Tere päevast, head kuulajad. Täna on 26. aprill, reedel oli jüripäev ja eile oli Markuse päev. Nõnda see aeg meil suve poole veereb. Kaugel see jaanipäevgi enam on? Hommikud on valged, aga veel üsna külmad. Täna hommikul kella kuue paiku oli maa mõnes kohas härmatisest päris hele. Üks pildike elust enesest, mida tahaksin teiega jagada. Täna hommikul nägin, kuidas vanamemm jalutas koerakesega. Koerake seest pani plehku kass, kes hüppas prügikasti peale. Koer polnudki väga häiritud, haukus natuke nagu koerad ikka ja läks edasi. Ja siis juhtus midagi minu jaoks täiesti ootamatut. Vanamemm kummardus, võttis maast kive ja hakkas nendega kassi loopima. Kas jäänud seda muidugi ootama, põgenes kivide eest Ühele aknalauale ja sealt rõdule. Millega kassike vanamemme ära pahandas, ei tea. Jõud käes koerast üle küll, et teda kassist eemale vedada. Aga päris kole oli seda vaadata küll. Eelmises saates toreda reportaažiga esinenud Valdo Pandi tundsid peaaegu kõik meie kuulajad ära. Mõnel ei tulnud küll kohe nimi meelde, aga kõik meenutasid hea sõnaga tema telesarja. Täna 25 aastat tagasi. Valdo Pant alustas oma ajakirjanikutööd raadios. Siin tegi ta peaaegu kõike, mida teha andis paraadi ja laulupeo reportaaže, lugusid töölistesti, akadeemikutest, publitsistikat, mälumänge ja naljasaateid. Valdo Pandilugusid on nauditav kuulata ka praegu. Suur osa neist on tõelised ajakirjanduslikud meistriteosed. Tänan, ei soovi. Laul kõlab Aqsa seifingule. Kvartett rammiks esitab hullian robleedo laulu kell kolm hommikul. Millest tänases saates juttu tuleb? Notar Priidu Pärna tutvustab uut perekonnaseadust, mida uut on hooldusi eskust õiguses. Hans Kaldoja räägib sellest, kuidas saab prillitoosi saates õnnesoove edastada. Näitleja Tõnu Aav räägib oma elulooraamatust ja suveplaanidest. Ajame juttu kauaaegse ajakirjandustöötajal Aili Aasmanniga, tutvustame selle nädala videvikusaates, on arhiivilõike küsimus kuulajatele. Saatejuhid on Ülle Karu ja Tõniste Irel. Stuudios on meil Eesti juristide liidu president, notar Priidu Pärna, kes jätkab juttu uue perekonnaseaduse teemal. Veel täpsemalt on nüüd uues seaduses reguleeritud võrreldes praegu kehtiva 95. aasta seadusega ka vanemateõigused ja kohustused laste osas ja mis meil ju praktikas tekitavad alati probleeme, on need igasugused elatise küsimused ja küsimused, et kui vanemad on lahku läinud, et millised nende õigused siis lapse suhtes praegult reeglina kohus määrab lapse ühe vanema juurde ja teise abikaasa või teise vanemaõigused tegelikult seaduse tasandil suhteliselt reguleerimata. Ehk kui laps jääb ema juurde, et millised on isaõigused siis oma lasta kasvatada temaga kokku saada. Et selles mõttes uus seadus seda palju täpsemalt reguleerib, rõhutab seda vanemat ühist laste kasvatamise õigust ja kohustust, et see on ikkagi nende ühine õigus ja kohustus, mis sest, et nad on lahku kolinud ja vanemad enam koos ei ela, et Nad on ikkagi selle lapsevanemad, nende õigused ja kohustused on reeglina võrdsed, kui kohus ei määra, siis teisiti, et natukese rõhuasetus sind seaduses muutub. Halimentidega on ikka nii elatise ka, et et ega ka praegune süsteem neid ju määrab ja võimaldab määrata, et küsimus on ikkagi nende kättesaamises ja inimeste reaalsus. Majanduslikus olukorras, et ega siin seadusega on midagi väga raske ära teha, et kui näiteks isal ikkagi raha ei ole, et alimente maksta, siis seadusega seda raha talle taskusse ei ei topi, et kuigi mõeldud riiklikust fondist, mis võiks siis selle maksekohustuse enda kanda võtta, kui näiteks isa või ema neid elatissummasid, kas ajutiselt ei, ei maksa, jättis, nõutakse pärast neil tagasi, aga see ei ole nagu perekonnaseaduse teema on praegu olnud ja vajab nagu eraldi riikliku mehhanismi ja eraldi eraldi õigusakti. Ja nagu ma ütlesin, ei samasooliste abielusid ega on nüüd otseselt sellist vabaabielu tõstmist abieluga samale tasandile ei ole selle eelnõuga tehtud, et vabaabielu puhul me jõuame alati selle küsimuseni, et mis hetkest hakkab vabaabielu, et mis hetkest öelda, et kaks inimesed, kes koos elavad, et vot nüüd nende-ga seotud eksvaralised suhted ja pärimisõigus ja, ja kõik on nagu analoogiliselt samade tagajärgedega kui neil, kes on ametlikult paberitele alla kirjutanud, et on see nüüd kuu aega koos elamist kolm kuud koos elamist, aasta koos elamist. Et see ikkagi viib alati selleni, et, et vabaabielus olevad inimesed peaksid ennast kuskile kirja panema, et me oleme nüüd vabaabielus suhtes. Aga vabaabielu