Ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele kolmik on täname jagunenud taas teravalt kaheks siin pealinnastuudios istuvad Neeme Korv kes veel täna hommikul oli Postimehe arvamustoimetaja ja mina Aarne Rannamäe mõnevõrra saatejuhi rollis. Ja meie suure riigi teises otsas peaks olema Sulev Valner. Tere hommikust. Tere hommikust. Mees Võrumaalt, vaba mees, Võrumaalt. Töötu, vaba mees, vaba mees, selge. Äsja just Meelis Kompus luges, või mis asjad on, need oli seal juba peaaegu tund aega tagasi. Luges ette taas kirjanditeemad rohkem kui 10-le 1000-le abituriendid, kes praegu siis klõbistavad paberit ja pliiatsit üle Eestimaa koolide, nii et me peame täna natukene vaiksemad olema, et mittekirjade kirjutajaid segada. Aga huvitaval kombel on meil aastaid juba olnud niimoodi, et meie, meie saade satub kuidagi kirjandi kirjutamise päevale ja minu arust ta satubki ta on alati laupäeval, eks ole, aga aga ega me ei hakka selles mõttes erandit tegema, et räägime ka täna natukene sellest, et mis mulje jättis. No kirjand on ju väga isevärki selline riigieksam ja minu meelest alati on neid teemasid põnev lugeda just ju inimene paneb ennast alati sellisesse situatsiooni, et mida nüüd mina valiksin ja ja ma ei tea, kas näiteks teil on meeles, mis teemadel teie kirjutasite oma kirjandit, minul näiteks on see küll meeles ja ma arvan, et ma ei unusta seda mitte kunagi. Aga ja tegelikult me ju oleme siin aastaid rääkinud juba sellest, tahate öelda ka, mis oli, tahan, nii. See oli ajakindlaid, püsiväärtusi 20. sajandi maailma kirjanduses ja ja väga uhkelt oli Mihhail Bulgakovi Meistri ja Margarita aialine kirjand. 1976 kirjutasin mina kirjandi majakovskist. Teemat ei mäleta, mina kirjutasin 83 Hamletist. Aga kõik need on muide surematut ka. Aga Jajaa Majakovskit äsja NATO välisministritele lausa etendati rast aknad tegi pooletunnise show, nii et kui ma ei eksi, siis Krister Paris luges just Moskvast Majakovski. Ka aga kirjandist on ju räägitud siin aastate jooksul, et ta on nüüd kohe-kohe tuumas ja, ja vahepeal on siin tema ümber mingid võitlused käinud. Et isenesest mina ütlen, see on küll juba jälle kõlab kui klišee, aga minul on alati kahju, kui ma mõtlen selle peale, et see, et see, et see kirjand niisugusel kujul kaob, kaob ka inimeste selline arutelu arutelu nende teemade ja mõtete üle. Kuigi mulle tundub näiteks, et siin paaril viimasel aastal justkui nagu valmistatakse seda kuidagi omamoodi ette, sest sest kumaga tänavusi teemasid kuulasin, siis mulle tundub, et teemad tunduvad need teemad küllalt sellised üldised. Mina enne siia stuudiosse tulekut olin oma toimetuse toas naabermajas ja esitasin sellise retoorilise küsimuse, et kas te teate veel mõnda riiki, kus kirjutatakse kirjandite jaa jaa, Politseis retooriline vaikus, et ma tõesti ei tea, ma ei ole ka spetsiaalselt uurinud. Aga kas näiteks teie olete kuulnud, et mõnes teises riigis kirjutatakse nii-öelda riigieksami kübi küpsusküpsuskirjandi vormis samasugust kirjandit või esseed? Noh, et noored tulevad, istuvad maha, kell kukub ja hakatakse vehkima kuus tundi 600 kuni 800 sõna, mis ei ole väga palju, aga, aga siiski. No aga äkki see ongi Eesti Nokia siis et Eestil on nagu tänu sellele Eesti noored on natuke millegi poolest kirjandus lemblasemad näiteks kui keskmine maailmakodanik, kes seda ei tee. Minul oleks ka väga kahju selle traditsiooni lõhkumisest, sest just nimelt see traditsioon ikkagi nii pikalt nagu meiegi praegu meenutame, eks ole. Aastakümnete pikkusena on ikkagi üks väärtus omaette, isegi kui talle võib seda subjektiivsust ette heita nagu mingit iluuisutamise hindamist, aga aga, aga noh, pigem jah, et kui võrrelda. Ma ütlen näiteks spordi puhul ma tooks sellise võrdluse, et kui kui totaalselt muudetakse jalgpallireegleid, mis võib-olla isegi mingis mõõtmiskavas oleks kuidagi paremini mõõdetavad. No ikka väga kahju. Oleks nagu hakatakse muutma no-ist hakataksegi, ongi, ongi kurb. Ei pea minema, mina ei vaata ammu enam seda selle pilguga, et 10 teemat, millist mina neid neist valiksin, ma olen ilmselt ilmselt müür. Selle aja ja praeguse aja vahel on kasvanud nii nii umbseks, et ma enam ei, ma, küll ma küll vaatan, jah, ma lugesin need üle ja mõtisklesin nende üle, aga, aga noh, siin võib kirjutada ju praktiliselt kõikide üle. Kuigi, kui me vaatame nii öelda. Tsitaaditeemadel on noh, mis sa, ükski noor ei pea kirjutama Herman Hesestega ega Kondron Konrad Adenauer ist. Ma pakkusin siin neemele ka enne saadet välja, et, et ma arvan, et kaks või üks abiturient 10. teab, kes on Konrad Adenauer. Aga, aga see ei tähenda seda, et ta peaks teadma üldse, kes, kes, kes kunagise mees oli vaid vaid vaid, vaid ta peab kirjutama sel teemal. Eks ta mul tuli Vikipeediast järgi ja Eino talli, jah. Eksami ajal pärast ei, mul lihtsalt tuli meelde, üks kolleeg rääkis, kes tegeleb vastuvõtueksamite ka Tartu Ülikoolis, lihtsalt meil täna saate jooksul tuleb ka Tartu ülikoolist natuke lähemalt juttu. Ja võttis vastu saksa keele ja kirjanduse erikoolide lapsi. Ja küsis, üks küsimus oli, et kes on praegu Saksamaa kantsler ja, ja hämmastav oli, oligi see, et, et kas samuti 203 10. teadsid kõiki nimepidi öelda, kes on praegu kantsler. Nii et noh, rääkimata adeno. Saadenoveriga on raskem kindlasti ja või ütleme isegi, et kui inimene on kuskilt kuulnud nime Adenauer, siis ta ei vii seda tõenäoliselt väga täpselt kokku sellega, mis tema teeneda. Pigem on ta aurik või lennujaama nimi, eks ole, või kui konkreetne mees konkreetses ajas, kes tegi konkreetseid suuri tegusid, kuigi. Ma ei tea, kas see on nüüd juhus, et mõlemad olete hakanud siin Adenaueri st rääkima, aga minu meelest, kui ma need teemat kuulasin läbi ja mina küll küsisin endalt, et mis, mis teemal võiks, võiks kirjutada mulle saadenaguri teema, tegelikult meeldis. Ei, aga omamoodi, see on ju see, et me praegu tegelikult tunneme head meelt sellest, et me nagu kuulume teatud klubisse, et me meie üksteisele selgitama ka seda, et kes on Adenauer. See see pensakate klubiga ei pea enam kirjandit kirjutama. Aga ei noh, siin kirjutamisteemasid ju igaühele ja, ja tõesti noh kuigi, kuigi kirjand, Ma olen ikka ikka mõelnud