Tere õhtust, täna on stuudios Jüri mais ja küsib Liisa Pakosta, kuidas siis tunne on? Kõigepealt tere õhtust ja tunne on päris hea. Kõik teavad, missugune sa välja näed, aga raadios pilte ei näed, kui pikk sa oled ja kui palju sa kaalud. Julged öelda. Jaa, ei, muidugi, julgen öelda, ma olen 182 sentimeetrit pikk ja veidi ülekaalus, kuskil 88 kilo tahaks saada 80 kilo juurde, ma olen seda oma naisele lubanud juba kaks aastat tagasi, aga seemneks täitmatu lubadusi. Naine arvab, et sa sööd liiga palju. Endal on tegelikult ka parem olla, kui, kui on normkaalus ja see, see minu arvates polegi nii nii võimatu saavutada. Oma keha kallal tuleb ka tööd teha, nagu, nagu iga iga teise asja kallal. Kui tahad mingit head tulemust saada. Mis sa arvad, kas Eestis üldse on selle keha kallal töö tegemisega oma tervise hoidmisega asjad korras? Minul on jäänud küll niisugune mulje, et, et asjad ei olegi nii halvad, see mulje tugev tähendab siis, kui ma käin Venemaal ja, ja vaatan, missugune noh, nii-öelda enese kulutamine seal käib alates rasvase toidu tarbimisest ja, ja viina pidevast joomisest. Siis kui minna nüüd lääne poole, siis muidugi mulla hakkavad ka silma tavaliselt hästi-hästi hoolitsetud, heas vormis olevat küllaltki eakad inimesed, kuid samas ega, ega keskeltläbi Lääne ühiskond minu meelest ei näe küll parem välja inimeste poolt lihtsalt puhtalt väljanägemise osas, kui. Kui meil, kas sulle meeldivad need inimesed, kes Eestis elavad ja muidugi meeldivad, miks nad sulle meeldivad? See on harjumus tõenäoliselt ja, ja nad on, nad on sellised normaalsed. Ma olen aru saanud, et, et noh, et kuigi me räägime üldiselt võrdsusest erinevate rahvusrühmade, rasside puhul on siiski tegelikult maailmas kõige eelistatum nahavärvi ikkagi mingil määral valge. Ja, ja noh, me oleme sellised põhjamaised võib-olla üks võtmesõna on siin veel pikaealisus, et nei ei vanane nii ruttu ja iseenesest on minu arvates päris päris tore, et mina olen, vähemasti väljanägemise poolest on küll selle rahvuse üle on põhjust rõõmu tunda. Sa ütlesid, et me ei vanane nii ruttu, mis sa arvad, millal, millal jääb eestlane vanaks? Eestlane koosneb siis ümmarguselt miljonist inimesest ja ta jääb vanaks siis, kui ta ise ennast tunneb, vanane, aga minu arvates on meil see piir, on küll küll nüüd tõusnud viimasel ajal, et ma ma arvan, et kui see oli kusagil 40 ja 50 aasta vahel hävitsval sotsialismi ajal või siis, kui sotsialism oli oma õitsengus, nii palju kui seda õitsengut oli siis minuarvates tõsta nüüd need ulatub küll 50 aasta taha juba julgesti, võib-olla ka 60 aasta tagant, aga, aga mine sa tea, võib-olla võiks, tuleneb sellest, et ma olen ise vanemaks saanud. Võib-olla küll. Aga räägi, mis sa siis tahad teha, sina vanaks saad, kui sul nagu 60 aastat on täis ja, ja sealt edasi. Kas sa oled mõelnud, oled sa üldse mõelnud, et mis, mis elusa siis elad? Ei, ega ma väga täpselt välja mõelnud ei ole küll ma olen mõelnud seda, ma tahaksin jääda normaalseks inimeseks mitte hälbida väiksest keskmisest ettekujutusest, mitte halvemuse suunas keskmisest eestlasest sele, selles eas ma, ma loodan, et ehk ma olen seal füüsiliselt paremas vormis, aga aga ma, ma tean, kui palju on, on just eesti meestel noh, niisuguseid närviprobleeme ja, ja taolisi probleeme vananedes. Ma tahaksin neid vältida. Sind nimetatakse sellepärast, et sul on sellised tõesti tervislikud eluviisid, et saadet spurte ja alkohol vist käib sinust ka suhteliselt kaugelt mööda ja suitsetamise suhtes mõnuga täiesti ühesugusel arvamisel ja ja sul on selline optimistlik eluvaade, et mis sa arvad, mis nendest komponentidest võib-olla ma jätsin üldse mõne ütlemata on see, mis sind elus edasi aitab? See pole siiski kogu aeg nii olnud. Ma olen 15 aastat väga kõvasti suitsetanud, jätsin suitsetamise maha alles siis, kui ma olin 35 ehk seitse või kaheksa aastat tagasi. Ma ei pea ennast karsklaseks sugugi geneetiliselt, olen ma õnnelik selle poolest, et mul ilmselt on, on looduse poolt antud võime tööd teha, treenida, harjutada mis tahes alal. Kui sa mõtled oma kodu peale tagasi siis või lapsepõlve peale tagasi siis kas see tööharjumus on, on sul nagu kodust pärit lapsepõlvest pärit? Mina olen muidugi nende inimeste hulgas, kes arvavad, et see on ikkagi pärilik asi, jah, kodus tuli jah palju tööd teha. Ma olen maalt pärit ja ja, ja seal tuli ikka palju töötajaga seal nagu nagu palka eriti teenitudki, seal käis nii-öelda naturaalmajandus. Aga ma ütlen täitsa ausalt, noh minu jaoks on see ettekujuteldamatu, et mismoodi see sinu lapsepõlve siis oli, et mismoodi see naturaalmajandus Aitäh lapsepõlve võib kaja ootada, pedeks aga, aga kõige väiksem lapsepõlv oli kõige noorem, minu noorem laps saavad esimesed kuus eluaastat, ma elasin. Ühes möödunud sajandil siis nüüd juba ülemöödunud sajandil ehitatud tares, mis asus suhteliselt kaugel teistest majadest, võib-olla