registreerimine ongi tegelikult juba ju abielu registreerimine, et tegelikult jõuamegi nullpunkti uuesti tagasi, et ega vabaabielu registreerimine olekski sisuliselt juba abielu registreerimine ja vababilis olevad inimesed saaksid oma suhteid täna reguleerida, eelkõige siin pärimislepinguid tehes ja testamenti sõlmides ja kohtupraktika on tekkinud ikka inimesed, kes ühiselt koos elavad ja näiteks midagi koos soetavad. Et siis neid loetakse nii-öelda seltsingulepingupoolteks. Ja järelikult see nende vara on ikkagi ühisvara, mitte ainult ühe isiku vara, kelle nimel ta seal kinnistusraamatus on. Ehk et seda vabaabielu on hakanud praktika reguleerima ja suunama ja vastu ei olegi seadusandjal vaja igale poole vahele sekkuda. Ja viimane asi, mida ma sellest perekonna seaduses tahaksin välja tuua, on eestkosteküsimused praegult. Perekonnaseaduse järgi on kohalik omavalitsuseestkosteasutus ehk et kui inimene on näiteks puudega, mida nõrgamõistuslik, kui tal on mingi vaimu häire või kui lastele ei ole vanemaid, kes on nende seaduslikud eestkostjad. Et siis katakse kohtus kohaliku omavalitsuse eestkosteasutuseks tsendis asutus, kes neid isikuid esindab siis kõikide tehingute tegemisel. Ja näiteks meil on siin pärimisseadusest rääkinud, et kohalik omavalitsus kui eestkosteasutus annab näiteks alaealised Teie puhul nõusoleku pärandist loobumiseks on erinevaid, asja on ees, koostasime ära mine ja hooldaja määramine. Et kohalik omavalitsus tegeleb ka hooldajate määramisega, hooldajaid määratakse ju vanainimestele ja lastele, et kes nende nii-öelda igapäevase toimetuleku eest peavad seisma. Teine asi on eestkostja määramine, et eestkostja on see, et kes siis võib selle, selle puudega inimese või nõrgamõistusliku, inimese või alaealise lapse eest teha, teha tehinguid, tema varaliste õiguste eest seista ja selleks on siis olnud kohtu poolt määratud kas isik või kohaliku omavalitsus, kui eestkosteasutus. Et uue seaduse järgi tõstetakse eestkosteküsimustes kohtu rolli ehk et keegi peab selle eestkosteasutuse üle ka eestkostja üle järelevalvet teostama, et et see-eestkosteasutuse eestkostja, neid näiteks selle alaealise või selle puudega inimese õigusi ei rikuks. Selleks saab olema siis kohusekohtunik ise. Ehk et uue seaduse järgi hakkab neid nõusolekuid andma siis kohus. Sageli vajavad need otsustused sellist juriidilist kvalifikatsiooni, mida kohaliku omavalitsuse kui eestkosteasutuse tasandil ei pruugi alata tihti olla. Selles mõttes läheb süsteem inimese jaoks ees kosutava jaoks nagu ausamaks ja professionaalsemaks. Aga teisest küljest läheb ta ka keerulisemaks pärimisasjades, kui kui praegult pärandist loobumise avalduse sa said kätte sealt, eks Tallinnas linnaosavalitsuse kaudu siis tulevikus sa pead hakkama pöörduma kohtusse. Aga see tundub nagu selline hirmuäratav perspektiiv, see võtab tohutult aega, aga siin tuleb tegelikult lohutuseks öelda, et et need on nii-öelda sellised lihtmenetlused, et et neid vaadatakse läbi kiiremas korras ja ilma sellist pikka kohtuprotsessi pidamata, nagu me oleme harjunud võib-olla televiisori vahendusel vaatama, et see tegelikult on ikkagi lihtmenetlus ja need asjad peaksid seal käima kiiremalt, et lihtsalt inimestel on selline harjumus arusaam välja kujunenud, et oh, et kohus, et siin kuskil kõrgel kaugele see kõik on kallis ja võtab kaua aega, aga tegelikult on ta ju samasugune asutus nagu kohaliku omavalitsuse asutus, et lihtsalt need arusaamad on selgelt välja kujunenud, kuigi tõenäoliselt jah, see menetlus läheb pikemaks, kui ta praegu on kohalikes omavalitsustes olnud, aga loodetavasti mitte mitte üleliia. Siis ongi kõik praed ja kuhu jääb armastus? Abiellud hakkab notar mulle selgeks tegema, kuidas ma seal lahutada, eks ole, issand. See ei ole, see ei ole seaduse küsimus, et see seaduseväline teema Päevadel on külas Prillitoosi saatejuht Hans Kaldoja Hansu ma kutsusin siia sellepärast, et Ants selgitaks meile veel kord seda meile ja meie kuulajatele. Kuidas on Prillitoosis õnnesoovid. Üks meie kuulaja oli tahtnud Prillitoosi soovi anda ja ta väitis, et tal see ei õnnestunud. Selgita palun siis, kuidas Prillitoosi õnnesoovid käivad. Nüüd on Prillitoosi õnnesoovide saade lausa eraldi. Jah, tere, head kuulajad. Ilmselt see inimene ei olnud lugenud Prillitoosi kodulehte, seal on kõik ülitäpselt kirjas, aga neid inimesi on ka rohkem. Ja ma võtangi praegu endale sellise ülesanded, et lugeda punkt-punktilt kõik need kas saata nii fotod kui ka videot, ma hakkan järjest peale, siis on seal nii õnnitluste edastamise kord. Ma soovitan isegi praegu võib-olla võtta paber ja pliiats endale ette, et kirjutada mõned mõned momendid üles. Nii videoõnnitlustega saab õnnitleda eakaid sünnipäevalapsi 75. 