Kirjanduse. Tere taas kuulama kirjanduse tähestiku saadet sellel pühapäevasel päeval ja juba 30 teist korda kohtume siin vikerraadiolaua taga. Peeter Olesk ja saatejuht Mart Ummelas ja kohe küsin su käest, Peeter, et 32 saadet, aga eesti tähestikus ei ole ju nii palju tähti. Kuidas me oleme mööda läinud sellest? Seejuures on terve hulk kirjanikke veel käsitlemata. Me oleme seda teinud täiesti teadlikult. Sest mitmel juhul me oleme käsitlenud kirjanikke, kes mahuvad ühe tähe alla. Samal ajal me oleme tekitanud väga haruldasi kombinatsioone, nagu näiteks see tänase saatejuht täht. Ja Õnneks on olemas ka eesti luules üks teos, kus on kogu tähestik sees ja see luuletus tuleb ka eraldi alla, nii et me ei lähe mööda, vaidleb püsime umbes selles tähestikus, mis on iga kirjutusmasina. Arvutiklaviatuuril olemas. Kuigi õ viiendas astmes ja õ üldse ei ole sugugi kõikide arvutite klaviatuurile, sest on tegemist väga eripärase tähega, mille tõi meile ju, nagu me teame, keegi muu kui Otto Wilhelm Masing. See on häbiasi, et me kelgime oma digitaliseerituse ja arvutiseeritusega ja samal ajal Ma ei ole suutnud tagada, et klaviatuurilt oleks õ paigasvaid, teda asendatakse olenevalt vajadusest mingisuguse muu tähega sümbsiloniga viisi kiiksiga. Mulle on öeldud, et see maksab väga palju, no kui palju see siis ikka maksab panna õ kihtima? Vähemalt eesti keel ei ole sugugi ainuke, kus õõde, et on olemas, see on samasugune kelkimine Meie digitaliseeritusega nagu digiretseptidega. Ametlikult nad justkui peaksid kehtima. Tegelikult, kui sul ikka paberkandjal seda retsepti ei ole, siis suled keset tänavat ära. Kõikjal leidub isegi need, kes ütlevad, et see ongi digiretseptide eesmärk. Mida rohkem surnuid, seda vähem on arstidel tööd ja nii edasi. Need on seda rohkem, keskhaigekassa hoiab raha kokku, aga minu masinal on Soome klaviatuur ja seal on õ-täht rootsi hoo all. Nii et eks need kummalised kummalised asjad selle digitaliseerimisega on juhtunud, aga meie läheme aega, kui arvutist ei teatud veel midagi. Võib-olla, kui, siis ainult Felix vändaga. Täiesti siis Eestis oli põhiliseks tööriistaks sellel ajal lollikannel ehk arvelaud. Jah, aga kes on ikkagi selle viiendas astmes õ taga ja see ei ole mitte sugugi vähetähtis tegelane. Selle taga on tõde ja õigus. Kaks õõd, Kõrboja peremees, kolmas põrgupõhja, uus vanapagan 405. ju juttu tuleb Tammsaarest, aga mitte kogu loomingust. Mis oleks ka meie jaoks tõesti üle jõu käiv ülesanne? Ma arvan, et poole tunni jooksul vähemalt poole tonniga, me loeksime, kõik pealkirjad siiski. Jah, ega tal seda loomingut nüüd nii hirmus palju ka ju ei ole, ta oli siiski suhteliselt vähese tootlikkusega oma tervise tõttu tõenäosus. Mitte ainult Tammsaare suhtus asjasse väga põhjalikult. Seal on näha, et tema juba võistluste jaoks muu jaoks ei kirjuta, tema kirjutab mingist seesmisest sundusest või veendumusest, et on vaja end viiest õest. Me ei räägi ülim Monogra graafilise põhjalikkusega vaid meid huvitab õigupoolest üks läbiv tegelastüüp, mis on meie ajal. Aga on ka olnud enne meid äärmiselt