lähima majani, oli, oli kilomeeter Tarja kolhoosikeskuse nööri otse läbi metsa, kaks kilomeetrit sinna taluõue peale, mis kogu see talu iseenesest oli metsalagendikul ja siin õue peal oli siis rajatud üks kolhoosi noorloomade laud, et ja, ja noh, selline ta oligi, et ümberringi olid peenrad ja ja talvel söödi seda, mis, mis keldrisolija suvel söödi, seda, mis kasvas. Ja, ja noh, seal oli ait ja, ja seal oli kõik kõiki asju tehti ise isegi isegi vilja kasvatati ja jahvatatud ja see seejärel sai sellest jahu ja seejärel küpseta. Tyleiba esimesed meenutused, mul ongi just need, kui, kui hakati järjest rohkem ja rohkem tarbima poest ostetud kaupade poest ostetud leiba ja siis poest ostetud seepi ja ka seepi keedeti ise kodus. See nagu teistmoodi, siis, et need on poest ostetud see ja see meenub sulle. Sõnas hoopis paremini ja ja noh, lastele püti just niukseid koe toite anda, et ma mäletan, et oli selline eelis, et vanad inimesed sõid veel nii-öelda seda isetehtud toit. Aga oskad sa ise ka süüa teha? Ja muidugi oskan seda, ma olen õppinud vist olude sunnil, et me olime vennaga koos kodus ja juba hiljem, kui teismeliseks saime või varateismelist, eks siis siis isa ema läksid tööle ja nad kolisid linnale lähemale ja ja siis me olime õhtupoole koolis ja, ja ja nii oligi, et ega me väga vähe nägime vanematega üldse tööpäevadel küll olid jälle nemad tööd ja õhtupoole oli meie koolis ja siis ta käis nagu nagu isevarustamise peal või nende ise isemajandamise pealse elu ja põhiliselt olid need praetud kartulid, millest asi algas, aga, aga noh, eks takkajärgi olla ka olla ka teisi oskusi teinud. Minu leivanumber nii-öelda on, on just liha ja kalatooted, magustoitudega ega muud teised sellised šedöövrid. On sul praegu aega küpsetada? No on ikka, praegu on hästi lihtne, praegu on kõike toiduaineid saada igas erinevas valmiduses, kulinaar selles astmes, selles mõttes, et võid, söögi võib väga ruttu valmis saada. Et sageli ma kuma vahel kohe tahan ise süüa teha ja sageli maa. Sven, täitsa korraliku õhtusöögi, 15 minutit pärast seda, kui ma lähen koju saabunud ja ma olen kõik sellise teinud. See läheb tõesti kiiresti käima. Kokaraamatu teha, kartulid. Kooritud ju poes müügil juba ja kõik need asjad saab nii hästi, valmis, salatid valmis tehtud ja ma ise küll eelistan salatid ise ka teha. Kokaraamat nendele, kes tahavad saada linnapeaks ja kuidas 15 minutiga sööki valmistada. Ja see on just põhimõtteliselt on see on see kõige pikema valmimistsükli aeg ehk kui liha on vaja küpsetada 15 minutit, siis ülejäänud asjad võib vahepeal ära teha. Sa kirjeldasid praegu kahte täiesti erinevat söögi valmistamist, üks oli see, mis oli lapsepõlves ja teine on see, mis on praegu. Aga toit on ikka üks, noh, kõht saab täis ja hea olla, aga kumb sulle rohkem meeldib või või on see võrreldav? Ma nüüd ei teagi, kas see tuleneb lihtsalt minust või, või on, on teine vaade või on tõesti olukord erineb, aga mulle isiklikult tundub niimoodi, et vanasti seda, seda ise niimoodi tehtud toitu süües oli, oli inimestel palju rohkem igasuguseid haigusi, pumpoonid ja igasugust muutuks neeru-maksa- ja mille iganes kahjustused ja praegu minu arvates on rahvas tervem, vähemalt võib-olla võib-olla on just minuga niimoodi juhtunud, aga just ma mõtlen, kui selle selle küla peale, kus mina kasvasin, seal igalühel oli oma haigus, aga praegu minu, minu tutvusringkonnas ei ole sellist suuri suuri haigusi tõsiseid. Võib-olla on see tõesti minust, aga mul on teatud mõttes jäänud mulje, et et see on tegelikult olukord, on muutunud kast kindlasti ma olen selles veendunud, et et, et nii-öelda masstootmises on toit kvaliteetsem täna sellepärast et see on, on suurema kontrolli all. Et lähteained, noh, nii nii loomade toit, mida neile söödetakse kui ka kasvutingimused. Aga kas see inimene, kes, kes võib-olla tänagi kasvatab vilja ja, ja jahvatab seda jahu? Kas, kas sa oleksid õnnelik, kui, kui sina peaksid seda veel täna ka tegema? Ei, ma küll ei oleks õnnelik, minu meelest see see periood on ehk niidi Eesti ühiskonnal läbi käidud, et mõned rahvad veel Põhja-Korea ja Kuuba sellega peavad veel maadlema kindlasti veel mitmed muud, aga ma, ma küll tahaks loota, et Eesti ühiskond on, on selle perioodi läbi elanud, et sinna ei pea tagasi pöördunud. Kui see on minevik, siis mis on tulevik, milline võiks olla Eesti ühiskond, ütleme 50 aasta pärast või 10 aasta pärast? Tulevikuga on muidugi niimoodi, et seda nüüd täpselt teab Vello, võiks öelda seda, et inimkond on teinud mitmeid tulevikuprognoose, mis on pahatihti osutunud valedeks ja minu meelest see vist oli alles alles selle sajandi alguses, kui arvati kõigepealt, et noh, et muidu oleks maailma tulevik ilus, ainult kivisüsi lõpeb ots ja siis umbes 50 aasta pärast selgus, et ei, see oli täiesti vale arvamus. Õige varsti arukate arvama, et see seitsmekümnendatel aastatel