Hingamise päeval. Tere õhtust, anamas raadiokuulaja. Täna on küsija rollis eelmise saate piinatav Ivo Linna ja mul on äärmiselt hea meel, et minu küsitletav on täna üks kaunis tütarlaps, kelle karjääri algust ma olen pealt näinud. Seda juhtub harva. Ja tere õhtust, Marju Länik. Tere õhtust. Nagu sa näed, ei ole mul paberit kümnete küsimustega, ma isegi mõtlesin, et kas ma hakkan midagi välja nuputama ja mõtlema, palju mina sinu karjäärist seal, niipalju kui kogu eesti rahvas, ma arvan, aga alustaks võib-olla sellest, mina ei tea. Ja see oli ka esimene küsimus, mille Anna Levandi Mullerites, räägi oma lapsepõlvest, räägi oma lapse kodust, räägi sellest maanurgast, kus sa oled sündinud-kasvanud. Räägin oma lähedastest, räägi oma perest, räägi oma kassidest-koertest, mine Kanadast. Et alustame täiesti algusest peale, võib-olla seda paljud ei tea ja ja sinu taustaks on see kindlasti huvitav teada kõikidele. No endal on kahtlemata niisugune tunne, et sellest on räägitud lõpmatult palju ja kogu jutt tundub endale võib-olla kordamisena, aga ma üritan, ma olen sündinud Lõuna-Eesti ja üles kasvanud väga ilusas kohas, mille nimi on Otepää mida me tunneme juba väga kaua aega talispordi ja, ja samas siis ka kuurordikeskusena ja viimastel aastatel ka muusika keskse linnana tänu sellele, et seal tehakse piitsipaatiasid juba varsti vist kuus aastat, ma olen pärit viielapselisest perekonnast, mul on kolm vanemat venda hetkel, siis mul on veel ainult kaks vanemat venda ja üks õde. Ma olen perest kõige noorem. Ja vahel ma olen mõelnud, et see on ühest küljest hea, et ma olen kõige noorem, teisest küljest, et ei ole alati võib-olla ka lapsena olnud hea olla kõige väiksem teadlased, suured on väikeste vastu, tead küll, millised. Ma olen ka kõige noorem saatusel tuttav. Aga mis meid ühendas, meid ühendas see, et meile kõikidele meeldis laulda ja me kõik õppisime selgeks akordionimängu peres, noh sealkandis oli, olid kodudes tavaliselt akordionid, mitte klaverid. Kas või Saaremaal, nii. No Saaremaal oli, oli ka ikka akordion olisi põhipill, sest et klaveri jaoks jätkunud ilmselt raha ja kordan siis niisuguse rahvapeo või või ka sünnipäeva, milline ta asendamatu tegelikult. Jah, Lõuna-Eestis oli millegipärast oli akordion ja saksa keel. Et meie pere, lapsed koolis õppisid ka kõik saksa keelt, inglise keel, mis on meil oma tööd ju nii vajalik, see on tulnud alles hiljem omandada, oli sul õnnelik lapsepõlv? Meie pere vanemad lapsed on ju vahetult pärastsõjaaegsed lapsed. Ja eks puudutas ju mind ennastki tegelikult niiet et ma olen alati tagantjärgi imetlenud oma oma vanemaid ja ennekõike tähendab oma ema, kuidas tema suutis meid, et kõiki sünnitada-kasvatada teha, seda tööd koolitada ja meile kõigile teha, teha süüa ja õmmelda riideid ja ja saata kooli ja olla selle kõige juures veel hea ja armas ja ilus, täiesti ime. Suuremalt tegelased. Kuna meil oli peres palju lapsi, siis ema mul eriti väga palju tööl ei saagi käia. Sest ma ei ole seda vist eriti palju rääkinud, et tegelikult mul on 200 veel väiksena surnud ja põhiline tööl käia, oli isa, tema töötas Otepää autoremonditehas. See oli põhiline tööandja autodel. Vaata see teha, sa käisid Otepääl läbi terve keskkooli ja, ja selge on see, et kusagilt sa pidid ju saama selle tõuke mis on viinud sind sellele teele, kus sa praegu kõnnid juba aastakümneid, eks ole. Kus see muusika siis päritan kummalt vanemalt või kes sind mõjutas? Nad olid mõlemad musikaalsed, nad mõlemad pidasid väga hästi viise, laulsid väga ilusate kõlavate häältega ja isa olla mänginud ka kannelt, mida mina küll kunagi ei näinud. Ei saa nüüd surnud juba varsti 15 aastat ja ema suri möödunud aasta jõulude ajal. Meil on kõik viisipidaja rahvas on kogu aeg olnud, et et ma ei tea, kust see pärit on. Kui ma esimesse klassi läksin, siis kuueaastaselt ma läksin kooli ja siis ma mäletan, et ma juba juba siis laulsin armooniumi saatel Niukest laulad kass, kes kõnnib omapead ja see on mul meeles ja nii nii kuidas ma kasvasin, ma kogu aeg laulsin, olid need siis väiksed ansamblid või siis juba lastekoor või oli see siis kammerkoor või oli see mingi tütarlaste ansambel või oli see siis juba koolibänd või, või siis juba klubi juures tütarlaste ansambel või naisansambel või, või mida iganes. Loomulikult riburadapidi hakkasin üksi laulma sol laule juba maast madalast. Millal see oli, tähendab, ütleme, kui sa, kui sa läksid ikkagi esimest korda, ma ei tea, kas värinal või suure publiku ette, teil esineb Marju Länik