80. 85-ni ja 90. juubelil ja pärast iga üheksakümnendat juubelit igal sünnipäeval õnnitletaksega kuldpulmapaare ning veelgi kauem koos elanud juubelipulmapaar. Võtan kokku videovõite saata juubilarist, kellel täitus 75 80 85 või 90 ja kui on inimene üle 90, võite saata igal aastal video. Ja muide, video teevad endast need inimesed, kes tahavad juubilari tervitada. Siin on mõnikord öeldud, et noh, see inimene on nii kaugele, et ma ei saa temast videot teha. Jätke see meelde. Teie tervitate teda, järelikult teie peate olema selle videopead. Fotoga õnnitlusi edastatakse üksnes väga eakatele sünnipäevalastele alates 90.-st sünnipäevast. Foto. Saate saata juubilarist, kellel täitus 90 või või rohkem. 70 75 sinna ei olnud 90. Ainult video 90 ahvata just üksnes tekstiga saabunud õnnitlusi see tähendab puudub nii video- kui foto Prillitoosi õnnitluste saates ei edastata. Õnnitlused nii video- kui foto peavad jõudma toimetusse hiljemalt 10 päeva enne saadet. Selle jätame meelde. 10 päeva enne saadet, kus ta tahab, et oleks õnnesoov sees. Just kuidas saab edastada õnnitlusi esimene võimalus? Ma muidugi ei ole kindel, et kõigil on kodus interneti kasutamise võimalus, arvuti kasutamise võimalus aga kui ei ole, siis tutvusringkonnas võib-olla keegi aitab video õnnitlusi saate saata Prillitoosi kodulehe kaudu ja vaat nüüd tuleb sõna siit, kui te avate Prillitoosi kodulehe, te näete sedasama lauset video Hinnitlusena Prillitoosi kodule saate, saate siit seal paksud, kohe kirjutatud siit koos fotoga, see tähendab alates 90.-st sünnipäevast Prillitoosi kodulehekülje kaudu saate saata jälle on sõna siit. Nii et noh, see on hästi rasvaselt trükitud, nii et see on väga lihtne. Ja muidugi fotode puhul on parem, kui te saadate fotot ka interneti teel Indriku dial fotosite nagu ei taha sel põhjusel, et mõnikord juhtub, et inimene unustab oma aadressi sinna kirjutamata. See foto jääb lihtsalt tiirlema toimetusse ja me ei saa tagasi saata. Ja võite saata ka tavalise kirjaga aadressil Prillitoos, Gonsiori 27, üks null üks kaks viis Tallinn. See on siis foto saatmine kirja teel ja nagu me juba varem rääkisime, alates 90.-st eluaastast, eks ole. Ja nüüd jätke meelde ka see, et telefoni teel õnnitlusi vastu ei võeta edasi, kõik õnnitlused peavad olema varustatud järgnevaga, kes saadab õnnitlusi, see tähendab õnnitluste saatja andmed, nimi, telefon, ja kui eaka juubilari foto saadetakse postiga, siis ka postiaadress tagasi saata. Nii edasi sünnipäevalapse andmed, see, keda me tervitame ja tema nimi, vanus, sünnikuupäev, elukoht ja saate kuupäev, millal te soovite õnnitust eetrisse. Ma võin saatoni kuu aega varem, eks ole, aga siis ma ütlen, et järgmise kuusel sellel kuupäeval postiga saadetavate õnnitluste puhul ka õnnitlejate loetelu. Ilmselt paljud vaatajad on juba harjunud sellega, et tervitavad Salme, Sulev, Karla Tartust ja nüüd luuletusi ja pikemaid tekste saavad õnnitlejad edastada ainult omatehtud videos. See tähendab, et, Filmib ennast ja loeb siis sinna videosse niimoodi, et oma kaunid luuletusest ainult ja mitte. Ega ta ei ole mõtet saata fotot ja fotoga üks pikk luuletus, see lihtsalt ei satu eetrisse. Ja fotoga õnnitluse puhul loetakse ette juubilari nimi, vanus, kust juubilar on pärit ja kes teda õnnitlevad. Ma arvan, et suur osa vaatajaid on selle vormiga juba juba harjunud ja omaks võtnud. Edasi jätame meelde. Prillitoos on saade. Aga Prillitoosi õnnitlused on üks teine saade, nii et need on kaks erinevat saadet, see ei ole mitte üks. Ja see ei ole nüüd väga kaua teil, see on nüüd. No see on alates sügisest ja edasi Prillitoosi õnnitluste saateaeg on 10 minutit, see tähendab seda, kui mõneks saateks laekub rohkem õnnitlusi, kui saatesse mahub, siis tehakse valik õnnitluste saabumise järjekorra alusel. Nii et kes ees, see mees maksab siin midagi taolist, kuigi me oleme ürita või nad on üritanud kenasti selle asja ära mahutada, sinna Prillitoosi õnnitluste saade ei küsi ju raha, eks ole. Ja Ma arvan küll, et kui te näete veidigi vaeva hea tuttava juubilaril tervitada, siis see ongi kingitus temale. Edasi, mida toimetus tahtis öelda, toimetuse töökoormus ei võimalda anda jooksvat tagasisidet õnnitluste saabumise kohta. Ja õnnitluste saatjaga võetakse ühendust tehniliste