Tere oleme siin Ada Kuuseoks, Valdur Roots ja Toivo Peäske ning Ivalo Randalu. Me räägime täna annak klassist tema õpilaste seegi ja osaga tema sõpruskonnast. Mina esindan ja vahendan neid, kes teevad Annagrassi eemalt. Aktsioon aga küllap kõigile anna Riia päritolu. See, et õppis siin Berliinis, õpetas siin ja Riias leeris siin ja eriti suures venes. Ning muidugi see, et nad koos Bruno lokiga kujutasid endast sõjajärgsete kümnendite eliit klaveriduot Ida-Euroopas. Ühesõnaga kõik teda teadsid ja teavad edaspidigi. Ma arvan, et ta on üks nendest, kes võis rahulikult ära minna, sest tema elutöö oli tehtud. Mis teie arvate siiski, kas täis? Eks anna klassi elutöö oleks võinud ka edasi kesta liialt varal ta läks konservatooriumist ära, teine konservatooriumist. Aga ta pedagoogiline töö jätkus ka. Sellele vaatamata ja paljud tema õpilased käisid oma õpilastega tema juures ikka konsulteerimas. Ja nii käis ja aastast aastasse. Sest Energiat õlidel. Kohutavalt palju ja ta andis kõik enesest välja. Viimasel ajal, kui ta jõud hakkas taanduma, siis ta sellest ei tundnud enam puudust ja rääkis ainult, et kas mina olen ikka veel olemas. Ja seda neeriga ikka oma saadetes mulle puutuse meeliga ikka üle kuu või nii kokku ja ikka ta ikka tuli juttu emast väga palju üldse rääkis oma selles sarjas, mis praegugi käitreeri avatud oopus alalõpmata Ta rääkis ta ikka emast ja ta oli väga hea ema poeg, minu meest. Jah, seda ema ütles ka, et ta Ta on mul kullast poeg. Ainult et muidugi eripidi palju käima ja oli suure nimega dirigent. Kõik. Paljud orkestrid kutsusid teda juhatama ja ema muudkui ootas. Ja see nädal rääkinud, et ma ikka ootasin ja ootasin eriti ja vähemalt ma teadsin, millal ta tuleb. No vot nii nagu ema erid, kui eripoiss oli üsna ulakas poiss. Teda kogu aeg kerkis ja, ja selles mõttes aitas suurele teele mitte üksinda muidugi, aga niisama OnAiri väga ilusti tasunud emale. Mul on nii meeles. Kaheksandate aastate lõpul. Jah, kui eri valiti aasta raadio Eesti Raadio aasta muusikuks, tõid aga ema välja mängima jälle ja ja igal igal sammul sa nii-öelda tasus. Lõpuks sööda lõpuks ju nagu eraski põhiliselteerile. Tal oli tõepoolest Tal oli, tal ei olnud, mälu, on kõige parem viimasel ajal ja siis tal oli märkmikus kõik kirjutatud ja siis ta ikka Lugasvad, täna on eri noh, Philadelphias ja täna on ta Tokyos ja ja niimoodi ta ta nii pool naljaga ütles, et näed vanasti, kui. Teda tähendab Eerid tunti kui Anna Klasi poega siis siis nüüd on, tuntakse teda kui Eri Klasi ema. Ja mul tuleb meelde Toivo peaski sünnipäeval, ema. Icine, anna klassi, jalutasime kahekesi seal tema nurme kodust. Ja siis ja seal ta muidugi läks ikka klaveri juurde, seda võimalust ei jätnud kunagi kasutamata musitseeris ja ja nii palju, kui ta seal siis tugitoolis istus, tal oli kogu aeg märkmik näpus ja vaatas ikka, et millal siis nüüd Eriele koju tuleb. No selge see, et erijooneks tema suuri ootusi, kui nii võib öelda, aga anna klassi pedagoogilist oopused rattaga Teie on teil meeles ka algus ja üldse, ütelge, palun. Kas Anna, kas oli ligipääsetav inimene järgist? No mina mäletan oma kohtumist planna klassiga siis, kui ma tulin Tallinnasse õppima Pärnust. See oli 51. aastal ja Ma olin seal Pärnus ikka juba üsna üsna lootustandev kuju ja ja olin mõnedes asjades juba nii enesekindel ja mõningates muusikalistest mõtetes. Väga üllatus-üllatus see, et ta lagunes kõik laiali ja pikk hakkas nagu otsast peale. See tähistas ühesõnaga. Niisuguse muusikalise mõtlemise Korrastamist muusikalise mõtlemise joonele seadmist puudutas igat nooti, ma ei olnud sellega harjunud, iga noot oli väga tähtis ja kõik see ja noodivahed ja noodivahed ja kõik, kõik, mis seal oli, see hakkas sellest sellest peale. Ja see jutt algas sellest. Et siin ma kuulasin seda algust, et kas ta elutöö sai kõik tehtud, ma arvan, üks tähtis osa jäi tegemata, see on nimelt. Mis puudutab nüüd minu teemat, ka see see muusikakeskkooli algõpetuse baasil. Kujunenud pianistid nende õpetamise juurde Anna Klas niimoodi ei pääsenud, kuna ta lahkus 67. aastal. Muusikakeskkool. Asutati 1009 61. aastal ja see algõpetus hakkas vilja kandma, ütleme 70.