saabub maailmakriis 1900 seitsmekümnendat aastat, sellepärast et raud lõpeb otsa. See oli ennustus umbes aastal 1920, siin on veel ennustatud nafta lõppemist. Mida nüüd ja mis nüüd ikka aeg hakkab näitamise, see aeg peaks kätte jõudma, kui nafta arvati lõpevad. See oli ju kusagil minagi, mäletan seda seal kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel, kui arvati, et nafta lõppeb aastaks 2020. Paistab, et see ka ei lähe täide. Praegu arvatakse seda, et inimkonna suur probleem on see, et neil on vähe tegevust, et nad ei suuda saada ühiskonnaga kontakti. Enam idee on selles, et kõik tegevuse teevad automaadid ära ja järjest rohkem ja rohkem jääb inimestel vaba aega. Esialgu nad naudivad, esialgu areneb turism. Kuid see maakera jääb ka varsti tänu arenevatele liiklemisvõimalustesse väikseks ja üldse, et inimkonnal võib selles suhtes tekkida mure, et see on praegune pessimistlik ennustus, on see, et inimestel pole siin maakeral varsti midagi teha, mis kutsub esile terve rida probleeme. Ma ka natuke niimoodi, arvan, et see võib olla küll tulevik, aga ma tahaks loota, et me, et see on nii kauge tulevik, et mina seda ei pea nägema. Ma olen muuseas samamoodi mõelnud, et vaatamata sellele Eestis kurdetakse, et noh, kõik kõik rabavad rock, kes kõik põlvkonnad oleme, me ikkagi õnnelikumad, sest meil on nagu vanaemad-vanaisad, kes lapsi hoiavad, mitte ei reisi, kõik see aeg, ring ja sellist omavahelist suhtlemist on, on palju rohkem ja see suhtlemine minu arust teeb inimesi õnnelikumaks. Ja muidugi loomulikult on see nii ja, aga ma siiski arvan, et see see inimkond üldiselt käib ühte ja sedasama rada põhimõtteliselt, et ikkagi väikeste erinevustega ja küsimus on ainult ajas, millal keegi sinna ühte või teise kohta jõuab, kui on targad juhid, juhivad seda riiki sisse, areng läheb, rada läheb kiiremini edasi ja kui on, kui on sellised häired ühiskonnaelus sees, nagu meil oli neid 150 aastane kommunismiperiood, siis see lihtsalt see ühiskond seisab ja saab sedajagu jälle natuke. Eks hakkab pikas perspektiivis jälle seda vahet natuke tagasi tegema. Meil on praegu see õnnelik aeg, tõesti, kus me käime seda teed natuke kiiremini, aga põhimõtteliselt sedasama teed, mida on käinud soomlased ja rootslased ja itaallased ja venelased on veel natuke tagamist. Sa räägid nagu mingisugusest üldisest paratamatu, sest aga kui palju sinu arust sõltub see, mis juhtub Eestiga järgmise 10 aasta jooksul tarkadest juhtidest? Mina arvan seda, et see sõltub suurel määral ikka üks on, üks on see, mis sa ise oled ja teine on see, mis keskkond, et ette määrab sulle ma arvan, et mõlemat, et pooled on tähtsad, aga, aga noh, nii maksimumtulemus on see siis, kui on head olud ja targad juhid ja tõenäoliselt läheb päris hästi siis kui üks pool neist on õnnelik. Mida tähendab õnnestunud. Võtame nüüd sellise töövihiku ülesanded. Oletame, et täna elab üks perekond, mees ja naine, 50 aastased naine teenib kuus, 3000 krooni, mees kuus ütleme 5000 krooni. Ja Eestil on targad juhid. Mismoodi lapse perekond 10 aasta pärast. 10 aasta pärast lapse perekond niimoodi, et et nad saavad, et noh, kui kui jutt ja läks jälle just nimelt nagu rahas. Et ma ikka ikka mõtlen sellele, et me ikka räägime vahel, et et ega ikka nagu nagu heaolu ei saa mõõta rahas. Sina rääkisid praegu, kui jällegi nagu rahast selles mõttes elu, elu mõõdupuuna mulle tuleb meelde, et isegi teadusliku kommunismi loengutel, mis meil ülikoolist tuli üle elada, eksamid teha, aga seal, kui hakati rääkima heaolust, siis ühest küljest öeldi küll, et, et raha ei ole üldse tähtis, aga heaolu siis oli alati see, et kui palju on keskmine palk tõusnud. Selle koha pealt, ma arvan jah, et just niimoodi ongi nagu arusaadav ja mõistlik rääkida. Ma arvan, et need numbrid jäävad samaks, aga see on rahaühik on euro. Ütleme, et see perekond noh, seda on raske võib-olla ette kujutad, et mis mina oleks teada peast öelda, mis euro kurss täpselt on, et ütleme, tänase perekond sõidab bussiga ta jõuab reisida heal juhul suvel korra Pärnusse ja siis ta käib maakodus, kus ta kasvatab suvel neid puuvilju ja juurvilju. Ta ostab raamatuid, ta võib-olla käib natukene kinos, aga suure osa ajast ikkagi ohib, et päris mitut asja ta osta ei jõua ja nagu ikka natuke kitsas on, et et fassaa fantaseeriksid sellel teemale, mismoodi see perekond 10 aasta pärast, kui see rahaühik on euro oma päeva sisustada. Jaan tõsiseid tegu saab olla tõesti Faid fantaseerimisega, lähtun jällegi sellest, et ma arvan, tegelikult me võime seda asja minna täna vaatama, mismoodi elu on Californias Ameerika Ühendriike. Me ei pane kuigi palju mööda ameeriklast ise, Califorlased ise arvavad ka, et kui te tahate näha kuhu läheb maailm 50 aasta pärast, siis minge ja vaadake, mismoodi Californias täna elataks, mille poolest eestlasega võrreldes seal elu erineb? Elulaad erineb kõigepealt see