probleemide tekkimisel, näiteks video või foto ei ole mingil põhjusel läbi tulnud, lihtsalt seda on ühe korra juhtunud. Siis andmekaitseseadus ei luba jagada saates õnnitletud inimeste andmeid kolmandatele isikutele ja sellepärast palume soovidega toimetuse poole mitte pöörduda. Mida tahaks veel ütelda? Võib-olla paljud arvavad, et, et Prillitoosi saate tegijaid on niimoodi kümneid, et see on suur, suur, tegelikult seal ainult paar inimest ütlesid, töökoormus on kohutavalt suur ja mitmed inimesed on helistanud ja lausa mitmed korrad helistanud ja pahandanud, miks te minuga ei räägi? Aga põhjus on lihtsalt selles, et samal ajal tehakse teie jaoks saadet järgmisi saateid või monteeritakse saadet või kirjutatakse tekste. Seda ei taheta uskuda. Teil sellist vestlustundi kuulajatega ei ole? Kui inimene tahab midagi rääkida, siis paluks enne väga täpselt mõelda läbi, mida te tahate öelda, milline probleem on teil ja kui juhtub, et toimetajal on sel hetkel vaba aega. Loomulikult ta vastab sellele ja üks palve veel. Enamus inimestel on kujunenud välja tööaeg, see lõpeb kusagil viie paiku, eks ole. Nii et helistada paluste töö ajal. Päris hea näide oli siin hiljuti, toimetaja rääkis mulle, kell oli pool kolm öösel, äkki üks helistab ja hüüab kõva häälega selle päeva saates olnud muusikamängu muusika mängu võitja nime. Tuleb välja, et kõige lihtsam on ikka kiri kirjutada, sest seda saab lugeda siis, kui aega on ka saadete toimetajad. Tegijad. Ja muidugi, nii et kaks võimalust siis on, minu meelest see video saatmine on, on hästi huvitav, kui vanaema elab kuskil Eesti teises servas ja siin lapsed ja lapselapsed oma häälega saadavatele tervitusi. Kui kaua nüüd siis veel Prillitoosi õnnesoovid kestavatel sel hooajal. Millal viimane saade on? Ma arvan, et mai lõbusa viimane saade, me teeme praegu just viimaseid saateid. Ja sügise läheb edasi, see väike, aga töökas kollektiiv töötab, töötab edasi suve läbi, teha sügiseks teile head inimesed, uusi lugusid. Aitäh Anscalduja, palun. Ööl vastu möödunud neljapäeva suri Tartu Maarjamõisa kliinikumi südamekliinikus muusik ja helilooja Heldur Jõgioja. Selle aasta septembris oleks Heldur Jõgioja saanud 70 nelja-aastaseks. Oma pika ja viljaka muusikutee jooksul on ta loonud ligi 300 laulu ja 1000 laulu teksti. Heldur Jõgioja ansambel suveniir oli üks populaarsemaid ja armastatumaid kollektiive igas Eestimaa nurgas. Mängime nüüd Heldur Jõgioja kõige populaarsema laulu väike aed ja siinkohal on tegemist originaal ehk kõige esimese versiooniga, mis raadiosse tuli ja mida ka väga palju soovikontsertidest mängiti. Hiljem on seda laulnud Olev Vestmann, Heli Lääts, Voldemar Kuslap ja ka paljud teised kõlab Heldur Jõgioja. Väike-aed esitab ansambel. Suveniir. Solistid on helikoppel ja leane loog. Lao. Jaa. Oleme kahest päevade saates ajanud juttu Tõnu haavaga, aga midagi olulist veel rääkimata. Mis siin nüüd ootab siis siin, kevadel ja suvel ees ma saan arutöid ja tegemisi on sul piisavalt? Oi, seda hoopis, ma tahtsin küsida, kuidas läheb sinu raamatuga? Ma tean, et sa kirjutad raamatut hoolega. No ja ma seda siin praegu Virumaaga lobisen, lobisen, märkan kogu aeg, et ma tsiteerin peastuma pandud lugu ja see ei ole põrmugi aus minu enda suhtes. Ja lugejate suhtes samuti. Aitäh. Mul ei tule meelde, kõik need naljad, mis seal raamatus on, seal on ikka naljakas, nalja on, vähemalt mulle endale tundus ikka mitu kohta päris naljakas, kui ma teda terve möödunud suve omaette vaikselt toksisin. Läptopi, mis on üks väga halb kirjutusvahend, seal võib olla niimoodi, et kirjutad 10 lehekülge ära, järgmisel hommikul seda ei ole. Oled küll kõik seibid ilusasti paika pannud ja nii nagu on nõutud, ega ju kõik nupud ei lähe omavahel kokku kui ja otsast peale, no ja, ja siis mälu järgi taastad selle ja ja kohati tundub isegi, et on ja et läks õhku, sest siis tuleb võib-olla isegi veel rohkem meelde ärida siis raamat valmis? No mis ta valmis on, ta nagu Tallinna linn, mis ei saagi valmis, tahaks kogu aeg teda ikka parandada ja, ja teistmoodi teha ja juurde ja ära võtta. See on muidugi tore, et sa ise kirjutad. Ma ei tee ennast küll väga tähtsaks, aga ma olen sind vähemalt ma tean kolm korda utsitanud, et sa ikka kirjutaksid raamatu oma elust, mäletad, mitu korda mõtlesin, et ei hakka kirjutama. Küll, aga mulle tundus see niivõrd ebareaalne ja rumala. Me teame, milliseid toredatest inimestest kui mõttetuid raamatuid on praegu tehtud, nii et selles mõttes ikka inimene peab ise