solist selle selle saatel või millal? Klassis oli, seda ma mäletan täiesti kindlalt, oli üks selline koolipidu, no kevadpidu oli roheliste värskete kaskedega oli see saal ehitud ja mina laulsin kass, kes kõndis omapead. Mul on see meeles, siis juba seitsmeaastane. Ja kuna ma olin niisugune väga aktiivne ja ilmselt ka julge ja palju jõudsin, mind lükati alati esinema. Ega teised võtsid seda ilmselt kui pääseteed, mõni pääsesime esinemisest koolis olid kohustuslikud, esinemised ka sunniti, kes ei tahtnud, see elas seda kindlasti vägagi üle ja võttis südamesse, aga. Ei, mina ei mäleta midagi sunniviisilist? Ei seda. Siis saabus aastal 75. Ja sissejuhatuseks ma räägin nii palju, et kui siis mõni aeg enne, kui toimus eesti kultuuridega, vaat Ukrainas siis ansambel, mis töötas Ülarmoonia juures, vana Toomas arve, kaugele selle juhte, seal oli terve suur hulk igasuguseid artiste seal laulis. Siis vahetasin uued koorilaulud tüdrukud, üks nendest oli Marju Länik, teine Marika Saarna Siimann. Praegu. Ja kas sa tead, et mul on sellest ajast juba palju pilte, otsisin nad välja, mul kaasa. Suurepärane rahva. Kuidas sa jõudsid, sina, sa lõpetasid Otepääl keskkooli ära siis pidi sul ja mingisugune soovik olema, mida, mida edasi teed? Mina olin ka elukeskkooli viimase klassi all Tartu Ülikoolis pool aastat saksa keel ettevalmistuskursustel hoopis iga pühapäeva vestlesime seal auditooriumis, kuulasin saksa keele loenguid ja ja olin kindel, et ma lähen saksa keelt õppima, sest see oli mul väga tugev aine, aga südamesopis mul oli tegelikult juba mingisugune lootus hakata tegelema muusikaga või, või, või teatriga. Ma mäletan, kui ma kirjutasin kaheksanda klassi lõpukirjandit, kelleks tahan saada, siis see mul alles kammida. Siis ma unistasin ikkagi saada lauljaks või näitlejaks ja mul oli selline lause seal, et võib-olla minu unistus kas või mingil määral täitub kuhjaga EDI kuhjaga täitnud. Seda muidugi ei osanud oodata. Aga kõik läks kuidagi iseenesest, kuidas me sinna filharmooniasse sattusin, selleni aitäh, ma tegin nagu kooli lõpuklassides juba kõvasti bändi ja minuga ühes klassis õppisin Fjodor Koltsinges sportlasena käis palju välismaale, teie hästi palju plaate kaasa ja kõik tolle aja menubändide muusika oli meil tänu tänu edela oli oli meil kättesaadav. Ta tegi ise bändiga ja siis olid hirmsad, hirmus popid olid kriidentsid ja võib-olla Fedja eeskujul kasvaski välja ja temaga koos ja kasvas välja juba selline koolibänd ja siis juba ka Otepää kultuurimaja juures, mis praegu siis on teatrimaja või ma ei teagi, kuidas teda praegu nimetatakse, oli juba mitu aastat bändi tehtud ja, ja keskkooli lõpueksamid olid käes ja laulsin seal püharve lauluväljakul suure jaanitule ajal. Ja tulid juurde Vello marken ja Marika Tuus. Tead neid inimesi väga hästi. Ja nemad panid mulle silma peale. Ja seesama vanad Toomase vanad Moose kandid otsis endale uusi uusi lauljaid, uusi uusi nägusid otsis õieti trio, nagu otsis uusi liikmeid ja Nad panid kirja ja varsti tuli mulle Tallinnast kutse sellele sellele konkursile sinna vana tooma. Moosegantidesse muidugi järgnesin sellele kutsele kohe see oli kool lõppes kuskil juuni lõpus, aga aga see konkurss oli juba kas juuli lõpp, augusti algus ja ja ma mäletan, et ma istusin seal Estonia selles pargis, kus praegu on Tammsaare monument juba palju aastaid ma istusin selle manni närveerisin, et et see oli midagi kohutavat. See konkurss oli hommikul kell 11. Ja Arved Haug oli ju selle kollektiivi juht, ta tegi ikka väga raskeid harjutusi, tegelikult seal konkursil igasuguseid solfedžoharjutusi ja noh, kõike, mida tegemaks kindlaks, et oled suuteline täitma neid nõudeid, mida vajan. No on sul meeles, mitu, mitu kandidaati seal ühe koha peal. No inimesi oli kindlasti üle 10 kandideerimas ja kolm võeti, nii et no kolm kuni neli, võib-olla seal oli vaja sopranit. Seal oli vaja esimest alti, sellel teistelti. Ja minul tuligi siis hakata laulma nii soprani kui vahel ka siis nagu esimese aldi partiisid. Ja esimene siis nii-öelda maailma vallutamise katse oligi ukraina deka palve. Ja ja oligi niimoodi ja see oli, see oli septembri alguses, jah. Oli see siis üsna kahe, algasid proovid ja mul oli nii kohutavalt probleeme, mul ei olnudki kusagil elada, nii et ma sõitsin kaks korda nädalas sõitsime Otepääle tulla jälle üle päeva proovid tagasi ja ja see oli ikka tagantjärgi, ma ei tea regist tohutu tahe pääseda sinna, tahe seda teha ja tahe laulda ja ega ei olnud ju see palk midagi erilist, põhiliselt