-te alguses see, mis, mis jõudis nii-öelda akadeemilise hariduseni välja ja vot seal Jubanalas ei olnud nii, et tema, tema õpilaste nimekiri, keda on päris palju, siiamaani ikkagi toimimas veel vot nende Nende nii-öelda produtseerimine lõppes 67. aastal. Nii huvitav kui see ka ei ole. Ja minu mäletamist mööda oled sina, Toivo Peäske. Vist üksainuke või kes lõpetas muusikakeskkooli Anna klassi juures. Nii et see jaa, seda küll, jah, ma lõpetasin 65. viiendal jah, ja olin tõesti tema õpilane kaheksandast klassist peale ja need on nii palju, tal oli siis kokkupuutumist muusikakeskkooliga küll, no seal oli veel Mart Humal õppis tema juures, aga nüüd ennem vaidlesime, kas nüüd lõõdmatuma, lõpetas nüüd tema juures või lõppeda minu mälu järgi nagu lõpetas, aga, aga võib-olla ta oli ka viimasel aastal võib-olla viimane aasta oli kellegi teise juures. Aga seostub see nii palju, et mina olin puhtalt Pärnu koolitusega, vot see võis ka midagi tähendada. Miks algus nii raske oli? Kindlasti oleks olnud kergem alustada, ütleme, muusikakeskkoolis saanud, sest see muusikakeskkool seadis üheks oma kõige tähtsamaks eesmärgiks just võimalikult hea algõpetuse andmise. Et selle peale oli lihtsam ehitada akadeemilist haridust ja ja nii liiga läks, toimus. Ja no kui muusikakeskkoolist minna ajas tagasi, siis Anna Klas õpetas ka muusikakoolis. Või tahtsid sa sellega? Mina ei mädasi minna tagasi selle oma küsimuse juurde, et kas ta oli ligipääsetav inimene ja eriti jah alguses, kui te noored olite, kas te kartsite seda, mina võin kõrvalt öelda, et minu pilt temast on, noh, jah, ütleme tänavalt konservatooriumi ees ja ta oli range olekuga minu meelest tänavapildis paistis kohe silma. Mul on selle kohta oma arvamus, nagu ma ei tea, võib-olla see ei ole nii. Nii üheselt mõistetav. Minu meelest ma teda küll ei kartnud. Aga alguses kuidagiviisi mõjus mulle väsitavalt, sest iga noodi kohta iga asja kohta oli mitte midagi kõlbanud. Ja see, see oli, see oli raske, aga ma olin muidugi väga püüdlik, seda tuleb tunnistada, et ma püüdsin seda siis kõigest väest parandada, niipalju kui mu vaimsed võimed lubasid, kuidas selliseid õhutas? Ta oli, ta oli nii, lisad olid, olid kohutavalt visada jätnud mitte midagi niisama, kui minu arust oli juba küllalt hea, siis selgus, et ei ole veel küllalt ja no see oli siis noh, ma sattusin naguniisugusest, huvialakoolist meistriklassi. See on küllaltki ränk üleminek. Kui, kui tulla keskkoolist jälle, ma tuletan seda meelde seda teemat siis siis ei ole sugugi nii raske. Aga ma arvan, et teistel võis ka olla niisugust. Ma ei tea, kes tulid ka kõik missugusest koolidest ei tea ju. Teine asi on see, mida nüüd sa küsisid, et ta oli ligipääsetav inimene, ta oli väga tugeva distantsiga. Ja ma olen seda mõelnud tunnistajatel märelikele, tunnis tunnis ei olnud seda. Asi oli ju selles, et tund koore protsesseke töötööst, kus ta ladus kõik välja, mis vaja, oli emotsionaalne ta oli väga emotsionaalne ja väga, väga, väga palju oli seal niisugust professionaalset teavet sellest koosnes seal ei olnud mingit barjääri, aga noh, selles