oma asja käsile võtma. Seal on küll jah, see moment, et kirjutaja on juba esimene filter, kes laseb oma peast läbi äsja kuuldud intervjueeritava lause ja mõtleb Aasson jama. Seda ma ei. Mis siin siis äratab ta siis on tegemist? Mitte nii palju enam ei ole selles generatsioonis ei ole mingeid erilisi rolle siin teatris mängida ning seal alles olime partis, käisin sind vaatamas. Nojaa, see oli tore ja suvel ka midagi sul. No Roman Baskin on nagu Bakrondidest Sammelsed muumi, näidendid, ring, nüüd nagu peaksid hakkama, proovid peale. Ta helistas mulle ka just toredasti, ma olin Sydneys ja hakkas rääkima, ma ütlesin, et ma näen Sydneyst, hoiujutasime rääkinud Tallinnas. Mõlemale poolele. Jõle kallis, see telefonikõne maakera teisel poolel. Austraalia päris peen on noh, peaaegu täpselt teisel pool maakera, kus Uus-Meremaal on üks koht, mis on kohe täpselt eestiga nooli läbi pista ja läbi maakera, kus sees pidi olema veel. Võib-olla peakski teinekord proovima seda noos pidi minna, just just kus see toimub, soneti mäng, see toimub botaanikaaias minut aega, vähemalt nii oli viimane jutt. Suvel askeldavad koduaias, sulle kingiti taimi, nagu ma aru saan. No ja muidugi ja need tuleb välja otsima minna laadale. Aga sa oled niuke taime inimene, muidu ei meeldib sul niimoodi istutada, hoolitseda taimed. See ei loe eriti kaks, samad ei ole, see ei ole, ei ole. Ostad turul seisu ära, kui ma olin kaheksandas klassis, käisime noorte naturalistide jaamas, kus nähti ära meie kohusetundlikkus ja pandi meid terveks ööks rohima. Ilma rahata. Paljud käisid Said rohimisega õppimise eest. Meie tegime lihtsalt, ma ei tea, miks. Tegime seal suve läbi tööd ja seepärast ei meeldi, mis sa siis suvel teed, mis sulle meeldib suvel teha? Ujun meres ning jõe, see kolm kuud vahetpidamata. Sõidan jalgratta taga. Püüan majakest soojustada tõmble, mingi maja on suur kahekordne maja ise ehitasid. No siis on selge, et sul on palju tegemist sisemist kolleaa. Mis sina teed, suvel? Ei uju, mina ei oska ujuda näitega, õpi ära. Oleks vist võib olla sattunud laevaõnnetusse ja kulub marjaks ära. Kas me seda räägime? Päevade saates mängisime me arhiivilindilt ühte ärni monoloogi, Juhan Smuuli oma saared, Juhan Smuuli, Muhu monolooge ka päris palju lugenud. Tõesti olen, olid väga mõnusad, eks ole, seal on väga palju ja ma olen kolmel suvel neid üle Eesti kontsertlavade peal, et ei kandnud üks kord meeskvartetiga RAM üks muidugi hiigla ammu Lõuna-Eestis eriti just oli terve teine pool praktiliselt see ärni monoloog suvitajad siis ei olnud filmi veel ilmunud ja seda filmi siin me oleme praegu teda paaril korral ettekannet, siis ma sain kohe lugedes aru, et inimestel tuleb film meelde ja enam ootamatut situatsioonikoomika ei teki. Aga siis ei olnud veel tuttav see monoloog kellelegi ja siis oli teda jälle mõnus ette kanda. Miks mõned naerutavad, miks mõned ei oska naerutada, kus sina said selle naerutamis omadused. Ma ei tea, ma ei tea, eks ma olen ilmselt teda ise otsinud ja välja töötada püüdnud, sest et mul on meeles, kui ma esimesel kursusel Vello Rummo lavakõne lugemistunnis raamatust midagi ette lugesin, siis ma nii kohutavalt kiirustasin ja kogelesin ja see on jumala tõsi. Me eputasin praegu ja mul oli väga raske oli rääkimisega ma tollal unistasin küll raadio tik. Ta võiks saada ja matkesin raadio diktoreid ja püüdsin kõigepealt ennast rahulikuks sundida ja rääkida, nii et peale minu keegi teine ka veel sellest aru saaks. Aga selle humoreski ettekandmisega ma olen tõsist vaeva näinud. Ja mul oli väga suureks eeskujuks vene keeles küll aga Arkadi Raikin. Väga palju olen ma temalt õppinud sinus endas pidise ikka olemas olema. No küll ta on nii nagu huumorimeel ühes inimeses on, teises teda lihtsalt ei ole kuigi huumorimeel ja naljalugude ettekandmine ei ole alati üks ja see sama asi. Siin võib jõle pikalt targutada, aga selleks on vaja eraldi saateaega. Ööpäeva sulle endale. Püüad nalja kuulata ja head nalja lugeda. Ja vaadata telekast näiteks, kas meil on praegu head nalja, selle üle võib ka tükk aega arutada, et omal ajal olid nagu ka meie mõned kuulajad ütlevad, et omal ajal olid paremad naljad. Nojah, neile tuleb öelda, et omal ajal te olite lihtsalt ise nooremana. Tundus palju asju ilusam. Ei loomulikult inimesel on õigus nende jaoks meie üldse kogu seda tööd teemegi ja nii nagu inimesed ütlevad, nii on ja jääb ja ei kuulu edasikaebamisele. Inimestele on see õigus alati öelda. Mida nad näitlejalt ootavad? Ma tänan, Tõnu