Tere hommikust, läinud reedel, 14. aprilli õhtupoolikul olime Aravete kolhoosis. Uues lehvis rahvuslipp, saalis olid hiire kõrvul kased ja lilleseaded ning sadakond meie maarajoonide populaarsemat põllumajandusega tegelevat või siis maaelu edendamisega kokku puutuvat inimest. Nagu kuulaja arvatavasti veab, kuulutasime populaarseima Lottemaa inimeste konkursi välja jaanuari lõpul. Igasse majandisse saatsime koos agrotööstuskomitee propaganda valitsus inimestega 20 küsitluslehte palvega täita need etteantud omaduste põhjal. Ja saate nüüd siis meile tabaasi. Küsitlus majandites läks üldjoontes päris ladusalt, mõned erandid välja arvatud meie palvesse suhtusid inimesed, kes neid lehti täitsa piisavalt ja nii selgusidki iga rajooni kaheksa kutseala parimad. Rajooni agrotööstuskoondised tegid oma majandite kohta kokkuvõtet saades ka nüüd ise teada kes on siis rahva arvates küla liidrid. Igapäevase töö ja elu eestvedaja. Populaarsust ei anta, kes kirja ega nimetuse omistamise ka kellegi poolt vaid selle määravad inimesed oma vabal valikul oma kogemuste ja kokkupuudete najal. Seda peangi selle küsitluse kõige tähtsamaks ja tugevamaks küljeks. Ja nüüd siis lähme mõttes 36 tundi lase äravatele kus igast rajoonist on kaheksa kutseala parimad koha, seega esimesed Aravete kolhoos oli lahkelt nõus meid kõiki vastu võtma. Kohal olid agrotööstuskomitee juhid ja hulk põllumajandusajakirjanikke. Kes vähegi sai aega, see tuli austama meie põllumajanduse ja külaelu populaarsem. Ka siin Aravetel oli valimine nimelt selgitasid põllumajandusajakirjanikud kinniste valimissedelitega, meie Eestimaa põllumajanduse populaarsemad esindajad, samuti kaheksal kutsealal nagu rajoonideski. Iga ajakirjanik kirjutas sedelile tema arvates kolm populaarsemat. Esimene nimi andis kolm punkti, teisena kirjapandu kaks ja kolmas üks punkt. Et asi oleks veel demokraatlikum ja õiglasem, oleks õige nimi selgitatud, valisid ka need 15 populaarsemat rajoonide põllumajandustöötajad endi seast. Žürii andis kätte mälestusesemed, kolmas koht sai saate tere hommikust, põllumehed suveniirkoti. Milles sees siis suveniiriklaasid, lekt, meie saate juubelimedal kleepsud kalender, teine koht, see meenutuseks albumi eesti külapildid ja rahvusliku laualipu esimene koht ja seega populaarsem põllumees. 1988 sai väärtusliku kuivnõeltehnikas tehtud Eestimaa kaarti. Põllumajanduse ajalugu autor Soans. Lisaks igale neljaline roosikimp Aravete kolhoosi rahvarõivas neidudelt kaks tundi ja 45 minutit kulus kogusele šõu peale. Rahvale mängisid kupli ansambel talongiansambel Kukerpillid ametlik kee mahuse meie tänase saate raamidesse, seepärast annan teile kuulamiseks helimontaaži tollest õhtust peamiselt jutuajamisi, eestima põllumajanduse populaarsemate kujudega ja sekka siis muusik saat nimetatud ansamblitele. Esimesena selgitati Eestimaa populaarne mehhanisaator. 15-st oli neid kohal 13 meest ja nad paluti kõik saali ette. Et ka terve saalitäis rahvast näeks, kes nad siis tõeliselt on. Esko tasa, jätkab. On majandijuhtkohal, mis te arvate, mitu valuuta või kuldrubla välja paneksite, kui kogulsele karnituri saaksite oma põldudele? Aastakasum on jah, soliidselt välja pandud. Aga nende meestega tuleb ka kasum palju suurem. Madiscaljon, palun ütle nüüd, kes on vabariigi populaarsed põllumehed, hakkame peale, nii nagu missivalimistel, kolmas koht, teine koht, esimene koht. Kolmas koht, Lembit laug ja 14 häält. Teine koht, jaak Martin 15 häält. Ja nüüd siis Eestimaa mister põllul Elmar Veski 50. Nüüd Eestimaa Põllumajandus-Soans infograafikas kuni aastani 