mõttes. Me ju teame, see põlvkond, kuhu ta kuulus, sattus teisel maailmasõjal elamisele. Koosnes suurtest kannatustest, see periood ja, ja vot need asjad ei jõudnud kuidagi välja midagi niisugust jaapanliku oli temas, et need nagu kuulusid talle endale need asjad need, mis tema perekonnaga ja kõik juhtunud olija. Ja seda enam, et täiskasvanud inimene ju võttis kuidas, nagu tema ja noored noortele ei lähe. Niisugune asi võib-olla alati väga väga arusaamades ka liiga kauge oli, 17 läks ikka meist, meie põlvkonnast läks sõda selles mõttes ikka natukene kergemalt mööda, me olime ju vanemate tiiva all, ütleme nii kuidas kellelegi, kes enamasti Need ei olnud veel sõja ajal olemaski, aga mis puutub distantse, siis tõepoolest tähendab ma tunnetasin ka, et ta oli kuidagi nii palju kõrgemal siiski nagu sellepärast ma olin suhteliselt väga noor, kui ma tema juurde läksin, ma läksin kaheksandasse klassi ja aga samal ajal oli tema ise kohutavalt heasoovlik oma õpilaste vastu. Vaatamata sellele ikka väga-väga-väga rangele suhtumisele, töösse, eks ole, ta oli ta ikka võttis nagu oma lapsi kõiki ja väga tundis huvi just meiega igapäevaelu vastu ja ja aga, aga jah, ta oli nii palju nii palju kuidagi kõrgem või noh, tema elutegevus, eks ole see tuua mäng, kus ta ikkagi gastroleerimas ju. Ja, ja kõik muu. Aga ausalt öeldes, mina kartsin küll, et mul oli põhjuseks, ma olin paras lohega siis tulla. Ja, ja ma kartsin küll, sest ta võis ikka hirmus vihastada, kui, kui ikka kolmas kord lähed ikka ühed-samad asjad tegemata on siis noh Ega sa tarmu loota. Ada Vistasid vägevusi. See, mis Toivo, ütles, ta range õpetaja, see, see oli. See oli täitsa õige, ühest küljest ja teisest küljest ja seda ka Toivo mängis, mainis, et tema emalik hoolitsus valitses kõikide asjade üle ja sellele vaatamata muidugi, eks mul oli ka niisugune kartus ikkagi või aukartus ja ja, ja ka hiljem siis, kui ma ise töötasin, ma käisin ka vahest oma kontserti kaua talle ette mängimas ja siis oli ka herned, mis ta ütleb ja muidugi tihti tegi pihuks ja põrmuks. Ja kui see juhtus just nädal enne kontserti, siis siis vaata, kuidas kuidas asjad kokku paned. Ja see see hirm muidugi oli jah, ja üliõpilase või ka õpilasena, siis, siis oli nii, et. Mõtlesin küll, et esinemine läks korda, siis tuleb ja ütleb ainult, et, et oli häid kohti. See täitsa õigus. Ju ära, samal ajal minul jäi mulje sinu õppi jääst tudengipõlvest, et sa olid tal üks väärtuslikumaid õpilasi, ta hindas sind, see oli tunda. Aga ta oli nagu esimene, kes üldse no nii-öelda läbi lõi. Nii väga tuntud solistina ja tema õpilastest Tore oli vanem, meil oli viis aastat vahet valduriga nagu vennad, ei, me käisime koos konkursil Minskis, sai seal esimese koha ja mina sain kolmanda. Võib-olla noh, meeste seda suhtlus, nii et mehed ikka saavad ise omadega hakkama. Tulla ja aga ma tahtsin seda veel öelda, et ma ei olegi teadlik, palju õpilasi oli temal üheksa aastat läheb, õppisid nii muusikakoolis kui konservatooriumis, seda ma ei tea. Igatahes mina olin üks vähestest arvatavasti. Ja, ja olin kanna klassi viimane õpilane muusikakoolis. See oli 55, ta tuli sealt siis ära. Ei vabandust, 50 50 99. Kas ta suhtus, ütleme, õpilase ja siis juba üliõpilasselgelt diferentseeritult ikka väga noores inimeses, aga siis juba küpsevasse inimesse kui palju need esteetilised teemad teile selle aja jooksul muutusid või hakkas ta kohe võtma täie eest ka noort väga noort inimest? Ja ei, ma arvan, et seal suurt vahet ei olnud, et ikka see visionaalsuse latt tuli kõrgel. Neuroseal ikka algusest peale kõige ühed ja samad nõudmised kogu aeg, no tähendab vastavalt