selle peale, et te isegi suurtel meistritel ei tule nii-öelda kella kukkumise peale kohe vaim peale pegasus ei hakka kohe oma tiibu sirutama, et ikka jube raske on, kui sa istud kuskil kooli võimlas või aulas ja ja, ja kurje õpetaja pilgu all ja siis öeldakse, et kirjuta ja siis öeldakse kuue tunni pärast lõpeta. Et, et see on noh, niisugune vahel käid isegi mõnda paned mõnda mõnda rida kirja, käid mööda tuba ja, ja vahid aknast välja ja teed mida iganes, eks ole, aga eriti noorel inimesel, keda seda elukogemust ma napivõitu veel Teie tõenäoliselt ta ikkagi ka hindamiselt väga subjektiivne on ja mäletan isegi oma sellest 25 või rohkema aasta tagusest ajast, et et tegelikult oli väga lihtne nii-öelda ükskord saada kirjandi eest viis ja teinekord kolm ja ise ei saa nagu arugi, et miks noh, et oleks ühel korral nüüd kohutavalt hästi teinud ja teinekord mitte teinud hästi. Et ilmselt erinevad hindajad samas situatsioonis ja, ja noh, see, et, aga teiselt poolt ma olen täitsa nõus, Kadri Kõusaar kirjutas Päevalehes ühe kena loo sellel samal teemal, et et, et omamoodi räägime kooli koolist, kui ka elukas ette valmistajast siis tegelikult ka sellise subjektiivsusega kohtumine kooli lõpus on, võib olla vägagi kainestab ja eluks ettevalmistav noorele inimesele. Et kõik ei ole nii väga täpselt arvuliselt matemaatiliselt mõõdetav elus vaid mõned asjad ongi ongi sellised subjektiivselt hinnatavad ja sa pead nagu pead nagu harjuma, ütleme oskama ka sellega toime tulla. Ja nad kõik ei ole valemitesse ümberpandavad ja, ja on asjad mitmekihilised, aga mina kuulsin hommikul, kuidas haridusminister rääkis ja muuhulgas rääkis sellest, et, et ärge kasutage, kuidas ta ütles internetist tõmmatud nii-öelda alusteksti, et näiteks mina ei ole noh selle selle pilguga otsinud, aga ma mõtlesin, et ma kindlasti proovin proovin pärast hiljem otsingutega leida, et kas tõepoolest leidub mingisuguseid selliseid, nii-öelda selliseid universum, reaalseid tekste kuskil mida siis noh, püütakse püütakse ümber panna, sellepärast et kui seal mingisuguseid sõnu kasutada ja, ja noh, kui sealt tuleb välja plagiaat, siis see on ju ilmselt selgelt väga halva hindega hinnata. Selleks on olemas juba ju õppejõududele õpetajatele spetsiaalsed otsingumootorid, kes toksivad sisse, on kohe näha, et mis, mis isegi protsendile välja, missuguse protsendi ulatuses on tegu plagiaadiga ja, ja see on, see on nüüd tänapäeval kahjuks või õnneks aga täpselt tuvastatav, mis muidugi noh, jah, ütleme, et kirjandite tõesti mitut moodi hinnata. Kui mina oleksin õpetama, hindaksin ikkagi mõtlemist, kui ma näen, et inimene mõtleb, siis on see ikka super juba selle eest viie panna või ma ei tea, mis seal pannakse tänapäeval punkte, eks ole, 100 punkti piires. Aga kui, kui hakatakse norima mingisuguste mõttetute tähevigade kallal ja seda tehakse, nad on seda ilmselt ka kohustatud tegema maitset. Tjanova oma tütre kogemusest, kes, kes oli, oli siis kui tema kirjutas ikka jube jube solvunud, et mingi mingi tühja-tähja pärast võeti neid punkte maha ja ja neid kokku tuli, tuli, tuli vähem kui, kui tema lootis ja arvas siis et see, see noh, ei ole nagu. Aga noh, reeglid on reeglid, ega, ega siis siin midagi midagi öelda. Kirjalik väljendusoskus on, on muidugi selline asi, et osadel inimestel on, ongi, ta jääbki kehvemaks kui, kui teistel, aga aga jah, et kuidas seda nüüd Hildamise juures arvestada, noh, eks kuigivõrd tuleb seda teha, aga, aga teadupärast ju ka keel on muutunud ja keele keelereeglid kuigivõrd nagu liberaliseeritud. Isegi siin viimasel ajal olen siin sattunud lugema sellest, et räägitakse, et paljusid niisuguseid raudkindlana püsinud oma reegleid tahetakse öelda, et võib ka juba nii ja naa, et, et ilmselt selle lõdvusega võib teatud piirini minna. Et no ma arvan ka pigem seda, et, et kui, kui inimesel on see mõte või või mõtlemine olemas, et siis siis seda kindlasti hindamisel noh, tegelikult ikkagi võiks ütleme, kõige peamiseks pidada. Aga minu meelest ei pea ka seda kirjandit ja selle eest saadavat hinnet või siis antud juhul punkte pidama nüüd mingiks maailma lõpuks, et et tõenäoliselt ühegi noore inimese tulevast elukäiku nii-öelda ei tõsta ei pjedestaalile ega ei riku totaalselt ära see, et kas ta saab ja nende eest natuke rohkem või natuke vähem punkte, et et see on üks, üks eksam ikkagi paljudest, mis elus tuleb, tuleb teha ja noh, ka üks nendest nendest sammudest, mis viib kuhugi suunas või siis noh, aitab kaasa või ei aita aga et ainuüksi sellepärast, et vot kirjandi eest sain 10 punkti vähem, kui lootsin. Noh, see võib teha oluliselt keerulisemaks, et saada ülikooli täpselt sellele erialale ja täpselt ütleme, riigieelarvelistele kohale. Aga, aga tõenäoliselt, kui on kõva tahtmine, siis saab sellest üle ja ja ei ole nagu võib-olla vaja liiga traagiliselt, nagu seda seda hinnata, et nüüd teatud, et keegi nüüd ütleme mingi subjektiivse hindamise tõttu nüüd rikkus kellegi elu rikuti ära sellega. Jah, aga noh, ma ütlen, et ma olen nagu selle oma vanemate juurde tagasi, et, et Eesti Nokia on, on inimeste tarkus ja ja meie haridustarkade inimeste hulk meiega oma kolme miljoni hulgas on, on, on Eesti Nokia ei, ei rohkem ega vähem ja ja kui, kui nagu, nagu mõtlemisvõimet ei hinnata, vaid rohkem hinnatakse seda kirjatähest kinni kinnipidamist, mis, mida on, on nüüd nii palju reformitud ja, ja noh, ütleme ma tahan väga piltliku näite, et kui, kui pension võib tänapäeval kirjutada j-tähega keskel, eks ole, no siis noh, kaugemale ei ole nagu enam vaja vaadata, et, et siis on juba see on suhteliselt ükskõik, mis, mis, mismoodi sa selle kõik kirja paned. Sellega seoses mul tuli meelde Neeme jutt ühest Tallinna blogipidaja arst, kes äsja on küll ilmselt isiklikku vimma või poliitilistel kaalutlustel läbivalt kirjutanud oma tekstis Nato väikese tähega väikeste tähtedega. Ei, tal on vist suur täht siiski, oli alguses alguses oli suur täht okei, aga siis noh, et, et et noh, kui, kui selles mõttes nagu kõik on lubatud, siis siis hindamegi nagu, nagu mõtlemisvõimet. Nii palju, kui seda on võimalik 600 või, või 800 sõna piires hinnata. Nonii, aga ega NATO juurde ei viinud juttu ja