40 talude aeg. Nii et viie aasta pärast saab järgmise Elmar Veski, nii vana mees, ta on vist talu pidanud. Olen küll omal ajal koos isaga muidugi tume ja siis koduabiline, vaid nagu öeldakse vanasti karjapoiss ja hobuste järel käia ja tuletame seda talu meelde natukene. No mida me seal tuletada oli see aeg, kui praegune Jõgeva rajooni järgi Juula küla isal ja isalist talupidaja sead Maadulist 18-l hektaril minu teadmiste järgi ja siis põllupole ka töös. Ja meie töö tegi meiega siis alguses niimoodi, et mul oli vanem, üks vanem vend oli kaks nooremad jagu, kõnniaeg oli kassi, seadsime adrad juba nii kaugele ära, et istusime teine teisel pool otsabel ja lasime hobused vabalt minema ja kuna kogustelochi pääle Niukest moodumi talupidamisi, sest see pole mingisugune muudelt hobused ohjeldada kasvõi kartuli moldova tünniga alati hobuste raja ära, kus käisid. Ja ja siis oli niisugune asi, et üks poiss ta siis ühelt poolt hobused minema, vagu pidi, istun maha, teen vist teise poodsabeli, võtsin hobused, laste panin järgmise vabalt tulema ja kui kivid rehvas olema, siis hobused nii ära harjunud, et nagu kivi oli, hobusid, jäi seisma ja põllupeolisi tehti niukseid. Meil oli suursoo sai soomlane kõverat kahes tegevus, kelgus ja lauad peale ja nagu kivi oli. Hobused, tundsid kivisse, läks, hobused seisjad, poisid läksid siis sinna juurde, kas kivi välja, kelgu põlevkivi ära vaadeni põlvkond nii kauaks põlevkivi olla ei tohtinud. Üksainuke kivi oli ja see seis on immutatud kolm meetrit läbimõõdus IKT, niuke, liivakivi ja selles mõttes lõhkusime suure sõjakära. Saame siis nii palju, et ma ei tea, kui palju neid pauke tegime, kaerade lõhkusime, et tänapäevane juurde veel maa seest välja tulnud liiva tolmu jõudma, ilm täis ja kodus on muidugi pahandada vanemate käest sellest kurjast. Väga mõnus lugu. Need külmine oli juba tol ajal käes. Adra reguleerimine ja see oli juba niisugune asi, et kui isal ka ütles, et kui ta on mees, kes on adeno, teine mees peab uskumatuid reguleerida ja nii edasi minu elu tänase päevani. No issand, kui reguleerida. Ja kaua teie kavatsete veel võistluskütti teha? Ei, seda praegust ei tea, niikaua kui lubatakse, nii kui ma käin. Ja kui künnad ma vähemalt teisi opode. Lähme nüüd sinnapoole, ajakirjanike manu, nemad tahavad ka sinu käest küsida. Ajakirjanikud, palun esitage Elmar veskile küsimusi. Norrasse minek Kahekümnendal septembril Norras olema 10 päeva enne enne võistlust, 29. 30. on Norras ümmalised künnivõistlused, sealt võtame osa Eesti võistkonnaga, ei kuulu liidu alla. Kohas praegu ei tea, oleneb Adrast, missugused adrad saame praegu vaadad, kohale jõuavad ja ära saame reguleerida, siis siis taas kõigis ette pole kahjuks kord jõuda. Millal sa viimati tähendab avangardist, põllupeol, kõntsikad, majandit? Iga aasta on käinud suuremat suuremat kõndi põllu peal ei ole palju teinud, aga aiamaad need kuuluvad enamvähem ikka minu minule. Teisi ei lubata aiamaadel tal minna, et nad ei tule ärad Ühe künnavad ära ja siis tuuakse ära, kui te ise ei oska arvata. Üks tilk tõkartit peab purgis olema, et ega laureaat saab minu käest küsimuse, kas Elmar Veski juhtub teadma, millises eesti kunstilises filmis tekki, künnimehe tööd, Georg Ots. Valgus koordis oli õige külm valgusspordis. Kas oskate midagi künni kvaliteedi kohta ütelda? Tegelikult oli nii, et ega see kvaliteet palju parem ei olnud, kus see film? Saadame aplausiga masinamehed kohtadele, aitäh, et tulite. Palume siia istet võtta lõpsatel. Nii sekretäriaat on valmis, palun modiscaljon. Jälle võib öelda, et kõik olid