ta kuluski nagu selle bussisõidu peale. Aga siis Tartu Ülikooli saksa keel muidugi jäid kohe tahaplaanile. Kahjuks küll, jah, ma tahtsin küsida, et kas sa oled, kas sa oled pärast kunagi kahetsenud näiteks, et igal ütleme, lauljale on selle karjääri jooksul küll küll paremaid hetki ja küll mõõnaperioode ja ütleme, kas mõõnaperioodidel sa oled näiteks kahetsenud, et sa ei läinud siiski Tartu ülikool. Ma astusin õnneks paar aastat hiljem Tallinna Pedagoogikaülikooli tol ajal oli pedagoogiline instituut ja ma astusin sinna kaks korda, kõigepealt maastusin tantsujuhtimisse kuhu oli kohutav konkurss, minu meelest, kas umbes 10 inimest ühele kohale ja seal oli, seal oli nii palju eri ettevalmistusega inimesi, et et seal mul ei vedanud. Aga ma proovisin uuesti mulle eksamikomisjoni esimees ütles, et tema märkab minus nagu näitlejaanded, et minge proovige näitejuhtimisse mida ma ka tegin ja kuhu ma siis ka sisse säilingugi, sinna oli ka meeletu konkurss. Aga see ool jäi ikkagi päriselt mul lõpetamata, sest noh, elu nägi välja selline, et umbes kolm tundi und hommikul silmad kinni kooli ja õhtul sõitsime kuhugi välja, olid kontserdid, mobilaga kooli Sänni mul ju algas jälle paralleelselt filharmoonias. Jälle see, see ansambli töö ja mul on sellest kahju. Et ikkagi päris nagu seda kõrgkooli paberit ei ole, ei ole taskust võtta, selles mõttes on kahju küll. See on mu karjääri jälginud terve publikum, siin eesti rahvas läbi aastate, aga nii palju kui mina olen kõrvalt näinud, siis sa oled vahetanud näiteks mõnel hetkel vägagi stiili ja, ja, ja kas välist imidžit, imidžit peenema sõnaga. Et praegusel ajal ju üle 20 aastane karjäär sa oled, sa oled noor neiu ja ometi sa oled jõudnud palju teha, milline periood, ütleme sellest on olnud kõige helgem ja milline kõige masendavam. Kõik perioodid olid tegelikult omamoodi huvitavad. No kui ma tulin, siis ma ju hakkasin abastiili, laulsin võib-olla kõigepealt meloodilise popi ja siis, kui me tegime mulle juba esimese soolobändi, siis me hakkasime siukest meloodilise poprokki tegema ja mingil määral tegime ka estraadi ja no seda nõudsid lihtsalt soolokontserdid, oli, oli vaja mitmesugust repertuaari, oli periood, kus ma väga palju laulsin Niukest rokirida just, ja, aga kõige masendavam oli võib-olla see 90.-te algus kohe kohe kohe päris algus, kus me ei saanud üldse aru, et mis oleks siin Eesti vabariigis õige laulda või teha või aasta või paar ei saanud nagu õiget teeotsa kätte, see oli üldse suur selline ärkamise aja periood, et selle lõpp juba ja siis vaba riigi tulek ja vot siis oli segane aeg siin, kus, kus alla inglise keelsete laulude üldse meil mitte midagi ei tunnistatud ja ja noh, kõik püüdsid ilmtingimata esitada midagi inglise keeles. Tegid eesti keeles siis hirmus jama, mäletad. Trend ei olnud, Hill jäävad praegu puhtas eesti keeles. Jah, aga õnneks see kestis võib-olla mingisugune paar aastat või ei olnud niigi kaua. See niuke segane aeg, see oli minu jaoks kõige masendavam. No sa käisid ju mööda suurt nõukogude liitu ka ja kuna Anna Levandi küsis minu käest sama küsimuse, siis ma julgeks ka küsida, et kui kaua sa seda tööd tegid, sest et see periood oli vist ikka päris pikk Venemaal läksid Venemaal ja mis, mis hinnangu sa sellele perioodile annad, tähendab, kuidas publik oli seal ja kuidas sa hindad seda kogemust, mis sa sealt said, iga esinemine on kogemus. Ma hindan seda kogemust väga, see periood kõik kokku oli umbes 15 aastat, sellist kogemust Eestimaal saab väga harva, esiteks juba sellepärast äreval oli saalis alati inimesi mitte kümneid ja sadu, vaid tuhandeid. Saariusid minema viie tuhandete 10 tuhandete 20000 inimese ette täiesti rahulikult. Ja sind veis siin Eestis hoopis välja ajada see, et sul on 100 inimest välja ajada endast või tekitada närvi, tähendab kui ma ei oleks Venemaa turul esinenud. Oleksime saanud nii palju võimalusi laulda ka teistes riikides ja käia nii palju seda suurt riiki esindamas suurtel rahvusvahelistel võistlustel ja festivalidel ja konkurssidel ja need olid minu jaoks hindamatud kogemused, ma ei oleks neid siin Eestis saanud. Mis repertuaari puutub, siis ega, ega minu repertuaar Venemaal ei erinenud suurt sellest Repsist, mis ma siin laulsin. Ma lihtsalt laulsin seal Vene keeles, samu asju, mida ma siin laulsin eesti keeles. Ja repertuaar oli ikkagi põhiliselt originaalrepertuaari, ükskõik kas siis meie autorite või, või mõningal määral ka siis Venemaa paremate autorite kirjutatud. Ja mingeid punaseid asju