Sõnaline kultuurisaade iga neljapäeva hilisõhtul. Tere, olen Alo Põldmäe tänase arhibaarselt avastuste saates räägime Eduard Tubina kontrabassikontsert ja selle sünniloost. Juuni kui 18. päeval on Eduard Tubina 94. sünnipäev. 24. juulil saab viie aastaseks Eesti üks kuulsamaid interprete kontrabassivirtuoos Lundvik juht. Nende kahe Eesti suurmehe tihedaima koostöö tulemusel sündis lastel 46 kuni 48 üks säravamaid teoseid üldse eesti muusikas. See ongi seesama Tubina kontrabassikontsert ja selle teose sünnilugu. Läbi nende meeste kirjavahetuse on üks omada varasemaid teetähiseid Eesti muusika ajaloos. Ludvig juht oli sel ajal saavutanud juba ülemaailmse tuntuse kontrabassi Virtoosina. Ta elas 34.-st aastast USA-s, oli bostonis sümfooniaorkestris Tööl kontslerbassistina. Teatavasti oli ta sinna kutsunud kuulus dirigent Sergei kusse vitski vene päritolu dirigent ja kontrabassivirtuoos. Tubin oli aga selleks ajaks pagulasena Rootsis juba viibinud rahastat püüdnud kohaneda kohalike oludega. Otsis väljundeid oma loomingule ja teatavasti Rootsi ühiskond tol ajal äärmiselt konservatiivne. Välismaalt tulnud loovinimeste suhtes Tubinati peetud üldse kaua aega rootsi heliloojakski. Ja näiteks, et saada Rootsi raadios oma teoseid kõlama, pidi ta läbima väga alandavaid ja tüütuid keerdkäike. Muidugi oli Ludwig juhti poolt pakutud USA kontserditurg Tubinnal ahvatlev väljund. Paljud Tubina partituurid hakkasidki just tänu juhtile liikuma Ameerika interpreetide ja muusikakollektiivide käes. Vähehaaval hakati neid siin-seal esitamagi juhti. Abivalmidus oli siinkohal küll imetlus väärne, kuigi tulemused andsid kaua oodata. Ometi tulemused tulid. Nüüd siis püüangi anda pilti kahe suurmehe kirjavahetust juhti, kirjade koopiad, need on 28 kirja tulid teatri- ja muusikamuuseumile Türgist. Seal elab teatavasti Eduard Tubina poeg Tubin, kes on abielus türklannaga. Eino Tubin elab Türgi läänerannikul kassi väikeses linnakeses anatoolias. Ja seal ongi need. Tead ja palju muud materjali seoses Eduard Tubin aga veel hoiul. Loodetavasti jõuavad need materjalid ka varsti Eestisse. Esimene kiri juhtilt Tubinale pärineb 11.-st novembrist 1946. Muuhulgas veenab juht Tubinnad kirjutama talle üks teos. Tsiteerin kirja. Kuidas oleks, kui teie kirjutaksite ühe sonaate muu kapitaalsemat teose õige minu instrumendile ma usun kindlasti, et mul kõige parem võimalus on eesti heliloojat siin tutvustada. Kahju, et senini neist ise keegi sellele pole mõelnud. Meil on orkestris üks viiulimängija, kes lõpetas omal ajal Berliini Housch suure firmusiik kompositsiooni. Tema nimi on Emil Kornsanud ja on rahvuselt sakslane. Rääkisin talle, et kas ta midagi minul ei kirjutaks. Mees oli kohe nõus ja kolm kuud hiljem oli sõnad Tiina klaverisaatega valmis. Selle kandsin New Yorgis oma viimasel kontserdil Downhoolis ette. Arvate, kui head arvustused seal see pala sai? Ka publiku, mille meeldis tõsiselt nii, et konsonandid kutsuti lavale neli korda. Mina oma kontserdiga tõesti näitasin, et kontrabass on soolopill ja seda tunnistavad kõik arvustajad kooris. Mul on kahju, et passile on nii vähe, originaal häiteesid. Komponendid ei taha kirjutada. Et