kulatsioone, mis oli kõige olulisem Arcticulatsioonist kui niisugusest lähikumine loosikas häälduses, palun äkki ja see liikumine oli kogu aeg, see oli pidev hüüdne, liigu, liigu, liigu, kogu aeg, kui mängid, selle all, mõtles ta sees voolavust, voolavust, muusika igal, et ei jääks ajas. Ja, ja kogu aeg peab midagi toimuma. Üks asi muidugi, mis kindlasti tema puhul erines palju. Võib-olla noh, ütleme kuidas ütelda, noh, tavamuusikast oli see, et, et ta intoneeris väga selgelt tähendab tal oli väga oluline, et muusika kõneleks. Ja võib-olla isegi See, et ta ei olnud nii suur eneseväljendaja, ütleme verbaalselt või, või natuke kinnine inimene. Seda enam ta kõneles muusikas. Ta kõneles ja ta nõudis seda ka. Ma juba mäletan just seda, et minu fraas ei öelnud mitte midagi. See tuli kõnelema panna, seal tulite intonatsiooni tuua, võib-olla. Võib-olla te olite andekamad näiteks teil tuli omalt poolt midagi, minul ei tulnud mitte midagi. Ta pidi sellest tegema, milline see on detailne töö, väga detailne. Ja nüüd teine asi oli see, et see kõik ühe ta ühte suur joon. See on niivõrd väärtuslik asi, see on kõige väärtuslikum, mis võib-olla muusika kõneleb ja see on veel pühendatud kõik suure kaare alla. Vot see, see on, on üks erakordne võime, mis tal oli sellega sellega oleks võinud. Noh, kuskil rahvusvahelistel konkurssidel väga väljapaistev need õpilased, kui tal neid oleks olnud, sel ajal, kui hiljem. Ega ma kuulsin, et tal olid Riiast käinud mingid õpilased nii-öelda enne konkursi ennast korrastamas Pariisi konkursi ja sai ja siis seal üks sai teise koha ja ma ei tea, mingi mingi suur konkurss oli, ma ei tea, kas oli Margaritelongi konkurss koguni. Ja tähendab niisugune viimane leht, kus kõik seotakse kokku, pannakse ühe nimetaja alla, see, see on üks väga suur omadus. Ja kui see ja kui see muusika on sisustatud niuksed intoneeritud helireaga ja see siis veel ühendada tervikuks, mis võib veel parem olla. Niisugune niisugune võime, nii et seda, seda omadust hindasid tema juures ju need suured muusikud kestaga tuttavad oligi. Duokontserte kuulasid ja tihtipeale ju olin just toos need juhtivad hääled ülemise häälega Annanlas mägisika ülemistajad ja need, need avaldasid muljet ja need jäid, jäid meelde ja nii kiirelt siis ma mäletan, ükskord kirjeldas seda. Ühel õhtul, kui oli peale kontserti, kuidas Anna Klas mängis ja mismoodi ta seda iseloomustas, nad, ja nad nagu ajasid, need suured muusikud ajasid väga Arvamust, neid huvitas väga, mis ta ütleb ja sellel oli väärtust. Kas saab äkki konkreetsemalt meil, mis asjadena ütles, milline oli tema esteetika ja kui palju ta tundides õpilased praktilise töö juurde lisas kängust üldisena palli ja nende kohta? Mõtlen mitte otse praktilise töö vormis, kui palju ta teiega vaimset tööd tegi? Minu arvates on nii väga filosofeerinud või? Ta muidugi ta ta tuletas meelde ka ühe teise ütlemisi, ühe teise mängimisi aga, aga niisuguseid suuri üldistusi, et oleks veel pool tundi rääkinud, seda pole kunagi olnud. Sõjalise ots, üks üks asi oli see, et noh, mängisid ette tunnis midagi. Oma arust tuli päris hästi välja ja ta ütles ka, et sul tuli hästi välja, ainult et kellele seda vaja on. Vaat see on seesama jätkuks, mis Valdur rääkis, et kellelegi pole seda vaja, sa mängid nii igavalt ja mitte midagi, ütlevad, et seda ei ole kellelegi vaja. Ja siis vaata, kas see töö tähendab iga noodi fraasi fraasi kallal ja just väljend väljendusrikkuse kallal. Tal oli jah, et mingi väike repliik tuli näiteks shopiaanima mängisin ja ma ei mäleta, kas see oli see samadest urnoctorn, mida ta ise väga armastasime, mulle väga meeldis