oluline, see on peremees, tammetalu peremees või peremees kui selle mees kui seisus. Kuigi Tamsar are lähtub ennekõike talust, sest ei tohi unustada. Tammsaare on peremehe poeg, paneme kõrvale Eduard Vilde, kes ei olnud pedemehe poeg vanema kõrvale. Tuglase, kes ei olnud peremehe poeg, jätame linlased ja majaomanikud üldse kõrvale. Tammsaar, ta esindab mitte siis alamat rahvast oma juurde poolest, vaid ikkagi peremeheseisust, inimest, kellel juba ainuüksi oma vana tõttu on kohustused, mida paljudel nimelt nendel, kes peremehed ei ole olla ei saa. Jah, kuigi peame kohe rõhutama, et ta ei olnud mitte mingi rikka peremehe poeg, sest nagu me teame, alguses ei saanud ta, jõuame haridus teedki, selle tõttu jätkata, pidi jäädma oma tallu töömeheks. See oli tolleaegse mõtlemisviisi ja tolleaegsed majandusliku seisu juures täiesti tavaline, siin ei olnud mingit erandit, vaid talud osteti võlgu. Väga vähe oli neid, kes said kogu talu kohe välja maksta. Väga vähe. Ja teiseks, Tammsaare ei ole peremehe seisuse ülistaja enne saate algust sa ütlesid, et Tammsaarel on väga iseloomulik, et kõik, ka tema peremeest tegelased on omal viisil kannatajad. Kannatus ükskõik, füüsiline või vaimne tähendab alati raskusi, mitte kunagi rõõme mitte seda, et Rõõm oleks haruldane külaline, kuigi Tammsaarel on ka see motiiv olemas, sest Krõõt laulab heleda häälega. Mitte nagu kannataja, suri noorena vaid nagu elurõõmus eluterve inimene. Et põhiprobleemiks on eeskätt tõepoolest see, et Tammsaareperemees ei saa olla õnnest segane, vastupidi tema jaoks on õnn, kui, kui ta üldse oskab seda defineerida. Kõigepealt töö. No see on see kõige kuulsam tsitaat, mis üldse seondub Tammsaarega on ju Vargamäe Andrese tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. Seal võib olla kirjutatud Tammsaarel nimme nii sest ei tohi unustada, Ta et Tammsaare kirjutas oma romaanisarja, kui ta ise enam peremees ei olnud. Ta oli tulnud maalt linna. Siin oli ta peremees kõige vähem legendiks täiesti teadlikult, küllalt ja väga järjekindlalt. Tamsar võiks nimetada kutseliseks kirjanikuks vabakutseliseks, mis tema puhul tähendas seda ja et ta tihtipeale otsis tööd. Praegu tundub see veidrana. Aga kui Tammsaare käis Tallinna linna raamatukogus Aleksander Sibula juures tutvumas uuema kirjandusega üldse, siis ta pöördus tavaline mõne kirjastuse poole küsimusega, kas teil on pakkuda midagi tõlkimiseks? Algupära on parajasti ei jooksnud. Ja see ongi töö otsimine. Aga tõlkija ei valmi sul afi kiirusega sest Tammsaare tõlkis pikka proosat selleks ja teha kõvasti keele kallal tööd teise kirjaniku maailma sisse elada. Ja, ja see ei võinud väga kergesti sündida, nii et Tammsaare kirjutab peremeest ajal, mil ta ise peremees ei ole ja seda juba nii varakult nagu 1903. Vanad vanad ja noored kuskil õieti esikohal on asi mis on teda algusest peale huvitanud. See asi on põlvkondade vaheldus. No ma lugesin nüüd äsja üleilmselt selle redigeeritud variandina, mis ilmus kogutud teostes. Selles on nagu olemas ka juba mõningaid tõe ja õiguse, nagu motiive mulle tundub, ma