ei ole, mäng, jäid, mängijad ei ole aga sellepärast, et pole midagi mängida. Sellepärast ma panengi Teile südamele, et võtke see asi kaalumisele. Kui teile ma ettepanek meeldib ja see teid huvitab, olen ma hääl meelel valmis teile mõningaid andmeid saatma. Kuidas kontrabassi kui soolopillile kirjutada. Tsitaadi lõpp. Teise kirja saadab juhtuminale alles aasta pärast pärast suurejoonelist kultuurpoliitilist kontserdireisi Rootsi, kus juht andis 21 kontserti ja see oli põhiliselt organiseeritud hiljuti loodud Eesti rahvusfondi toetuseks. Stockholmis toimus kontserditurnee rajal Tubinaga kohtumine, Tubin sai juhtilt korraliku konsultatsiooni ja instruktsioone, kuidas siis tõesti kontsapassile kirjutada. Tubin tunnistas täiesti ausalt, et vajab niisugust konsultatsioone. Ja 47. kuuenda novembri kirjas tuletab juht meelde. Tsiteerin. Muuseas, kui kaugele oled jõudnud minule kontserdikirjutamisega? Mina loodan ikka kindlalt, et eelseisva kontserdikavalt ei saa see mitte puuduma. Tsitaadi lõpp. Tõbinal võtab kontserdile kirjutamine kõvasti aega. Ühes kirjas teatab Tubin juhtile et hakkas kontserti päris uuesti algusest peale kirjutama, ainult põhiteemad, põhirütmid jäid alles. Nüüd juht teatab omakorda seitsmenda veebruari kirjas et kontserdi esimene osa on tal käes, lõpuks aga kohe soovitab juht teha rida parandusi. Tsiteerin seda kirja. Sinu noodikene jõudis mineval nädalal kätte, mida ma kohe esimese pilguga tundsin, et siin on tegemist asjatundjaga, tipp-kond täiesti ja väga sobiv kontrapassile, isegi kontrabassist poleks võinud paremini kirjutada, kuid siin on siiski olemas, aga nimelt soolo algus peaks olema kindlasti oktav kõrgemalt. Nii nagu sul on kirjutatud, on hea küll, kuid puudub jõud, värvikus ja selge väljaastumine mis just tähtis kontserti pääle algamiseks. Kõik topelthelid ja variatsioonid kõlavad ja mugavalt mängitavad ainult kõige lõpus, topelthelid ei ole õnnestunud, see, neid ei saama kuidagi mängida, arvatavasti olid vist oma arvestusega eksinud kõik kuni number 21-ni on nii jumalikult ilus ja toredasti mängitav. Siis aga järsku paned mind võitlema, kuidas ta raskustega üles-alla hüpetega, mis tooni tugevasti poole võrra vähendab selle tähtsa haripunkti juures peaks võimalikult püsima ühe koha peal. Et ma saaksin kogu oma jõu panna poognale. Sulle tarvitse neid näiteid mitte puhta rannavõta ja tee täiesti oma soovi järelemõeldult. Püüdsin näidata, kuidas ma võin oma pillid täiesti maksma panna. Üks kindel, et see kontsert peab kirjastatud saama, et kõik passi mängijad üle maailma võiksid seda omada ja leida, et bassil on sootuks uued perspektiivid avanenud. Ole sa poissmehe, eks, et algasid selle hiiglatöö kallale ja andku Vanemuine sulle ise jõudu vaimu hiilgavaks lõpule viimiseks. Tsitaadi lõpp. Kuulamegi praegu Tubina kontrabassikontserdist esimese osa algust seda osa ümber, siis nii palju on võitlust nii palju olnud konsultatsioone olnud ja selle esitab kontrabassisolist Mati lukk. Herzot juhatab Peeter Lilje ja see salvestus on pärit 1987.