mängida. Ja. Ei, see vist oli midagi muud, ma arvan, et see oli nagu. Ühesõnaga jutt tuli sellest laulmisest. Ta ütles, laulev toon peab olema, aga, aga sa pead kõnelema. Supäenal kõnelev muusik. Kõik see mulle eluks ajaks meelde meeles ja kui te võrdlete seda niuksed niuksed kujunditest panevad asjad palju paremini, aga ikkagi pika tiraadi võrdled, võrdleks Opaania Schubert, et siis tõepoolest Supetan liid. Kõneleja, see kõik see, need kaunistused, kõik need fraasi liikumised, mis seal on, see on ju inimkõne. Kõne nagu Mozart, Mozart on ka natuke Ja ta tõi abistavaid näiteid teistest kunstiliikidest ja kirjandusest ja kui sa ei ole midagi midagi lugenud, siis vaju häbi pärast maa alla. Aga nad ei kujunenud mingiteks suurteks ekskursioonideks, ajalukku või tööootus. Aga niisugused kujundid on ikka hiigla vahvad. Meelde räägiti noorest kiirel Sistuse Odessast Moskvasse tõrjeks. House juures õppis ta ja, ja selle ühe mingisuguse teema kohta öelnud, et no noormees, et teate, see niiskub võitmise nagu Natasha last laava. Aktuva. Milles ta enda eelistused nii koorusid välja, ega ta neid otse ei hakanud teile kindlasti ütlen, aga ega ta jälgisite teda nii tudengipõlves kui pärast kontserti. Mis teile 1000. mängida tuli, kus neid asju tuli ka mängida, eks ole, tuli mängida Nõukogude Eesti muusikat ja ja sai mängida. Meelega mängisime ana, sest seal oli vahvaid asju, sa mõtled eelistusi heliloojate jahma ja ajastustavaid üldse, tähendab ajast oli see juba Annabelile see Mozart sude tige romantik, mitte Bach ei olnud eriti üks oli ka kõik. Väga pikalt, aga ise inte predina. Noore süütu seal oli juba tuua repertuaariga tegemist solistina, ta mängis ju üsna vähe. Miks? Miks Ma küll sellega hõivatud, ega ta jõudnud vast rohkem, aga no meil oli ikka mitu tuua kava ju aastas ja ja suur koormus ju konservatooriumis ja kus ta nii väga jõudiski. Bruno Luki mängis ülimalt harva jah, omal ajal vist ainult ühte või kahte oma meelest mõlemilt, tegelikult on Beethoveni kontserte. Sel ajal Taani kontserti ta mängis. Noh, see oli eriga eriga koos Anna Klas mängis ju 70. sünnipäeval ja 75. ja viiendat sümfooniakontserdimägi 75.. Ei, tähendab 70. kuidas see nüüd oli, jah, viiendat kontserti mängis 70 70. sünnipäeval, seitsme viiendal mängis Beethoveni viiendat, nii et need on ka suured ettevõtmised selles vanuses juba 1500 oli ju ta sellega tuletas meelde, ta lõpetas konservatooriumi sedasama kontserdiga ja nüüd ta Eesti mängisin teisena. Tegelikult võiks korrektuur Viive Pajuril on see säilinud see lõpukontserdikava, kus ta hoopiski mängib Clazonovi kontserti. Ta mängis erinevad, siis lõpueksamina lõpukontsert. Ma küsikseeri ütles, tuli see 31. olnud lõput lõpetamisel. Viies vot ma ei tea, teise nurga alt. Kuidas teile tundus, kelle repertuaaris õpperepertuaaris pidi olema kõik, eks ole, romantikut ja, ja klassikat ja need kellega Ta istus tal kõige paremini konkreetselt teiega või see olenes ka teie natuurist eraldi. Kas ta seensanssi näiteks töötas sensansiga? Seda ta vist minul oli küll juhus, joodolgovi mängisin mõlemalt osa rahvastaks ja. Tema töötas suurepäraselt kõikides stiilides, võib öelda, ja kui sa mängisid ka mingisuguste teost, mida ta ei olnud kunagi kuulnud, tal oli ikka midagi selle kohta ütelda. Ega tema ei kasutanudki sõnast kiil kunagi või, või, või midagi taolist, et tal oli lihtsalt muusika, see pidi väljendama sõitmisstiilist ta ei ole, ta väljendas ikka ju seda, mis seal nootides kirjas ja nootide vahelist õigesti ütles. Kas siis võib öelda, et armastas kõike, mis oli hea või äkki armastas moodsatest kõige rohkem öelda, mida, mida ta