olümpiasüsteemis osavõtjad ja kõik said ka punkte. Kolmas koht, Reet Oja 19 häält. Teine koht Astaromonovski 20 häält. Ja 88. aasta populaarseim lüpsja Eestimaal Marja graverson 37. Ja tegeleda kelledele, anda midagi meeldivat, päike nüüd vedanud ööd või. Tublidest kõige minister Vello lind soovis, muud tublid. Ma ei tea, mida ta selle all mõtles, aga tee naeratasid väga kaunisse. Mida see peaks tähendama, keerame siiapoole. Olen praegust kodu väiksed, titad kasvatanud Mart mürdoppisida, kus vägevamaid tempe tehtud, kas Eestimaal ütlen, et Eestimaa lehmadel seal. Ma olen praegu puhkusel, kasvatan väikest poega kodus. Aga kes üldse lehmi lüpsab, endale mets tahtis seda teada tänavatel ja muidu ka asendav suurfarmi asenduslüpsja malle. Põldas. Ei ole küsimusi, Esku tasa, palun, mina pean siis selle ebameeldiva küsimuse esitama. Maailmas lüpstaks aastas umbes 400 miljonit tonni igasugust piimaveisepiim moodustab sellest 366 miljonit ehk lõviosa või lehmaosa. Milline loom on aga maailmas teisel kohal, kes ennast lüpsta laseb? Kas on noh, ütleme, kits või lammas või kaamel või hobune või pühvel või mis te arvate? Arvan, et kits kitse pakute ja näete, nüüd on teil hea võimalus küsida endale turismituusikud kuhugi sinna Kagu-Aasiasse või India kanti sest teisel kohal on pühvel. 23 miljonit tonni lüpstakse pühvlipiima, kits annab ainult 6,6 protsenti ja lammas 6,4 protsenti viimast. Nii et kasutage see nõuanne ära sinna selle tuusiku asjus. Nonii suur tänu, teeme aplause veel meie tublidele. Ja läheme vahe edasi. Kutsume Läti nii-öelda agronoomid. On usinasti uut, mis no ja on, astus usinasti uut ja kannastus usinasti Luutmise. Mida sa hädaga ikka teed? Metsas lookles järjekordade oo jaajaa mägi kond, metsas lookles järjekord ja mägikand, metsad lookles järjekord lõppu seisma jäises organ, tordoku. Sellises mõttes. Ja, ja seisis, mõtles aega, on, ja, ja seisis mõttes aega on, kas ollu viin no aga sunnisi vaat kus lops, ohoo, ja viis tunnis hiljem vaata kus lapsi. Ja hiljem vaat kus lops asfalt all maksas üle kops. Apo. Metsakohinat. Ja ja sõidadki metsakohinat. Ja ei maininudki metsakohinat. Ei sahinat. Läks hoiukott ütles. Ai, läks koju konn ja ütles vait. Asja oioi läks mõjugan lörbi sõjade, sest mida ta hädaga ikka asja. Kaks meest on siis Enno graatsia, Eino Härm said 19. Nüüd tuleb siis ära selgitada, kumb jääb kolmandaks, kumb jääb. Teiseks. Teeme seda kohe lahtisel hääletusel siis või mida rahvas arvab? Kes on ennubratsi poolt, annab oma häälesaalis, palun tõstke käsi. Ei, ajakirjanikel, palun. Ja ta ei ole ainult saalist. Ennobraad Sennobratsia. Kas Sännobraatson Olev Antoni pinginaaber oli 90? 22 häält nii ja teine. Eino Härm, palun tõsta käsi, enamus on seapoole pealt ka Eino Härm, saanud siis teise koha. Ja 88. aasta tulemuste eest Eestimaa populaarsem agronoom Ants Käärma. Edaspidiseks viljasaagid peavad tõusma juba tänavu 60-ni kuivas aidakaalus ja pausude saatusega. Aravete rahvariides näitsikuid ulatasid oma majandi pea taimekasvatajale ilusad roosid üle. Eriliselt kohe kaheksa roosi, ma vaatan rohkem vist isegi. No kuidas selle 60 tsentri on siis? Mis sa arvad? No vanasti oleks võinud sellega toime tulles kaks korda ülekaalu sõita, aga nüüd võib-olla läheb raskeks. Aga kui minister ikkagi soovib? No eks me püüame, aga asi on kaunis ränk. Ja ma vaatasin sul täna juba siia sõites traktorid olid põllupõlle korralikult, seal töö käis juba ja kas see oli nüüd Packazukha või oli see lihtsalt noh, nii juba vajadus teha? Ei, me vist eriti nagu pakas uhati ei ole harrastanud. Ma arvan ka