ei tea, kas see on nüüd elust maha kirjutatud, aga nagu sa ütlesid, paljud talud olid võlga võetud ja seal on ere näide selle kohta, eksju, kus veel on maksmata mingi osa sellest taluvõlast vanal peremehel ja siis tallu võetakse väimeheks noor mees, väga ettevõtlik, ehk liigagi ettevõtlik vanade vanade meelest ja asi lõppeb kõik väga traagiliselt. Talu läheb tagasi mõisnikule. Põlvkondade vahetus on protsess, mille vastu me ei saa. Ent iga põlvkond saab ka oma vitsad. Meil on olnud sellest korduvalt juttu trükisõnas, samuti Noor-Eesti võlad, maksis Gustav Suitsu kinne jutumärkides tänu 40. aasta okupatsioonide, mis vanad võlad ja vastavad karistused, kui kellelgi oli tühistus ja võidi alustada nullist. Ning kollegaali Gustav Suitsuvaba, mida ta sinnamaani ei olnud, sest olevaid pikaajalised sealt kustutati dividendide võlgu protsendi võlgu, mitte aga võla põhisummat ennast. On tunnistanud, mina ei ole kunagi olnud noor eestlane, kui, siis suure surmaga. Mina olen olnud ikka ühenduslane, aga üliõpilasseltsi Ühendus oli vasakpoolsed ilmavaatega tudengite organisatsioon, millega Tammsaare mitte ei reeda, et ka tema on vasakpoolne, vaid tunnistab, et ta on vasakpoolne. Mis peaks nagu olema just nimelt peremehe seisusevastane. Kui Vilde on vasakpoolne, siis see on selgelt vasakpoolne päritolu juures arusaadava. Tamsar puhul see nii nii väga arusaadav ei ole. Aga kui praegu sõimata takse vasakpoolsed, siis usu, et enamik sõimaja, et ei ole vasakpoolsuse ajalugu mitte kunagi ei lugenud ikka uurinudki. Põhjamaise vasakpoolsuse, näiteks. Nad sõimavad midagi, millest nad mitte midagi ei tea, rääkimata sellest, et nad ei tunne ka Eesti parempoolsuse ajalugu. Tammsaare oli ju meie kooliprogrammis ka nõukogude ajal aukohal, me oleme kunagi, ma arvan, üle annetult naljatades öelnud, et üheks põhjuseks, et ta lahkus igavikuteedele õigele ehk siis enne juunirevolutsiooni mis oleks ehk võinud tema saatust muuta ka meie kirjandusloos. Aga nagu sa ütlesid, ta oli vasakpoolne. Aga kui me nüüd mõtleme tagasi just sellele nõukogude ajale, kuidas teda käsitleti ka kooliprogrammis ja, ja temast mehe kuju või seda peremehe tüpaaži esitleti, siis seda näidati justkui nagu ühesõnaga see peremees versus tõusev kodanlus temas nähti nagu seda ausalt töömehekaitsjat ja, ja sinna vastandati siis noh, näiteks kögertalide muud siis tõe ja õiguse, neljas käid. Et see, see mees on nagu selline jah, tõesti idealiseeritud peremehe kuju. Aga nüüd minnes tagasi just nende vanade ja noorte juurde, et ma tahaksin küsida, et kumb seal siis nüüd see õige peremees oli kas Juhan või, või kaanel? See on tegelikult äärmiselt põhimõtteline probleem, kas me saame Peremehe õigsust Tammsaare järgi üldiselt defineerida. Kui tuletada meelde Voldemar Panso dramatiseeringuid instseneeringu tõest ja õigusest siis peremees seal puudub, on inimene ja keegi teine. Näiteks inimene ja jumal. Ja kõige vähem kah, ütleme ausalt ja üsna palju täidetud niiskist arutlustega, mitte sündmustega. Kui oleksid olnud sündmused, oleks seal ühe mõisapõletamine teise