mina kunagi esitama ei pidanud, praktika mõttes? Ei, ma ei kahetse üldsegi mitte, ei kahetse, niisugust tuntust ei oleks mujalt saanud ja. See on selge muidugi, et Eesti praegu kontserdielu on üsna soikunud, et et suurtele saalidele mõne sooloartisti kontsert, see on ikka praegusel ajal üsna haruldaseks jäänud asi ju, rohkem korraldatakse skaala kontserte ja suvetuure, kus on palju esinejaid koos ja muidugi see meelitab rohkem rahvast kokku vana kala nagu estraadilavadel, kas sa esineksid parema meelega tantsupublikule või kontserdipublikule suurele-väiksele? Ma esile, ma esineks ikka kõige parema meelega kontsert publikule, no see on Eestimaal võimatu. On võimatu see, mis, mis 15 aastat tagasi oli absoluutselt normaalne, meil nädala ajaga tegime Rakvere rajoonis riidest soolokontserte, minu soolokontserti. Piletid müüdi välja kahe päevaga. Igas väiksemas kohas müüdi kaks soolokontserti ühe õhtu peale välja. Kuidas teda tänasel päeval teha, ja sellepärast, noh me oleme sunnitud lihtsalt laulma teatud määraska tantsuks. Ühteaegu taevani. Kooli maine. Olles Ko, muna sulle toetus, sest olen naine. Kõik silmade kõik ära, et kõik kaardil oled ja teeksin, paine, külmad ja ootused. Sul on tööd olnud ju kogu aeg ja paljude arvates laulmise töö on ju jube kerge ja nad ütlevad, et mis sul viga elada, drilla lae tuleb küll, aga täitsa vana küsimus juba. Aga, aga ütleme siiski. Mida sa teed siis, kui sinu elulaulmisega, kui ei puutu, ütleme sa tead, et sul on reede õhtul kontsert või sul on laupäeva õhtul diskol vaja minna kusagile. Mida sa teed, esmaspäev, teisipäev, kolmapäev neelab. Ma ei usu, et sa praegu vastad, et esmaspäeva hommikul ärkan üles ja hakkan kohe hääleharjutusi tegema, sõnu pähe õppima, kümneid uusi laule ja igasugust plaane pidanud, seda seal kindlasti ei tee. Mida sa teed vabadel aegadel, mis on sinu hobid, millega sa kindlustad oma päeva räägime sellest, Marju Länik, kust, keda, keda rahvas ei näe siiski selle, selle läikiva kostüümi tagant. Praegusel ajal on nüüd nii, erinevalt eelnevatest aegadest Tuleb olla iseenda mänedžer, tuleb teha täita umbes üheksa troll, lisaks sellele veel, et tuleb olla õhtu täht, õhtu staar, iseenda autojuht, iseenda raamatupidaja, läbirääkija, psühholoog, ma ei tea ametit 10. möllg. Umbes nii see päevane aeg väga sageli kulub ju just nende nende ülejäänud rollide täitmisele, mida ma praegu loetlesin. Kas sa näiteks videvikutundidel võtad vardad eakad sokki kuduma või midagi? Ei, ei, ei, ei, ei ole ma kunagi kunagi ja ma olen teinud Champreid ja sokk ja kindaid ja kleite ja selliseid asju küll kuskil 25 aastat seal on küll. Aga nüüd ma tean, et selleks on meistrid olemas ja iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde ja ma ütleks, et isegi siis, kui ma kui ma metsas koeraga jalutan, mõtlen ma ikkagi tegelikult oma tööle ja telefon on kaasas ja ma olen iga hetk valmis, tähendab asuma tööasju lahendama, kui selleks tekib vajadus ja ja ega neist mõtetest ei saagi nii väga vabaks kogu kogu päeva jooksul, aga kuidas ma ennast lõdvestad, mis ma vabal ajal teen? Mulle meeldib väga käia kinos. Ma olen suur filmikunsti austaja ja kui ma ei käi kinos, siis ma vaatan filme televisiooni vahendusel, hästi palju oma. Ma olen väga kursis sellega, mis iga päev juhtub meie meie poliitikas või elus. Seega ma loen väga palju lehti. Kas sa ise ei ole tahtnud ka, näiteks praegu olid valimised ja, ja kandideerida, ütleme, sukelduda poliitikasse nagu paljud kultuuriinimesed? Ilutsesid ju ka plakatite peal ja. Tead, ma olen selle juba läbi teinud, kuskil kuus aastat tagasi tõmmati sellega kaasa ja ma Eesti ettevõtjate erakonna nimekirjas ma kandideerisin kesklinnas ja kandideerisin volikokku. Ja ma olen selle nagu läbi teinud juba ja mul on huvi, mul on suur poliitikahuvi tegelikult kogu aeg. Ja keegi võib-olla ei usu, aga mina näiteks jälgin õhtuti öösiti isegi meie, meie riigikogu riigikogu täiesti ülekandeid ja istungeid. Et sealt saab ka väga palju, kust omandada. Ja sel aastal mulle ka tegelikult pakuti ühes nimekirjas, aga ma ei, ei, ma ei tundnud või ma ei välista, et see võib kunagi edaspidi mulle huvi pakkuda, üldsegi mitte, ei välista. Praegu ma lihtsalt nagu passiivselt jälgin ja püüan eluga kursis olla. No mis ma siis veel vabal ajal teen, ma käin palju kuulamas ka teisi, muide. Et ma külastan meie klubisid sellel põhjusel, et kuulata teisi bände, kuulata teisi lauljaid. Ja saada tuttavaks uute uute pillimeestega just nendega noorematega, kes peale