Mõnikord pühapäeva hommikuti kogu kärneri talu peremees Jaan klimpek kõikama suupilli kokku ning topib oma taskutesse. Ajab siis trepikojas kahe rattaga mersu välja, hüppab selle selga ning kihutab küla vahele. Hea, et küla vahel kiirust piiravaid märke pole üles pandud. Nii võib jaan sõita, kuidas jalad vändata jaksavad. Tavaliselt teeb ta peatuse kangatammi talus, et laupäeva õhtuseid uudiseid kuulda. Sealne perenaine, Elva Nõmper ju agar pidudel käia. Mine tea, kas tal peo väsimus ongi Bell välja magatud. Magaks hea meelega, aga aega ei ole magada. Loomade toimetus tuleb peale suhu, aga kuidas peol meeldis väga hästi, väga hästi. Jalad hakkavad liikuma ja hing läheb kohe teiseks, kui ma kuulen ühte korralikku valsiviisi kui kuulaks neid ka ühte korralikku valsiviisi. Hea meelega kuulaks kohe väga hea meelega, jaan. Kas oskad üht korralikku bassi minu jaoks üks korraliku valss haakub minu lapsepõlvega, kui ma olin sõjapõgenikega koos ja õppisin oma esimesed soomekeelsed laused ja kuulasin, kuidas hingerlased nutsid taga oma maad. Ja vot sellest ajast on minul hinges üks niisugune lugu nagu mälestus Karjalast. Ja minu arvates see on maailma ilusam valss. Väga ilus vahels oleks üks korralik partner, Orema laseks, niisugune. Jutt läks partneri peale ja kas oled elu jooksul partnereid valinud ka, kellega tantsida ei ole? Ei ole valinud. Läksin tantsima, kui Diduronil, läksin kõigiga tantsima, kes tuli, mind võttis tantsima. Kõige raskem oli tango. Õde õpetas, õde käis tantsukursustel ja siis õpetas mulle ka need teised tantsud. Aga tango oli kõige raskem ja ega seda nii tihti tantsitud ka. Ei, ei, ei, peamine ikka polka ja valss olid. Valitsus on ikka kõige tähtsam ja jah, aga oligi veel pades pannid ja mingi jah, kõiki kõiki, kõiki tantsisime kõiki. Ja sa oled ka elus tantsumees olnud. Kas sa mäletad seda, kui sa oma kingad arvad? Ära lõhkusid Ransuga. Ja see tants sai tantsitud veel minu kurnav. Noh, eks ta mingil moel tuleb meelde muidugi, ainult, et ega ma nüüd enam täpselt ei mäleta, kellega ma tantsisin ja kelle pilli järgi ma tantsisin, vaata mett enam ei mäleta. Me olime ju siis nii noored ja nii ilusad, aga noh, nüüd oleme ainult ilusad. Aga ühte asja ma tean, raudselt olid ikka ühed vägevad pulmad külg. Kuidas siis Jaanilise õnnetti suhtus? Kingatallad läbijooned olid viletsad, tal vist või oli nägija torantsist paha või ei tea, mis asi see oli? Miks nad just ära lagunesid, need kingad? Ma arvan, et viletsad ajad, viletsad kingad. Aga vanad head tantsumehed olid, vaata ei pidanud vastu. Kui sa nüüd olid värskelt laulatatud ja siin pulmasöögid-joogid joodud ja tuju kas ise kassis kõvasti tantsisid või ei, ei tantsinud ise kuigi kõvasti, miks? Ma olin siis teistmoodi? Ja neil on siin mitu pilli, kõik on suupillid. Ja kas muud pilli ei mängigi? Aga ma olen meister, ühegi pilligaga jagu oleme ikka saanud. Nii ühest koma teisest omal ajal oli mul üks straadi number üks mees, 10 pilli. Mis pillid mindi kohvrit osi, seal oli ka väga huvitavaid pille, mida võib-olla mitmed tänapäeva inimesed ei teagi. Dombra ja balalaika ja kitarri ja mandoliin, bandžo ja akordioni ja lõõtsa, bajaani ja. Suupilli Elva, kas sina oled mõnikord proovinud pilli mängida? Varem proovinud küll, kui vend koduolija elas, temal olid ikka üsna mitu pilli ja see riiul vana viiul oli, praegu lakkas aganüüd, tüdrukud viisid ära selle viiuli? Ei, ma ise ei ole jah suupillimees. Aga laulumees olen terve elu olnud, aga nüüd vanas eas, nüüd on juba ära läinud. Koolis olin kõige parem laulja, kui nüüd prooviks laulda neid kunagisi laule? Tule Jaan, nuga kaasa, laulame koos, võib-olla mul üksi ei tule hästi välja. Vaatame, mis