute autorina hindate selle korra kümmet teemat? Mina hindan nüüd täpselt samamoodi nagu viimasel neljal-viiel aastal, et mina leian, et et kõik on tõesti kirjutatavad teemad ja, ja minu meelest tsid iga inimene ikkagi ühe teema, vähemalt leiab, millal võiks kirjutada ja, ja on keerulisemaid lihtsamaid ja, aga igast valdkonnast, nii et mina ütleks, et head teemad nagu viimasel neljal-viiel aastal olnud No kui te juhtunud kuulma Rein Veidemanni arvamust, siis tema oli natukene kriitiline selles osas, et kirjandusega otseselt seotud teemasid ei olnud rohkem kui see number kaks. Aga noh kirjanditeemad on jagatud ära 10 ainevaldkonna vahel ja see on nagu ette teada selles mõttes, et tõesti võime olla rõõmsad, et tegelikult kirjandusest sai kirjutada siin kahe teema puhul, nagu argipäev vajab, muinasjutt oli ka niimoodi lahti kirjutatud, et et võiks arutleda siis miks vajab inimene kauneid kunste ja meelelahutuste kirjandus kuulub kaunite kunstide hulka, nii et et selles mõttes see oli nagu ette teada, et need otseselt otseselt kirjanduse teemasid üle üle ühe kahe ei tule, nii et see ei olnud nagu üllatus selles mõttes. No muidugi, ma ei saa teilt küsida, kuidas teie õpilased kirjutasid, aga mida te ise arvate, millised teemad olid populaarsemad? Tähendab, ma jah, ma tõesti ei oska täpselt öelda, aga, aga ma arvan, niipalju kui ma siin kuulsin, küsisin ja et valiti ikkagi rohkem seda hariduse teemat, et haridus kas kohustus või võimalus, noh ilmselt sellest oleme ka siin kirjutanud rohkem ja, ja see puudutab ka vahetult kõiki koolilõpetajaid. Aga teine teema, mida ilmselt rohkem kvaliteet mulle tundub, oli see, et iga igaühe õnn on kordumatu, kuna see on selline isiklik teema ja ja õnne peale on endiselt elus iga inimene mõelnud ja kes pole ka elus ühtegi, isegi mitte telefoniraamatut käes hoidnud, nii et et need kaks teemat ilmselt olid populaarsemad. No me oleme siin ka arutanud ka kuulajatega veidi selle üle, et kirjand kui selline mõne aasta pärast kaob, tähendab, ta jääb mingi osana osaoskuste eksamisse, aga selliste üldist kirjandit enam ei ole. Kuidas teie suhtute sellesse emakeeleõpetajana, kas see on õige lähenemine või on või on see liialt ennatlik? Mina pigem pooldaksin, mis tõesti seda uut eksamit, aga mis, millest on kahju, kui ma ei ole kahjuks väga näinud neid variante, ma ei tea, kuidas see katsetamine edeneb koolides, väidetavalt pidi seda uut eksami tüüp uue eksamiülesandeid katsetama koolides. Aga ma ei ole nagu eriti kursis sellega praegu see on edenenud nii et et probleem on minu meelest sellest, et seda uut eksamit on liialt vähe nagu vähe tutvustatud ja selle kohta ei ole piisavalt infot. Aga muidu ma pigem mulle tundub, ma pooldaks teist tüüpi eksamit. Meil oli siin eile stuudios Märt Hennoste, kes küll kinnitas, et see test, mille siis läbi viis riigi eksami- ja kvalifikatsioonikeskus olevat olnud üsna positiivse vastukajaga ja järgmine test tuleb veel järgmisel aastal nii päris uue süsteemi juurde minek, kui EL ikkagi neid katsetusi tehakse. Aga kui me nüüd ikkagi võtaksime kui selle, mis siis tänane kirjand endast kujutab, kas, kuivõrd teie nüüd emakeele kirjanduse õpetajana näete sellise kirjandi olulisust ühe noore inimese arengus ja ja milline on see kaal, mida see tänane kirjand ühe inimese kohta ütleb või mida ta näitab? Mina