-st aastast. Nii kõlas siisTubina kontrabassikontserdi algus, esitaja on Mati lukk ja ERSO juhatab Peeter Lilje. Nüüd minu käes on üks heliplaat, seesama teos on mängitud heliplaati, see on firma meloodia 90. aastal ilmunud, vaat siin on annatatsioon Mart humala poolt. Ja kontrabassikontserdi kohta on öeldud järgmist. Kontrabassikontsert, mis on kirjutatud bostoni sümfooniaorkestri, dirigendi, omaaegseid kontrabassivirtuoosi, kussewitzki ja samas orkestris mänginud eesti kontrabassist Ludwig juhti tellimusel ennetab oma džässirütmide uudse harmoonia keele veidi deemonliku iseloomuga, 54. aastal valminud kuuendat sümfooniat ning kuulub instrumendi võimaluste rikkalik rakendamise muusika, sisukuse ja vormid täiuslikkuse poolest. Väikesearvulise kontrabassirepertuaari tippteoste hulka maailma muusikas. See on kõik täiesti õige väljad, välja arvatud üks väikene fakt, et Serkeikusse vitski ei ole siiski seda kontserti tellinud. Selline mulje võis kunagi jää 10 aastat tagasi. Aga tegelik tellija on tundlik juht ja selles 28-st kirjast koosnevas kirjavahetuses ei ole juhti poolt mitte sõnakestki juttu, et kussewitzki oleks sellest kontserdist huvitatud. Vastupidi, kus Savitski kogu aeg lükkab selle teosega trumise edasi ja jääbki edasi lükkama. Sest seda kontserti Ameerikas ei esitatudki Ludvig juhti. Vahel ma mõtlen koos orkestriga orkestriga, esitlus toimus alles pärast võtet juhtis surma Kolumbias. Sellest veidi hiljem. Ja nüüd läheme tagasi kirjavahetuse juurde. 20. märtsil 1948 saabus lõpuks ometi juhti kätte, Tubina kontsert tervikuna, juhti rõõmul ei ole piire. 21. märtsi kirjas võib lugeda järgmist. Oled valmis saanud selle hiiglatööga ja tahad ometi teada, kuidas passile sobib? Kogu värk sobib jumalikult eritikadentsa, mis on juba omaette meistriteos ja midagi enneolematut passile. Tsitaadi lõpp. Järgneb nüüd kolm lehekülge nõuandeid Tubinale kadentsi. Kui terve kontserdi esituse kohta. Raskete kohtade suhtes polegi juhte enam nii resoluutne. Varasemates kirjades ja seda näitavad järgnevad laused, tsiteerin. Igavus, kapitaalne looming peab ju ometi instrumendi uuendust tehnika arengut juurde tooma, nii ka siin see koht. Siin mõeldakse number 30 partituuri järgi. Koht kõlab ise ütlemata tore, kui rabinal saab maha mängida. Mina ei saa veel tsitaadi lõpp. Kuulamegi nüüd tervikuna seda kadentsi, millest siin juttu oli. Nii kõlas siisTubina kontrabassikontserdid kadent. Nüüd aga siis tagasi jälle kirjade juurde. Seitsmenda aprilli kirjas arutleb juht, kuidas oleks õigem kontserti trükkida lasta, et saaks nootega Uuesse taas levitada. Siinkohal on ta täielik optimist, tsiteerin kirja. Kui ma Kontšertoga siin läbi löönud ja veel orkestri saatel esitama, saan sellel küllalt minekut olema. Passistid otse janunevad originaalkompositsioonid järele üle USA tuhandeid mängijaid, aga kõige agaramad on veel konservad turistid. Sellest võib veel konkursi number saab senini oli seda peamiselt KUS Savitski Concerto mis aga jaamale ligigi pääse kompositsiooni tehnilisest küljest veel rääkimata. Taadi lõppjuhti kirjad maikuust septembrini 1948 on täis elamusi seoses Tubina kontserdiga. Esiettekanne toimub bostoni lähedases suvituskeskuses, rokk pordis ringi ettekanne aga ikkagi, nagu plaanitud teisel oktoobril New Yorgis Downhoolis. Tubin