seda. Nonii, lähme ajakirjanike juurde, nendel on küsimusi kõvasti. Ei, mitte ei homme algab Ülo Russak 60 on küll ilus arv, aga millist saaki tegelikult ennustate selleks aastaks oraste pealt? Norasid on esialgu vähe, aga ma arvan, et, et tuleb niisugune keskmine, mitte rekordaasta, aga loodus oma lapsi tänavu ilmaga jätab. Põhimõtteliselt palju vilja üldse vajavad rohkem ja rohkem kui siis. No kui palju vaja on seda tavaliselt noh, meie nagu ei otsusta eriti. Märt Müür oleks selle küsimuse pidanud esitama Vello linnule Regdõnskonnale, kui ta tuleb siia, muide meie agrotööstuskomitee esimees jõuab pedana siiani. Kella kuueks talluvast, olla ta naiste kongressil praegu need. Kui on vaja midagi küsida, tähtsamad siis on see võimalus kõigile kuu ja päikese seisuga arvestatud enne Haapsalu sisuliselt. No mitte nii täpselt kui vaheltlehes on, kus tuleb poole päeva pealt külvi ära lõpetada ja teise asjaga hakkab tegelema. Aga mingil moel ikkagi arvestada. 98. Milles siis asi, kõik on korras ja Esko tasa, palun meili ja siis tuleb maitse, 100 aastane või vanem küsimus. 1881. aastal korraldas tsaaririigi varade ministeerium Riias balti kubermangu Põllumeeste nõupidamise praeguse keelde tõlkida loodepiirkonna põllumeeste nõupidamise sisse. Ja nüüd tahaks teada, mis võis seal põhipäevakorrapunkt olla. Minuarvates ütles. Vene riigis on alati olla puude viljast ja oli ka seal vilja küsimus. Ja on ka kunagi varem olnud isegi Tartu ülikooli. Esimene niisugune väitekiri põllumajandusteemadel oli viljakasvatusest. Istuge viis koma kolmest. Päevakorrapunkt oli täpselt Fol formuleeritud nii. Miks sõja Venemaa suudab nii vähe viljaliha ja piima anda? Nii aitähki agronoomitele. Ja nüüd palume siia rahva ette kultuuritöötajad. Lilleharraste ja 20 häält, kolmas koht. Mine koht Rein Vill ja 25 häält. Ja 88. aasta vähemalt selle saali arvates kõige populaarsem maa kultuurielu eestvedaja maa kultuuritöötaja oli ei keegi muu kui Aino Paju Haljalas. Aino Paju siin ei ole. Kahe öeldakse mulle tiks, seda ei ole. Marek, palun loodame, et aplaus jõuab koju kätte. Ta palus edasi anda paremad tervitused, oleks ta teadnud, et ta esikoha saabast oleks jätnud oma esietenduse praktiliselt ära. Met esietendusele kordus esietendus. Ja kell seitse hakkab see peale. Ta lihtsalt ei jõudnud siia tulla. Aga anname Variku kätte, ta on rahvasaadik. Aga Toomas Varek, palun vastake ka küsimus. Ja küsimus kõlab nii, ma esitan teile ühe loetelu. Üks liigne sellest loetelust määrake ära, milline pearätt. Taskule, kaelarätt, õlarätt, jalarätid. Mida peate liigseks? Jalaräti läks viltu, sest taskurätt on liikmed, teised on kõik kehaosadega seotud. Taskurätt selle kohta ütles, et meie esiisad meie epress eestlased maha viskavad, seda kannavad saksa taskus. Meie täname kultuuri Järgmine päevakorrapunkt on meil väga vintske punkt. Kui nii tohib ütelda. Majandite juhid tulevad nüüd siia ette. Laulge poissi praegu köidet kallimas meierei internatsionaalsesse Tallinna ehti, käänulise on meil siis ja. Kui sa ulguda mööda kitsast la, vaat instadaleteid sulle, vastus säära, oi, tagasi kuskil põllul ringi. Vaikse. Miks sulle heitud kole hõljat kallimad, kas siis vähe neid on saanud Tallinna jaamas tervituseks tõsta käepael Vilde vastul. Kui sa olla tahad, õiges seltsimees, ära mõtle, liialt ei ole kuskil ringi. Vaiks ker kiptuki. Kes korda leiab SEDA ralli ta enam iialgi ei lamp, kõht. Las see sappa, kõrge kalda peal olla Holssea pilguga merelt meile kaugem rajakas käetprylejatel pöiavalu rekka ja kas ta ka ise kuskil poole rind. Algselt tilguti tituuti