juhtub, mis juhtub ja võtame, mis nii kaua keelatud oli. Teeme ära. Kremli. Müüride see mustab. Iga mees on raha vaatajati mokas, ta oli Balti riik. Ta lõi ingver teema ja tahaks huma naerda. Eestlemaga. Selle eest sai 25 pluss. Äkki nüüd mõned ansamblijuhid kuulavad tee laulu ja viivad Teid hoopis ära pealinna kus te hakkate tegema vägevaid poplaule? Oi, sela neil kalliks maksma, selle kalliks maksma maalt tööjõudu, ravi. Sest tule midagi öelda, see oli vanasti, nüüd tulevad nemad mulle sulaseks hoopiski, aga mitte mina neile laulma, las tulevad. Lauluga teevad põllul ka tööd natukene. Elva, kas sina oled ka jaanipilli järgi tantsinud Kiviloo kooli aastapäeval, 125. aastapäeval, eks siis tantsisin ja mis pilisi seadmendis? Bajaani ja väga head lood tulid, oi kui head luutovi. Me lõhkusime siis seal tantsinud vennad. Kooli ajal ei olnud nii kõva muusikamees laulumees sa oled seda ikka suuremas eas õppinud? Viiulimänguga on ju ka niimoodi, teinekord on häda käes, inimene tuleb, et noh, oleks vaja viiulit mängida. Kes mängib, sõjanoskad ei oska, ei oska küll, Hanno, teeme ära. Niisuguses väikeses külakoolis ei saa keegi kergelt läbi. Siin tuleb teha. Aga mitte oodata, et keegi teeb. Oi, Elva mäletab metegi, müüsin näit. Mängu ma ikka olin ka seal näitemängudes, aga ma ei tea, miks mind vähe sinna võetiga. Aga see noorem vend oli mul nii näide mängus kui orkestris ja laulmas ja igal pool. Me käisime kuu. Tundub, et Kivilo noored omal ajal hoidsid üldse kokku. Tänavu sai 151 aastat Kivilu kooli. Siiamaani käivad kokkutulekutel inimesed, kes tuleb kepiga ja kes ei tulegi enam, mäletame neid. Ja karupilvi on kõige viimane koolijuhataja ja õpetaja, kes siin Kivilus oli. Müts maha tema tänini säilinud korrektsuse ja nende dokumentide hoidmisel ja seda ei tehta mitte igas kadunud koolimajas. Tänapäeval ammu annab, aga ega me jonni ei jäta ülesehitamisele kooli käima, paneme ka. Küll oleks tore, küll oleks tore, kui näeks, et veel lapsed lähevad trepid mööda kooli sisse, kus me omal ajal käisime. Kiviloo kool sündis ju jäägi kohal. Strandberg oli seal minu ema õpetaja emaga ja tema teadis, oskas, tundis absoluutselt kõike. Vaat see oli maa sool. See oli see, kes tegi maalapsele lugemise, rehkendamise ja piibliloo õpetajast ka pähe, veel. Sellepärast olemegi võtnud nõuks ükskõik milliste vahenditega võidelda. Aga Kivilos tõuseb elu niikuinii jalgadele. Üks kord. Kes jaksab, nii palju teeb, kui ei jaksa, muidugi siis jätab järgi. Aga lõpuni me selle asja viime, sest need mälestusest kunagisest kividest on selleks liiga ilusad. Küla ei ole üldse mõeldavgi, kui meil ei ole kooli. Et te olete neid täis vaprust ja aegamisi hakkamist. Kui nüid kuuleks veel pilliloo, ei tea, kas jaan tuleb mõni pillilugu veel välja. Ma pean vaatama, kas midagi tagavaraks või missuguse pilli sa nyyd võtad. Võtaks õige selle a- moll? Mull ja. Kõnid Su lehmad juhtusid kuulama seda pillilugu. Sest õhtu on kindlasti kaks liitrit piima rohkem. Sellele väga mõjub ka seal üks meeshääl ka laule, vahest ikka vahest ikka ja ja lehmad kuulavad ja kuulavad. Raadio mängib mul vahest õueski ja patrin lauto oma juure veel ta, kui mustad enesest lauljad ei ole ja muusikamerede käik ja mis ma üksi ikkagi Teeenna kolmul nüüd laulu ei ole ega, ega muusikat siis ma oleks väga kurb see ainult ning ergutab ja rõõmustad siis, kui niisukese asjadega tegelen, justkui on raske, et siis ikka pingutaks veel kunagi ei tea, kas see aitab. Kus see seadus meil on, kus on öeldud, et inimesel peab olema kerge elada? Pole nagu kohanud. Ja hakkama oleme saanud. Ja ega püssi põõsasse küll, Lewisk. Meil on siin Kiviloo väravas kohe niisugune märk üleval. Virisemine keelatud.