Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 27.-st jaanuarist. Stuudios on Kai Vare. Möödus 60 aastat Poolas asunud Auschwitzi koonduslaagri vangide vabastamisest. Riigikogu esimees Ene Ergma ütles mälestusüritusel Kloogal, et holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestamine on oluline. Selle selleks. Keegi meist ei unustaks minevikku ning et enam kunagi ei korduks midagi sellist, nagu juhtus juutidega. Valitsusliit otsustab järgmise nädala alguses täiendava raha eraldamise tormikahjude hüvitamiseks. Kõne all on sildfinantseerimislaen kohalikele omavalitsustele kuni 50 miljonit krooni. Eesti politseid. Sa oled möödunud aasta tööd kordaläinuks, seda vaatamata juhtimissüsteemi ümberkorraldamisele. Alanud aastal on politseitöös peamised suunad võitlus korruptsiooni, rahapesu ja organiseeritud kuritegevusega. Riigikogu liige Toomas Alatalu lahkub Keskerakonna fraktsioonist. Eesti ja Venemaa kaubavahetus oli mullu üks miljard krooni, see on pisut rohkem kui 2003. aastal. Kui import kasvas eelkõige n Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, siis eksport pärast esimest maid. Samuti on kasvanud transiidi osakaal Eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus, on arenenud nõukogud pärsitud humanitaarteaduse tippkeskuseks. Euroopa liit ei kavatse pakkuda Ukrainale liitumisvõimalust, kinnitas Euroopa Komisjoni president. Lätti jätkab missiooni Iraagis ettepanek väed ära tuua Kukusseimis läbi Suurbritannia teatas, et saadab Iraaki 200 sõdurit juurde. Ilmateade lubab meile lumesadu. Öösel on külma kuus, 10 kuni 15, kohati kuus kuni üheksa, Raadi homme neli kuni üheksa kraadi. Täna möödus 60 aastat Poolas svintsimis asunud Auschwitzi koonduslaagri vangide vabastamisest. Mälestustseremooniale kogunes enam kui 40 riigidelegatsioone koha pealt annab teada France Pressi ajakirjanik Tarmu Tammerki. Moonia siin Osfitsemi linna külje all Auschwitzi koonduslaagri muuseumi territooriumil on praegu veel käimastseremoonia, alguses veidikene hilines, kohale tuli paljude riikide tippjuhtide delegatsioonid, rohkem kui 40-st riigist. Väga palju endisi vange, vabassajaid väga suur ajakirjanike korpus, tseremoonia on, on olnud ääretult emotsionaalne ning väga sügavalt hingeminev paljudele nendele, kes omavad isiklikke mälestusi. Siin endise koonduslaagri territooriumil, võib näha hästi palju inimesi, kellel on rinnas vangi number või sellel on paelad, vangirätik peas vangi. Nüüd võib näha inimesi, kes on tulnud siia terve perekonnaga ja need on siis pereliikmest noorem rahvas, kes on tulnud vaatama seda õuduste kohta, kus üks nende pereliige suure vaevaga välja pääsenud tseremoonia on olnud vaoshoitud. Samal ajal võiks öelda, kõige. Vene presidendi Vladimir Putini sõnavõtt, kus teravas toonis hoiatas selle, et vabastajad ja okupandid ei tohi mingil juhul ühte patta panna tuleb eraldi vaadata. Vabastajad ja ohvrid, selle koonduslaagri ohvrid peavad saama täie tähelepanu. Igaüks, kes üritab teise maailmasõja sündmusi omamoodi tõlgendada seda, et väga suure vea Putin ütleb siis seda, et tseremoonia siin Auschwitzis on teise maailmasõja lõppu kõikide tähistamist tseremooniate nii-öelda avalduslik. Missid kulmineerub maikuus Moskvas. Kui võrrelda seda meeleolu, mis, mis võib-olla Moskvat ning praegu siin ostsid, siis täiesti selge on, et fenovsketi kvaliteet väga mõtlik meeleolu põlevad küünlad mööda seda uute rööbaste paari, mille peal doosi koonduslaagri Firth tänava osas loomavagunites rahvas 90 protsenti, kellelt olid juudid ja 10 protsenti poolakad ja, ja teised rahvused. Tseremoonia toimubki rongirööpapaari lõpu juures, kus asub remont, tooriumi vare väga selliseks eriliseks emotsionaalseks õhkkonnaga teeb kogu selle ettevõtmise siin asjaolu, et väga paljud osavõtjad nii vabastajate kui ka endiste