armastas? No üks asi, mis sa ise armastad, teine asi, mida nad. Ja küllap moodsates Agopaania väga šotaania, eriti eriti nüüd ju elu lõpu poole siin tal oli ju lemmikteose Schopeni ehmalt fantaasia, mida ta kogu aeg mängis. Lähme nüüd vaatasime fonoteegist järele, me ei leidnud kahjuks ei Brahmsi leidnud šopääni, aga me leidsime väga ilusaid Mozart'i variatsioonid, mis helistikus. Veetuur kuulata, kuulata vahepeal lihtsalt teema ja võib-olla esimese variatsiooni. Mozartist tuleb mul meelde. Üks tund, kus minu arust Mul oli kõik nii kenasti tehtud, ma mängisin leedursonaati. See kuus kaheksandiku ja. Mul olid kõik nii selge ja läksin sellega tundi. Ja siis selgus, et seal on nii palju huvitavat muusikat, intonatsioone mida, mida ma lihtsalt suu lahti kuulasin, mis sealt kõik välja tuli. Ja mis kõige huvitavam, mida Anna Klas mulle ka siis nii nagu kaasa andis veel üldse suhetes moodsetega. Et ma ausalt öeldes on alati midagi väga tõsist, midagi väga tõsist leiab see üles see. Ja kui, kui, kui seda otsida, siis seda leiab teistes osades moodsationaatides esimese osa töötluses kuskil, mitte sugugi ei pruugi olla alati variatsioonides Minoorne variatsioon, aga seda peab leidma kuskil midagi väga tõsist, aga mis jääb laialt välja kuulutamata. Nii nagu ütleme, Beethoveni on kõik avali moodsatel jääb see kuskile sisse, võib-olla see oli midagi, mis anna klassi Mozartit ühendus, vot seesamasugune niisugune tõsidus, mida kuulevad need, kes oskavad kuulata. Kas ta armastas etega mängida fraasiga pikemalt lavi, terviku tervikut, ka neid, mida vaja oli, kui oli ikka väga terviklik Moriiniva vormi oli ka vaja aidata, siis ta mängis pika lõigu ette, kui nad olla väga täpne teksti poolest, aga, aga see andis ülevaate sellest. Siis üksikuid kohti ja ikka ikka näidatakse, et tema näitas küll ka. Kui ma mängisin Pramsi hoopis 118 siis ta mängis ja seda aadur intermetsad, mida ma lootsin, et siin fonoteegis on, aga kahjuks ei ole, see, see oli, see oli haruldane, mismoodi ta seda ise mängis ja see, see ei lähe mul meelest, riis. Kunagi see vist oli enne kahekümnendat juubelit. Kui ma tegin temaga väikse intervjuu ja küsisin siit ja sealt ja ka selle kohta kas ta on ka soologa kontserte palju andnud ja siis ta suhtus sellesse võrdlemisi muidugi nii tõrjuvalt, et oh, mis nüüd mina või et nagu või ei julge või siis ega neid võimalusi muidugi ka palju ei olnud. Vanasti ütleme kodanlikul ajal Ja no siis siis ta oli lausa lausa oli jah, takistate isegi antud võimaluse tõesti 30.-te. Aga ta on palju mänginud raadiosse, tähendab ilmselt teie raadiuse ja. Aga, ja koos tuua, aga ka on Leningradi ja Moskva raadiotes mängitud, siis ilmselt rohkem kui meie raadiost siin olemas on. Ja teine asi, et talle kindlasti oli N Liidu territooriumil palju rohkem kontserte kokku kui siin Eesti NSV-s ja väga võimalik, et avalikke kontserdisalvestusi on kusagil alles, ei ole neid üles, Leningradis olid ju lausa Abunemendid neid aastas mitu kontserti. Aga kui me nüüd jõuame tuumani ja no mismoodi see toovad haldur seda asja uurinud, mis selle tuua tegi nii, nii löögi läbilöögivõimeliseks, miks ta oli nii populaarne, kuidas nad teineteist täiendasid, olid nad nii sarnased? Erinevad, täiendasin, midagi väga olulist, oli neil ühine, vaat seesama muusika väljenduslikusse intoneerimine, süda on Bruno lukk rääkinud ja see oli kohe täiesti ühine. Nad õppisid ja mõlemad olid sealjuures. Kreutzer omakorda oli õppinud ju omaaegses Peterburi konservatooriumis. Need kusagil need juured on väga ühised ja. Ja ja siis muidugi ülimalt elitaarne maitse mõlemil niisugune muusikaline latt selles