Eemalt vaadates jääb mulje Sutlepa külavanem Lemmy Tammessar elab lossis. Muidugi ikkagi külavanemaseisus ja teisiti ei sobigi. Ent peagi selgub, et tegemist hoopis kunagise koolimajaga, kus külavanem on peavarju leidnud. Küll andis seal tükk aega enne otsida, kui õige ukse üles leidsin. Avasin selle ja enne veel, kui jõudsin tere ütelda, hakkas kostma pilli jääl. Küll oli hea, et ma seisin püsti. Kes on selle hümni looja, esimese salmi tegin mina ja viisija pärast, teised naised aitasid ka kaasa ja nii sai kokku kolm salmi koos refrääniga ja nii me siis laulame oma klubis seda laulu ja tuleb välja küll oioi, kuidas veel. Kanged naised Celsin Sutlepa külas meilegi mehiga kambas, paljud neid võib-olla tänapäeval ikka viis tükisel ka ikka juba viis tükki siis jah, natukene ikka paar tervet ikka saab kokku. Ja nüüd oligi meie klubi aastapäev ja see oli just eile õhtul. Ja sellepärast ongi jälgi natukene ära, suurest laulmisest sai hümnid ära lauldud mitu korda ja tegime laule veel. Juust isegi. Tegime siin Sutlepa kooli kokkutuleku. Me oma klubiga seda korraldasime, tegime võileivad ja oli koduõlu ja mitu pilli oli üle 100 inimesi. Ja pluss nendega kaasas, kes olid veel külalised, kokku tuli 200 inimest. Ega me isegi lootnud, et siin nii palju tuleb, aga tõesti tuli ehkise koolimajad nii mahajäetud ja mina üksinda siin elanikke rohkem siin ei olegi terves suures majas. Millal see kuuli meie ehitati, 38. aastal. Siis, kui mina veel siin koolis käisin, kui ma alustasin koolitööd, siis oli väga suur, külasin nagu öeldi vanasti 65 suitsu. Aga no nüüd on neid ju väga vähe järgi jäänud, asemele on ehitatud need uued majad kivi lossis ja ma mäletan, et kui ma neljandas klassis käisin, siis oli koolis 148 last. Aga eks kolhoosiaeg tegi oma töö, rahvas läks ära ja nii lagunist, majad ja minu sünnikoht on lagunenud, seal ei ole muud kui kivihunnik järgi jäänud. Nii olen ma ise pool rändajaks jäänud. Ja on võõrast rahvast sisse tulnud väga palju. Kolhoosial eriti tuli ju lüpsjaid, tuli igasuguseid sisse ja, ja nii et kohalike on suhteliselt vähe järele jäänud. Need on pikad talveõhtud, mida te teete õhtuti kodus, kuna elan üksinda ja peale minu on ainult, kas jah üks jänes mul muud midagi ei ole? Vahel kui vaim peale tuleb, siis luuletan. Näiteks eile õhtul oli vaja meie klubi aastapäeva puhul väike luuletus v laulukene valmis teha sai ruttu tehtud ja, ja siis lubile valisime presidendi, selle puhul sai tehtud ja, ja emadepäevaks. Ja mõnel veel sünnipäevaks ja niimoodi siis vahel luuletan, aga iga kord ei tule välja, aga kui vaipa kohe paberil panna, muidu unustan ära. See luuletus, mille te eile õhtul tegite, on paberi peal? Jah, on küll. Tegi Tekviisiga, no see liis on küll, aga see ei ole mitte omatehtud, viismäel on kangesti ära, kuidas sellest välja midagi tuleb, aga ma võin ju teda laulda. Sai aasta täis, kui kokku pundi lõime, sest kokku admist vajasime me ja selle peale tassist kohvi jõime. Et ikka kindel oleks meie meel nüüd aasta otsa siin me aina istunud ja taldrik nina all on kuhjaga ning aina paremat põske pistnud. Nüüd talje ümbermõõt on paisumas, see välja näeb kui piibeleht ja vestma, kes oma rikkusega peale jää. Kuigi ka vestis ei saa ju kesta nii, sõbrad, mõelge uue teema pääl. Me vahel tülisid küll pole olnud, kuid väikseid nõkse juhtub ikkagi. Puudub naljasoon, on see sega, teadku et süüdistada pole kedagi. See aasta