ilmaasjata NATO oli selle nädala märksõna kahtlemata ja ja mõned ütlevad, et, et meil on NATO mürgitus, teised on, on sillas, ütlevad, et see oli ikka väga-väga kõva üritus ja eks ta, eks ta oligi selles mõttes selle ürituse endale saamine maksis palju vaeva ja närvirakke nendele, kes, kes sellega tegelesid. Ja need, kes ei saanud sel päeval nendel kahel päeval sellel tänavapoolel käia, kus nad on harjunud käima. Need siis kirusid. Neid kõiki neid turvatõkkeid ja kuuldavasti ka mõned äripidajad olid nagu olid väga solvunud, et nende ärile läinud kakspäevani või ütleme isegi kolm päeva nii hästi kui kui tavaliselt. No mina mõtlesin selle Nato ürituse ajal korduvalt tagasi aastate taha, mis olid tegelikult alles üsna hiljuti ehk siis rääkimata sellest, et noh, iseseisvuse alguses septembris 91 käis Tallinnas USA riigisekretär, Tsee spiiker ja ma mäletan seda kaadrit, kui Lennart Meri peaaegu et hüppas tema kõrval ja siis ütles, sellepärast see umbes umbes midagi sellist, et Peikelid ei jaluta siin siin siin iga päev ringi ja see oli täpne tsitaat, muidu jah, ma mäletan sedasama hästi. Ja, ja 99. aastal saime liikmelisuse tegevuskava liikmelisuse tegevuskava NATO-s 2000 Lely teiste riikidega koos sinna. See oli praegu alles peaaegu nagu alles eile ja tegelikult nüüd on olukord niimoodi muutunud olla tegelikult mitte ainult nende protsesside juures, vaid me saame neid asju ise kujundada. Urmas Paet välisministrina oli, oli, oli võõrustaja noh, iga igaüks nägi, et tegelikult ikkagi noh, meie ümber selle korralda ümber, siin need asjad käisid ja see on ausalt öeldes ikkagi. Ja noh, kui räägitakse sellest, et Nato mürgitus siis muidugi meiega siin kolleegidega omavahel rääkisime, et kui see kohtumine oleks toimunud näiteks kusagil mujal Põhja-Euroopas või kesk või, või mõnes Euroopa suurlinnas, kus selliste kohtumistega on, ollakse nii harjunud, et keegi pööra peadki, kui kortees mööda tänavat sõidab. Ja eks see meie meediakajastus oli, oli muidugi suur ja ülepaisutatud, sest et noh, kas või siin tunde eetriaega, mida ise siin täitsime ja ajalehtede veerud ja spetsväljaanded kõik, mis mis sel puhul ilmusid, kõik, kõike seda oli, oli kohutavalt palju. Aga, aga noh, sündmus oli selles mõttes seda väärt, ütleme võib-olla mitte sisu poolest, aga, aga just just see, et selline asi esimest korda Tallinnas toimus ja ega ausalt öeldes nagu ka siin selle ürituse peakorraldaja Margus Kolga ütles eile, et ega, ega sellest suuremat üritust meie riigi pealinn noh, välja ei, ei peagi, sest et kui siin tuleks samasugune riigipeade või ütleme tippkohtumine riigipeade ja, ja peaministrite kohtumine, siis siis ei oleks lihtsalt enam kohta, kus pidada. No aga loomulikult, see oligi ju meie jaoks ikkagi tõeline suursündmus, et kujutage ette, et kui selline sündmus toimuks näiteks ütleme USA Nebraska osariigi pealinnas Lincolnist, mis on umbes võrreldav sellise noh, Eestiga, eks ole, osariik siis siis kahtlemata kohalik televisioon teeks sellest tunda ülekandeid. Osariigi pealinn Lincolni, kus sa selle peale tulid? Olen seal käinud. Lihtsalt. Paralleel kuidagi seal tuli väga sellega, et Eestiga väga sarnane osariik, umbes. Võrreldav aga tahtsin tuua selliseid väikeveisefarm, sellise näite. Kuidas olukord on muutunud, et eile õhtul nägin korraldajat marguskolgat televisioonis ja tal oli käik, habe alles ja nii edasi, et ma viitan sellele, et kui kunagi Mart tsaar kuulutas välja, et tema ajab habeme maha, kui Eesti NATOsse saab ja ta tõepoolest seda toona tegi. Mart Laari, tuletan meelde ka sellepärast, et, et kahekordset peaministrit võib ka siin eetri kaudu õnnitleda juubeli puhul. Aga et nüüd vähemalt tippkohtumise pärast enam habet maha ajama ei pea ükskõik mis põhjusel, et, et asi asi õnnestus. Ei, aga ma tahtsin selle võrdlusega tuua seda, et me oleme hakanud kuidagi liiga enesestmõistetavaks pidama seda, et, et siis ütleme nii, mitte need breikarid, eks ole, aga Hillary Clintonit ja Rasmusseni käivad ikka aeg-ajalt Eestis. Et iseenesest oleme me ikka väga väike-täpik selles NATO idaservas ja, ja selles mõttes on suur asi, et, et siin käiakse ja ja noh, kuigi see muidugi asi üritusi korraldatud ja sellepärast, et tulla Eestisse. Et see oli ikkagi korraline, võib öelda ju, eks ole, kokkusaamine Ma ei oska öelda, kui korraline või erakorraline, aga no mitteametlik korraline jah jah, et selles mõttes oli ju vaja, et selline nõupidamine pidada ja, ja tundub, et ta oli keskmisest sisukam ka ikka tulemuslikum kas või Afganistani küsimustes, kui, kui võib-olla lihtsalt selline viisakuste vahetamise kokkusaamine, milleks tõenäoliselt mõnikord sellised nõupidamised kujunevad. Et üks aspekt, mida ma selle juures mõtlesin käisin ka seal. Peasekretäri kõnet kuulamas ja ja tegelikult Ta oli olemas tänapäeval suurepärased tehnilised vahendid, nagu näiteks Skype, mille vahendusel saaksid inimesed ilma igasuguste vulkaanide ta omavahel normaalselt kokku saada ja juttu ajada ja justkui nagu töökohtumisi korraldada ja küllap seda tehakse ka. Aga tegelikult aeg-ajalt on ikkagi sellised kohtumised ääretult tähtsad ja olulised just selles mõttes, et inimene on ikkagi selline selline olend, et ta tahab tunda sellist füüsilist lähedust, on näha, milliseid reaktsioone konkreetselt üks või teine sõna kaasa toob, nii et et selles mõttes ka, et kui, kui noh, mõned inimesed on siin viidanud, et see oli see 70 miljonit, selle eelarve 70 või 80 jah, et see õppus kärbiti. See nagu nagu, et kas sellisel sellisel kohtumistel, kui noh, ütleme noh, on nagu seda seda mõtet, et see on nagu justkui nagu liigne rahakulutus, et ma arvan, et see päris nii ei ole Noh, see on ju täiesti väiklane, selline tüüpiline väiklane õhtu, lehelik, eks ole, kulutada. Jaa, ta armas Sulev, selliseid inimesi. See oli, oli, neid arvajaid oli, oli ja kuigi tegelikult on, kuigi nad on tõenäoliselt küll suures vähemuses, aga ja kõigest hoolimata noh paljud inimesed, kes tunnetavad selle tähtsust, ei hakka seda ütlema. Need, kes tahavad sellel ta seda justkui nii-öelda justkui nagu nagu paika panna, siis ütlevad seda välja ja, ja ma paari sellist asja nägin ja kahetsusväärselt seda tooli nägin