hääl sees olnud. Tammsaare mõisapõletajad Tammsaare pigem mõtles, nagu Jüri Uluots hiljemalt kui me niimoodi põletame, mis siis, mida me siis pärime, kes pärimis ainult tuha piltlikult öeldes, kuid. Paati noorema poolel ta lepib sellega, et uus põlvkond ajab oma asju, saab siis vanadust, mis saab, ent pane tähele. Kõige kauem peab freesöguses vastu Oru Pearu kes kujuta teda nii negatiivsena kui tahad, on lõppude lõpuks ise peamine Indreku õpetaja, ekeses Mauruse õpetaja Indrekut. Niimoodi nagu ja teeb seda ja viies köide on selle peremehe õpetamine, kes läheb peremehe kohalt minema. Ta ei taha seda vargamäed, ta tahab armastust ka temal omal viisil. Tiina suhtes nagu pügmaaljon. Ka tema teeb jaotust tüdrukust inimese. Kuid ta ei jää vargamäele, mille kraaveta kaevanud. Muide, väga huvitav tähelepanek, Oru Pearu, ma olen mitme inimesega rääkinud natukene minust noorematega või ka eakaaslastega ja paljud ütlevad, et Oru Pearu on kogu tõe ja õiguse kõige sümpaatsem kuju tegelikult temas on midagi Raamat kui Andrese pidev kannatus ja kuidagi selline murelikkus süngus või, või ka Indreku selline heitlikus, et Oru Pearu seal midagi sellist jäävalt Eestil. Kui kõik eestlased oleksid nagu Oru Pearu, siis maailm oleks ikka väga põrgulik, sest ta oleks täis riukaid, ent. No aga seda ei ole, siis vaata meiepärasesse poliitikasse ja ellu, ärimaailma, kui palju on seal samasuguseid riukaid nagu aru? Ja mis nüüd, Oru Pearu oma priorid tunduvalt vaimukamad kui praeguste õgardid ja ahnitsejate naljad jutumärkides, aga Tammsaarel on ju olemas ka Aru vastand. See on Kaval-Ants, see ei ole andres. Tavalans seejuures eks ole, Jürka ei ole mitte Andres, vaid Jürka on just nimelt Kaval-Antsu antipood, aga kavalansson ühtlasi ka Pearu antipood. Kui kavalansson sahkerdaja, siis Oru Pearu on naabrimees. Kui me jõuame Jürkani põrgupõhja uue vanapagana, niisiis noh, see on iseenesest ju noh, kõige filosoofilisem võib-olla tema loomingust üldse nagu jätame kõrvale, kuningal on külm, mis võib-olla isegi natukene oma filosoofilises selles ületab, ületab nii-öelda tavalugeja vastuvõtuvõime. Aga tõepoolest see, et ta pöörab nagu ümber selle traditsioonilise Eesti muistendi, eks ju, kangelaseks muutub vanapagana, mitte Kaval-Ants, eks ju, kes pidevalt ju mõistenditestegas seda paharette. Et siin on midagi sellist, mis, mis tõesti on rohkem kui, kui süžee, et siin on, siin on tegemist juba küllaltki kõrgele minema filosoofilise üldistusega sellest dialektika, aga ütleme niimoodi, sest ta oli dialektika oma mõtteviisilt. Oli küll, aga võib-olla sobib kasutada sõna arhetüüp. Ent kui nüüd nii-öelda, et Tammsaare ehk Anton Hansen kodanikunimega oli sisuliselt ju Eesti vabariigi esimese iseseisvuse kaasaegne, siis see, et ja on oma romaanides filosoof oma lühijuttudes või jutus täpselt niisamuti. See on tegelikult ka Eesti vabariigi sünnilugu, sest need, kes vabariigi 1918 välja kuulutasid need olid omal viisil Tammsaarega samast põlvkonnast aasta siia või sinna, see ei ole nii väga määrav võrreldes sellega, et mõtlemisviis oli