siiski hästi mööda läinud ehk veidi muresid on olnud no üldkokkuvõttes sõprust keemia näinud ja see on selle juures peamine. Vot selline tuli see laul nüüd jälle välja, see on ühe hooga nüüd tehtud, võib-olla natuke rohkem mõelda tuleks varem ka tulnud, aga noh, me ise teame, miks me natuke siin mõne müksu külge panime ühe teise kallal ikka natukene norime ka vahel heas mõttes näiteks meil on klubi president ja kumisele presidendi valisime omale siis ma tegin ka selle puhul luuletuse. Vallalised naised, peame ikka teda oma kavaleriks kangist ja me siis ikka niimodi norisime, lekkis, kutsume ikka nüüd see, kust sa tulite minuga järgmine kord läheb teisega ja ja vot niukesed mõttes natuke natuke norin ikka seal. Aga noh, mitte nii halvas mõttes, me saame kõik naljast aru, ega meil päris sellist ei olegi, nalja üldse ei mõista. Kui meil kokkutulekud on, need kestavad ikka vahel kahe Volmeri hommikul. Ja õhtul seitsme ajal hakkan pihta ja see on ainuke asi, kus vanem inimene kokku saab. Noored käivad paaris, meil on paar ka olev Sutlemise need istuvad baaris, aga, aga panemine niisuguses kohas enam käia ei taha ja me siis tegime siin ühest toast oma lõhe nagu öeldust pursoikkamis seal sees ja seda siis küta. Meie uksed sättisin ka isegi ketisemaid teinud kõik kargini tegid lauad teise sisse ja ja kõik, ega meie kuskilt abi oodanud. Ainult vald aitas elektriga, ise ma ostsin sinna elektripliidi sisse auguga, ise küpsetame, ise sööme, teeme kohviga, panime rahad kokku. Ja siis mõtleme. Mul tuli praegu üks jumalavallatu mõte, kui te äkki ühel õhtul lähete baari ja panete kõik kohad kinni mida siis küll noored ütlevad? Ei, ma ei tea, mis nad mõtleks. Jutt oleks ikka vist tõesti tükiks ajaks ikka peale seda vaataks, tulid igavest rätid seal vaevalt seisad püsti, kobisid meile siia paari. See oleks jälle omaette nali, oioi ikka oleks. Ühe korra peab vist selle tüki läbi viima, baaridaamidele, nendel me ei ütle siis vajume ükskord sinna sisse kõik ja see oleks ikka jah omaette, kohe. Oma etanalis. Vaat kui head nõu ma praegu aint muidugi keegi peab alati kuskil mingis nõu anda, ei tule ju omandit nagu vähe. Mina suhtun üldse elus rohkem naljaga, olen optimistlik inimene. Ma mäletan, kui me ju algul siia maale tulin, uuesti tagasi oma sünnikohta, siis oli kolhoosise tuli lüpseks. Ja ega siis laugasse elu ei olnud sugugi kerge, teised läksid magama kell 12 õhtul, me läksime siis juba hommikust lüpsitegemist, grupid olid väga suured ja paljudest maga meest aga sellegipoolest ega elu seisma ja kõik sünnipäevad ja peod said sellegipoolest maha peetud. Mäletan ühte korda, kui tuli niuke väga ja tuju peale ja pidasime laudas sünnipäeva, siis lükkasime vahepeal lehmi, neid oli 140, igal öösel lüpsta oli platsi peal sai jaanituld tehtud ja õhtul jälle lüpsma, teine oli Pirksis pidu, läksime sinna veel peole. Aga kolmas õhtu pidin veel kuskil kokku saama, siis lihtsalt silm vajus kinni. Võib-olla mõnele see pole meeldinud? Wet noh, inimene liiga palju energiat täis, aga minul seda lihtsalt jätkunud, ma ei tea ja see mind ei ole elus lihtsalt edasi viinud. Nii ta on läinud, ma loodan, et läheb kuni surmatunnini niimodi. Tuleka külavanema töös. Nali appi. Oleneb olukorrast, eks ikka nali, aitab ju igast olukorrast välja ja arstijuhi ikka. Ja ma arvan, et arstirohtu üldse ei tohi liiga peal tarvitada. See on viimane väljapääs, sellest tuleb lihtsalt