kasvavad, et jälle olla kursis. No üks vegan, tavaline küsimus siia jätkuks, et kes siis praegu on sinu meelest need, kes Eesti silmade jäävad või ütleme noortest sina kui professionaal, keda sa näeksid, et kes, kes on meil nüüd kohe-kohe-kohe, hakkavad seda muusikat ilma kujundama, praegu on küll väga raske ütelda selle hetkel pausile, sest ma ütlen oma kurvastuseks, et või, või võid, raputan endale tuhka pähe. Mina tean eesti muusikat üsna vähe, sellepärast et kui meil ei ole tööd, siis ma istun parameelekud, lülitan ennast kuidagi välja. Et selles mõttes minu jaoks on see pilt on üsna hägune ja udune, aga kui sa käid kuulamas, siis eks kui sul on mõni lemmik Ma käin kuulamas meie klubides nagu amigo ja teised samalaadsed. Ma käin kuulamas, tänud sellepärast, et ma olen olnud inimene, kes on, kes on ka palju aastaid teinud bändi. Praegu mul bänd ei ole, aga tegelikult ausalt öeldes on see, mul, on on see minu jaoks niisugune teema, mis mul natuke kraabib hinge. Ma tegelikult jällegi tahaksin endale tulevikus saada bänni. Ja on ju päris selge, et ja olgugi, et ma praegu laulan sellist tantsulisemat diskomuusikat ja ja sinna sekka ka oma leivanumbreid ballaade ei tähenda see, seda, et ma selle juurde nüüd veel väga kauaks peaksin jääma. Et ma ikkagi vaatan ettepoole, mida ma tulevikus tegema hakkan ja, ja sellepärast ma käingi ja sellepärast ma uuringi, et tegelikult mu südames on soov ikkagi jälle saad endale bänd vindub elusadesse rohkem kui ma olen seda absoluutselt alati hinnanud ja, ja ma, ma tean, kuidas sina sellest lugu pead ja müts maha sinu ees otse loomulikult, et sa, et sa ka kõige võimatamates olukordades teed alati otse ja. Ja eks seda otse tegemist naudid sa kõige rohkem siis, kui sa oled sunnitud olnud mõnikord kontserdilaval lihtsalt maigutama. Järgi, kui kui tehnilised võimalused Aegi ei luba seda vahel on, tehnilised võimalused on teinud, siis, siis muidugi tunned ära, et mis seal selle elusa asja ja, ja paigutamise vahe. Kas sul on põhjustatud? Mul on palju tuttavaid. Seda ma ütleksin küll. Tõru. Ma jääks selle juurde, et ma ütleksin, et mul on palju häid tuttavaid suhted. Ma olen väga palju erinevatest, et elualadest päritud Ta, vaid nad ei ole sugugi mitte inimesed, kes tegelevad igapäevases elus muusikaga, vastupidi, mindust rikastab, kui ma tegelen või, või saan tuttavaks selliste inimestega, kes on hoopis muudelt elualadelt ja praegu me hakkasime koos käima ühes naisteklubis. No mind kutsuti sinna naiste klubisse, aga väga vahvat kutsuti, seal on sellised inimesed, kes tegelevad hoopis kümnete muude asjadega kui mina ja me suudame 11 täiendada ja rikastada oma teadmistega oma kogemustega oma tegemistega, millest me üksteisele räägime. Aga kas nii ei ole, et et need inimesed, kes on teistelt elualadelt, küsivad, no Marju, räägi nüüd, kellega Mäks käib ja mis elude linna ess elav ja uuritakse, ütleme seda seda klatši poolt. Või. Mina olen inimene, kellele eriti ei lähe peale klatšimine, sellepärast võib-olla minuga ei tule see nii väga välja ja ausalt öeldes, ega seal ei ole ka selliseid inimesi minu meelest, kes need lausa lausa niisuguseid asju küsiksid. Sa oled käinud mööda maailma palju, millise maa, loodus või publik või, või arhitektuur või inimesed on jätnud sulle kõige sügavama mulje. Minu käimised välismaal käimised on eranditult olnud seotud esinemistega ainult üks kord olema viibinud Jugoslaavias, nii et mul ei tulnud laulda. See oli puhkusesõit, aga kõik ülejäänud reisid, millest ma räägin, need on olnud tööreisid. Ja praegu tuleb meelde näiteks India 1987 oli see esindasin nõukogude liitu ja, ja viibisin Indias kolm nädalat. Lausin kõigis suuremates linnades ja väga huvitav kogemuse Malausin hindu, keeleseste laulvat. Indu keeles ei ole, aga, aga siis ma olen veel laulud, näiteks kui ma olin tsehhis, siis mul tuli tšehhi keeles laulda ja kuidagi lähedasem veel. Peaaegu Ma esinesin Poolas. Ma olen Poolast sellised nii palju kordi laulnud. Siis tuli, siis tuli poola keeles laulda ja siis Kuubas olen kahel korral olnud väga pikalt nii võistlemas kui festivalil siis hispaania keeles laulda nagu, no väga temperamentne oli, muidugi oligi Kuuba publik, jah, noh, kõik Põhjamaad on läbi käidud vähema publikut, tead sa ju ise ka väga hästi, et nad on umbes samasugused nagu meie suhteliselt ikka pika vinnaga. Jah, omal ajal sai kogu sotsialismileer loomulikult kõik Saksamaad, Bulgaaria, Tšehhi, Poola, Ungari ja Jugoslaavia, kõik riigid mitu korda ja, ja kõik suuremad