vangide teatan ütelnud. See on viimane kord, kui ma siia saan tulla, lihtsalt ellu enam ei luba tulla, siia vanus on niivõrd kõrge. Ja sellest ka siis selline väga kõrgendatud emotsionaalne atmosfäär. Eestis süüdati holokausti mälestuspäeval küünlad Kloogal, seal käis kohal Kadri Abner. Juudi kogukonna ja Jeruusalemma rahvusvahelise kristliku suursaatkonna eestvõttel toimus Kloogal holokausti mälestusüritus, kuhu kogunes sadakond inimest. Riigikogu esinaine Ene Ergma ütles oma kõnes, et peab holokaustipäeva tähistamist oluliseks, kuna see, kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta. Mida me teeme oma tulevikuga, on meie endi otsustada, aga see sõltub väga palju sellest, kuidas me mõistame oma mineviku. 27. Tanneri tähistamine holokausti ja teiste inimsusvastaste kuritegude ohvrite mälestamise päevana on vajalik selleks et keegi meist ei unustaks seda, mis toimus 20. sajandi neljakümnendatel aastatel. Ene Ergma peab oluliseks ka koolides lastele inimsusevastastest kuritegudest rääkimist. Tuleks nendest seletada, mis toimus, sest meie lapsed hakkavad ju elamuvorsti või on siin kõrval elavad hiinlased, võib-olla võib, elavad siin aafrika olid ja inimesed, kes on natuke teistmoodi kui meie ja kui nad hakkavad mõtlema, minu arvamus on ainult kõige õigem oleks, siis võib tekkida jällegi seesama me, me ju näeme praegu, kuidas tekkinudki on olemas neofašistid. On olemas rassiline suhtumine inimestesse, et nad on teisest klassist ja vaadake, see on väga tähtis, et me ei tohi korrata. Me peame õppima, inimkond peab õppima millalgi. Mälestuspäeva avasõnas ütles ajaloolane Elron ainsaks, et tänane päev on juutidele leinapäev, mil mälestatakse natside poolt hukatud kuut miljonit rahvuskaaslast. 1943. aastal Kloogale loodud laager oli Ellonen saksi sõnul suurim, kuid vastavalt kohalike tunnistustele leebem juutide töölaager Eestis. Ometi tapeti seal päev enne venelaste saabumist umbes 2000 juuti. Sündmuste tunnistajaks on üks kohalik toona neljateistaastane Ilmar laherand, kes kirjeldas hommikut pärast sakslaste lahkumist Klooga koonduslaagris. Hommikul, kui ärkasin, siis kogu see õhk oli täis meeletul niisugust põlenud liha, lõhna, rasva, lõhna, see oli niivõrd ilge õhk. Ühesõnaga kui ma jõudsin siia, siis ma nägin seal sünget pilti, kus oli kuus korda kuus laotud palgid Nende vahel, kord inimesi, jälle puud jälle inimesi. Ümbruskonnas olid siis nende vangide toidunõud vangid muidugi paljud püüdsid põgeneda. Need olid siis siit üks paarikümne meetri kaugusel, üks paarkümmend vangi, kes siis selja tagant maha lastud oma eluaja jooksul ja nüüd vanaduspõlvest paljud hakkavad ununema, kuid need sündmused on mul silme ees seniajani. Peaminister Juhan Partsi sõnul arutab valitsus järgmisel nädalal, kas on vaja omavalitsustele tormikahjude likvideerimiseks lisaraha eraldada. Me näeme ette nii-öelda 50 miljoni ulatuses silp finantseeringuid, juhul kui omavalitsustel on nii-öelda nende kulutuste tegemiseks, mida omavalitsused peavad tegema, sealhulgas ka täiendavalt inimeste toimetuleku tagamiseks või siis nii-öelda elu taastamiseks vajalike kulutuste tegemiseks. Et kõigil omavalitsustel on täna võimalik rahandusministeeriumiga vastavad nii-öelda rahad tagada. Kabineti tasemel oli otsustused, kui nüüd esimene veebruar, millel on nagu lõplik tähtaeg, kus me saame nagu pildi kätte kas on vajalik täiendavaid vahendeid valitsuse reservist otsustama pärast seda? Ma ei välista, et juhul kui mitmed kulutused, mida omavalitsused teevad ja näitavad, kus tuleks inimestele kava riigi poolt anda, et siis me anname valitseva sellist lisa, aga ma ütlen, see otsus tuleb järgmine nädal. Toomas Alatalu lahkub Keskerakonna fraktsioonist riigikogu juhatus registreeris Alatalu lahkumise fraktsioonist alates esimesest veebruarist. Alatalu lahkub fraktsioonist isikliku avalduse alusel. Pärast Toomas Alatalu lahkumist jääb keskfraktsiooni alles 19 liiget. 