inimesed on oma elukohtade suhtes kohutavalt mobiilsed, elukohad standardiseeruvad ja täpselt ei mäleta, ma võin eksida, aga noh, mitte eriti palju. Californias vahetab oma elupaika inimene keskmiselt iga kahe ja poole aasta tagant. Kuna see kolimine on nii lihtne ja see on, see on nagu standardtegevus. Lihtsalt põhimõtteliselt on, on üks telefonikõne, viige minu asjad sellest majast sinna ja seal täpselt on teada, mis asjad viiakse misse, viidet viiakse voodid, lauad, diivanid ja külmutuskapp, muu köök jäetakse puutumata ja noh, see ongi praktiliselt kõik, et et niimoodi toimub ühest küljest elustiil. Siis teisest küljest on see, et inimestel jääb vaba aega rohkem üle, on arvata, et rohkem reisitakse. Ja noh, arvata on, et kasu saamise eesmärgil ei kasvatata küll endale toitu, ei loomsetega taimset ise küll võidakse seda teha oma lõbuks. Ma tean, et mõni rikas ja inimene, kellel on aega täna Californias, kasvatab niisama muru peal kanu, silmailuks ja kuningaga. Ta muruplatsi asemele on jäänud omal hobuse Kopli sinna ette lihtsalt ilma kunagi nendega ratsutamata ja ja noh, et niisugused asjad võivad olla, aga et et iseenesest ega see inimkuju ilmselt ei muutu etega nüüd midagi nendi röögatult uut. Ma arvan ka ei, ei juhtu, eks ikka ollakse seltskondlikud olevused. Aga kuidas üldse on võimalik elada ilma rahata selles mõttes, et kujuta ette, et ükskõik millisel ei ole, ei olegi tegelikult väga ammu juhtunud Eestis et sind näiteks küüditatakse Uurali taha ja sa oled ühel hommikul oma mingi sihukese väikse bambuga seal suhteliselt õnnetus olukorras. Väga külm, tõstetakse rongist maha, kas sa kujutad ette, täitsa võiksid siis oma eluga edasi minna ja kuidas sa seda teeksid? Siis ma ilmselt võrreldes praegusega edasi ei jõuaks, et siis on küsimus, et just nagu ütleme, elu säilitamiseks ja see tuleb alati ikka vist vanakreeka tarkusest lähtuda leiba ja tsirkust, et kõigepealt on vaja leiba. Kui Uuralitesse asi ümber panna, siis ilmselt kõigepealt on vaja veel soojad, tuleb nagu tuli maha teha ja siis vaadata, et nagu tõhusad täidetud ja sedamööda, kuidas su kõhu täitmine kindlustab, sa saad hakata nagu nagu mingitele muudele asjadele ütlema. Aga meie oleme praegu juba ikkagi nagu selgelt selle esmase kõhumure ületanud, et meie nagu vaatame, kuidas, mis nagu edasi saab, et nii-öelda lähme piltlikult siis selle tsirkusepoolele. Kas ilma rahata on võimalik sinu arvates olla õnnelik? Ma arvan, et teoreetiliselt on küll kuigi nüüd ütleme nihuke moodne tsivilisatsiooni teooria, seda küll jah, et ei näe, et ütleme, tänapäeval siiski raha osatähtsus ilmselgelt suureneb sellisest Lääne tsivilisatsioonis. Üks mu tuttav, kooli õpilane, kirjutas just paar päeva tagasi kirjandit teemal, et on selliseid, kellel on raha ja selliseid, kes on rikas, mis sina oleks sellesse kirjandusse kirjutanud. Noh, ma oleks ka ilmselt ikka midagi kirjutanud kas natuke mõelnud enne mida kirjutada, aga siiski ma ütlen, et see mulle tundub, et see on natukene sotsialismiajast see mõte, kui me pidime kommunismiost, et praegu on, kui ütleme selline jaotus, et nad on need niinimetatud rahainimesed ja siis teised, on need nii-öelda vaimuinimesed. Noh, see on nüüd küll täielikult kriisis, et kui sul ei ole raha, siis sa ei saa ka vaimsetele väärtustele ligi. Tänapäeva vaimsed väärtused on sedavõrd kallidel enesearendamine ühe või teise vaimsel väärtuse alal on sedavõrd kallis, et sul peab olema raha ehk sa pead suutma müüa seda, mida sa toodad ja teine asi ma oskaksin sellesse kirjandisse veel ka niisukese mõttevast panna. Me oleme praegu esimese põlvkonna rikkad, kes meil siin Eestis oleme rikkad. Ehk teiste sõnadega, meil pole seda saanud nii-öelda vanemate käest mammona kätte ja, ja see olukord on parem, et ma, ma arvan, et nüüd need, need lapsed, kes jäävadki seda vanemate poolt kogutud. Dima, neil on tegelikult palju, palju raskem see, see asi, et kui nad ei suuda ise ise elu edasi viia sellelt baasilt, mis vanemad on loonud Ma tulen veel korra selle juurde tagasi kui sa mõtled, mis on olnud sinu elus hästi ilusad elamused. Sa ei pea isegi ütlema, võid, võid öelda, kui tahad, seal tuleb meelde, et on olnud selline tippelamus või noh, tohutu mõnu või tohutult hinge puudutav elamus, kas sa oskad öelda, kas need on olnud seotud sellega, kui palju raha sul on hetkel pangaarvel? Jah, ma siiski arvan, et need on suurel määral sellega seotud. Et ütleme, need on ühest küljest emotsioonid reisidelt, et see ei ole võimalik ilma rahata Ta saada teisest küljest need on need on võib-olla lihtsalt mingisugused sellised mehelikud, madalad huvid, mis, mis on ka tänu ütleme sellele, et ma olen ka ilmselt aktsepteeritud sellepärast ka naiste seltskonnas, et mul on raha, et ma olen võimeline maksma täitma ürgset mehe kohust, hoolitseda daamide eest, mis mis tahes viisil ikkagi sellised asjad, mis, mis on pakkunud