ma selle kuulsa Tallinna blogipidaja blogis, et et minu meelest see oli vabandustega väga kohatu. Ma ei teagi, mis blogipidajast räägite, aga ausalt öeldes minu arust sellele ei tasu üldse liigset tähelepanu pöörata. Et sul seal on oma oma blogipidajad sinu lähedal, eks ole, selles lehes, kus sain enne töötasid logist, ma ei tea ka, mida nende nendel on üks üks mõttekaaslane siin siin Tallinnas, kes, kes kirjutab umbes umbes samas stiilis ja ja just nagu tal ei olekski mingit ametiposti. Mailset loen paber ajalehti ja nagu keskenduks nagu tõsistele, kui sul seal vihma või lund või rahet sajab ja see välja ei pääse paberajalehte ostma, siis, siis võta arvuti ja loe siis. Post toob väga hästi. Aga minu meelest selle NATO kohtumise Eriti oluline roll oli see, et see Eesti nagu enesenagu NATOsse kuulumise tunde tugevdamine, noh see oli, see oli võib-olla isegi tähtsam millestki muust, et et võib-olla ka eestlaste ja eestimaa mitte-eestlaste tunne, et tõepoolest Eesti nagu NATOsse kuulub ja see ei ole mingi sõnakõlks, et, et see nagu vast ikkagi Iskagi kõige tähtsam tulemus, sellepärast et noh, see, see annab ka nagu selga sellise usu, et ikkagi noh, ütleme siis, et et Eesti kaitsevõime ei piirdu sellega, et meil on, ütleme, Kuperjanovi pataljon ja seal tapal sõjaväeosa. Et meie kaitsevõime tähendab ikkagi seda, et me oleme NATOs. Ja tegelikult, kui puhtkeeleliselt hakati sel nädalal jälle rääkima, et Eestisse peaks ikka mõne NATO baasi tegema, siis andke andeks, aga ka Eestis on NATO baasid, eks ole, Kuperjanovi pataljon või Ämari lennuväli ongi NATO baas. Sellepärast et iga iga eesti sõdur, kes näiteks mingis hüpoteetilises olukorras kohtub vene sõduriga NATO sõdur Tegelikult täitsa nõus, täiesti nõus ja, ja nendel nendel kohtumistel on alati see positiivne pool ka, et Nendest asjadest räägitakse sadades ja tuhandetes kordades rohkem kui, kui muidu ja, ja isegi inimesed, kes võib-olla muidu väga nende asjade vastu huvi tunne noh, midagi ikka kuulevad ja midagi teadvustavad endale ja see on, see on kahtlemata väga-väga positiivne. Sellest aspektist rääkida, et miks seda, seda nii-öelda teatud sellist kibedat ja, ja ka negatiivset oli nii-öelda ikkagi avalikkuse ette tuleb, et üks üks põhjus on muidugi ka see, et nii mõned poliitikud, aga ka, aga ka mõned ajakirjanikud on, on nii-öelda selgeks saanud mõned NATO sõnavara heidutus või võimekus või kollektiivkaitse või, või, või ka need nato kuulsat akronüümid, et. Need on raamatute kaupa raamatukogude kaupa need on, need on kohutavad ja eriti tore on kuulata, kui Eesti diplomaadid, kes selle asjaga tegelevad, omavahel räägivad ja see on, see on täielik võõrkeel. Ja, ja kui nad siis nii-öelda ei lasku, ütleme sellele pinnale, et mõnikord nii-öelda asju ka lihtsalt seletada, muide kõik asjad olid suhteliselt lihtsalt seletatavad, et ma olen näiteks sellesama Margus Kolga, aga nii eraelus kui tööalaselt kokku kokku puutunud ja küsinud ta käest mõnikord mõningaid asju ja näiteks selline inimene oskab suurepäraselt iga iga asja nii-öelda lahti seletada, nii et et ma arvan seda, et ei maksaks just nagu kujundada nende inimeste suhtes suhtumist, kes, kes ütlevad, saad aru, ei saa, et mingit sellist arrogantse, et see võib ka tekitada sellist nii-öelda justkui justkui mingid kõrged saksad ajavad mingit oma mängu. Kuskil jah, aga, aga Ma tulen veel kord tagasi selle juurde, et praegu me ajasime läbi nii-öelda kolme hotelliga, mis paiknevad mõnusas Bermuda kolmnurgas ja on lihtsalt jalgsi läbitavad ja ja, ja sai see asi ära aetud, aga, aga tegelikult on sellel asjal ikka väga-väga tõsine taust. Eesti vajab oma kongresside paleed. Kui me võtame vanasõnavara kasutusel, aga mingit mingit sellist hoonet, kus kus saaks korraldada igasuguseid ka taolisi üritusi ja midagi ei ole teha, tahame või ei taha, see on osa osa meie elust. Nii nagu meil on, noh, rahvuslikud tiivad ja, ja meil on, meil on kõik, eks ole, selleks, et oma oma riiki pidada, siis on, on seda vaja, mida mitte midagi muud ei jää üle. No mina nagu mäletan retoorikat, et Solarise keskuse ehitamise üks põhjendusi oli see, et kesklinna saab ühe sellise suure saali, kus saaks pidada suuri konverentse, et mitte öelda kongresse. Ma ei oska nüüd öelda, kas siis ikkagi ei ole seeme Ei ole see, sest et seal on üks, üks suur saal mis kannab nime, mida meiegi otsime, kogu aeg, eks ole, ja seal tõuseb põrandalt järsku üles, nii et seal ei ole nagu sellega midagi peale hakata. Et kui see on Eesti mõistes suur ja võib-olla siin ei ole nii palju niisuguseid üritusi, siis rahvusvahelise ürituse puhul nagu näiteks mina sain nii aru, et tippkohtumist näiteks oleks olnud ikkagi ääretult keeruline ja seesama Bermuda kolmnurk ikkagi ei vea välja seda. Jah, ja ärme unustame, et siin mõne aasta pärast juba on tulekul see, see aeg, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistuja ja kõik seda massiliselt palju igasuguseid üritusi ja, ja ei kujuta ma ette, kus seda, kus seda kõike. Kaheksandaks. Sellepärast, aga värsked teated on ka need, et näiteks Saku Suurhall ei saa ega saa juba aastate pikku kuidagi ots otsaga kokku, eks, mis ju ka oli plaanitud suurte ürituste korraldamise kohaks ja ja selles mõttes, et 101 kongresside palee, mida sellisel kujul on kasutatav võib-olla kord kahe aasta jooksul, noh see on noh, see on umbes sama tüüpi arutlus, et toimuvad suured üldtantsupeod, eks ole. Et kas Kalevi staadion üldtantsupidude toimumiskohana peaks ülejäänud aja olema nagu riiklikult, et ülalpeetav, selleks, et tantsupidu saaks hästi korraldatud? Tundub, et riik ei taha endale seda kulu võtta ja ma ei kujuta ette, kes seda kongresside paleed nagu ütleme siis tippkohtumiste vahelisel ja eesistumiste vahelisel ajal, nagu ikkagi täpselt, täidab. Kahtlemata on see mõtlemise koht ja väga sügava arupidamise kohta ka alternatiiv on see, et, et Eesti ei, Eesti ei kvalifitseeru, Eesti ei esita taotlusi igasuguste kohtumiste korraldamiseks, on, ongi kõik noh, tõenäoliselt oli praegu absoluutne piir, mis toimus. No tõenäoliselt ikkagi, kui me räägime sellest, et mis siis linnahallist peaks saama, siis see võiks olla ikkagi üks perspektiivne. Aga