Tere õhtust. Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Parvlaeva Estonia originaal tollidokumendid on kadunud, need peaksid olema kriminaaltoimikus, kuid politseiamet neid sealt leidnud. Endise kaitseministri Margus Hansoni portfellis vastati oli riigisaladusega kaitstud dokumentide vastase uurimine. Asja edasise uurimise käiku otsustamisel. Rahvusvaheline kvaliteeditunnistus Eesti kohtuekspertiisilaborile tõstab Eesti keskuse esile teiste balti riikide hulgast. Rahvusvaheline tunnustus tähendab ka seda, et Eesti keskus võib hakata välisriikidest tellimusi saama. Välisturistid ostsid mullu Eestist kaasa 2,2 korda rohkem alkoholi kui üle mullu. Konjunktuuriinstituudi hinnangul jätud kui ka sel aastal viinaralli kasvavas tempos. Tartu ülikool tähistab maailmanimega fennougristika akadeemik Paul Ariste sajandat sünniaastapäeva. Täna avati ülikooli raamatukogus näitus. Rahvusraamatukogus esitleti Eesti Vabaduse Risti kavaleride täiendatud registrit kavasem anda välja ka põhjalik koguteos ja rahvusraamatukogus avati ka Eesti kaunimate raamatute näitus välismaalt. Tundmatu allika kinnitusel Savi Moskva 10. mail korraldada Venemaa ja Balti riikide liidrite tippkohtumisel ning ilmast jääb Eestis vahetevahel lund. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus kaheksa kraadi saartel null kuni miinus üks kraad. Politseiameti politseidirektor Priit Männik tunnistab, et parvlaeva Estonia hukkumist puudutavas kriminaaltoimikus ei ole õnnetuse ööl laeva pardal olnud. Kauba tollidokumente tolliametis on säilinud vaid tollidokumentide pead. Tolliameti peadirektor Aivar Rehe kinnitas, et originaaldokumendid anti rahvusvahelise uurimiskomisjoni kätte. Räägivad Priit Männik ja Aivar Rehe. Kriminaaltoimiku toimikus ei ole originaal tollidokument, kuna see toimik on üsna mahukas. Siis ega me ka täpselt ei teadnud, kas nad on siin toimikus või on need kontrollitud, töötleme kriminaalasja menetluse käigus jälitusametkondade poolt. Jah, ja sellepärast vaatasime toimik üle ja, ja nüüd on selge, et originaal dokumente kriminaaltoimiks. Ja meil on tegelikult säilinud tolle õnnetuspäeval toimunut laeval olevat tollidokumendid on meil koopia näol olemas. Laeva peal veeti kaupa, mis viitas tavapärasele äritegevusele. Domineerisid ütleme, tekstiilist toodang, rõivad ja sealhulgas puit. Nendest dokument ei sisalda seda, et, et meil oleks viidet ei sõjatehnikale keelatud kaupadele strateegiliste kaupadele ei ole seda informatsiooni. Meie informatsiooni õnnetusele järgneval päeval moodustatud uurimisorgan võttis üle vastavalt tollidokumendid. Kindlasti tuleb eraldi analüüsida seda fakti, kui väidetakse. Originaaldokument ei ole. Sama teemat kommenteerib Hanno Tomberg. Estonia laevahuku teema jätkab eestlaste kummitamist veel 10 aastat pärast laevahukku. Alust uute spekulatsioonide tekkeks annab meie oma ametkondade oskamatu käitumine õnnetusejärgsetel päevadel. Tänaseks on teada, et tuli originaaldokumendid 27. septembri ööl Estonia pardal veetud kauba kohta on kadunud. Ainult originaaldokumendid annavad õiguse kinnitada, et koopiate näol pole tegemist võltsinguga. Veel nädal aega tagasi valitses kõigil jõustruktuuridele eesotsas kaitsepolitseiga kindel veendumus, et originaaldokumendid on köidetud laevahuku kohta algatatud kriminaaltoimikusse. Täna selgus, et see osutus