Aav, tore oli vestelda ja mida sulle peaks soovima? Jõudu ja tervist ja teda kindlasti, et tööd jätkuks ja puhata saaks kenasti. Nojah, ma ei tea, see nüüd päris uue teema algatamine, aga see tööd jätkuks see nagunii suure töökoormuse peale, nagu mul selle 50 aastaga on olnud. Ma ei ütlekski, et mõni väga janune eksin selle järele enam sest on paratamatult nii imelik, kui see ka ei tundu. Sellised suurepärased näitlejad nagu Jüri Järvet ja Ants Eskola tunnistanud oma teatritöö lõpuaastatel, et et ma olen kodus ja ma tean, et mul on õhtul etendus ja ma ei taha minna enam siin. Kas sul on ka tunne? Mõne etenduse puhul, on, loomulikult, on ka neid etendusi, mida ma väga hea meelega läheksin mängima, aga see tüdimus selles ametis nii nagu ma usun, igas ametis on väga kerge tulema. Ja järgmisel aastal tähistame seda, et sa oled 50 aastat töötanud Eesti Draamateatris. Jah, see on küll ju ilus ümmargune härra, ilus aitäh sulle ka. Tore on tulla oma hea kolleegi juurde, kes töötab siinsamas raadiomajas. Lailjazmann, tänane päevade külaline. Laili kaua sa oled töötanud raadiomajas? Nüüd saab juba üle 20 aasta 87.-st aastast tulin sinna juba pensionärina, nii et. Et kaugelt üle keskeast juba ma võin öelda, seda siin meie kuulata, tere ka ja kindlasti kuulsite juba ka ise ta tegemist erakordselt rõõmsameelse ja energilise inimesega. Alaili puhul olen alati mõelnud, et kus tema võtab selle jõu energia ja selle erilise rõõmsameelsuse, kas sa oled kogu aeg selline rõõmsa väelanud? Laili räägivad jah, et et ikka ikka naerutuju on ikka olnud, kui noh, igal inimesel on ju ka omad mured ja aga Ma püüan alati suruda maha võib-olla niisugune tusatuju ja tervitada inimesi lihtsalt naerutujuliselt. Ja eks minu elukutse võib-olla On ka kaasa aidanud sellele, et ma mul tuleb tuli ja praegu muidugi suhelda tihti väga paljude inimeste ja nimelt kogu minu elu. Võib öelda, on olnud üks suur ajakirjandus. Mina alustasin pärast Tartu Ülikooli oma, räägime, kuidas õppisid ülikoolis ajalugu ja keeleteadust. Tulin tööle, laske sädemeid toimetusse ja seal mina olin algul kirjanduslik kaastööline, väga palju kirjutasin olukirjeldusi väga palju, suhtlesin lastega leemsete, väikeste inimeste ja noh, siis käisin läbi kõik osakonnad. Siis olid toimetaja kohusetäitja ja kui moodustati toimetuses vastutava sekretäri koht ja kuna tundsin huviga lehe kujunduse vastu siis ma töötasingi vastutava sekretärina ja kole öelda küll. Aga veerand sajandit sai täis 25 aastat. Hästi toredasti kirjutanud Juhan Saar oma mälestustes, kuidas sädeme toimetuses oli üks tore rõõmsameelne neiu Laili kuukeste? Jah, tõepoolest oli nii, Juhan Saarega olid väga toredad, tööaastat koos. No seal ei ole üldse palju huvitavaid inimesi, oijah seal oli Heino Väli oli ja ja siis Ilmi Kolla oli äärmiselt huvitav inimene, väga sümpaatne, väga tore. Tema luuletused on ka haruldase, teatas ta suri väga noorelt, jah, tal oli kahjus kopsud isikus. Aga mälestused temast on tõesti väga head. Pärast seda oli niisugune mõte, et vast aitab ka. Ja siis ma läksin Eesti telegraafi agentuuri etesse, seal kulus ka aastaid ja pensionärina juba mõtlesin, et noh, muudan veel oma töökohta ja kuna ma siis olin pensionär ja oli sel juhul, kui töötav pensionär tahtis, et tal oleks säilinud töötasuga koos pension tuli liida tööliskategooria kohta ja Eesti raadios tookordses, nüüd siis rahvusringhäälingus oli tookord tellitajaid, pysti koht, mis oli tööliskategooria. Vot olid sellised ajad ja meie vanemad kuulajad seda tervad, aga noortel on raske uskuda, et tuli leida just nimelt töölise kiust ja, ja kuna mina toimetuses töötades omandasin masinaid kirjaoskuse vaata iialgi ju ei tea, milline oskus tuleb kasuks ja vanemas eas tõesti masinaid ei oskus, tuli teeta epistina kasuks, siis koht likvideeriti ja asusin tööle masinakirjabüroos ja siis tuli suur minu jaoks hästi tore rõõmus sündmus, tulid arvutid tekstitöötlusesse ja kuna mina üldse tehnikaalade vastu autoasjandus ja fotoasendus ja tundsin tohutut huvi, siis ma asusin rõõmuga teksti töötlema arvutiga ja mõtlesin, et kui juba siis põhjalikult, muretsesin arvutiõpikuid ja ja uurisin ja puurisin, et ikkagi noh, olla kodus Excelit nii välja ja ta praegu kaugelt üle kestia. Nüüd juba muidugi, et töövõtulepingu alusel libistan ma edasi arvutiga ikkagi jätkub natukene jälle Jutasid teha ja kuuldemängusid, nii et tunnen sellest tööst väga suurt rõõmu. Nii et võib öelda, et ka pensioni eas inimene võib tegelikult õppida