linnad ja, ja jälle festivali kontserdid, vot sellised asjad. No mis ma sulle kõige sümpaatsem mulje jätnud, kuhu sa tahaksid tingimusteta tagasi minna või millise maapealse mõtled. Mõnikord, kui sa oled üksinda ja hakkad meelde tuletama või sõprade seltsis eietate juttu? Ma ei ole mitte kunagi mõtelnud, et ma tahaksin elada mõnel teisel maal ka Eestimaal. Absoluutselt mitte kunagi, et siia ma tuleksin. Karmil ajal sai heietatud mõtteid, et jääks mitte kunagi mitte kunagi absoluutselt mitte kunagi. Tubli, aga kuhu sa tahaksid minna esinema näiteks või, või on sul ütleme nendest maailma maadest kus sa pole veel käinud, on sul mingisugune eesmärk, mille nimel raha, korjad ja mõtled, et üks käin ära. Kas olema nüüd mul tuli meelde jah, ega Ameerikas Ameerikas mehhaga laulnud just New Yorgis olen laulnud mitmel korral ja seal oleks küll tahtmist ausalt öeldes esineda. Kuidas publik, see tunduks endale juba väga suur võit, kui seal väga plaksutatakse, väga hästi läheb. Hästi võtsid muidugi, aga, aga noh, minu publikuks olid ikkagi tegelikult, et väliseestlased sekka muidugi ameeriklasi ka, aga põhiliselt ikkagi väliseestlased üle maailma. Mäletan, et minu esinemised venisid pool pikemaks, kui nad olid ette nähtud. Et muljed on muidugi väga head. Nüüd hakkab ju aasta lõpp tulema ja kuidas keegi seda võtab, kas ta nüüd aastatuhande vahetus või on see järgmine aasta magaldel, eriti viimase arvamuse Poolaga. Aga siiski noh, nüüd milleeniumi hullustus on juba õhus ja kuidas ütleme, sinu töös kajastub, on sul ka mingeid plaane, kas sul tuleb mõni soolokava välja või plaate tegema või kuidas sa seda aastatuhandevahetust tajude, mis sa seal, mis seal selleks teed? Ei, mul on soolokava olemas juba juba tükk tükk aega, seda soolokava esitan ma koos tantsijatega, kes on tantsijad selle sõna kõige modernsemat tähenduses? Ei, mitte beibed, mul on üks poiss ja kaks tüdrukut ja keegi neist ei ole beibe, vaid nad on tõesti oma ala profid. Ja see selline hernetants on selline fancy ja ja niisugune stiil ja kus või millal kuhu iganes neid kutsutakse. Me esineme suurtel üritustel, nagu oli grillvest või koon olnud piits, paadid või, või Fayen, aita Haapsalu. No vot selle spordijuhte ennem tahtsin juba küsida, ununes ära. Ütleme sina oled Otepäält pärit, see arve, piits, partine tõesti praegu kujunenud välja kõige suuremaks roki või popmuusikafestivaliks üldse. Ja nii palju, kui mina olen seal käinud, siis seal on alati väga palju publikut ja publik on soe ja hea. See on sinu kodukant ja see on eriline suhe, kuidas Otepää puuligendaks sind vastu võtab, kasvõi näiteks sa lähed selle uue kavaga sinna või, või kes on seal midagi erinevat, noh, et, et see on ikkagi sinu kodukant. Enam nii väga ei ole, sellepärast et, et ma olen sealt ju väga kaua aastaid ära olnud, rohkem olen ära olnud, kui, kui seal elanud ja tunne mul endal, mul on seal tuttavad paigad ja minu mälestused. Aga väga paljud ju ei, ei mäleta enam mind seal ja mina ei ole nendega koos olnud seal. Nii et, et sellist sidet ei ole. Muidugi on mul alati hea meel, kui, kui see laat seal on kaks ööklubi ja mul on nii hea meel, kui nad klubijuhid arvavad, et ikka on, on väga kihvt, kui seda klubi tuleb avama näiteks Marju Länik, et see on kuidagi sümboolne, siis ma olen küll seda hästi soe ja seal mitu korda nii olnud. Ja need inimesed, kes seal, kes seal peol käivad, neist ma veel tean ja mäletan, tunnen ära ääretult väheseid. Klassiõed-vennad kohtud. No nemad on ju laiali läinud, meil oli spordiklass ja meie klassis käisid õpilased üle Eesti, kogu Eestimaa kaardi pealt olid suuremad ja väiksemad punktid esindatud ja sellepärast nad õppisid ära. Seal läksid Ellen laiali kõik sealt. Ega nad ei ole Otepääle jäänud. No ütleme, esinemiste kohta veel, meie meie jutt on üks suur ja ümmargune jutt ei võta igale lauljale on kindlasti ette tulnud, väga kummalisi kohti salvestatud või kus sa oled sunnitud olnud laulma või esinema? No ma ütleks, et mina olen Mustamäe hüppetorni kõige kõrgemas tipus ka pidanud video tegema omal ajal kui kõik, kuigi nii kohutavalt külm oli, et ma ei saanud oma suud lahti või kinni. Aga ütleme, mis on kõige kummalisemad kohad, kus saad pidanud. Laulma mul tuleb ka meelde, et ma ükskord pidin Pärnus Kalevi staadionil 24. veebruaril laulma 15 meetri kõrgusel. Mind tõstis sinna kraana, julgestaja oli kaasas ja ma sõna otseses mõttes laulsin. Mul oli mikker kaasas ja saatja kaasas ja tegin häält. See on meeles siis mind on ka filmitud Paksu Margareeta