valeks. Neid dokumente pole politseidirektor Priit Männiku väitel kriminaaltoimikus kunagi olnud. Kus need dokumendid siis on? Tolliameti juhi kinnitusel anti need rahvusvahelise uurimiskomisjoni kätte, kes oleks pidanud need liitma kriminaaltoimikuga. Tegelikkuses, nii ei sündinud. Nii võimegi tugineda ainult koopiatele, mille vastavust tegelikkusele on tagantjärgi raske kontrollida. Seetõttu levib ka täna, rahvasuus visalt kuulujutt ühest või kahest veokist, mis kiirustades Estonia pardale laaditi. Vahetult enne laeva viimast väljasõitu. Eriti valusalt lööb teadmine, et meil puudub võimalus kontrollida Estonia lasti viimase sõidu ajal hukkunute omakseid, kes ei taha uskuda, et uppumatu laev võis põhja minna laevapere eksimuse tõttu. Nemad jäävad uskuma vaid kindlaid tõendeid, mida valitsus täna enam anda ei suuda. Kaitsepolitseiuurijad on saanud kriminaalasja uurimise käigus kinnitust, et endise kaitseministri Margus Hansoni portfellis, mis varastati, oli riigisaladusega kaitstud dokumente. Seda kinnitas riigiprokuratuuri avalike suhete juht Kristiina Herodes. Jah, see vastab tõele, et Margus Hansonil läksid kaduma dokumendid, mis olid riigisaladusega piiratud. Kui riigisaladus märgitud dokumentide peale, siis need on ikkagi üsna olulised dokumendid. Aga sisust, mis seal dokumentides oli, ei saa me rääkida. See tähendab seda, et minister ei oleks tohtinud mingil juhul neid dokumente koju võtta. Jah, täpselt nii, et ta ei oleks tohtinud neid koju kaasa võtta. Mis nüüd sellest kõigest johtub edaspidise tarbeks? Tegelikult kriminaalmenetlus veel kestab ja selle edasine käik on veel kaalumisel, missugused võimalikud variandid on. Siin on kaalumisel variant kasse, kriminaalmenetlus läheb edasi, et saadetakse see kohtusse või siis ega on variant lõpetatakse. Kas uurimise käigus on ka selgunud, mis nendest dokumentidest edasi saanud on, kui nad varaste kätte? Siiani ei ole ju neid vargaid tabada. Seega on kahtlustatav ainult endine kaitseminister. Ja täpselt nii, see on. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskus sai esimesena balti riikidest rahvusvahelise kvaliteeditunnistuse jätkab Tõnu Karjatse. Kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskus tegeleb kõigi ekspertiisiliikidega, alates relvadest, rahast ja narkootikumidest ning lõpetades käekirja DNA-ekspertiisiga. Neist kõige moodsam ongi DNA ekspertiisi labor, mille uuendamisega on Eesti jõudnud ka 10 rahvusvaheliselt tunnustatud riigi hulka. Samas järjekorrad politseilt toolilt saadud ekspertiiside täitmiseks juba üsna pikad, mida iso tunnustas kohtuekspertiisi keskusele, tähendab keskuse juht, politseidirektor René Vihalemm. Ta tähendab meile seda, et mitte me ise ei ole kindlad selles, et me teeme head tööd vaid ka väljapoolt nii-öelda assessor, pidanud hinnangu, et me teeme head tööd ja kvaliteetset tööd, et meie töötulemusi võib usaldada, see võib ka kaasa tuua tellimuste kasvu, kindlasti võib, võib tulla ka Põhjamaadest, tellimusi meile. Praegu on ikkagi tõenäoliselt teed siseriiklik, kuna meil on tellimusi, tuleb pidevalt rohkem juurde, kui me suudame ära teha. Nii et ega hetkel on ikkagi jää, prioriteedid, siseriiklikule ekspertiisid. Kui suur on järjekord praegu? Ekspertiis sõltub täitsa meetodist. Nüüd suurim järjekord on DNA-l, kus tuleb vaadata üle aasta. Rahvusvaheliste