noh, ausalt öeldes mingi segane hämar lugu, mida seal Ameerika investoritega käib, et mis sellest täpselt tuleb, noh muidugi pean ausalt tunnistama, et ei ole ka nii sügavalt süvenenud, et mis need plaanid täpselt on ja ja kui tõenäoliselt nad realiseeruvad, et võib-olla ju iseenesest võiks linnahallist saada taas kord selline korralik ütleme nüüd kaasaegses mõttes korralik kongresside pidamine, ma arvan, et aastal 80 oli ta omas ajas nii-öelda kõva sõna, aga aga noh, vahepeal on muidugi 30 aastat mööda läinud. Jah, et kui näiteks mõelda selle peale, et see potentsiaalne linnahall nii-öelda täielikult renoveeritud uuendatud kujul liita selle Bermuda kolmnurgaga, siis on asi igal juhul juba parem ja, ja võib-olla tõesti mingisugust tohutut kalossi siia ehitada kindlasti ei olegi otstarbekas, et see ei ole lõppude lõpuks selline suur laudis selle ürituse tarbeks siin nüüd telliti, mille saab kenasti kokku panna ja mis võib kuskil laos seista ja võib-olla mida saab isegi mõne teise ürituse tarbeks ära kasutada. Jah, noh, laud on see kõige väiksem mure ja see, see pindala, kus see laul tasub, on ka väike. Mureküsimus on ikkagi selles, et kui, kui siia tulevad riigipead, siis nendega kaasnevad inimesed keda tähistatakse kolme tähega ja kelle, kelle käitlemiseks on omaette protokollireeglid ja ei saa rikkuda, tähendab neid, neid peab kohtlema nii, nagu nagu reeglid ette näevad ja selleks on lihtsalt vaja ruumi ja ruume ja väga palju ruumi. Nii et mida midagi ei ole teha, niimoodi on see, see maailm praegu kokku pandud. Aga väga Tähelepanuväärne, mis tasub kindlasti selle NATO välisministrite kohtumise puhul ära ära mainida, on ikkagi see, et et nüüd, vesteldes Eesti diplomaatide ametnikega, kes siis selle kohtumisega tegelesid tunnistasid nad omavahelistes vestlustes täiesti selgelt, et kui üks šarmantne, 62 aastane proua ei oleks siia Tallinnasse tulnud siis oleks see kohtumine tõenäoliselt ka ära jäänud, nii et see on, see on väga-väga kõva sõna. Kui Hillary Clinton oleks, oleks teatanud, et, et ta siiski ei saa tulla nii, nagu ta tühistas oma oma Helsingi visiidi, mida siis Soome kannatamatult ootas ja, ja mille üle nad olid väga-väga kurvad. Siis siis, siis ei oleks ka teised riburada mööda teatanud, et nad siiski Tallinnasse tulevad, nii et see kadu oleks mitte olnud loomulik, nagu ta praegu oli viis välisministrit, kes jäi tulemata, vaid see kadu oleks olnud 100 100 100 protsenti, ehk see kohtumine oleks jäänud ära. Samas oleks võinud see kohtumine kujuneda veelgi võimsamaks, kui oleks tulnud üks üks meesterahvas ida poolt. Noh, jah, selle üle on nüüd räägitud nii palju, et kas ta oleks olnud võimsamaks, aga, aga kahtlemata oleks ta kindlasti oleks saanud ühe uue nurga sellele asjale juurde särtsu. See oleks, oleks kohtumisel juures olnud ja eks natukene tundub see see õigustus, et noh, nüüd me saime nagu isekeskis asju ajada ja need, kes ikka liiga tihti sinna ida poole kiikavad, ma mõtlen NATO ja Euroopa Liidu liikmetest nende nendes. Ja oli, oli silmi silmadest tuhmunud ja nad olid sunnitud nii-öelda rohkem üldise tonaalsusega arvestama. Kui kui, kui siis oleks juhtunud, kui, kui kodanik Lavrov oleks, oleks siia tulnud ja ja siis oleks ilmselt need jutud olnud ka teistsugused. Aga, aga ma arvan Külalisi idast ei olegi mõtet nagu enne aega oodata, et tegelikult sellisel visiidil kas siis tuleks siia Lavrov või Medvedjev või keegi, eks ole, on ikkagi tõelist jumet siis kui ta tuleb siia, mitte kuidagi niiviisi sunnituna ja siukse viltuse muigega, vaid et tõesti Ta tahab siia tulla, tal on mingi sõnum, eks ole, Eestile noh, siis siis on sel asjal nagu nagu teine jume ja ja ma saan aru, et Mart Laar on nüüd väikseid selliseid, nii-öelda silla ehitamise laadseid samme astunud siin või vähemasti korraldanud, et see, et, et Roonemaa, president, Medvedjev võiks olla nii-öelda jälle jälle pisut, kes rohkem motiveeritud ka kunagi nii ka Eestit hea sõnaga meenutama. Jah, noh, ma ei tea, kas Mart Laar oma selle auhinna kunagi Medvedjevile saab üle anda, ma arvan, et Medvedjev ei tea, kes Mart Laar aga, aga isegi väga suur kaotus ja kui ta, kui ta kunagi ei tea, kas Medvedev on siis veel ka president? Jah, ja no nii on, aga siis mõtlesime, et natukene noh, et kuna nüüd NATO kohtumise ajal me nii palju meie rahvas sai palju. On teada, mis asi on NATO ja kuidas seda süüakse siis siin nädala kuue päeva jooksul, jah, kuus päeva toimub, see asi sai, said, said kõik nii-öelda harrastus vulkanaloogideks, et, et need, need uudised olid, need uudised olid, olid ikka väga sellised erutavad ja inimesed agaralt klikisid mööda internetti, otsisid informatsiooni, et kuidas ta ikka liigub ja paljud kannatasid. Siit tulid esimesed sellised uudissõnad nagu eesti keelde nagu vulkaani ohvrid ja ja, ja muud taolised tuhavangid, tuha ja tuhatuhaohvrite tuhavangid. Me otsisime Üks päev ühe seltskonnaga internetis muide tuha vangide jaoks head sõna ja siis mina pakkusin välja, et võiksid olla tuhkatriinud. Ja inimesed esitasid mõnusalt lõunamererandades said tasutud, Ta süüa, juua ja hotellikohti pikendada ja pärast selgus, et nad olid tuhaohvrid, nii et ma oleksin ise ka meeleldi, ma kuulsin muide, mitut inimest, kes ütlesid pagana päralt, kahjutama õigel ajal, ei võtnud nädal aega varem või ei võtnud oma oma sõitu, et oleks saanud ka tuhavangiks. Aga minu meelest inimesed olid ikkagi paljud inimesed olid ikkagi ausalt öeldes ka päris hädas, sellepärast et eelreisi eelarve oli tehtud üsnagi täpselt ja ja, ja inimestel inimestel oli väga tõsiseid probleeme ja minu teada välisministeerium pidi ikka päris paljusid inimesi ka aitama ju sõna otseses mõttes, et et võimaldada neil seal olla ja ka koju tagasi tulla. Ei, ma nõus, inimesi on erisuguseid, nende vajadused on erisugused ja, ja vajadus tulla kodumaale on ka on ka väga-väga erinev, nii et vaieldamatult. Ei kindlasti hästi, paljud neist ei nautinud seda ütleme, täiendavat nädalat kusagil või täiendavaid päevi, sest kui see, kui see möödub sellises noh, ütleme tõesti lennuvälja õhkkonnas või siis sellises õhkkonnas, et sa ei tea, et mis tuleb, mis, mida sulle öeldakse mõne tunni