2003. aasta valimisteni merel oli Keskerakonna fraktsioonis 28 liiget. Rahvaliidu kinnitusel on olnud juttu Toomas Alatalu ühinemisest rahvaliiduga. Eesti politsei loeb eelmist aastat tulemusrikkaks vaatamata ümberkorraldustele juhtimissüsteemis. Täna tutvustas politsei aasta jooksul saavutatud ajakirjanikele. Tõnu Karjatse teeb kokkuvõtte. Eesti politseile oli see esimene põhjalikum ülevaade pärast aasta tagasi alanud reforme. Politsei peadirektorit Robert antraapovi sõnul võis aastaga rahule jääda, reformi mõjud ilmnevad aga alles kolme aasta pärast. Kuritegevus püsis viimaste aastate tasemel, ka mullu vähenes mõrvade ja purjus juhtide süül põhjustatud liiklusõnnetuste arv. Politsei peadirektor Robert antroopas. Selline eesmärk reformijärgsel perioodil, mis oli kuritegevuse kontrolli all hoidmine ehk stabiliseerimine ja kuritegude avastamine, tähendab Need näitajad on nagu olnud selles mõttes nagu positiivselt, et avastamine isegi nagu taganes ja pigem peame nüüd mõtlema juba alanud aasta nagu sellises tegevusprioriteetide-le ja uutele väljakutsetele prioriteete sa mingeid muutuseid prioriteetides on toodud mõningad muudatused ta eeskätt, mis puudutavad korruptsiooni vastu võitlemist, sest varem see oli kindlate ametkondade ülesanne nagu kaitsepolitsei ja politseis keskkriminaalpolitsei, siis nüüd on see tegevus laiendatud kõikidele õiguskaitseorganitele oled sealhulgas ka politseiprefektuuri tele ja ka loomulikult juhtivat rolli hakkab täitma prokuratuur. Politseil tuleb tõhustada võitlust ka rahvusvahelise kuritegevusega, mis Euroopa piiride avanedes püüab leida oma nišš Eestis. Keskkriminaalpolitsei juht Lauri Tabur. Kuna majanduspiirid avanemisega on Eesti avatus ka väliskapitalile, mitte ainult siis riiklikule kapitalile, Euroopa Liidust, sealsete struktuuridest, et ka erakapitalile läänest kui idast, siis vähemalt oma analüüside põhjal me saame seda öelda, et niinimetatud halli kapitali liigub läbi Eesti majanduse päris palju kedagi otseselt süüdistada selles kindlasti ei saa, kuna keegi ei ole süüdi enne, kui kohtuotsus seda kinnitanud on, aga omalt poolt nii nagu need kuritegeliku tegevuse arestitud varad näitavad tegelikult 2004. aastal. Ma prognoosin, et need varad võivad ka 10 korda kasvada tegelikult ka 2005. aastal, nii et prognoos on tegelikult päris väljakutsuv püüda just nimelt tungida kurjategijate vara kallale mitte ainult püüda neid trellide taha panna sellest tegelikult keskkriminaalpolitsei jätkuv prioriteet 2005. aastal ehk siis tegeleda just nimelt nende pettuse skeemidega aastus skeemidega millegisse Eesti allim tegelikult rikastab. Mullu saatis politsei kohtusse 13 korruptsiooni asja. Menetluse tagamiseks arestiti varasid 70 miljoni krooni ulatuses. Eesti ja Venemaa kaubavahetus on järk-järgult suurenenud, täna arutati kahe maa majandussuhete perspektiive. Eesti Kaubandus-Tööstuskojas jätkab Birgit Itse kõige enam. Tuuakse Venemaalt sisse toormaterjali Eesti suurimaks ekspordiartikliks on transpordimaterjalid, sealhulgas turvavööd. Seltsi juhatuse esimees Jaan Lokk tõdes, et tunduvalt lihtsam on Vene turule siseneda neil, kel varasemast ajast kontaktid olemas. Samas peab Vene turule pürgiva ettevõtte juhtkond arvestama sellega, et Eesti asja ajamine on kohati formaalsem. Venemaale, eelkõige otsustab äritulemuse see, milline on teie isiklik suhe teie äripartneritega. Teine asi on see, ärge kunagi arvake, teie asetäitja võiks rääkida teise firma sealse esimehega. Eesti saatkonna esimene sekretär Moskvas Ivo Parmas ütles, et kuigi Eesti ja Venemaa vahelise ärilise koostöötiheduse kohta palju teada pole, on see riikide tasandil tugev. Kõige enam hindab Venemaa koostööd maksu- ja tolliametiga. Samas valmistab Eesti ettevõtetele suurt peavalu taimse toodangu sisseveo keeld. Parmase sõnul on Eesti püüdnud olukorda lahendada, kuid Venemaa pole erilist koostöövalmidust üles näidanud. Hetkeseisuga on antud küll jah, lootust, et mingid sanktsioonid võetakse maha olevasse, võetakse terve Eesti toodangu osas maha nii favorupida, sest seda raske ütelda. Eesti ärimeeste poolt on kuulda seda, et kõige rohkem häirib see ka kaupade ekspordi raskuseteist konkreetselt, kuid nagu artikleid, sest suures ulatuses pole kuulda olnud. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson tõdes, et see pole siiski ainult Eesti probleem. Sama keeld on Saksamaa, Hollandi ja Taanile, nii et, et see on laiem probleem, mis veel kord tähendab seda, et Eesti peab aktiivselt osalema nii-öelda Euroopa ühispoliitika kujundamisel ka selles valdkonnas. Poliitilise olukorra mõju majandusele ei pea Ivo Parmas eriti suureks, Marko Mihkelson arvas aga vastupidist. Need suhted on tihti väga emotsionaalsed, pingelised, mistõttu ka väga paljud lepingud, näiteks topeltmaksustamise leping on venelane poolt senini jõustamata ja see kindlasti avaldab mõju. Samas jällegi viimastel aastatel on kaubavahetus kasvanud. Ma arvan, et see on hea märk, et ka vaatamata küllalt keerulistele suhetele poliitilisel tasemel majanduskoostöö on võimalik. Kaivo parmas nõustus, et Eesti majandusele on mõju avaldanud topelttollid. Eesti eksport Venemaale siis umbes kaks korda väiksem kui teiste ekspordipartneritega võrreldes seal need kindlasti õpetajaid on avaldanud mõju Eesti ekspordi kasvule kindlasti avaldanud kannad mõju impordi suurenemisele, sest kui eksportijale sealt importi ärimehed üldreeglina, kes midagi ekspordi-impordi sealt Peaminister Juhan Parts ja Slovakkia välisminister Eduard kokan avaldasid tänasel kohtumisel Tallinnas toetust Ukraina liitumisele Euroopa Liidu suunal ja kutsusid Euroopa liitu seda liikumist julgustama. Mõlemad nentisid, et Euroopa Liit peab andma Ukrainale selgeid signaale nii Eesti kui ka Ukrainaga. Piirnev Slovakkia on valmis Euroopas vastavat selgitustööd tegema. Siit jätkab välissõnumitega Meelis Kompus. Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sõnul on Euroopa Liit valmis tihedama sidemeid Ukrainaga, aga ei kavatse pakkuda Kiievile ühinemisväljavaadet. Ukraina president Viktor Juštšenko on avaldanud lootust, et Kiiev alustab Euroopa Liiduga aastaks 2007 kõnelusi assotsiatsioonid üle, millest võikski saada hüppelaud Euroopa liitu. Barroso sõnul on aga juba otsustatud, millised riigid järgmisena liitu astuvad ning järgmisi laienemisi pole kavandatud. Euroopa Liit kavatseb võtta 2007. aastal vastu Bulgaaria ning Rumeenia ja ühenduse liidrid otsustasid mullu detsembris toimunud tippkohtumisel, et sel aastal alustatakse ühinemiskõnelusi Horvaatia ja Türgiga. Prantsusmaa president Jacques Chirac tekkis Šveitsis Davosis maailma majandusfoorumil kõneldes ettepaneku kehtestada ülemaailmne solidaarsusmaks, millega rahastada aidsivastast võitlust ja vähendada vaesust arengumaades. Prantsuse presidendi hinnangul võiks maksu koguda äritehingud ja lennupiletite, samuti lennuki ja laevakütuse pealt. Tema ettepanekut toetas enam kui 100 riik. Samas on USA vastu igasugusele rahvusvahelisele maksule. Ka paljud poliitikud ja investorid suhtusid ettepanekusse jahedalt. Nende hinnangul on plaan liiga keeruline ja ka ebapraktiline. Suurbritannia sadab Iraaki veel 220 sõdurit pärast seda, kui Hollandi väed märtsis lahkuvad. Kaitseministri Chafuuni sõnul peaks Hollandi vägede lahkumisest tekkiva augu katma umbes 600 meheline üksus. Enamik sellest moodustatakse aga juba praegu Iraagis viibivatest Briti sõduritest. Kokku teenib Suurbritannial Iraagis umbes 9000 sõdurit. Läti seim aga lükkas ülekaalukalt tagasi ettepaneku tuua Läti