selliseid suuri emotsioone noh, kasvõi Londonis komment kaanonist, 10. teatri etendust vaadata, see on, see on hoopis midagi muud, mis käia siin Draamateatris linnateatris see on kolm klassi kõrgem ja see, see on jälle jälle kindlasti 100 korda kallim. Kas need sellest võib järeldada, et lapsepõlves, kui teil raha ei olnud, kas te siis olite kõik õnnetud või? Noh, mitte õnnetud, ei, õnnetu ei pea üldse olema. Aga, aga meie arenguvõimalused olid küll hästi-hästi piiratud vedavad küll elu oli raske. Ja inimesed jäid võib-olla, et see on ka üks põhjus, miks, miks jäid nagu ruttu vanaks. Inimesed jäid, ütleme, selle murekoorma all küüru. Sellega ma olen küll nõus, et murekoorma all jäävad inimesed rutem vanaks. Aga noh, niisugune pannkoogisöömine kodus pühapäeva hommikul, kui sa laps olid, tundsid ennast siis õnnelikuna. Ei, mina olen otsiv vaim kogu aeg olnud ja esiteks niimoodi pannkoogisöömist mul vist palju ei olnudki, seepärast ma ei, ma ei söönud magusat üldse, mul läks ikka liha ja praetud kartulid, need olid palju etemad minu arvates. Ega need tingimused siis nii väga väga head seal minu lapsepõlves just ka ei olnud, aga noh, niimoodi ütleme niimoodi emotsionaalselt jahikat, nagu ema süles saab istuda. Jah, niuksed asjad kindlasti, vahel olid ikka pannkoogid ka, seda küll. Jah, eks inimene saab ikka oma oma tingimustest oma võimalustest aru ja ja saab olla õnnelik ka, ma usun tänases Põhja-Koreas ja tänases Kuubas tänases Ukrainas. Kui sa veel laiendaksid seda, et inimene saab oma võimalustest aru, ma usun, et päris palju inimesi, kes praegu saadet kuulavad tunnevad ennast või pigem sarnasena sellele olukorrale, millisena sina kirjeldasid oma lapsepõlve mitte sellele olukorrale, nagu sa kirjeldasid oma tänast päeva. Optimistliku meelelaadi ei maksa kaotada, kelle il kasvõi minu enesenäide kui paremat näidet ei ole, aga kindlasti on paremaid näiteid veel. Et jah, et ühe põlve jooksul jõuab ime teha, mina hakkasin sellele tõsisemalt mõtlema siis, kui ma lugesin seitsmekümnendatel aastatel juttu sellest, missugune oli Rootsi majandus viiekümnendatel aastatel, kui, kuidas kõik võib nii äkki muutuda 50.-te aastate alguses, justkui kui suured probleemid seal olid ja kui kehvasti inimesed elasid. Mina arvan, et see lugu on niimoodi, et majandust, meie riiklik süsteem ikka väga vähe tähtsustab, see, need riigid, kes on arenenud, majandus, on hoopis tähtsamal kohal. Majandusinimesed on hoopis hoopis tähtsamal kohal ühiskonna hierarhias. Ja, ja noh, mulle tundub, et meil on väga suuromanik taarlast üleproduktsioon, mis, mis meie nii-öelda nagu seda majanduslikku külge on täna nii-öelda tagasi hoidnud, selles ma näengi probleemi, et see on nagu q, noh, niisugune niisugune küsimus, et kui meil õnnestub vähem tegeleda kultuuriga ja rohkem majandusega, siis me lõpuks hakkame pigem draama kultuuriväärtustest, osa seal, nagu on juhtunud Jaapaniga ja teiste teiste Aasia riikidega, et me, me lõpuks muutume tänu oma majanduslikele võimalustele muutuma hoopis kultuursemalt, eks. Meil on nagu hästi palju on niisugust suhtumist, et toetada tuleb ja, ja kõik hea peab minema sinna kultuurivaldkonda või humanitaarvaldkonda ja ärimehed on noh, see on nagu peaaegu halvustav sõna, et noh, ärimees või või majandusinimene. Et see, mida sina räägid, on praegu risti vastupidi, sellele. Aga samal ajal sa rõhutad seda. Et kui need ärimehi või majandusinimesi on rohkem, kui neid toetatakse, siis lõppkokkuvõttes võidavad kõik. Ja kui neid ei toetata, vaid noh, umbes oled rikas, oled süüdi. Et siis lõppkokkuvõttes kaotavad kõik, kas ma sain õieti ära? Ja see on, see on õpika jutt ei ole mitte minu, minu nii-öelda noh, arvamus, vaid ma ütlen, et kõik, kõik, nii, kes nii käituvad nagu püüdsin siin visandada, neil on läinud hästi. Ja noh, kas ka individuaalselt ka Kariikidena, kuidas keegi võtad ja ütleme, need, kes on rääkinud mingisugust muud juttu, need räägivad siiamaale seda juttu ja muretsevad, miks küll nii halvasti läheb? Majandus on väga karm ja seal on väga selgelt tõekspidamised seal, noh, seal ei olene sellest, kuidas sa räägid, majandusseadused on loodusseadused. Minule kui mitte majandusinimesena jättis hästi sügava mulje see, kui kaks ärimeest tegid Pärnus korda ammende villa. Noh siis ma nagu füüsiliselt sain katsuda seda, et kui hea on, kui meil on, on rikkaid inimesi, kes saavad Aru kultuuriväärtustest ja kes pakuvad neid kultuuriväärtus ja neil on nagu üks ringtäisi, kes pakuvad neid kultuuriväärtusi inimestele lihtsalt sellepärast, et neil on see võimalik, neile pakub see rahuldust. Miks sul ammende villatajale? Ma olen veel aktiivselt tegev olnud, ma olen ka restaureerinud üht-teist, aga, aga ma olen aktiivselt ärimaailmas hel tegev, noh, ütleme nüüd avalikus sektoris küll, mis on justkui nagu ka kaudselt tari valdkonnaga seostatav. Et mul pole olnud aega, isegi, ma