pärast, mis trans spordiga sa edasi liigud, siis sellisest mugavast puhkusepikendusest on asi kaugel, aga aga teiselt poolt muidugi nüüd väga traagiliseks minna, et tõesti nagu ohvritest rääkida, me nüüd vast ka ikka päris ei pruugi, et et selles mõttes ta oli pigem ikka selline ehmatus. Et aga sellest turisminduses muidugi olulisem on see, et ja küsimuste küsimus, miljardi dollari küsimus ja mitme miljardi dollari küsimus tegelikult, kui me võtame kõik need kahjud kokku, neid alles muidugi arvatakse kokku, aga, aga miljardid miljardid dollarid on, on, on igal juhul. Et kas, kas see kõik asja eest oli, et see on nüüd niisugune filosoofilist poeetiline küsimus, et, et seda uuritakse ilmselt ja, ja selle üle arutletakse veel ikkagi väga-väga palju, sest et noh, mõelgem ikkagi nii-öelda sündmuste jadale kogu selles kronoloogias sellele ajale tagasi, et oli, oli tuhapilv ja siis tuli Siim Kallas, kes kutsus kokku Euroopa Liidu transpordiministrid videokonverentsile ja siis enam ei olnud tuhapilve ja lennukid võisid taas lennata. Võimalik, et see esimesed, vähemasti kolm-neli päeva toimus ülereageerimine ja noh, meie oleme nüüd vist küll need kõige õigemad hindajad muidugi, et, et kas oli või mitte. Aga et teiselt poolt see oli tõenäoliselt suhteliselt paratamatu, arvestades kõiki reegleid reageerimine eriti veel arvestades Poola lennukatastroofi. Et siis sellel taustal See oli foon, mis tegelikult ei puutunud üldse asjasse. Jah, aga noh, sellel foonil, ütleme nädal pärast seda oli ilmselt väga raske nagu öelda, et lennuohutus ei ole nagu oluline küsimus oli võimatu öelda tegelikult psühholoogiliselt ühelegi euroopasele Minu meelest lennunduse puhul, mida ikkagi lennunduse asjatundjad räägivad, on see, et ohutus peaks olema nii-öelda ennekõike ehk siis pigem pigem siis nagu ikkagi üle reageerida, et et mida tehti, no võib-olla mida tehtigi, aga, aga kas, kas oleks parem olnud, kui see süsteem oleks toimunud niimoodi toiminud niimoodi, et oleks kukkunud alla üks lennuk ja oleks siis siis oleks üle reageer jah, see oleks teatatud, et see põhjus oli tuhk ja võib-olla siis oleks see lennulennundusseisund, ma ei tea, neli nädalat sellepärast et mingisugused kübemed kuskil on veel õhus. Aga kindlasti tuleb seda asja nii-öelda nüüd ääretult põhjalikult uurida, sest et noh, ega, ega ju ei olnudki nii-öelda teadmisi, et kuidas see tuhk mõjub. Küll aga on väga hästi teada, kuidas lennuki mootorile mõjub näiteks üks, üks kas või üks mingisugune natukene kopsakat sorti lind. Ja selle tõttu on kukkunud alla vägagi suured lennukit ka sõjalennukid, näiteks. Nojah, eks saabki suhtumist olla mitut sorti, kui sa oled lennufirma omanikke, siis sa võid ju ainult küüsi närida, kas või kuni küünarnukini ja ta kõiki neid ametnikke, kes tegelevad lennuohutusega või üldse laiemalt lendamisega majaga sama samavõrra, kui sa oled reisija, siis mõtled, mis pagana tuhka, eks ole, et noh tegelikult Ma mõtlen, et me oleme, me oleme viimasel ajal saanud nii palju teadmisi juurde oleme kas või ainult selle teadmise võrra targemad, et me teame, et lennukitel ei ole neid aparaate, mis muudaksid tuhatihedust, eks ole, et kas sealt pilvest võib läbi lennata või sealt ei või läbi lennata. Ja, ja kuna tegu ei ole, aga mis, mis laiub kuskil ühe kindlal kõrgusel ja ühe kindla tiheduse konsistentsiga, siis siis siis need seaded maksavad tohutult, need seadmed on olemas, aga nad maksavad tohutult, et need igale lennukile näiteks peale panna. Ja siis tekibki lõpmatu arv küsimusi, et kuidas edasi talitada, kas lasta lennuki lennufirmad pankrotti, mis võib ju ka juhtuda, ja Siim Kallas ütles juba, et tegelikult kahjud on suuremad, kui, kui 11.-st septembrist 2001. Ja üks asi, millest me veel saime, päris palju teadmisi, olid ju needsamad vulkaanid ise et selgus, et Eestis on täiesti olemas arvestatavad, väga hea selgitamisoskusega teadlased, kes oskavad, oskavad meile rääkida, mida need vulkaanid endast kujutavad, kui palju neid on, millise tihedusega ja nad siis purskavad ja millised on meile näiteks siin kõige lähemad siin mulle meenub siin kas mingi 13000 aastat tagasi pursanud vulkaan Saksamaal näiteks, millest oli juttu. Nii et nii et, ja see on iseenesest ka põnev teadmine, ainuke ainult üks asi, mida me tõenäoliselt keegi veel päris selgeks ei saanud, on selle vulkaani õieti liustiku nime hääldus, et proovisin isegi seda Vikipeedia vahendusel näiteks seda hääldust kuulata, aga see ei õnnestunud. Parem mitte, parem mitte proovida. Delfis oli üleval niisugune tore tore lugu, kus oli nagu islandlased enda hääldus ja seal siis tagaotsas mitmete maailma meedia väljaannete reporterite hääldused ja piisavalt piisavalt kohutav kuulata, tuleme tagasi nüüd maa peale ja ma ma ei saa oma sõnu süüa, Tartu ülikool oli lubatud, et me natuke äkki lähemalt puudutame, kulaate tegu on, on aga tähtsa ülikooliga väga tähtsa õppeasutusega. Ja ja see õppeasutus tahab hakata muutma endanimelist seadust või on siis ütleme, seadusemuudatus on õhus, praegu ei julge rohkem veel öelda. Jah, et kes seda õieti nüüd seda uut seadust teha tahab väga või teeb, et seda on isegi võib-olla raske praegu öelda seda Alar Karis Tartu Ülikooli rektorile On küll seda sel nädalal kõvasti sõnaks kõneks võtnud, aga samas võib aru saada, et otseselt seadust tegevuskomisjonis on hoopis teised inimesed. Ja ilmselt ilmselt ikkagi on see algatus noh, ilmselt ühtpidi juba aastatepikkune kõne ja üks ühe vana asja ülessoojendamine pigem ja, ja teiselt poolt, et ikkagi võib, võib pigem oletada, et et see tõuge on tulnud kusagilt mujalt ja Tartu Ülikooli rektor lihtsalt püüab selles kujunenud olukorras saavutada, et kui juba seda seadust uut tehakse, ta siis tuleks noh, ütleme siis ülikooli jaoks võimalikult ohutu või siis võimalikult hea, et aga, aga jah, et üsna üsna selline. Murettekitav tegelikult omamoodi on see see teema, mis on nagu üles kerkinud ja siin on seda muret ka päris paljud inimesed sel nädalal väljendanud. No see on iseenesest tore, et kui sinna Alar Karis oma artiklis ütleb, et tema soovib, et see diskussioon selle üle hakkaks sügisel, siis on väga tore, kui ta kohe hakkas ja lahvatas nii-öelda