vaikselt eduki vett. Kolmas koht, 26 häält. Toomas Varek. Teine koht 30 häält. Tenno teed. 88. aasta töö ja ilmselt ka kõigi eelnevate aastate töö eest otsustati siis ühiselt kahel rindel valida. Kõige populaarsemaks majandi juhiks Heino Marrandi. Ateena selja taha, kõik esimehed on püsti, aplodeerivad sulle. Miks see nii on? Ei oska ütelda, seda. Viis aastat tagasi sind valiti ka vabariigi populaarseimaks majandi esimeheks, siis ei olnud siinkohal see oli noh, kuidas öeldakse. Kuvaprintsina sale haige olid, ei olnud haiga, perekondlikud põhjused, olid ekside paigeks ahel, eks ole, haige inimene läks ära. Nii, nüüd on mis 41. kevad? Jah, on küll. Mis tunne on? Dohastas ei olegi nagu vanainimeste tunneikega tasside, 20 aasta enam ei ole. Ajakirjanikud, palun küsige. Legendaarne Eestimaa kolhoosi esimees Heino Marrandi. Teiste majandite juhid, rajoonide populaarsemad esimehed on ikka veel püsti, seisavad paradoks. Ei ütleks, et ära tüüdanud talude tegemist pole väga peale käinud ja kõige põnevam moment praegu. Teema traktoriga talusid tegema. Meil ei ole niisugust inimest, kes oleks tahtnud teha nii, et sinu talun paremini. No eks ajalugu näitab, mis või kes peale ja tema on. Hiiumaa ajakirjanik Endel Saar pärib kõvasti mandrimeest. Tunneme. Oleme ühes olnud ka nii 24 päeva. Suurim konflikt esimesena. Ei ei oska nagu ütelda. Nojah, kõige halvemini tegime maisi, kunagi küllusime. Kas täiust konflectic nimetasid? Ühe korra tegime halvasti, pärast ei teinud enam ei. Üks aasta ei mõjuni. Kuidas on suhted ehitajatega ehituspoliitika suhtes üldse? Nuehitajatega tegeliku ehitajatega maa nende kohta ei midagi, ei ütleja, nad pole meil käinud ja ei hakkagi tegema ka ehitusmadude jaotamisega häda meil, meie ei ole kellelgi plaanis meie ehitused ja meile sellepärast kellegile keegi ei jaga meil ehitusmaterjale ka ühtegi. Päris vaeslapse osas, siis? No kas just päris, aga võrdlemisi vaeslapse osas? Ehitajate ikkagi praegu ilusad uued hooned tulevad jälle ja eks ehitama ikke bassein kivist valmis saab, ujuda juba saab, saab ja ainukene eestimaa kolhoosidest siiski bassein on minu teada. Ookeanist ei ole märtsa, tead, tühjadest basseinidest hoopis arvan niimoodi, et huvituks Essemal mundi kolhoos Estoniast, parem ka on või? Ma ei tea? Maitse asi pidi olema, eks ole. Nii, eska tasa, palun, viimane küsimus. Meil, lugupeetud maestro, minu küsimus kõlab nii. Umbes 100 aastat tagasi moodustasid Helme talumehed esimese kooperatiivi millega see kooperatiiv tegeles. Ei tea, aga kui täpp läheb seal juhus? Noh, ma mõtlen, võib-olla masinaühisus midagi. Ei. See oli tänapäev mõtleks auto arendajate püüdmiseks. Sellel oli hobusevaraste püüdmiseks. See mees alati mihukest konksuga esimesest annab, kahega on raske vastata. Eludeni on, palun andeks. Lehemädanik, aitäh, esimesed. Ja kutsume siia ettemajandite zootehnikud. Kolmas koht toomas ott 12 häält. Teine koht 19 häält khatinõu. Enne võitja väljakuulutamist nii palju kommentaariks, et sellega oleks meil kõige rohkem aega, aga üldiselt me oleme siiski kiiremini lugenud kui vabariigi parlamendis praegu. Peeter kibe 70. Meie põllumehed oleme alati pidanud kõige tähtsamaks haruks loomakasvatust. Arvatavasti ma jõudsin õigel ajal kohale naiste kongressist Tallinnast, et just anda vabariigi paremale zootehnikule üle suur tunnustust koos selle pildiga. Ühtlasi tahaks soovida teile teod teie näol kogu vabariigi zootehnikuid saaksid jälle aasta võrra küpsemaks teod lahtisemaks ja et oleks ka Töövõite eesti rahvale, kui teile omale Mis see nüüd siis oli, teist korda