valmistusin kolm aastat tagasi ikaga tõsiselt puhkama ja mõtlesin, et minu probleem on see, et liiga hõivatud olen. Ja Mul hakkas hoopis parem tunne, kui Rootsi pankadega hakkasid suhted, personaalsed suhted ja kui ma kohtasin seal Vallenbergide dünastiat praeguse mitteametliku juhi noore Jakob ümber keegi, kes on umbes minu ealine paar aastat nooremgi kelle perekonnale siis praktiliselt kuulub vaated pool Rootsi rikkusest ja tema ütles, et oi, et mina pole viis aastat puhkusele saanud. Et kõik inimesed on hõivatud ja küll küll me jõuame ka seda, seda ja teist teha, aga siiski ma arvan, et esiteks ainult vanade majade restaureerimine pole, pole see, millega saab kultuuripärandit edasi anda. Minu elu pole veel ka lõppenud. Kui ma vaatan seda, et Kressaa päevast päeva ja tunnist tundi võitled nende ametnikega Tallinna linnavalitsuses ja üritad seda müüri läbi raiuda tekitada sellist olukorda, kus tähtsustatud oleks inimene, linnakodanik, aga mitte see ametnik. Ja kuidas sa üritad seda suurt laeva põhja minemisest üles tirida, see too sulle ju mitte mingisugust kasu. Sa ei saa sellest rahaliselt rikkamaks, miks sa seda hirmus rasket koormat vead? Mul on selleks vähemalt kaks põhjust, tõenäoliselt veel rohkem. Esiteks see väide, et see mulle mulle kasu ei too, see pole päris õige tõesti hästi teeninud panga ajal ja, ja mul on hästi palju Eestiga seotud aktivaid, ma, mul on usku Eesti majandus, õigemini nagu see on jonka, teenimisvõimalused on Eestis paremat, kuna ikka teatud, kuidas on väiksem stabiilsus kui, kui lääneriikides siin ja siis on ka suurem risk suuremad võidud. Kuna ma seda asja paremini tunnen, mul on seda asja rohkem siin usaldanud, ehk mul on, mul on tõesti ka ka isiklikult väga tähtis, et Eestis oleks kiire majanduskasv, sest siis siinne siinsete aktivate väärtusega kasvab. Nii et see pole päris õige, aga, aga ma arvan, et siiski see ei ole nagu küll, nagu praegusel hetkel enam põhiline, põhiline on pigem see asi, et kui ma pangast ära tulin siis mul oli, oli tõsine hirm see, et ma ei oska enam midagi teha võima, õigemini et ma minu probleemiks saab see olema, et mul kaob side ühiskonnaga ära, mul pole nagu vaja majanduslikult vägagi enam tegeleda. Ja, ja ma, ma tean, et kui ma nagu rongilt maha astunud, siis ma võib-olla jään seisma jätma aitäh, seisma jääda, siis ma olen rongil ja neid samas. Samas on niimoodi, et poole jõuga noh, ei, ei õnnestu olla ei linnapeaminister, ei, ei direktor, ja see on valik, et kas on teed täispingega või ei tee üldse ja minu valik on praegu selline ja ja ma, ma arvan, et see, et ega see asi nii hull ei olegi, ma võin öelda, linnavalitsuses unelma ennast palju, palju paremini, tunnen ennast palju kergemat tööd tegevat, kui siseministeeriumist. Näiteks see, et sul on isiklik huvi selle vastu, et Eestil läheks paremini ja tähendab ilmselt ka seda, et ei saa riigil minna paremini nii et ainult ühel inimesel läheb sellest tulenevalt paremini, see ikka tähendab siis seda, et sul on isiklik huvi, sinu isiklikku huvi kaudu võib kokkulangevuse tõttu ja heade juhtide tõttu minna paremini. Kõigil, kes elavad Tallinna linnas. Teatud mõttes on mitut Tallinna linnas, et ma arvan, et Eestis, et neid asju ei ole ikkagi vist võimalik tänapäeval enam enam vastandada või niimoodi kuidagi kuidagi see ei ole, ei ole ratsionaalne teks. Me oleme tegelikult siin kõik ühes paadis ju ja tõesti, kui püüda mõtelda kaugemale tulevikule, siis see on ka alateadlik ja juba võib-olla lastele mõeldes, et noh, me oleme kindlasti huvitatud, et siin on hästi-hästi kena elukeskkond, et nii-öelda lapsed tahaksid siin elada ja ja ja noh, et see, see kultuuripärand säiliks, see on, kindlasti on ainuke koht, kus see säilib, on Eesti. Et see meil õnnestus vähemalt seda seda kultuuri kusagile teise maailma nurka üle kanda, nii, nii täiuslikus vormis, et noh, et see on teatud mõttes vaata see rahvus on eriline, kollektiivne programmeeritud ja, ja mul on ka see eestlase programmeeritus sees. Kas sa tunned, et see eestlase programmeeritusse on, on aidanud sind elus edasi millised on olnud need väärtushinnangud või millest sina nagu pead, kui sa selle all mõtled seda programmeeritud? Ma pean silmas seda, et iga igal rahvusel on omad nii-öelda nii-öelda müüdid, oma omad, kuulsused omad kasvama pühad, millele mõeldakse ja saame neid üksteisest aru. Just eriti märkan seda, kuivõrd erinev alt pead rääkima näiteks inglisekeelse kodanikuga kes üks, kes variant, kus ta, kui ta elab siin Eestis ja jälgib Eesti sündmusi, teine kui ta, kui ta ei ela siin, et kui ta on väljaspoolt tulnud, ma pidasin seda silmas, aga nüüd nüüd arvata, et need eestlane oleks mingi mingi selline superrahvus või noh, see on minu meelest natuke illusoorne, et see võib-olla oli Nõukogude Liidu aegadel küll niimoodi, aga, aga ma tundes teatud mõttes vaatan ikkagi ikkagi kadedusega