sama. Ning Eesti vabariik algas vasakult, aga kuhu ta välja jõudis 1940. aastal. Augusti Pangal on aastast 1961 luuletus laul isast. Ja see on töölistus. Ja selles ütleb üks stroofi järgmist. Ma arvan, isa aimas vist, et tulevad kord teised ajad. Nüüd on need käes ja kõik, mis on nüüd mulle kuulub maad ja majad. Sang mõtleb siin nagu peremees aastal 61 Nõukogude okupatsiooni mitte keskele, vaid esimesel poolel. Kas seal kroonutruu ei ole ka, kellele ta siis mõtleb? Niimoodi, paneme kõrvale. Luuletusest argihommik kirjutatud 56, aus sangar, teise värsipaari. Kas selge teadmine on kõigil, et nad on peremehed siin? Kas otsitakse Tammsaare-tüüpi peremeest? Otsitakse sotsialistliku ühiskonna seda liiget, kes vastutab kõige eest. Tal on koguni see moti, ma saan ka, et et ma ei ela jah nagu vaja. Ei ole õige peremees. See tähendab. Mul muidugi, et ma ei ole ka Tammsaare moodi peremees, mul ei ole kannatust. Vaid ma lasen üle nurga seal see, mida Tamsar muidugi ei luba. Ka Oru Pearu ei ole üle nurgalaskja. Kuule, aga, pane tähele kusagil kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel ja siin Eestis selles nõukogude ajas ju korraga hakati rääkima üsna palju peremehetundest. Millist peremehe tunnet siis mõeldi tegelikult selle all, kusjuures see assotsieerub pigem nagu ühiskonna huvide teenimisega, mitte sellega, et iga inimene iseenda eest hoolitseks. Et see peremehe tunne, antud juhul oli midagi muud kui see, mida Tammsaare peremehetunde all mõtles. Nõukogude aegne peremehe tunne oli puhas, propagandatrikk kellelgi ei olnud juba ära ja valetamine algas aastast 1940 ja kestab paljudel juhtudel siiamaani. Kui ikkagi ka need, kes olid siis veel juba mõistuse juures, räägivad mingist vanade natsionaliseerimisest ehk riigistamisest, okupant võõrandab mitteenatsionaliseeri. Eesti riigis on praegu probleemiks, eks ole, kellele kuulub niisugune suurettevõtted nagu Eesti Energia ja juba on trükis käinud läbi, ega see seisukoht, et ta peaks kuuluma võimalikult paljudele olge Eesti Energia peremehed, armas rahvas. Viimane ratsionaliseerimine oli Eesti raudtee tagasiostmine, ma saan aru ja see oli natsionaliseeritud. Nii aga 40. aastal okupatsioonivõim ei ostnud midagi ära vaid võttis sellegi ütelda, sai käpa peale panna. Aga milleks oli ikkagi vaja seda propagandat ja seda peremehe tunde juttu? Tegelikult näiteks korteriomandi, kes oli Mustamäe sünd väga kiire protsess, umbes 10 15 aastaga korraga said korraliku peaaluse või peavarju inimesed kes olid 40. aastal jäänud kõigest ilma. Mitte ainult kohalikud ei saanud peavarju, peavarju said ka, eks ole? Kolonistid ütlemis kõige leebemalt. Kuigi näiteks kaadrisõjaväelane ei ole kolonist, vaid on okupant, teeme selge vahe. Ka nende peredele pakuti tolle aja mõistes inimväärset keskkonda. Ma ei näe selles iseenesest midagi halba, ent nad ei tundnud ju seda, mis on peremehe puhul kõige tähtsam. Nad ei teadnud oma tegelikku valandusi, kiire mis on nende oma? Kas näiteks kooperatiivkorter on sinu või kooperatiivi oma? Jah, aga ma siiski näen selles teatavat positiivset nihet, mis toimus kooperatiivkorteritega seal and hakkas nagu ikkagi võtma kuju ja me teame, kuidas siis 80.