järjest, eks ole, jah. Teinekord jah, nii on juhtunud. Eelmine kord viis aastat tagasi, ma mäletan, siin olid oinad platsis, siin samal põrandal. Oinaste aega nüüd mööda saanud aga vista nüüd kari valja jõudnud juba või kuidas? Võib-olla sellest oinast on saanud kari, jah, ma vaatasin ka, ta rätla külas oli ja tal oli päris hulka neid lambaid seal ümber, ma arvan, et järglasi peaks tal olema. Oinas, elas nii kaua, kui ta soovis. Keegi temale liiga tegema ei läinud. See on täitsa korralik mehedaguga. Aga ütelge nüüd seda, kuidas praegu zootehnikule see varane kevad tuleb vabariigi populaarsemale zootehnikule zootehnik, Otepääst kevadet alati ja kui tavaliselt olnud nii, et kevadel olnud normaalsed, siis ükskord võiks olla ka hästi varane ja ilus kevad, kus rohi hästi kasvaks parasjagu kasvaks, nii et kogu aeg oleks lehmal värske Rohi saadaval Estoniast aga saab praegu hästi, eks ole, kasvab küll me mõtleme, kui niisugune ilm on, siis järgmise nädala lõpul tuleb minna karjakarjaga välja. Jah. Palun, ajakirjanikud, Teidunud sõna. Pole kahtlust, et Estonias Peeter kibe oma alluvate loomu kasutatakse, saab suurepäraselt hakkama. Missuguseid probleeme aga tuleb arutada ja mis osas võib-olla ka alla ja EKP keskkomitee büroos? Noh, peab kahjuks ütlema, et EKP keskkomitee büroos arutatakse põllumajandusprobleeme praegusel ajal küllaltki vähe. Aktuaalsemad on rohkem üldpoliitilised probleemid. Ja võib-olla minul kui põllumehel nende probleemide lahendamisel sõna sekka öelda on raske päris? Noh, kui vaja, eks, siis ütleme ka. Ja öelda ka, mida ikka on. Näed, palun veel. Endel Saar Peale selle, need nii kõrgele vale käskamite tervasse. On ikka, ma arvan, et niuksed hästi meeldivad ühiskondlikud kohustused on need, mis on seotud just erialaga, ma mõtlen, ma olen küllaltki aktiivselt kaasa tõuaretusnõukogudes ja tõuaretusseltsides. Ja tänagi tulime siia päris kiiresti eesti punase karja tõunõukogu üldkoosolekut Tartust mis seal otsustati. Seal arutati täna põhilised karja terviseprobleeme ja Neukoosi tõrjeküsimusi. Olemasolevaid lüpsiloodete alfavahelist paremad olla. Alfa laval on üle ilma tunnustatud lüpsimasinad, mis on igal pool kiita saanud. Nii nagu agronoom ütleb, et praegused väetised ei sobi, on vaja paremaid eliitväetisi. On vaja. Nii on ka vaja kõrge toodangulisele lehmale paremat lüpsimasinat. Praegune lüpsimasin, mis on vast valmis tehtud kunagi kuuekümnendatel aastatel hiljem täiendatud ei ole. See lihtsalt kahjustab kõrge toodanguga lehma tervist nii palju, et lehm läheb liiga vara karjast välja. Piimamaja. Lähedal. Lambad. Ma tean seda nii palju, et minu isal olid kõige lähedasemad seas. Meil kodus oli vabariigis vist päris kuulus tõusja. Minule ma arvan, on kõige lähedasem siiski ikka veised, lehmad, peale nende on mul kodus veel mesilasi ja ka mesilastega on mul päris hea olnud, sest ma olen viimased aastad peaaegu 40 kilo mett taru pealt saanud ja on ka kaks jahikoerad. Lubiva. Minul on seekord täiest erialane küsimus. Milline Eesti NSV fauna esindaja on vanim, kes pole üldse allunud tõuaretusele? Tundub, et need erialased küsimused stabiilsem kõige raskemad. Ei. See sümpaatne tegelane on prussakas. Jevgeni nii väikeste loomadega ma tavaliselt ei, ma tean küll, aga aitäh kõigile zootehnikutele. Saadame tekk aplausiga kohale. Ja järjekorras on meil nüüd insenerid. Mis need, kes? Veel vana kolleks korter otsas. Ulatades, portfell punab, miski küllap. Nonii sekretäriaadile on andmed käes ja hakkame jälle vana rada pidi peale. Kolmas, teine, esimene koht, palun. Kõigepealt niipalju, et