oli, oli väga kõrgele seatud, mõlemil see juba ka ühendas ja ja siis jäädobis eraldas, see oli väga õnnestunud kooslus selles mõttes, et nad täiendasid 11 seganud. Annalinkine vaikiv pool, aga Bruno lukk ju väga-väga heal meelel, avas oma mõtteid ja, ja ja, ja, ja televisiooniski ajas juttu ja rääkis ja, ja ja sealjuures tuleb välja, et mõlemat vist austasid ühtemoodi väga naaber. No võib-olla Lucoli suurem Snabeli kummardaja Ta rääkis sellest ja võib-olla ka rohkem ei tea nad mõlemad räägime asjadest ikka keda nad väga mõlemad väga austasid, oli Maria Trinberg ja muidugi Grinbergi kuulusid mõlemad ja oskaja nii. Ilus, ja muidugi see vaimne ring, mis neid inimesi ka ühendas, need olid üks tutvuskonder ja neile rääkimata sellest ka heeringa muidugi palju rääkinud oma saadetes, aga aga, aga see noh, see oli ikka. Taarne vaimne kõrk väskele. Mis te arvate kõik need ois, trahhid ja, ja nii edasi, nii edasi juba mainisite. Aga mis te arvate, kui ei oleks olnud raudset eesriiet, spekuleerime, mis, kuhu see tuua oleks teie alates? No ma arvan, et meil ei oleks mingeid takistusi olnud. Kuidas üldse maailmas on klaveritoovad, aga Venemaal olnud väga populaarsed, kas mujal maailmas ka on, aga neid on ikka vähe, võib-olla tuleb riigi kohta ütleme igas riigis polegi nagu vist, aga aga kui siis on üks, äärmisel juhul kaks tükki, noh, nii laiemalt tuntud ja ega meie tea ju neid nimesid ka siin peaaegu peaaegu sugugi. Ei päris kindlasti nad oleksid ikka jõudnud lio Herman Simm mingit kahtlust, sest tegemist oli ju kost, kontserdi ja iga süsteemiga. See oli nõukogude ajal orienteeritud siiski ühele väikesele osale muusikutest, kes pääsesid välja kõigepealt need, kes olid lähedal, kus kontserdi peakontorile Moskvas ja isegi Leningradist oli juba raskem kos kontserdinimestikku pääseda ja see oleks nõudnud võib-olla mingid erakordselt suurt pingutust, ütleme selle liiduvabariigi poolt, et saada, et tuua sinna koos kontserdinomenklatuuri, siis oleks välja saanud. Aga noh, ütleme praegusel juhul oleks olnud küsimus rahas, ainult, mitte milleski muus ja kui juba kord nad oleks käinud, siis juba lähevad edasi lastele ja kui ma mõtlen seda plaati, mis nüüd välja tuli seda kuulates seda taset, millel, millega see kõik on tehtud, siis sellega läheks praegu ükskõik kuhu, ma arvan, et see, see, kui nüüd ütleme, need Impressaariot, kes tol ajal oleme seal selle plaadi kätte oleks saanud, oleks tundnud huvi kohe, kuidas, aga samal ajal kummalejad koos kontsert neid noh, nii-öelda Hi ekspluateerinud selles mõttes, sest et nad olid ju ikka tolleaegse nõukogude liidu ikka üks kõige tuntumaid tuuasid keda sinna kõrvale panna, sellel kummastavam on, need siiski ei läinud kuhugi, et ei lasknud kuhugi seal, eks olnud ju. Eks nad ise tahtsid. No vot, ei tea. Küllap mis ta mina olen, ei ole sellest kunagi, nad oleksid läinud, ma olen seal kontserdist korra käinud, et siis riikliku meeskoori asjus ja seal ma nägin seda. Et kui sa ütlesid midagi ja palusid midagi teha, siis nad tegid seda, kas kohe või üldse kunagi mitte. Ta pidid sealjuures olema, siis ta tegi seda nii, kui sa eemaldasid sinnapaika see asi. Aga samal ajal oli ju see tuua ka siin, eriti Leningrad oli muidugi nende lemmik vaikses filharmoonia väike saal. Olen, vastuolud võisid äkki mängida kaasa ei tea, no võib-olla ka võib-olla, aga neil oli, Moskvas alga mujal kontserte. Aga Lenin, siis oli ju nii, kui me 90. aastal, kui läksin tuua liikumine nagu kasina assotsiatsiooni poolele siis toimus see oli üks suur festival klaveritoode festivali Anna Klas oli tookord palutud aukülalisena sinna. Ja kujutage ette, nad