selgeks, seda arvutit ei maksa karta, sina ütled oma täiesti vabalt, see on suur rõõm ja nauding. Nii et mina arvan, et see algoskus näiteks kas või kirja kirjutada, see ei ole mingi keeruline, tuleks süveneda lihtsalt. Lisaks tööle oled sa väga aktiivne inimene, nagu ma tean, sa sõidad näiteks autoga ringi nagu me ütleme üle keskea ei tähenda seda, et inimene ei võiks sõita. Siis on sul, eks ole, hästi vahva huvi, sa tegeled koertega, räägin koertest midagi, mis ajasse koerte vastu huvi tunned ja mida sa nendega teed, vaat kui nad peab ütlema, on see liikumapanev jõud. Koos ajakirjanduse algusega sai alguse ka minu huvikoeraspordi vastu, kui nii võib öelda, tookord oli niisugune organisatsioon nagu alma v ja seal oli teenistuskoertekasvatajate klubi ja mina käisin ühel näitusel, kui ma nägin neid arukaid loomi seal tegutsemas seal staadionil siis oli mul kindel otsus, et mina muretsen endale kindlasti saksa lambakoer ja Moskvast, tol ajal oli võimalik saada, siis oli Ida-Euroopa lamba- või see on üks saksa lambakoera tööl. Tuli mulle vagunisaatjaga torem müttakas ja see sai nimeks Rommi ja selle ma kasvatasin, dresseerisin nii välja, et ta oli klubi üks tugevamaid jälituskoeri ja, ja kurjategija kinnipidajad, niidiski, miilitsatöötajad kasutasid paaril korral minu abi koos minu koeraga. Anvar juures oli teenistuskoertekool. Siis ma olin rühmade juhte, ise võtsin endale rühmiga kasvatamiseks ja kogu minu elu on olnud tihedalt seotud just nimelt teenistuskoerte väljaõpetamise ja kasvatamisega. Ja praegu ka nüüd ma käin oma noorima koeraga kolmeaastasel saksa töölini koeraga niinimetatud hiiul. Seal meil on rühm, tore tegutsejad, kõik minust natukene nooremad. Aga ma unustan, anna andeks, kogu selle jama, mis siin ümberringi asuda, igasugused asjad, jookseme, tegutseme seal hiiul ringide all, hindame seda mändi vaigulõhnalist õhku kopsudesse ja liigume, hüppame ja tegutseme. Ja vot ma tunnen lihtsalt, et ma saan sellest elujõudu, tohutut elujõudu. No näete, mina pidin ise küsima, et kas see sind ära ei väsita, koeraga joosta, koeraga tegeleda? Ei. Ja ma isegi imestan, et ma nagu ei tunnegi nagu jalgu enda all, et kui ma seal pärast noorematega koos seal jooksen ja, ja tegutsen ja isegi hüppame seal ja nii, et, et ma tõesti ei liialda, ma olen sellest saanud, et väga palju energiat ja jõudu, mis sinu päevadesse veel mahub. Minu päevadesse kindlasti mahub. See, et ma tahan olla kursis poliitiliste sündmuste, vaatad kõiki uudiseid, loed lehti, raudselt raudselt kõiki uudiseid ja laupäeviti ma kuulan rahade rahva teenreid ja pühapäeviti raadio kahes on see olukorrast Eestis ja, ja, ja kindlasti ma loen lehti siis televiisorist mul taevakanalid seal ka olen kursis, uurin neid saksa kanaleid seal ja CNNi ja ühesõnaga. Ma tahan olla sündmuste keskel, kuidas see mulle alati? Seda muidugi muidugi lugemiseks ütleme, raamatute lugemiseks jääb vähe aega, vaatan seal uudiskirjandust ja püüan, ühesõnaga eluga, kas käia nii palju kui antud on? Ega ju midagi teha pole, iga inimene saab ju aasta vanemaks ja, ja kätt ette panna ei saa. Aga mida ma sunnin ennast tegema seal suhtuma optimistlikult ütles retsept, mul on õudselt raske, midagi on läinud kehvasti, no mina siste jah, aga ma püüan sellele mitte mõelda. Ma püüan mitte mõelda sellele, sest tõepoolest on ju muresid ka ja mul on ju õunad, üks mees, üks poeg, taks pojapoeg ja üks lapselapselapselast, tore tüdruk ja noh, ikka mõni võib haigeks jääda või nii. Ja ma püüan lihtsalt mitte süvendada endas seda muremõtteid. Ja kui ma näen hommikul, kui ma lähen jooksma oma neljajalgsete k lastega ja kui tuleb mõni tuttav vastu, siis ma ütlen, vean näo naerule, ütlen tere hommikut, vaatan, et tema ütleb ka naeratama, ühesõnaga et ma püüan, ma püüa, kuidas alati nüüd õnnestub, muidu sinul on kogu aeg õnnestunud ja siis on tohutu mõnuga autoga sõita, vat auton mul igav päev kogu selle eluaja jooksul, milles autoga sõitma õppisid, 54. aastal ma andsin, tegid eksamid, nii et sa oled autoga sõitnud lausa mitukümmend aastat, mitukümmend no kõvasti. Kusjuures tookord, mis on muide imelik oli ka liikluseksamil oli vajalik remondioskus, nii et ma võin auto alla. Ei lähe. Siin on ikka juba mitme inimese jagu sinu oskusi. Ei no mis ma ikka oskan, Photoasjandus on mind alati huvitanud. Siis kui olid ju veel need vanad Smeena fotoaparaadid ja, ja komsomoli eksid ja värgid, siis said ka korralikke pilte. Täitsa korralikke pilte. Nüüd on samsungi ja, ja värgid ja no