-te teisel poolel koos perestroika, aga sellesama operatiivse vormi kaudu ju tegelikult tuli meile tagasi eraettevõtlusnii, et tegelikult see peremehe tunne elas inimestes edasi ja iseasi, kuidas seda propaganda tõlgendas, aga inimesed ikkagi mõtlesid tihtilugu selle peal eelkõige vanem põlvkond. Tammsaareperemehed Tammsaare lamp, peremees, see, kes on maal omanik, kui ka see, kellel on linnas mingi omand, olgu või neljanda köite tõusikud, aga neil on midagi olemas. Ja need tegelased kõik teavad ligikaudu. Kosson krundi piiriti, sääse mõnelam, parem koht ja mõnel on halvem koht. Seal aga praegu lahendamatu probleem kõikidel ei saa, olles samavõrdset pinda mitte ühelgi juhul. Ent seda puhtfilosoofilist poolt pidi Tammsaare kui õigusteaduskonna tudeng väga hästi, tead ma siis seal Rooma õiguse üks aluseid peremehe tunde juriidiline fikseerimine ilma selleta tsiviilõiguste Rooma õigust ikka ei õpi ja Tammsaare haridus, nagu öeldud, on selles punktis väga korralik see, mida ta vaatab. Mis saab peremehe seisusest olukorras, kus keegi poolt Rooma õigust kõige vähematki kuulnud käinud seal, Itaalias. Kas võiks ka öelda nii, et ta teataval määral nagu bet dub selles peremehe seisuses, kui me vaatame tõesti Indrekut, kes lahkub vargamäelt või kui me vaatame ka sedasama Jürkad, kes vaatamata kõigele ei saa ju õndsaks. Teatavas mõttes on sul selgesti õigus. Võib-olla meil on muidugi spekulatsioon pettus Tammsaare asjas asjade arengus selle poolest, et see kõik tuliahvikiirusega peremehe seisuses tekke, tema ärakasutamine tema kehtestamine ka väljaspool sinu enda omandit. Neljanda köite, üks põhiküsimusi. Ent selles pettumise tõsiasjas on kõige keerulisem illustratsioon tegelikult romaan Kõrboja peremees, kus Villu, kellel on õigus omandile, ei taha seda kohta ei taha elada, samal ajal, kui riid sünnib. Ja siis ütleb Kõrboja, anna, et noh, ükskord see õige peremees ikkagi tuleb. Aga kas ta 40. aastal tuli, ajalugu tõestab, et ei tulnud. Kõrboja peremees on jah, selles mõttes huvitav romaan, et pealkirjas on peremees, aga seda peremeest seal lõpuks ei ole. Peremeest otsitakse, aga teda ei leita ja ei taha keegi hakata peremeheks. No oletame nüüd, et mulle antakse minu osa Eesti energiast Varsti saad võib-olla Rafaktsia näol? Mis ma sellega peale hakkan olukorras, kus koduelektroonika on niivõrd keeruline, et meie perel on isiklik elektrik? Väga head asjatundja. Oleme me nimeks on Urmas Küüt ja ta on teinud oma tööd niimoodi, et ma naudin seda, kasvatab juba kama vanemat poega samasuguseks asjatundjaks. Ent mis ma oma aktsiaga peale hakkan, kui ma olen sellesama niinimetatud mõttelise dividendi ulatuses pidama üleval sulast, kes käib mul siis asju parandamas, mille puhul minu mõistus, mis füüsikat ka pisut tunneb, ütleb üles. Mul on tunduvalt arukam anda kõik talle. Sest tema oskab selle varaga ringi käia. Mina oskan vaadata, et mul midagi kõrbema ei läheks. Koduelektroonika ostmine niimoodi, et