mängisid Leningradis viimati 75. aastal. No sellest oli 15 aastat möödas, needsamad riietehoidjad, seal tundsid tema ära ainult nemad, vaid, vaid väga paljud inimesed, kes seal olid ja kui või nimetatigi, et Anna Klas on siin praegu meie hulgas, siis, siis oli ikka väga suur ja soja plahustama. See oli Glinka, seda kõike mäletati. Ei, ei, see oli ükskõik, mis saalis oli see, see festival oli väga paljudes saalides. See käis nagu. Anna Klas rääkis ka, et seal oli see Glinka saalis, kus fuajees pidi olemas spetsiaalne seinaleht, kus kuulaja oma muljeid avaldasid kontserdi järgi ja igal järgneval kontserdil. Kui nad uuesti sinna läksid, siis anti neil lugeda, et seal oli, et see oli vaimustav. Mismoodi nad suhtusid sellesse duumasse? Ja muidugi meeldejääv on ja mida ei saa kunagi unustada, on 185. aastal need viimase tuua. Kontserdid Tallinnas ja Tartus. No need olid ja see oli täiesti erakordne Sest amatöörvideovõtte olemas Nad ei mänginud kunagi põhimõtteliselt neljal käel ja nad ei mänginud kunagi noodist lõbedasidki siis, kui noh, juba juba tekkis seal vis pruun olukil mäluprobleeme ja, ja, ja nad otsustasid, enam lavale ei lähe, sest nemad noodist ja neljal seal mängima ei hakka. Ja see ometi 10 aastat hiljem tulid nad suugardigavaga välja, mängisid neljal käel noodist korraks sisse ja see oli niisugune. Ja mida see tähendab, see tähendab põhjalikku söömist, ettevalmistamist. Kas te oskaksite? Oli ju toonaga, Marta, Emanov ja, ja, ja niisugused niukesed tood selles reas neid paika panna. No ei ole ilus muidugi süvamuusikas teha, mistap Hermanni ridu aga vist ei saagi, nad olid ikka üsna erinevad tegelikult, aga nendes nendes oli, ei oska hinnata, ma olin. Ma olen siin tookord nii noor, no Taimanov Brock oli üllatavalt tore trio, ma, mina ei saanud kunagi sellest lahti, nii et ma ikka mõtlesin mõelda, kui toredasti malemängija mängib klaverit, et ikkagi. Ja see, see tekitas minus kohe niisugust väga head tuju ja sageli ma pöörasin tähelepanu nende Virtoostusele ja väga headesse kiidaga kiiretes tempodes ise oli ka tore, ma, ma arvan, et see tolerantne inimene, aga aga see, see vaimsus ja see sissepoole minek, neil ikkagi puudus. Ma ei mäleta, et ma oleks sellest mingisugust mingisugust elamust saanud, ütleme just sedasama duo pool. Aga seal olid niisugused, aga Lucille ütleme see. Mõte liikus nagu sisemiste väärtuste juures muusika kaudu, ma ei oska seda väljendatakse, kõlab kuidagi abstraktselt ekstraklass ja no klasson, tase, aga ma mõtlen just see sõnum. Tol ajal oli veel, kes siin olid purkinaatorid, jõuetud ginaad ja siis olid need varem olid juhistennad kopliivid ja agana sellest nendest klipid olid meil väga head sõbrad, jajah. Kas see, et meil nüüd see tuua kultuur jätkub, on nende teene, v oleks sina nata liiga niikuinii? Too oli näinud tuua jumal, kuidas ma kuidas, ma ei oska ütelda, kui meil tuleb järgmine aastaga 25 aastat ja mis tookord Ta oli tookord lihtsalt oli nii et et nato tuli sinna Leningradi õppima, kas ma juba üks aasta olin olnud ja lihtsalt hakkasime siis proovime koos mängida, võtsin muidugi need kõige raskemad lood kohe esimeseks. Aga võib-olla poleks seda ideed muidugi tulnud, kui ei oleks Anna Klas Bruno lukk ees olnud. Ega ei olnud küll mõtet niimoodi otseselt nüüd järgida neid, aga noh, eks ta kuskil nii välja kukkus ja kukkus väga hästi välja, sest see koht sai täidetud. See kui alus niimoodi täpselt 75. aastal oli meie esimene kontsert ja 75. oli nende viimane kontsert Peterburis, nii et kuidagi haakus asi analoogiliselt. Ja see oli tükk aega omaette tuua, ka nüüd hakkab neid väiksemaid tuuasid tulema.