insenere on kõige rohkem siiani kohal olla. Nii kolmas koht, Rein Varik 16 häält. Õnnitlen teid pöördumiste saate tegijate poole pealt ja kott kaasa. Teine koht 22 häält jaanleib. Õnnitlen need auhinnad on Eesti raadio poolt. Siin on, mida lugeda ja vaadata. Surdid. Möödunud aasta tulemuste eest ja ilmselt kõigi eelnevate aastate töö eest esimene 32 häält. Üks moment, arvake ära, kes? Arvake ära, kes on ah Saarile küsimus, enne kui sülitab. Wana adu asi Ado asi, palun. Töid, õnnitlen teid, õnnitlen teid ja teie perekonda. Kui sind seda hindamist analüüsida, kes mulle tunduvad agronoomiat, zootehnikuid ja majandijuhte on natukene kergem hinnata kui insenere. Sellepärast insenerid ei ole nii tuntud. Kas te jagate oma arvamust ja mis te arvate, millest see võib olla tingitud? Ometigi tehnikasajand? Ja ma jagan. Täielikult ei arvamist, ma arvan, et siin on, on omad põhjused, traditsioonid olemas. Esiteks, insener ei puutu kindlasti nii vahetult kokku. Toodangu lõpp-produktiga, see on üks küsimus, ma arvan. Ja teiseks ka seda, et meie agronoomidel ja zootehnikutele on ikka suured traditsioonid juba inseneride traditsioonid ja tuntus on meil ikka veel päikene. Kui maaliit saab loodud. Kas te maalite vastata? Ma mõtlen selle üle veel enne tõsiselt järgi, kui ma nii nii kaalukat lubadust ma praegu ei anna. Müürsalatiga isegi, palun. No vot seal see pilveda, amet selline, vot siin oli juttu, et inseneride tuntakse vähem jumala eest, nii on asi, mille poolest te siis ikkagi nüüd olete rahvale juba teist korda nii silma jäänud. Ma ei oska selle kohta tõesti midagi ütelda, see oli nii eelmine kord mulle üllatuseks kui, kui ka nüüd. Ja ma arvasin, et noh, vähemalt seekord on nüüd kindlasti mõni noorem mees Juhul kui sul ka neid, kes traktorid kiruvad, hobust, kiidavad selle kitsama ala spetsialistina. Insenerid jäävad ikkagi traktori poole. Põllumehed, kes on kättpidi mullase sõnnikus, vaatavad oma tegemisi tähtede või muude loodusmärkide järgi, mille järgi masinamees tehnikamees soodsaid või ebasoodsaid aegu ennustab. Teistel spetsialistidel on muidugi lihtsam nendele näitavate ilma märgid siin ja ja ja paljud muud asjad, et teraga, aga insenerile seda, tema õnne või õnnetust, kust ta tuleb ja millal ta tuleb, keegi nagu enamasti. Et ütle, eks see vist sõltub sellest, kui palju kohalikus poes viin on müügil ka sellest eska tasa, palun. Nii ma tean, et üks selline sõnakombinatsioon nagu ohutustehnika mõjub insener, nii et ta kas läheb halliks või, või kaob ta juukseid. Ja paluks teil nüüd sõnastada ohutustehnika põhireegel ütleme hobuse ja lehma juurde minnes. Ma arvan, et et lehma juurde minnakse paremat poolt ja hobuse juurde vasakut. Jah, see on nüüd, kui minna lüpsma ja rakenduma, aga ma mõtlesin seda reeglit, et lehma karta ees eespool tagant ja naist iga külje peale. Ja oleme kaheksanda valiku ees. Kutsume välja kohaliku maaelu edendajad. Kes paistab silma rabava tall, tal Tšiilist? Soojustkui välja tol ajal. Teenis? Ta kõikidega viisaka peale tuule pedagi saama. Daamile. Ta on läinud kõik ebaära ja siilistallotan seep. Sall all. Kolmas koht 23 häält. Ülo Vooglaid. Teine koht 27 häält. Ott, kool. 88. aasta populaarsem. Maaelu edendaja Eestimaal ja vist vähemalt meie teada küll esimene valitud maaelu edendaja, sest siiani arvasid kõik, et nad edendavad, aga nüüd ikka on parimad välja ka selgitatud. 