heleda leegiga. Kas ma eksin, kui ma ütlen, et me kõik meie kõigi jaoks on Tartu alma mater? Mis tunne on nii, ta on jah, et siis me räägime nagu asjast, mis meie südames kinni ja, ja räägime edasi. No tegelikult sellega ongi nii, et, et see, see häkkimine tegelikult ongi kohutavalt tähtis, et ma teen siin ühe väikse tagasipöörde, kuna sinna NATO juurde, et kui, kui, kui siin räägiti, et võib-olla võib-olla ma ei tea, me ei peaks enam küsimusi küsima selle näiteks selle artikkel viie kohta ütlen mina, laat võimalikult palju tuleb küsida võimalikult selgelt vastata täpselt samamoodi antud juhul, et, et, et see on hea, et see toimub avalikult ja läbipaistvalt, ehkki justkui see on nagu mingisuguse ühe õppeasutuse organisatsiooni sees, et võib öelda ka, et see umbes selle organisatsiooni enda korraldada, aga minu meelest on see asi sellest ikkagi ääretult kaugel. Ja ma arvan seda, et, et me hakkame ütleme, mul on päris kindlaid signaale, et me hakkame kuulma siin veel Tartu Ülikooli erinevate kauaaegsete õppejõudude arvamusi ikkagi selle kohta, et kuidas seda ülikooli peaks juhtima ja, ja kuidas seda, kuidas seda raha suunama ja kellel on õigus neid asju lõppude lõpuks paika panna. Ja milline sõnaõigus jääb siis ikkagi ka ülikooli akadeemilisele akadeemilisele seltskonnale. Ei no iseenesest Tartu ülikool ikkagi kuulub Eesti riigis nende nähtuste hulka, mis ei ole mingi organisatsioon iseenesest, vaid, mis on seadusega kehtestatud. Ütleme, Eesti riigi sellised rahvuslikud, rahvuslikult olulised olulised institutsioonid. Tartu ülikool on ju ikkagi tegutseb Tartu Ülikooliseaduse alusel, noh, nii nagu näiteks Eesti rahvusringhääling, eks ole, omab omaette seadust ja selles mõttes on ju selge, et Tartu Ülikooli juhtimise tulevase struktuuri ja seaduse paneb paika ikkagi riigikogumit, et Tartu ülikool ise otsustab, kuidas ta ennast tulevikus juhib. Riigikogu teeb selle seaduse ja riigikogu on selle seadusega praegu teinud, meil on kehtiv seadus olemas. Nüüd tekib küsimus, milleks seda muuta? Et pigem on jah, küsimus tegelikult ongi ja päris hea küsimus, et miks üldse on seda seadust vaja muuta ja ja nüüd on ka küsimus selles mõttes, et kas on need, kas Tartu Ülikool ise tahab seda seadust muuta Ta, või pigem seda seadust on praegu nii-öelda tahetakse muuta ja Tartu ülikool lihtsalt kuna ta näeb, et seda niikuinii sellega tegeletakse, siis tahab kaasa rääkida, et need on kaks natuke erinevat asja. Sel nädalal ilmus tõesti selle asja kohta need hästi palju kirjatükk. Alar Karise enda artikkel oli vist Postimehes ja, ja seal oli hästi palju vastukajasid. Mitte, kirjutas ka Tallinna Ülikooli rektor Rein raud. Jah, ja ka TTÜ veel ametisolev rektor Peep Sürje. Ja noh, repliigi korras ainult TTÜ sai jälle oma nii-öelda uue vana rektori tagasi, aga, aga see selleks. Ja ma puurisin neid, neid peaaegu kümneid artikleid vaatasin ja, ja muusugune, isiklik mulje. See võib olla väga ekslik, ma täiesti tunnistan. Aga, aga mul on niisugune isiklik mulje mul niisugune, et ülikool on raskes seisus majanduslikult kindlasti nagu noh, kõik asutused, ega siin ülikonna erand ei ole. Ülikoolil on palju nii-öelda taaka ehk vanu väärikaid hooneid, mis vajavad ülalpidamist, ülikoolil on botaanikaaed ja veel üht-teist. Ja, ja kõik see nii-öelda korrase käigushoidmist ja just nagu vastutasuks selle eest et ülikool saab selle seadusega, saaks selle kavandatava seadusega nii-öelda rahvusülikooli maine või statuudi staatuse ja, ja saaks selle eest riigilt raha mida ei ole mitte vähe. Siis selle eest on, on ülikool nõus, et tema pea kohal kõrgub nõukogu, mis hakkab koosnema siis poliitikutest osaliselt poliitikutest, aga siin peaks siis küsib, minu jaoks taandub see kõik kõik nagu sellele väga lihtsale järeldusele. Kahjuks sul tõenäoliselt see järeldus on tõelähedane või tähendab, tundub selline suhteliselt realistlik, et see midagi sellist on nagu välja pakutud, aga küsimus on, et kust siis selline ettepanek on nagu sündinud, et kes on nagu riigi nimel näiteks Tartu ülikoolile siis üldse mõista andnud või öelnud või või, või kasvõi lasknud kuidagi kaudselt, et välja paista, et selline tehing võiks olla võimalik, et annate nii-öelda meile rohkem seda ja, ja siis vastu saator rohkem raha. Et kas tänase valitsusliidu poliitikute mõtteviisiga käib see nagu kokku. Et, et ühiskonda peaks juhtima niimoodi, et, et kui me nii-öelda saame suurema poliitilise kontrolli alla midagi ükskõik, kas see on siis Tartu Ülikool või rahvusringhääling või mõni teine, eks ole ühiskonnale oluline institutsioon, et siis me anname talle rohkem raha. Et kahjuks ma tunnistan, et vaadates ka Eesti poliitilist loogikat läbi aastate, et et see võibki olla teatud määral tõsi, et nii on asjad käinud, aga kas see on ka kuidagiviisi õige ja kas seda peaks nagu õigeks pidama, siis selles võib küll sügavalt kahelda. Ma ei tea, hea nagu sa, Sulev ütlesid, sa oled vaba mees. Sa oled sama sama samuti olnud kunagi rahvusringhäälingu üks juhtidest ja ma mäletan seda Tartu ülikooli ja rahvusringhääling on kuidagi juhtimise printsiibid võrreldavad. Näiteks. Ma arvan, et jah, et, et on teatud sarnasus nendel kahel organisatsioonil selles osas küll, et erinevatel, võib-olla põhjustel, aga, aga minu meelest apriori mõlemad organisatsioonid heaks toimimiseks eeldavad ikkagi väga-väga tugev vähemat autonoomiat sõltumatust selle, selle garanteeritust, mitte lihtsalt, et see on kuidagi väljakuks kuulnud väidet, selleks mehhanism on nagu garanteeritud ja ja selles mõttes sellest nagu loobumine kõlab väga väga nagu kahtlaselt ja ja minu meelest kõige nagu riskantsem osa sellest Alar Karise poolt kirjeldatud tulevasest võimalikust ütleme, poliitikute poolt määratud nõukogust on just see, et et kui Tartu Ülikooli praegune rektor kuidagi võib-olla natukese idealistlikult loodab, et sinna valitakse kõige helgemaid päid ja kõige ütleme, avara pilgulisemaid mõtlejaid kes poliitilisel maastikul võivad nagu liikuda ja siis teoreetiliselt ju ütleme, riigikogust leiab väga huvitavat mõtetega inimesi, kes kelle puhul tõesti ütleme, kelle aususes ja omakasupüüdmatu ses ei ole nagu kahtlust, aga et et tingimata