tellimuste kasvu peab kohtuekspertiisikeskuse juht lähiajal vägagi tõenäoliseks, sest seoses piiride avanemisega hoogustub ka piiriülene kuritegevus. Kuidas kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskus suureneva tööhulgaga toime tuleb veel kord politseidirektor Rene Vihalemm? See ongi keskuse ülesanne leida need, mis on olulisemad teemad tavaliselt alati, kas välismaalt tuleb tellimus, on alati sellised asjad eelnevalt kooskõlastatakse. Tähtajad sõltub rikkumise suurusest, kõiki neid Aasia alustab, arvesse võtta. Töö head taset näitab Vihalemma sõnul DNA andmebaaside kokkulangevust hulk ekspertiisi tulemustega. Selliseid kokkulangevusi oli mullu üle 600. Kuritegude avastamise kasvu näitab politsei statistika. Kui aastal 2003 avastas keskkriminaalpolitsei 394 kuritegu siis mullu lahendati juba 457 seaduserikkumist. Edasi sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate Meelis Kompus. Anonüümseks jääda soovinud ekspert kinnitas Venemaaagentuurile Interfax, et Moskva sooviks 10. mail korraldada Venemaa ja Balti riikide tippkohtumist. Rahvusvaheliste suhete eksperdiks nimetatav ütles agentuurile, et tema on meil tegi Eesti, Läti ja Leedu presidendile ettepaneku pidada 10. mail Vene-Balti tippkohtumine ning allkirjastada selle tulemusel poliitilised deklaratsioonid ning piirilepingud Eesti ja Lätiga. Eksperdi sõnul peavad Riia ja Tallinn aru saama, et selliste tipptasemel deklaratsiooni tõeni jõudmiseks Ta pole võimalik normaliseerida Venemaa suhteid Eesti ja Lätiga. Ta avaldas hämmeldust Läti presidendi Vaira Vike-Freiberga kriitika üle deklaratsiooni projekti suhtes. Eksperdi kinnitusel püüdis Venemaa koostada väga mõõdukat projekti, tuginedes seejuures põhilistele rahvusvahelistele dokumentidele ja õigusnormidele. Terrorirünnak Suurbritanniale tulevikus tõenäoline teatas täna ametisse astunud Londoni uus politseijuht. Söör Ian Blair ütles usutluses BBC raadiole, et on ilmne terroristid üritavad Londonit ja Suurbritanniat rünnata ja nad on seda juba teinud. Londonit peetakse üheks võimalikuks terroristide sihtmärgiks. Briti valitsus on Iraagi sõjas USA lähedane liitlane. Iisrael aeglustab plaanitud väljatõmbamist läänekaldalt Gaza sektoris taaspuhkenud vägivalla. Palestiina sissid tulistasid eile juudi asunduste pihta kuus mürsku ning täna lisandus veel paar mürsurünnakut. Sellega rikkusid palestiinlased Iisraeliga sõlmitud vaherahusammas avas Iisrael täna Gaza sektori ja Egiptuse vahelise piiripunkti. Julgeoleku kaalutlustel aga ei lasta üle piiri 16 kuni 35 aastaseid palestiina mehi. Horvaatia kinnitas, et teeb kõik vahistamaks oma peamist sõjakurjategijad kindralit Ante Gotovina. Eile ähvardas Euroopa Komisjon lükata edasi Horvaatiaga liitumiskõneluste lõpetamine, kui Zagrebi ei võtta ette samme, mis viiksid Ante Gotovina vahistamiseni. Gotovinat süüdistatakse Serbia tsiviilelanike massilisest tapmises. Horvaatia võimude teatel aga ei viibi Gotovina üldse Horvaatias. Uuest Eestist konjunktuuriinstituut tutvustas alkoholi tarbimise uuringut, mis käsitleb möödunud aastat, vahendab Indrek Kiisler. Konjunktuuriinstituudi teadurite hinnangul on alkoholiturg sektor, kus Eestis on toimunud pärast euroliitu astumist kõige suuremad muutused. Eelkõige kasutavad välisturistid ära võimaluse, et siit võib kordades rohkem alkoholi kaasa