siiski arvan, et see uut tüüpi eksam võib-olla näitab natukene rohkem ja, aga noh ütleme nii, et selle praeguse kirjandiga on tõesti võimalik mõningaid asju lihtsalt pähe tuupida ja jaa, jaa noh, et ta natuke kunstlik see olukord ikkagi on, et ei saa ju kasutada ühtegi allikat või ta peab lootma ainult sellele, et sa oled mingi tsitaadi õigesti meelde jätnud, nii et mõnes mõttes uus eksam tegelikult kontrollib tõesti seda rohkem, kus inimene loeb mingi teksti läbi ja siis selle kohta avaldama. Nii et aga kui tänaseks on kohtadel kokkuvõte öelda, siis minule meeldis kõige rohkem see teema, mis oli see, et ajaloos vastutab kõige eest järelpõlv, oli minu meelest selline kõige sellisem põnevama sõnastusega teema ja millel oleks võinud ise kirjutada ja kui mõelda kas või Eesti tänapäeva Eesti peale või siis Poolas toimunud peale, et see oleks ennast innustanud kõige rohkem kirjutama ja ütleks veel seda, et palderjani tablette kulus tänavalt kaks tükki. Ja, ja et, et kirjand selles mõttes koolis läks, kõik jõudsid valmis, kuigi suurem osa päris lõpuks, nii et. Ja emotsioon oli ka tõesti seinast seina, lõpuks, et mõned, kes tundes tundusid olevat endaga väga rahul ja ja mõned, kes olid enda suhtes väga kriitilised ja nii et, aga õnneks sai koopiat ka teha peaaegu peaaegu kõige töödest, nii et tegelikult saab nende töödega nüüd isegi tutvuda, järgneda natukene. Soovime kõigile teie õppelastele ja teile endale ka edu ja tõepoolest, et see kirjand nüüd liialt palju närvirakke okei hävitanud, sellepärast et muud eksamid on veel ees ja see kirjand on ainult üks osa sellest teest, mis on aja noortel, et ennast maailmas endale maailmas koht leida. Ja söetablette ja nuuskpiiritust ei läinudki vaja. Aitäh teile, Priit Ratassepp, kes on siis Tallinna kuristiku gümnaasiumi emakeeleõpetaja ja ka meile tuttav keele sõnumi varasematest saada, sest paistab, et meile siin rohkem enam helistajaid telefoniliinil ei ole, noh, üks inimene veel on, võtame tema veel siia, lõpetuseks kuulame, mida tema arvab tänasest kirjandist. Tere, tere. Tere. Mina mõtlen niiviisi, et võiks selline ettepanek olla, et üks teema võiks olla, et õpilane saaks kirjutada värssides terve selle kirjandi. See võiks üks valik selline olla. See on muidugi väga huvitav mõte, ainult et ma pean teile ütlema, et siis ta peakski kirjutama arutleval teemal, sellepärast hetke kirjandi eesmärgiks on see, et õpilane või, või siis abiturient või kes tahes riigieksamikirjutaja kirjutaks, arutlevad see peaks olema siis arutlev luuletus. Nojah, aga seda on ju olnud niivõrd palju minevikus need pikad pojeemid ja kõik, mis on kirjutatud kas või Jevgeni oneegil kas seda ei võiks siis kirjutada kasvõi oma õpetaja pealt, kasvõi koolis läbielatu pealt? Ma arvan, et see saaks väga hea olema. Aitäh teile, proua, sellega me lõpetamegi oma tänase keele sõnumi saate, miks? Me peame vaatama tulevikku ja ka poeemi kujul. Kirjandi kirjutamine peaks olema võimalik isegi tänasel päeval, kui on järgitud muid põhimõtteid, sealhulgas ka kirjavahemärke. Enamik neist ei oleks mööda mindud. Igal juhul. Tänane keele sõnumi saade oli siis pühendatud riigieksami kirjandile. Ja me kuulasime nii raadiokuulajate kui ekspertide arvamusi. Meie järgmine keele sõnum on nädala pärast. Aitäh kuulamast, saate tõid teieni Marika Leetme ja Mart Ummelas.