35 häält ala Rainule. Mul on hea meel õnnitleda sind sellise kõrge tunnustuse puhul, mis praegu momendil omistati seda tööd, sa oled teinud väga pika-pika aastaid. Jäljed on jäetud, jäljed on mitmeks põlveks. Soovin edu. Aitäh. Nonii, Alar Aino mäe, esimene rahva poolt valitud Eestimaa maaelu edendaja. Mis tähendab maaelu edendamine, vaat sinu arvates sinu vaatevinklist läbi. Minu vaatevinkel on selles, et ma olen püüdnud ja eks ole paljud püüdnud maainimesele tagasi anda tema kodu ja kodutunne. Nii lugupeetavad ajakirjanikud, Me oleme teie ees kahekesi, Evar tekkis rahvaajal, palun. Mida sa kavatsed teha, mida peaks üks üks esimees tegema selleks, et võita see tiitel viie aasta pärast? Eks meil tuleb pidevalt teha ja näiteks sega Aravetegi veel. Viie aasta pärast on tal ka veel väga palju teha. Aga kui on mõnel natukese rohkem jäänud teha, eks ta peab siis tegema. Ega teist väljapääsu ei ole, kui me oma inimeste eest ma mõtlen just selle inimeste ja ja kui me saame lahtisest lohakusest sellest hirmsast lohakusest, mis meil on, ma ei tea, kust ta on tulnud, aga teda on, Aravetel enam lohakust pole, ammu enam, on, on, ega meiegi päris nii ei ole, aga mida sa tahad juurde teha viie aasta jooksul oma rahva heaks konkreetse viie aasta pärast peaks olema valmis võib-olla viie aasta pärast tulete, kas on võib-olla teid? Kui ma veel olen siin haiglas ambulatooriumis, kiirabijaam, tähendab, tahaks valmis viie aasta pärast saada, vahepeal peaks mahtuma veel ujula ära. See ongi plast põhiline suund, ma ei räägi sellest, et veel on Raval järv pooleli, mõis taastada, vaja ära taastada. Järve tegemine ka järv on ka veel poolikul, jah, nii et ega palju palju. Nii et jääb poistele veel teha küll. Andres Reimer põlve puit. Millal jõuab teie arvates esimene maal ehitatud linnatüüpi elamu Rocca al Mare vabaõhumuuseumisse? Ma usun, et ei ole vajadust. Niimoodi eskort on eriti raske küsimus ei ole. Aga ta on sellise filoloogilisse kallakuga. Täna meil mängis siin ansambel Kukerpillid. Nemad pühitsesid hiljuti oma viieteistkümnendat aastapäeva, aga nats startisid, siis nad kandsid hoopis teist nime, nimelt kikerpillid. Nüüd tahakski teada, mida tähendab see sõna kikerpill. Tal on üsna mitu tähendust läbi öelda küll, aga nii loll on küll, et ei oska vastata. Aga majandi rahvas või sõbrad oskavad aidata. See on selline küsimus, millega saab selgeks teha, kust kandist on inimene pärit. Näiteks Tõstamaal Audru ristija, Iisaku kandis tähendas Kikerpill vorsti. Emmaste, Pühalepa ja Vändra kandis õlut. Jaa, nõos Kambja, Otepää, Rõngu ja Kolga-Jaani kandis karusmarja, need head asjad. Kõik tuleb välja siinselt, targemaks ka natukene. Kindlasti aitäh teile. Niisiis, tuletame veel kord meelde, kes on Eestimaa populaarsed maa töötajad aastast 1988. Pajusi kolhoosi lüpsja, Marja graverson, avangardi kolhoosi traktorist Elmar Veski Aravete kolhoosi peaagronoom, Ants Käärma, Haljala maa, kultuurimaja juhataja Aino Paju Estonia kolhoosi esimees Heino Marrandi, Estonia kolhoosi peazootehnik Peeter kibe Luunja sovhoosi peainsener Aadu asi ja Aravete kolhoosi esimees Alar ainume. Kohalolijad valisid ka vabariigi populaarsema majandi aastast 1988 ja selleks osutus Estonia kolhoos. Agrotööstuskomitee esimees Gustav Tõnts poeg lubas majandile lähematel päevadel üleandega. Sõiduauto ostuloa ja sellega head kuulajad, lõpetame helimontaaži Aravetel toimunud rajoonide ja vabariigi populaarsete maainimeste austamisõhtul. See üritus tervikuna oli pühendatud meie saate tere hommikust, põllumehed 25.-le aastapäevale, mis ongi nüüd aprilli keskel. Saate muusikaline kujundus oli seekord Urve markalt. Õhtu läbiviijad olid kõik Aravetel viibijad. Need, kes küsisid ja vastasid. Saate, toimetas Kaljo Jaagura head kevade jätku teile.