sa saad järelikult riista juba ainuüksi see on nii suur kunst. Et mul on lihtsam anda küüdi ummile ülesanded, muretse mulle korralik pesu pesemise masin, mida ta siis teeb, kui õppida see kõik ise ära? Sel ajal kui ma pean ETV showa saadet eesti kirjandusest peremeheseisvuse, ajaloo, vaatekoha? Ma tahtsin sulle ainult öelda, et sa pead siis, kui sa selle aktsia ostad endale veel ühe sulase hankimas finantsnõustaja. Tavainimese mõistus ei käi üle. Ütlen ausalt, et kuigi ma olen vanast juristide perekonnast pärit, olen ma korduvalt mõelnud, et mul ei ole oma juristi, mis on viga? Mis on üsna tavaline seal Ameerikas? Igal korralikul inimesel on oma juriste, oma psühhiaater On ka see olemas, need on isegi mitu, on ka sisehaiguste aste mitu. Mul on mõnede tööde peale testi mitu. Ent mis peremees ma siis olen, õieti vajan nii palju abilisi. Ja kas minu vara, mis on kaasomand koos abikaasaga on nii tugev trump, et ma võin igasuguseid asju omale lubada? On tugev trump soodsa konjunktuuri tõttu, aga ega Tammsaare ei õpeta, kuidas käituda parematel aegadel halvematel aegadel, Tammsaare jaoks, selles mõttes on kõik head, ühesugused, täis kannatusi ja õnne võrdlemisi vähe. Ent just selle tõttu seesama bene mehe seisuse läbiv roll ongi oluline, et sa pead olema ka ja iseseisev. Ja tal ei ole ühtegi panna tähele teiste mitte ühtegi peremeest kes laseks kõik põhja tallanud peremehed, kellel on raske ja kellel on arusaamine, et peremehe seisus on vajalik mitte sellest seisukohast, et kes võtab endale mingi vastutuse ja järelikult ka kannatused selle vastutuse täitmise eest vaid kes teab, et see osa on tema ja just nimelt tema päralt. Tamsar on tegelikult ka omandi läbi kirjutaja. Peremees võrdub vastutus, saan ma aru ja sinu järeldusest selle peale peaksime me kõik oma riigi peremeestena ka mõtlema. On ju rahvas kõige kõrgema võimu kandja. Aga kas me seda alati mõistame ja teeme? All küsimus, meil ei ole aega, meil ei ole ja tihtipeale hoolivust nende suhtes, kellel võib tekkida inimlik konflikt, ma mõtlen näiteks kõiki neid kes on meie hooldekodude alalised elanikud. Olemas tasuta hooldekodusid. Kui sa seal juba oled, siis sa enam riiki ei juhi, kes juhib riiki, riiki saab juhtida suhteliselt noorem seltskond. Ma ennist ütlesin, et Tammsaare on alati noore poolt. Ükskõik, mis see noor siis ka väärt on, siis see on tegelikult väga elutark. Mõte. Vasakpoolse mõtteviisiga inimesena Ma küll ütleksin, et need hooldekodudes sünnitavad uut ebaõiglust sellepärast et väga erinev on see vana uurite elu seal vastavalt nende finantside või nendele, kes neid seal üleval peavad. Vanadus võiks ikkagi kõikidel olla ühtmoodi. Ei ole võimalik, kena, ei ole võimalik, ma olen näinud väga vanu patsient ja hooldatavaid seal väga rahulolematu seltskond alati, sest tal puudub kriitilise mõtlemise võime alates hetkest, mil ta sinna tegelikult jõuab. Tulles tagasi selle vanade ja noorte juurde, siis meenub mulle see, kuidas need kaks vana ju lõppude lõpuks selle noore sinna hauda ajasid, ütleme niimoodi, vana Maria Juhan iseloomutu