eneseealisi lääne kodanikest nende valmistust, millise, millise koolituse, millised haridusvõimalused neil on olnud ja noh, näiteks mina, kes ma pean ennast ka suhteliselt palju koolis käinud inimeseks küll saan üsna ruttu aru, et minu ettevalmistus pole, pole küll kaugeltki see, mis on mis on headest lääne ülikoolidest tulnud inimestel. Kui nüüd koolist rääkida, et kus sa koolis käisid? Esimesed 11 aastat käisin Pärnu neljandas keskkoolis, praeguse nimega Ülejõe Gümnaasium. Mõni õpetaja on sinu peale kunagi karjunud. On nik, mujal ei olnud üldse hea poiss koolis noh, nii umbes ma ei olnud ka mingi huligaan, aga, aga noh, igasuguseid asju juhtusid, märkusi oli ikka iga kuu. Noh ka mul juba alates sellest, et vahetunnis joosti ja jalutatud nagu õpetaja käskis ja vahel käidi Poes tänaval õues poes kommi ostmas, mis ei olnud lubatud ja ja vahel tõesti, ma ei tea, vahetusjalatsid jäid koju, vormimüts jäi koju ja teiste kiusamisi eriti ei olnud, aga noh, mitte mitte rohkem kui teised, ütleme nii, aga ka selles ikka tuli kambastest igasuguseid tegusid ja märkusi saadi ka sageli sageli koos. Nii et mingisugune täis viieline musterõpilane sai andnud? Ei olnud musterõpilane samuti mõjunud, ka mitte. Nõrk õpilane, surud nisu, tugevamad ained olid tugevamad, ained olid reaalained. Ma käisin ikka vabariiklikel olümpiaadidel nendes alades, keemia, matemaatik, füüsik, need olid ikka füüsika, nii hea. Ei olnud vist. Vist tulenes natuke sellest, et füüsikaõpetaja Meil oli natuke selline, kes ei suutnud tõesti tunnis korda hoida ja muidugi minusugune selle kasutas ka sajaprotsendiliselt ära. Kas suund reaalainete poole, kas see on sind aidanud majanduselus edasi või tunned sa tugevaid ärimehi, kellel on täiesti humanitaarne taust? Ei, mina ei tunne tugevaid ärimehi, kellel humanitaarne taust oleks, aga, aga ma kujutan ette, et neid võib teoreetiliselt olla, aga vast nad on nii targad, et nad on siis endale palganud mänedžeri, kellel on tugev majandustaust ja, ja reaalainete taust. Kui sa enne rääkisid, et kogu maailm liigub sinna suunda, kus on üks inimene, tegelebki vilja kasvatamisega ja toidab tohutu suurt regiooni, sellega on üks inimene, kes teeb mingit muud tööd ja toidab võib-olla poolt maailma sellega siis kas Eesti tulevik võiks mingil moel minna sinna suunda, et meil on siis tugev rahandussektor ja tugev kultuurisektor, kes teineteist vastastikku toidavad? Põhimõtteliselt küll jah, mina arvan, et selles võibki olla nii üht Eesti tuleviku võti, vaata et noh, on ta nimetatud Eesti Nokia enese arvamuse kohaselt, meil on noh, majanduslikuks arenguks, meil on väga head eeldused, see külm kliima ei ole mitte mingi takistus, pigem on see, et kui, kui ka see juhtub tõsi olema, et maakera üldiselt soojeneb siis oleme me nagu õnnelikus olukorras, et meil on veel soojenemis varu, mida juba Lõuna-Euroopas enamasti ei ole. Ja, ja teine asi on see, et tema on õpitud päris hästi juba raskemad jahud teda ja peale selle muidugi muidugi me inimesed ju ehitavad järjest järjest suuremate suuremate mahtudega need katust sellele maale peale järjest rohkem ja rohkem, et sageli juba põhjamaised arenenud riikide kesklinnad ei ole vaja nagu õue minnagi enam. Aga mis Eesti puhul minu arvates on päris hea mõte, et meie need eeldused nii nii selles mõttes, et me oleme nagu Põhja-Euroopa keskpunktis justkui väga heade sadamakohtade väga heade ühendusteede ääres. See iseenesest loob niisuguse fooni, kus transiitkaubandus Peab lihtsalt aremini, ta ongi Eestis arenenud. Kui te panete tähele, siis ikka 20 kuni 25 protsenti kasvu aastas on viimasel viiel aastal pidevalt olnud sellel alal, aga mida ma arvan, et just see, et kuidas nagu kultuur ja majandusühendada see on see, et luua keskkond, luua infrastruktuur kus lihtsalt, et oleks mõnus rajada oma oma peakortereid. Oma jaotusladusid suurtel rahvusvahelistel kontsernile, sest varsti et suured rahvusvahelised kontsernid, kui nad juba täna ei ole hakanud domineerinud, kindlasti kindlasti hakkavad järjest rohkem ja rohkem domineerima kogu maailma majanduse elus, mis muutub järjest ühetaolisemaks ja täpselt niisuguse äriidee on ju ellu viinud need riigid, kellega me täna endiselt väga paljuski tahaksime sarnaneda Singapur, Hongkong, Jaapanis, Aasias. Taoline lähenemine Eestis tooks edu ja minu arvates ta on toonudki väga suurt edu juba siin. Siin ongi mu, kuigi need ütleme Baltikumi keskpunki ja Baltikumi mitteametlik pealinn, tee, mis sa tahad, on Riia. Siiski me näeme meeldivalt palju. Baltikumi peakortereid on Eestis kasvõi maailma suurt Coca-Cola IBM, Smis, Glen piidžam ja nii edasi. Ja see on tõesti see asi, et me oleme sellel teel saavutanud edu. Sa nimetasid praegu kaks firmat, kus sinu abikaasa on töötanud. Nende näidetena. Ma võin praegu üles tunnistada seda, kui ma sinuga esimest korda kokku sain ja oli arutluse all see, et kes võiksid