sõdurid kiirkorras Iraagist tagasi koju. Lätilon Iraagis teenimast 120 rahuvalvajat. Kagu-Aasia looduskatastroofis ellujäänuid ähvardavad eluohtlikud seenhaigused, nagu Mukormikoosis, kinnitasid Austraalia teadlased. Sydney haigla arstide teatel on nemad ravinud üht säärase seenhaigusega meest, kes hiidlainest eluga pääses. Mukor koosist põhjustab seen, mida leidub pinnases ja kõdunenud taimedes. Haigus kahjustab aju põskkoobaste kopse, samuti nahka ja neere haigusest vabanemine ilma operatsioonitan võimet. Sõltuvalt nakatunud piirkonnas sureb 25 kuni 80 protsenti haigestunutest. Seene levikut kiirendavad nahavigastused. Ainuüksi Indoneesias sai hiidlaine tagajärjel vigastada aga vähemalt 100000 inimest. Eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus peab Tartus aastakonverentsi. Konverentsil käis Lauri Varik. Eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus on üks meie teaduse tippkeskustest ja ainus humanitaaria vallas, mille eesmärk on eelkõige tagada rahvusliku identiteedi ja mälu säilimine ning areng. Keskus loodi 2001. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi juurde ning muuseumi direktori Krista Aru sõnul oli see väga õige otsus. Meie vahepealne areng, eriti nõukogude aastatel teatud erialasid ei lasknud, normaalselt areneda ja minu meelest üks neid valdkondi, mille arengut, mille uurimistööd tegelikult nõukogude aeg väga tõsiselt piirajasse takistas, oli kogu humanitaarteadus. Keskus tegeleb nelja uurimissuunaga, rahvausundid ja rahvajutud nõukogude aja kultuurilooline rand, retoorika ja frasioloogia ning poeetiline ja muusikaline folkloor. Täna ja homme toimuval aastakonverentsil tehakse kokkuvõtteid, mis ja kuidas neis suundades on edasi liikunud. Üks huvitavam uurimissuund on kindlasti nõukogude aja pärandi uurimine. Selle töörühma juhiks on Sirje Olesk, kelle sõnul on antud ajast jäänud veel paljugi läbi uurimata. Kõik vene ajadokumendid ei valeta, aga, aga on ka selge, et vene dokumentidesse tuleb väga ettevaatlikult suhtuda ja veel üks asi on mis, mis ei ole nii terav, aga mis on selge, et see, mis on juhtunud kirjanduselus kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel, missugused need piirangud olid, kuidas nad kirjandust mõjutasid, kuidas nad kultuurielu mõjutasid? Kui palju on noh, niimoodi seisukene esteetiline külg seotud ideoloogilise küljega? Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus tutvustas täna Eesti elulugusid nõukogude perioodil, tema sõnul saab neist välja tuua kaks suunda. Kui räägitakse nõukogude aja algusest, siis on põhilised trauma elulood. Räägitakse tunnistuslikus võtmes sellest, mis juhtus, missugust üle kohut tehti ja kuidas välised asjaolud mõjutasid elu, aga siis hiljem, 50.-te lõpust 60.-test saadik hakatakse rääkima põhiliselt olustikulises võtmes sellest äraspidine see elu oli. See on see, mida meenutatakse kõige rohkem Nõukogude päästaga, noh, huvitavamat on tegelikult need katsed tõlgendada läbi oma elu nõukogude aega. Peale Eesti elulugude oli täna käsitluse all ka Eesti kultuuriloolise uurimise Keer käigud stalinismi ajal ning eesti kirjandus pärast sõjajärgsel ajal. Konverents jätkub homme. Retoorika ja füsioloogia ning poeetilise ja musikaalse folklooriteemadel. Ja nüüd oli ilmast. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, tuiskab, puhub kirde ja idatuul viis kuni 10, puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis. Külma on öösel 10 kuni 15, rannikul kohati kuus kuni üheksa kraadi. Hommegi on pilves ilm, aeg-ajalt sajab lund ja tuiskab, kohati võib sadu olla tugev. Puhub kirde- ja põhjatuul seitse kuni 12, puhanguti 13 kuni 15, rannikul kuni 18 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb. Külma lubatakse homseks neli kuni üheksa kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.