nüüd muidugi digikaamerad ja, ja mida sa pildistad? Mulle meeldib pildistada loomi. Loomade pildistamine muidugi on omaette kunst. Vaat loomad ja loodus, see on alati huvitanud, kuna abikaasa oli omal ajal rahva hääles oli fotokorrespondent ka olnud, siis nähtavasti see huvi on ka sealt võib-olla kabelit. No muusika vastu, mul on tohutu huvi, olen klaverit õppinud, noh muidugi, nii et akordioni võin tõmmata ka, kui vaja, noh ja et seltskonnas hätta, võib-olla ei jää Laul minema, mind on huvitanud, näete, nailigima võime harrastustest rääkida, ma arvan, tundide viisi, aga minu meelest sina oled üks tüüpiline, tõestas, et inimene peab ise tegema, kõike ei saa istuda ja oodata, eks ole, gei meie juurde, et ei, ei, muidugi tervist, kui on ja ega keegi ei tea ju, mismoodi see elu läheb ja aga kui ma nüüd tagasi vaatan, siis ma mõtlen, et tõesti, kuhu, kuhu see aeg on kadunud ja ta, et ta on nii kiiresti läinud ja nähtavasti see tegutsemine on ka kiirele kulgemisele kaasa aidanud, aga sellest tore lause. Aitäh sulle, Laili ja palju jõudu. Muud ei ole vist soovida jõudu ja tervist. Vaat seda on küll vaja. Jõudu ja tervist ja naerutuju. Lootus, mis pilvi on, ta? Kui siis no raskel hetkel tarka Ning siis saab Jaagima järka. Et õnne poole päikse Ja kui sa võid end käsutada, on. Siiski naeratada. Sest igavesti sul truu Kui sa võid ennast käsutada siiski naeratada. Sest igavesti sul Seekord kutsub ajalehte videvik oma lugeja kõigepealt Haabersti sotsiaalkeskusesse kus ajakirjanik Imbi Elletski vestles keskuse juhataja Gennadi vihmanniga. Aga juttu ei tule seekord mitte üksnes keskuses, alatasa korraldatavate sisukatest üritustest eakatele vaid ka Haabersti sotsiaalkeskuse pingutustest töötute kaasamiseks aktiivsesse ellu. Saaremaa Venice enda naaber on intervjueerinud Muhu vallavalitsuse sotsiaaltöötaja Triin valku. Usutluses selgub, et masu põle Muhu maastki mööda läinud kuid sealsed inimesed, sealhulgas eakadki, on säilitanud loova rahulolematuse ja loodavad edaspidisest elust ikka head. Muhus jätkub sotsiaalkeskuse ehitamine ning hoolde kodugi kolib mõne aja pärast uutesse ruumidesse. Videvikuks kohaselt ei lähe, seekord nägi lehenumber mööda eakate kultuurielust. Tänu paljude nooremate arvukate eakamate harrastusnäitlejate ja näitejuhtide pühendumusele on jõhvis tänini elus nüüdseks juba 115 aasta vanune näitemängutraditsioon. Lääne-Virumaa nelja linna, Kunda, Tamsalu, Tapa ja Rakvere pensionäride ühistest ettevõtmistest vestab Hille Fjodor ava. Haapsalu ajakirjanik Ülo sain aga teeb lähemalt juttu sisukas tegevusest Haapsalu sotsiaalmajas. Ajakirjanik Ants Tamme juhtkiri kannab pealkirja ajaloost oleks õppida. Kirjutis on ajendatud äsjasest NATO välisministrite kohtumisest Tallinnas ning selle autor väidab, et relva jõul pole aastasadade vältel välissekkujal Afganistanis pustudel oma tahet peale suruda õnnestunud. Ja vaevalt see läheb korda ka praegu kestvas pikaleveninud relvakonfliktis. Mõistagi kuuluvad videviku juurde ka tohtrite aednike ning toitumisspetsialistide nõuanded. Tänane loodusõhtu rahvusraamatukogus kannab pealkirja vahetud muljed Islandilt ning maailmamäed. Esinevad Hanno singel ja Jaan Künnap. Kitarrimuusikaga saadab neid Mart Soo. Algus on nagu ikka. Täna kell 18 rahvusraamatukogus. Meie saade hakkab lõpule jõudma pärast saadet alates kella viiest saate meile tunni aja jooksul helistada ja vastata raadiomängu küsimusele. Lubage esitada küsimusi meie saate külalistele või lihtsalt avaldada arvamust. Telefon on 611 42 66. Tänase saate tegid Maristamba Ülle Karu ja Tõniste Irel. Ja nüüd meie tänane küsimus, kuulete türgi kirjanikku, Nazinhigmettiminejatuuri tahaksin sooja saada. Küsime, kes esitab. Tahaksin sooja saada. Ma tahaks nii väga sooja saada, istuda kodu lävele, mille kivid on palav, päike kuumaks kütnud. Toetada selge vastu sooja, seinapööratuna laupa päikese poole. Sulgeda laud, jääda niimoodi istuma, soojendada end tundide kaupa kogu ihu ja hingega end liigutamata, tajuda sooja igava puuriga, iga rakuga, igavene piisaga ja raugeda niimoodi paigale. Uidaku siis mu näol nagu liblikas lambil väike päikeselaik peeglist, mis helgib üleaedse naabrimehe tillukesed tütre peos. Ja naer, kui laps laginal, kui Makerimpsutan nägu märgulaginal, otsigu värske külma veejuga, mis volinal voolab avatud garanist lätte valgele marmorele. Tahaksin peesitada, imetledes suletud laugude hämaruses punaste, roheliste kollaste värvilaikude pimestavat sära. Nii tahaksin ma sooja saada.