kohal väga kõrgel üleval ja ka väga külmal ajal, aga missis reel mäletan kesktelevisiooni, võttegrupp sõitis kaks aastavahetust siia Tallinnasse filmima ja siis me tegime laulu head uut aastat, venekeelset varianti filmisime Toompeal novembri keskel. Ja õieti polnud veel lundki ja siis 1000 kuusk ja ehiti ära ja ja valgus ja ühesõnaga. Täielik 31. detsember, vot selline meeleolu loodi, et see oli suhteliselt naljakas. Muidugi inimesed ei saanud aru, kes mööda läksid, mis siin toimub. Kas ma mäletan ühte telesalvestust keskpäeva ajal kõige kohutavama palavuse ajal, kus et Kuuba televisiooni noorte saatesse, et et on nii palav, oli, et täiesti veepisarad jooksid mööda nägu alla ja võib olla teleesinemistest ongi just selle palavuse pärast kõige meeletu mälestus, nagu ise ma nägin ka seda mõned päevad hiljem televisioonist seal Havannas ja midagi pingutus oli igatahes. No kuidas need kuubalased suhtuvad siis londi oih. Oi-oi, meeletult temperamentne veel meil meil oli proov ja ja nad nad proovis ka saalis kõik temalt sadu ei tea, seda ma ei oskagi öelda, sama kordus Kuubastama kordus ka Indias, et seal oli kogu aeg niimoodi, et ma ei, ma ei kuulnud enam üldse bändi ja ma ei kuulnud enam oma häält, ka see kisa oli niivõrd meeletu ja ja mul Kubas oli üks lugu ka, mis oli neil. Ma ei tea, kuidas mul juhtus, et ma võtsin ühe ühe loo, sain ühe plaadi sealt, et see oli hirmus populaarne Kuubas ja nende kõige populaarsema lauljatari laul tagas mulle. See on muidugi minu blond välimus ja kõik seda, kas mulle niukesed ovatsioonid, et kisakoor oli selline juhatuse summutas, ühesõnaga kõik heli, nii et väga-väga võimas. Ja kuna me veel umbes 10-st provintsis andsime kontserte ka, sõitsime läbi kogu Kuuba risti-põiki, kõik suuremad linnad või provintsid nimetatakse seal, siis koguneb teile veel ja veel ja veel ei viida ellu, mina ei näinud, aga ma nägin pilte igal pool akna peal. Mis sa veel oled kummalist teinud, kas pensitanud, hüpanud või langevarjuga või ütleme, ekstreem. Ja seda teinud ala paar aastat tagasi mind kutsuti, ma katsetasin jää peal Eesti uute autode mudeleid nagu jää jääkross või kuidas seda siis nimetati, ma testisin uut Nissan Primera at ja toyota üht uut mudelit ja uut on ta Sirikut ja mis asi seal oli? Üks Volvo oli välja viie automarki, uued autod olid kõik. Ja siis miks ma nii uhke olen? Ega rohkem naisi ei olnudki, siis olid veel. Oli Doraide oli siis meestest anaäss, eks ole, ise oli üks liikluskomisjon Sa oleksid praegu huvitav teema merele, ütleme. Sina oled ikkagi õrn, habras naine. Auto ja sina, kui lahutamatult kaua aastaid sa oled sõitnud, mitmes auto sul praegu on? Mul on kõigest teine auto ja ma olen sõitnud 8003.-st aastast peale. 16 aastat. Praegu on, minul on Toyota Corolla. Oled rahul? Jah, ma olen rahul. Kas sul on juhtunud ka nii, et öösel tulla olema miljardilt? Kumm puruneb, sa oled sunnitud vihmasajus seda vahetama pannud kirud, aga edasi peab saama kujuga. Rumalaks suval, katke küll, aga mulle tuldi appi. Sa elasid aastaid vanalinnas, ma tahtsin öelda seda elukohani ka, kuidas sulle tundub praegu sõnad trummi tänaval mooduse keskel. Ja vanalinnas on ka kindlasti omad eelistused ja eelistada, aga kas sa läksid vanalinnast ära? Kerge südamega või, või sa nutad seda? Ei, ma läksin väga kerge südamega vanalinnast ära ja ma oleksin vanalinnast juba mitu aastat varem ära läinud sest viimastel aastatel oli, ma elasin kullasepa tänaval ja see oli, see oli vanalinna süda ja seal oli alati nii meeletult palju rahvast ja inimesi oli alati seal öösel ja päeval ja ja hommikupoole ööd tulid need tänavakoristusautod seal. Tähendab no absoluutselt mitte mingisugust rahu seal ei olnud. Ja, ja kui ma astusin uksest välja, siis ma ostsin sisuliselt nagu lavale mitmeid kordi päevas. Aga kujuta, et kui sul on veel koerakest vaja õue viia mitu korda päevas ja mitte mingit privaatsust ei olnud ja nüüd ma olen looduse keskel ja sellepärast ma selle koha valisingi, et kuna ma olen lapsena nagu palju looduses olnud ja see mulle nii südamelähedane, siis seal mul on hoopis vabam ja parem hingata, kus praegu elan jalal. On sul praegu aastast valida endale mingi periood, kus saab lühikesele Tallinna tolmu jalgadelt ja lähed, ütleme Otepääle, kas sa käid seal Otepääl tihti? No selle viimase aasta jooksul ma olen käinud, et erakordselt palju selles mõttes, et see viimane aasta on minu ja meie perekonnas viinud meie hulgast mitu kallist inimest ja tänu sellele olen ma korduvalt pidanud Otepääle