tüübina selle naise nii-öelda tuhvlialusena oli ju lõpuks olid ju lõpuks süüdi selles, miks Kaarel suri. Kaarel teadis, mida tähendab olla peremees, kui sul on vanad majas. See on väga raske õppida ära hoolitsemise inimese eest kelle tujukus on hullem kui see tuhapilv mis on olnud Euroopas tohutu segaduse tekitaja, see võib liikuda kuhu tahes. Võim veel käes, 600 paned, mitte kuskile. Hoolimata sellest, missugune on sinu võim või õieti, millised on lootused sulle, kui võimukandjale. Nii et see ei ole tavaline ämma ja vähi vähe konflikt. Ühtepidi teiseks, see on ikkagi ka seda ei tohi unustada. Taali riigi lõpp ja siin on oluline pöörata tähelepanu ühele puhtvormiliselt asjale. Impeeriumi lõpp oli iseseisvuse sünd, toimuvad Tammsaarel tõesti meeletu kiirusega. Reaalselt sa leiad ka praegu Eesti vabariigi valitsejate hulgas inimesi, kes ütlevad, et me ei ole nõukogude võimust veel sugugi vabanenud. Möödas on 20 aastat või. Seda kulgu mõõta ei saa. Ühel hetkel on sul Maurus, kes ütleb Indrekule, et oleks mina noorem, tuleks kaasa ja annab talle reisiraha. Teatavasti jääb Indrek Maurusele võlgu ülekantud tähenduses. Ja järgmisel hetkel, tõsi küll. Köite on indrek korraga sunnitud arvestama sellega, et ongi peremehe roll juba olemas. Täpselt niisamuti nagu ka katku. Villu alustab ju oma peremehe rolliga ja umbes niimoodi, nagu poleks varasemat rahvustustega midagi muud taolist olnudki. Oled peremees. Ja hakkad tegelema asjaga, mis on tamm seal ka läbiv seal nimelt maaparandus. Võiks veel ühe järelduse teha, et Tammsaare mõtleb ka selle peale, et tema kangelased oleksid oma elu peremehed. See sõnastus isenesest tal puudub, sest ta on demokraat kaja seda mõistet elu peremees, hakati ühel hetkel kahetsema, sest elu peremees seal natukese jõmm käraka. No hoiak katku Villu lõpp, kas see on oma elu peremehetegu? Elust lahkumine ei näita kunagi mitte peremehe võimu vaid näitab alati allajääja võimu. Peremees on siis Tammsaare teoste see persoon, kelle me täna ette võtsime. Kindlasti oleks teisi läbivaid teemasid. Kindlasti me võtsime ühe, sest see võimaldab siduda teoseid mitmest erinevast periood. Võimaldabki siduda ka võib-olla järgmise tähega. Aga enne seda, kui ma küsin, missugune on meie järgmine täht? Ma tuletan meelde, et veel kuni aprillikuu lõpuni. Ootame vastuseid küsimusele, mis puudutas Paul kuusk Vergi aastal 1962 viibis Paul Kuusberg Moskvas punasel väljakul ja fotograaf on tabanud seal hetke mil Paul Kuusbergi Aadu Hindi vahel seisid nende selja taga kaks Eesti kirjandusinimest. Kes need olid, küsime ja kes on neist teise vennapoeg auhinnaraamatukirjastus Varrak välja pannud, see on inglisühe tuntuima ajalooliste romaanide autori tänaseks kahetsusväärselt küll lahkunud seast Peterson, Sytarti salaprotokollid, aga nüüd siis täht. Kaks tähte ennem MM. Selle peale ei oska muud öelda, kui Mihkel Mutt ei ole mutt, aga ei ole Mihkel Mutt, vaid andnud keegi teine, aga kuidagi seotud ka meie tänase teemaarendus. Aitäh, Peeter Olesk. Mart Ummelas oli täna vestluskaaslaseks, kohtume maikuus. Kirjanduse.