sinna nõukogusse just need inimesed määratakse, eks ole, näiteks kas või vaadates ringhäälingu nõukogu koosseisu, siis see ei pruugi just täpselt nii minna, eks ole. Väike parandussurev kui lugeda nüüd karis artikleid, siis kõigepealt ütlete, et see nõukogu, eks ole, mis tuleb siis nagu pea kohale, ülikoolile on kõrgeim otsustuskogu, mis peab koosnema tema visiooni järgi 11-st liikmest. Ja, ja loomulikult liikmed nimetab riigikogu, aga vabariigi valitsuse ettepanekul nõukogu liikmetest viis oleksid akadeemilise maailma esitatud ja kuus liiget määraks riik, aga et vältida ülikooli või ülikoolitee, siis politiseerimist ei tohiks ega saaks ülikooli nõukogu kuulutab tegevpoliitikud. Aga kuidas määratleda tegevpoliitikut just nimelt just nimelt ja, ja meil on küllaga näiteid sellest, kus määratakse just nagu ekspert või just nagu nagu mingisugune teadjamees, kes, kes, kes peaks just nagu seisma väljaspool poliitikat, aga tegelikult ajab ta väga selgelt ühe või teise. Ei, see ei kuku nii välja sellepärast, et vaadates selle mehhanismi kujunemist meie riigikogu traditsioonide vaimus, siis on selge, et kui, kui tänases riigikogus, kus on näiteks esindatud kuus erakonda kui määratakse kuhugi nõukogusse kuus liiget siis see tähendab seda, et tegelikult Toom peal väga kiiresti sünnib kokkulepe, et iga fraktsioon saadab sinna ühe oma inimese. Ja teisi versioone ei huvita. Kelle nimelt just ja igal juhul sinna saadetakse üks oma inimene ta ja ta saadetakse just nimelt nii-öelda esindama seda fraktsiooni ja mis põhimõtteliselt on nii-öelda vale mandaat, kusjuures inimene võib olla isenesest sobiv ja õige, aga ta saab nagu vale mandaadi, sest ta saab sinna mandaadi minna esindama mingit poliitikat, mingit poliitilist jõudu ja ja ütleme, et ta läheb sinna kas siis reformile konna poolt nimetatuna või Keskerakonna poolt nimetatud IRL-i poolt nimetatuna. Muide, ka ringhäälingu nõukogu puhul on just täpselt see nii-öelda metoodiline viga selles nõukogu määramisest sees. Et seal on inimesed näiteks riigikogu poolt nimetatud. Et nii-öelda esindama riigikogu nii-öelda kui noh, et juhtida parimal võimalikul viisil ja väljaspool igasuguseid erakondlike huve seda organisatsiooni kui tervikut nii-öelda Eesti riigi ja rahva parimates huvides. Vaid üks inimene on saadetud ühe fraktsiooni poolt, teine on saadetud teise poolt, kolmas, kolmanda poolt. Ja see mandaat iseenesest ütleme ka võib-olla ei dikteeri totaalselt nende inimeste käitumist aga tiksub kuskil kukla taga ja see on väga vale. Vaat selle selle asja täitmiseks, et kui me võtame näiteks, ütleme, siis ma juhtumisi tean lihtsalt ringhäälingust, eks ole, milline on BBC nõukogu, kuhu on tõesti määratud nii-öelda vanad väärikad kad, endised diplomaadid, tippjuristid, audiitorid, noh, ütleme, vähemuste esindajaid, et ühesõnaga on tõesti püütud rattainimesi, kes esindavad ühiskonna suuri olulisi huvigruppe ja kellel puudub niisugune vähemasti otseselt mingi seotus ühe või teise parteiga, et see on hoopis teine. Printsiip no ma olen näiteks vaadanud Eestis, kuidas on teatrite puhul näha, et ma ei tea küll ei taha küll kellelegi hakata otseselt liiga tegema, aga mul on küll tihtipeale selline tunne, et tõesti ka see partei märk on seal ongi seal nagu see, see määraja, mitte see, et kas inimesel on valdkonnaga näiteks ka mingisugust kokkupuudet elus olnud. Nojah, seal on veel, tekib veel see küsimus ka muidugi mis on eriti narr, eks ole, noh, aga jälle ütleme tulles kasvõi selle ringhäälingu nõukogu teema juurde. No me võime muidugi, tõenäoliselt need mõni nõukogu liige hakkab mulle nii-öelda selle eest nii-öelda harjaga. Sa oled kaugel, aga, aga tegelikult, et ma lihtsalt juhtumisi tean, et parteide vahel nende kohtade nii-öelda jagamisel oli väga oluliseks printsiibiks see, et keegi parteiinimestest peab saama selle lisasissetuleku. Ka see on, et igasugustes kohad sellistes nõukogudes on oma inimeste lisasissetulek ja see on nii, nii väiklane, nii mõttetu, kui see ei kõla. Kas see tulevane, et kui hakata mõtlema, et mõni Tartu Ülikooli tulevane nõukogu liige määratakse sinna mitte sellepärast, et ta, et ta mõistus käiks üle sellest, et eesti universitas tõepoolest suuta juhtida, aru saada, mis maailmas toimub, eks ole, ja kohus Ülikool asetub vaid sellepärast, et kellelegi inimesele oli vaja üks nõukogu liikme koht teha, et ta saaks sealt mõni 1000 krooni kuus tasu. Jah, ja isegi kui need halvad unenäod ei lähe nagu täide, millest Sulev rääkis, siis ma ei saa ikkagi aru, kuidas see uus süsteem, mida me siin just kirjeldasime objektiivselt, nii nagu nagu praegune rektor seda seda näeb, kuidas see nagu aitab kaasa ülikooli avatusele lõimumisele, rahvusvahelistumisele ja, ja kõik kõikidele muudele, et nii-öelda ülikooli hoida konkurentsivõimelisena Euroopa ja maailmaturul turba antud juhul täiesti õigustatud väljend, sest et, et ühiskond peab tootma kaadrit, kes on, kes peab olema konkurentsivõimeline, sellepärast. Alguses ütlesingi, et ma loodan, et me saame sellest ikkagi veel kirjutada. Me saame erinevate akadeemiliste persoonide arvamusi ka ikkagi selle kohta, kes ikkagi kaheldamatult väga hästi omavad ettekujutust, milline see ülikooli juhtimisstruktuur peaks olema ja milliseid otsuseid seal saaks langetada, et oleks võimalik tegeleda tipptasemel teadust. Selle asja juures on ainult üks tore asi, et käib debatt ja loodetavasti debatti selleni, et langetatakse kõige ratsionaalsemad ja kõige mõistlikumad otsused. Ja võib-olla jäetakse otsusega langetamata, kui, kui leida häid lahendusi. Selles mõttes peab Alar Karist kindlasti kiitma, et võib-olla need seisukohad, mis ta sel nädalal on esitanud, ei meeldi kõigile ja ei ole kõige isegi kõige paremad. Aga iseenesest on ta nii-öelda tirinud selle küsimuse nüüd laia avalikkuse ette ja võib-olla isegi meelega intrigeerinud selle juures, et, et debatt läheks käima ja selle ta on saadud. Nii, ja siinkohal me peame juhtmed mikrofonide tagant ära tõmbama, sest meile antud aeg on läbi. Neeme Korv, Sulev Valner, Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios. Ja mõistagi vähemalt Tallinnas paistab päike, nautige kevadist nädalavahetust.