olla või kas võiks olla uues linnavalitsuses, siis ma alguses suhtusin nagu natuke tõrjuvalt, et kas me üldse ühist keelt leiame stiilis, aga mulle jättis hirmus sügava mulje, et suure osa sellest ajast, mis sa rääkisid, rääkisid sellest, et mida sinu naine teeb ja isegi nendest kaubamärkidest, mida ta on reklaaminud pikalt-laialt, ta oli niisugune sisemine kindlused, et ükskõik mida sa teed, sa teed seda suure südamega. No vot kui hea mulje ma suutsin endast jätta, aga muidugi muidugi jah, need, ma lihtsalt rääkisin, sellepärast et need esimesed asjad, mis, nagu meelde tulid, need näiteid tuua. Sinu abikaasa firmad peaksid sulle veel täiendavat tasu maksma, sest sa reklaamid neid kogu aeg. Nojah, aga nad on, need firmad on ka iseenesest seda seda väärt, nad on tõesti suured tegijad maa ilmastena. Sa rääkisid sihukest juttu kõik maailma, kuidas majandus liigub ja kuidas Eesti võimalused on, mis on sellest kõigest kasu ühele noh, ütleme kolmekümneaastasele humanitaarharidusega üksikemale, kes töötab muuseumis koristajana, mis selle jutu sõnum talle võiks olla? Me peaksime ikka ilmselt liikuma üldiselt üksikule saama nagu, nagu põhiasjad, ainuke fundamentaalosas oma oma mõtteviisi ja majanduse ja, ja kõik muud asjad korda ja siis hakkama nagu optimeerima nagu indiviidi tasemel või, või minema konkreetseks, aga kui nüüd tõesti tõesti sa ütled, et mis nüüd ühel üksikemal võiks sellest kasu olla, siis ma tahaks öelda seda, et see üksikema võiks Ta näiteks Ukrainasse Winitsa linna, mis on umbes Tallinna suurune linn ja, ja vaadata, kuidas elu seal on, et kuidas ta seal hakkama saaksid, millist vahet ei olnud 10 aastat tagasi nii silmanähtavat kui täna. Ja selles ongi asi, et me oleme tänu sellele siiski väga edukas kale arengule. Me oleme saanud endale sellise stabiilsuse majanduses, mis avaldub ka lihtsalt ütleme, igapäevaste olmemurede järjest väiksemaks ja väiksema osatähtsusest sinu kogu murekoormas, et noh, et ei ole probleemi arstiabiga või sidemed taga või riietega ei ole probleemi ja, ja igasuguste muude asjadega ei ole probleemi olmemuresid ja üldse üldse niimoodi elu muresid vähendab see nüüd, kui ta sõltub sellest, kuidas läheb riigil tervikuna ja noh, muidugi ka konkreetselt just kuidas sellel inimesel endal läheb Aga kas see inimene ise saab oma eluga suunalt, ütleme seesama näide, kolmekümneaastane üksikema ta Ukrainasse ei sõida, aga ta ometi ärkab järgmisel hommikul, kuidas ta saaks oma elu muuta, kas ta peaks ennast näiteks koolitama veel või, või mis, mis sinu arvates võiksid olla need soovitused inimestele, kes tahavad, et nende elus läheks midagi paremini kooli? Tõus on üks võtmetähtsusega asi ja see on isegi alati esiplaanil, kui kui tuuakse ka välja ühe või teise riigi majandusedu, siis see faktorit on pöörata palju tähelepanu seal riigis, koolitusele on kindlasti nimetatud kõik oleneb, mis, mis olus on ka kasvõi see näitena võetud üksikema. Aga selle ma vist juba küll eelnevalt ütlesin, et, et see tähendab seda, et kui tallajanduslik, kui on probleeme, kui ta rahaga välja ei tule või on tahaks rohkem, paremini välja tuleks siis on vaja minna majandussektorisse tööle, kui ta seda praegu teinud ei ole ja siis hakkab paremini minema ja mida rohkem hakkab inimesi minema majandussektorisse tööle, seda paremini hakkab siin minema. Kas sa näed, et Eestis on kohta majandussektori suurenemiseks, et nendel inimestel on, kuhu minna? Jah, on küll minna, praegu on väga suur tööjõupuudus, praegu on meil just nimelt tööoskusest, on puudus, töösuutlikkusest on puudus, mõnel hull, kuid ma näen seda, et me peame tõsiselt tegelema hakkama täiskasvanute ümber, et aga aga nüüd ütleme, moodsad uue majanduse alad. Lihtsalt Tal on, ütleme, elektroonika valdkonna tööd mis on tänu jumalale, meie lähedal on ju Nokia peakord, Darja Ericssoni peakorter, kes tahaksid hirmsasti tuua siia oma tehase, et mõni on juba õnnestunudki. Helcoteqiovist palkab iga aasta 500 uut töötajat ja ei jõua tellimusi sugugi rahuldada. Et on võimalik tööd küll leida ka lihtsal alal, noh rääkimata keerulisest alast savid siis olla ettevõtja ja pigem on võib-olla see, et miks meil on ikkagi ka tööpuudus, töösuutlik kõiki elanikkonna hulgas on see, et ei taheta endale tunnistada, et noh, et nüüd ütleme, et nagu, et osakonna juhataja sotsialismi aegses ettevõttesse ettevalmistus ei ole selline, et kus sa võiksid ka tänapäevases ettevõtluse osakonna juhataja ametit pidada, et sa pead kas õppima või leidma lihtsama töö kumbagi teha ei taha, siis noh, siis tulebki see, et ei ole tööhõivet. Nii et ka 50 aastasel endisel osakonna juhatajal tasuks kooli minna. Ja muidugi, koolitus peaks olema pidev ja ma arvan, et see, kui kui koolitus katkeb või või õppimisvõime lõppeb, see on nii-öelda seismajäämise all. Loodame, et seda seisma jäämist ei tule. Stuudios oli Jüri Mõis ja küsis Liisa Pakosta.