hoiduma, mina küll ei tarvita. Mõtted läksid ikka nüüd külavanema töö juurde, eks see on omajagu aeganõudev ka omajagu ikka natukene pealkirja panema kõik. Kuidas on sinu poole pöördud, milles küsimustes need, kuidas need on lahendatud, eks seegi tahab natuke pidamist, teedeeveegist, kroonikat ka mingil moel jah, kirjas, et kõik oleneb külakroonikaid ja sellest peab mu tütar suurt tööd teeb sellel alal. See on väga vajalik töö jah, täna kesklinnas, sellepärast seal ja kõik asjad tuleb ikka jäädvustada ja et oleks järeltulevatel põlvedel midagi lugeda ja vaadata, kahjud ei ole enne seda tehtud, et väga palju on ununenud, ei ole kuskilt andmeid saada kõiki. Aga me kin talvemas ka. Käin koristamas ja olen palvetunnis ka, kui ikka võimalik. Kütan ahju ja seal ja nii et ma olen kursis kõikide asjadega siinkandis. Nüüd võib-olla tahate küsida mu käest, et mis suhe tal jumalaga on? Ma ei ole usklik, et ma nüüd otseselt usuks jumalat, kas ta on olemas, ma ei ole oma silmaga näinud. Aga kui on üks kõrgem võim, mee seda võimu ei ole valinud, ise? Ei isehakanud võim. Nojah. Muidu me ikka neid kõrgemad võimud panime, nagu näha, pole sellest ka kasu olnud võimelised midagi, meil on iga päev sinna valida neid. Aga sellest ei ole mingist kasu. Oma palkasid korrigeerivad seal alguses poliitika, mind huvitas ka ikka päris päris kohe. Ma vaatasin, televiisorisaated kõikjal lehtesid, nüüd ma ei tee televiisorit, võib-olla vedases paar korda lahti, mitte ainult vihaseks, aga absoluutselt ei huvita enam sellele see, mis asja nemad seal kõrgemal positsioonil teevad, siis lihtrahvas ei saa sealt mitte midagi. Seal on hullem kui lasteaed lasteaiasõbralt teha seda natuke tõsiselt mängijale, see, see ei kõlba mitte kuskile. Limi, ma teen teile ettepaneku, kui nüüd tulevad uued valimised, kandideerige teiega? Ei tea, missugune minister ma peaks välja nägema, seal siis? Ei, no kas ministri, kus ta ka riigikogusse givemalt oioi ma tulen äkki liiga suur tähenärija või liiga kuri inimene või ma ei sobi, ma olen riidujaskusele kleidiga, mis siis saab, aga võib-olla lähedasemalt naljadega seisatas ta välja, kohe jälle ei sobi, võtlesin seal ikka naljahambaid küll küll. Noh, võib-olla on ka ja katsume meie nüüd minna natukene tõsisema jutu peale. Kena koolimaja küll ja kahju, et ta nii üksikuna ja mahajäetuna siin praegu on või on teil mõningad plaanid selle koolimajaga? Plaane? Oleks küll. Siin on kõrvalkülasid, kus ei ole inimestel absoluutselt kuskil kokku käia, tuleks ta rahvamaja või, või üks kooskäimise koht, aga ei ole ju vallal raha, see on mõeldud koolimajaks. Kas koolimajale ja koolile üldse elu isa sisse panna uuesti? Ei, seda me üritasime ka ikka siin käisid isegi tallinlaste vaatamas ja endine haridusminister Olesk käis isegi siin vallas ja arvasid, et Türksiledamine tuleb lihtsam, odavam kui siia teha, kasvõi Kuuslassi. Palju situn, püksimaad, Pürksin 14 kilomeetrit ju siis tuleb odavam. Otsustati niimoodi, et see oli, ei tule. Ja nüüd me hakkame näitemängu tegema, oleks ikka lõbus. Jällegi jõuame ikka selle lõbu peale nalja peale välja ja nii see tuleb välja küll, aga ilma selleta küll ei saa. Kui selle nalja peale nuid, mängiks veel akordionil ühe pala. No mina olen nii vilets pillimees, et ma ei tea, ma ainult nii, iseendale midagi mängiks, aga ma ei tea, kas midagigi välja tuleb. On siis üks väga vilets lugu küll, mis sealt välja tuleb?