küsib vahepeal, no kuidas oma meeskooriga USAsse turneele tulla? Siis selgitab vastuseks juht, et see on üsna keeruline ettevõtmine. Ja 14. juuni kirjas kirjutab juht järgmist. Tsiteerin, mida rohkem kontserti harjutan, seda toredamaks läheb. Vahel lähen nii hasarti, et naine kuulab teisest toast küsib, et kellega sa seal räägid, nägid, vastan. Tubin kummitab mind. Minu Rootsis olles ütles Tubin, et kontrabass kummitavad teda, aga nüüd on ümberpöördult. Tsitaadi lõpp. Nüüd 20. juulikiri on täis rõõmu ses raportis, see on siis bostoni lähedases suvituskeskuses oli kontserdi esmaettekanne. See toimus muidugi klaveri saatel. Näiteks oli Sofias Sumberg nüüd juhti 20. juulikiri ongi siis selline katkend sellest, armas sõber. Soovin Sulle südamest õnne, edu puhul, mida saavutas sinu kontsert eilsel ettekandel? Alles läinud nädala algul ei saanud ma veel seda ratsutamist põrgusse kinni pidamata ja komistustete ära mängida. Tükk ise tundus hästi peos olevat, vot, aga niipea kui hakkasin klaveriga kokku mängima, nässu see kurat läks. Kuna olen seal raportis kummaltki mänginud, siis oli eilne kontsert täiesti välja müüdud mujale ja et isegi seisukohad olid võetud. Õpetaja Evald Mänd, keda sinagi peaksid mäletama ehk tundma kirjaniku nime all. Ain Kalmus oli koha pääl kontserti korraldaja. Enne sinu helitöö ettekannet astus mänd rahva ette ja andis lühikese, aga väga tabava seletuse sinu kui Eesti suurema helilooja ja Põhjamaade tõusva tähe üle. Ma ei oska sulle mitte ütelda, kuda ma end tundsin enne poogna pääle panekut. Aga igatahes olin sisemiselt vihane ja vankumatu. Rõõmu ja uhkusega. Võin sulle ütelda, et ma põrutasin tüki maha ilma vähema käparduseta sattudes isegi hoogu, nii et kui olin jõudnud number 36 juurde andsin põrguliku jõu sisse ja põrutasin, et lava kolises lõpu noodini välja üldse kontserdi lõpsul haruldaselt õnnestunud Larinal jooksevad kõik noodid üheskoos alla, unis tsooni, nii et kuulajal jääb mulje. Sellega on kõik ära nagu öeldud ja lõpp. Tsitaadi lõpp. Nüüd edasi tegelikult ikkagi ettekannet toimuski siis teisel oktoobril ja see oli väga vastutusrikas ülesastumine ja järgnev kiri pärineb seitsmendast oktoobrist. Siit tsiteerin juhti ja see kõlab nii. Üldiselt võin ütelda, et kontsert õnnestus ootuste ja seda eriti kunstilisest küljest, kuid võis ka rahul olla. Majandus-liselt rahvast oli märksa enam kui eelmisel kontserdil kaks aastat tagasi kuid mitte välja müüdud maja. Kõik teosed said suure kiiduavalduste osaliseks, kuid erilise aplausi tõi välja pattesiini tuua sinu Kontšerta. Tsitaadi lõpp. Tegelikult polegi teada, et juht oleks Tubina kontserti esitanud koos orkestriga ja teadaolev esiettekanne orkestriga toimus kaheksandal märtsil 1957 Bogota. Kolumbia pealinnas. Solistiks oli nõel verda kõver. Columbia sümfooniaorkestrit juhatas ei keegi muu kui peadirigent eesti mees Olav Roots. Saate lõpetuseks kuulamegi nüüd kontserdi kolmandat osa, allegro Montropo Pokumartsiaale esitab Mati lukk. ERSO ees on Peeter Lilje, mina ütlen, tellisime aga järgmiste kohtumisteni, kuulame siis, kuidas ratsutamine põrgusse. Siis kostab. Sõnaline kultuurisaade iga neljapäeva hilisõhtul.