sõitma sel aastal ja mitte väga rõõmsatel põhjustel, aga ma olen ka aru saanud, et see on, see on elu paratamatus ja eile helistas mulle muide üks vaimulik kes ütles, et on nendest minu katsumustest sellel aastal korduvalt lugenud ja pakkus nagu oma hingeabi, siis siis ma ütlesin talle väga kerge südamega. Nad kaotasid, on mind teinud tugevamaks. Sest ma olen nad läbi elanud, ma olen läbi teinud ja mõistnud, et see on tõesti, see on, see on paratamatus ja asjad, millega tuleb leppida, neist ei pääse mitte keegi. Kas sa oled mõelnud ka vahepeal, et läheks hoopiski näiteks Otepääle elama? Paraku meie vananeme, vähemalt osa meist, mitte sina võib olla. Ja suure lina mäsu tüütab ära ja järsku sa tahad siis minna hoopis, et läheks sinna elama, elaks vaikselt kuidagi, sest et Otepäält igasse Eesti punkti. Ja otse loomulikult ei, kes seda? Kes seda teab, öeldakse, et issanda teed on imelikud. Praegu ma veel küll tähendab, sellist otsust vastu ei ole võtnud, mulle võib-olla meeldiks, kui mul oleks suvemaja või. Aga praegu ma helistan elada Tallinnas ja käia seal aeg-ajalt. Sinu elu peale selle muusika on sinu töölaul, ma räägin, et töö, eme, räägi tööst, et me räägime sellest muusikast, mis, mis ei ole töö, vaid mida sa vajutades hommikul raadiomagnetofoni sisse. Millist muusikat sa tahaksid kuulata, ütleme, kui lai see skaala on, sa kuulad hea meelega? Mul on väga hea meelega soft-rock'i ja ma kuulan ka käredamat rokki, ega see on ikka mu hingega siia-sinna, ei ole midagi parata ja ja Eestis on ka, ostavad raadio jäävad, mis meile seda muusikat paiskavad olemas, kes su eeskujud on? Minu eeskujud? Ma olen eluaeg sellele vastanud. Et ega mul otseseid eeskujusid ei ole, aga on lihtsalt mõned väga sümpaatsed inimesed, isiksused muusikataevas kellest ma tõesti väga peal lugu ja kelle sarnane või sama hea. Ma tahaks olla vä? Ja sama kaua kesta ja vastu pidada ja selliseid eeskujusid mul küll on ja alati oli. Üks neist on raudselt Tiina ja teine on muide ka madonna, kes on ikkagi ääretult huvitav isiksus ja just nagu minuga enam-vähem samavanune. Et mitte öelda, et ongi samavanune, et siis tema käekäigu aga jälgin erilise huviga ja mulle hirmsasti meeldivad igasugused tema sellised pikantset ettevõtmised vahel ja niuksed sammud, need mõjuvad väga, väga šikilt minu jaoks. Sa oled ka kaua kestnud artistina ja, ja ei ole ju kuskilt näha, et nüüd seal täht hakkaks kiiresti hääbuma. Ja praegusel ajal, kus on tulnud ju kümneid ja kümneid noori lauljaid siis mis on sinu meelest selle selle asja retsept, kuidas siis püsida, ütleme, tulla jah, seitsmeteistaastaselt nagu sina tulid elada see esimene kuulsus läbi ja kõik on tore, kõik on armunud sinusse. Siis hakkab argipäev, sa pead tegema üha rohkem ja rohkem tööd, eks ole, et püsida. No ma ei tea, mis sinuga ütles, et tõesti selle koogi küpsetamiseks on. See retsept on, on see, et ma nagu vaatan umbes niimoodi, et, et kes on juba vastu suutnud pidada no vähemalt viis aastat seitse, 10 aastat, siis selle laulja puhul võib hakata juba rääkima millestki enamast või kui ta on suutnud produtseerida selliseid laule, mis lähevad rahvale hinge, mille, millel ei ole ainult ühe päeva väärtus, vaid meil on ikkagi nagu teatud määral jääv väärtus. Nad kõlbavad laulda täna, homme ja ülehomme. Et sa oled nende lauludega läinud inimeste hinge, tuhandete hinge, et inimesed neid laule armastavad ja, ja muidugi kõige parem on, kui nad on originaallaulud, sa oled ise laulnud hittideks ja kuulsaks. Ja nad on jäänud aastateks. Siis vot selliste lauljate puhul saabki rääkida juba nagu suuremast väärtusest, et. No jumal tänatud, Marek, sina kõike puhul saab. Ja ma olen äärmiselt tänulik, et sa tulid ja mina soovin sulle ilusat aasta lõppu ja ilusat sügist ja päikest ja armastust ja lilli ja kõiksuguseid asju veel, nii et suur, suur tänu. Suur aitäh sulle, kallis Ivo Linna, et sa mind saatesse kutsusin, mina tänan sind väga, väga, väga, kohe nende väga ilusate laulude eest, mis sa oled aastatega teinud ja, ja et sa veel kaua kestaks ja oleks sul see huumorisoon kuskile ka. Tänase saate juures ma kõige rohkem kartsin tegelikult teadmine tundes sind kui head lõuapoolikut juba aastaid sellist killumeistrit. Ma tegelikult hirmsasti kartsin sajad mon naerma ja ma ei saa üldse rääkida ja mõelda. Ma olen nii õel ka pole, ma loodan, et ikka natukene iva oli, selles suhtes loodame kõike head. Küsitleja rollis oli siis Ivo Linna ja, ja minu sümpaatseks vestluspartneriks Marju Länik kõike head.