viia. Instituudi vanemteaduri Liina Ernitsa sõnul on müügikäive kasvanud peaaegu 2,2 korda. Nii et hinnanguliselt külastas Eestit eelmine aasta kuskil veidi üle nelja miljoni väliskülastaja ja nendest pooled on siis soomlased. Koguseliselt suurenes kõige enam viina ostmine, õlle kogused suurenesid kaks korda, veinil poolteist korda ja kokku viidi Eestist ära ja neli miljonit liitrit, mis teeb meie ühe elaniku kohta peaaegu kolm liitrit absoluutalkoholi, millega siis peaks meie eestlaste tarbimine vähenema, kui me ükskord saame välja arvutada siseturu mahud? Instituudi direktor Marje Josing tõi näiteks, et Tallinn Helsingi laevapiletitele ei ole märget selle omaniku nime või isegi kodakondsuse kohta kuid piletil on ära toodud koju kaasa võtmiseks lubatud alkoholi kogused. Kui üle lahe sõitude arv kasvas möödunud aastal 5,4 protsenti, siis autodega turistide arv on kasvanud tervelt 61 protsendi võrra. Sõidukeid kasutatakse alkoholiveoks, pihlaralli taga on ikkagi suur hinnaerinevus. Marje Josing. Kuigi Soome alandas õlle aktsiisi ja seeläbi sellega siis õlle hinda Soomet, siis praegu on ikkagi hind, on kolmekordne, vahe on, kui seesama lappingulta maksab Eestis Citymarketis pooleliitrine purk 11 90 siis Soomes on see kas siis vastavalt 33 krooni või 31 30 siis olenevalt siis konkreetselt kauplusest. Kui viinaralli täidab Eesti riigikassat miljonite lisa kroonidega, siis kasvab alkoholi tarbimine teeb põhjanaabritele muret. Soome rahandusministeeriumi andmetel on nende alkoholitarbimine kasvanud viimase aasta jooksul tänu sellele turistide aktiivsematele ostudele ja eelkõige tänu nende enda aktsiisilangusele. Neil on juurde tulnud üks liiter absoluutset alkoholi Soomes. Nii et kestab, väita, et müügipiirangud ei kehti, siis Soomes on väga hea näide sellest, mismoodi turu liberaalsemaks muutumine oluliselt tõstab kohe alkoholi tarbimist. Ülikool tähistab akadeemik Paul Ariste sajandat sünniaastapäeva. See nädal ongi Ariste nädal, teatab Tartust Lauri Varik. Akadeemik Paul Ariste lühidalt kokku võtta raske oli maailmamainega fennougrist ja väga tunnustatud õppejõud, TEMA teaduslike publikatsioonide maht ulatub vähemalt kaheksa ja poole 1000 leheküljeni üle 1000 artikli ja kümnete monograafiate hulgas on suurel määral põhjapanevaid töid, millel on aegumatu väärtus. Ariste koolitas Tartu Ülikooli sõjajärgseil aastail peaaegu kõigile Venemaa soome-ugri rahvastele välja rahvuslikku teadlaskonda. Katrin. Praegu on ülikoolis Paul Ariste, soome-ugri põlisrahvaste keskus ja selle juhi dotsent Tõnu Seilenthali sõnul oli Ariste pärand just kontaktide loomine soome-ugri teadlastega läänest, Soomest, Ungarist ja teisalt tihedate sidemete loomine ka Venemaa soome-ugri rahvastega. Alates 51.-st aastast tuli tema juurde aspirantuuri oma väitekirja kirjutama noori inimesi soome-ugri aladelt Venemaalt neid, kes Aristuse juhendusel väitekirja kaitsta, siis neid on tublisti üle 50 inimese, nii etetet Tartus, kui me tänapäeval räägime sellistest doktorikoolides ja nii edasi, siis võib öelda, et, et viiekümnendatel, kuuekümnendatel aastatel oli olemas selline humanitaarteaduste doktorikool, kus oli Marisid mordvalased, murte komisid taga Karpaatia, ungarlased. Täna Tartu Ülikooli raamatukogus avatud näitusel on väljas vaid väike valik akadeemik Ariste töödest, raamatutest ja fotodest. Näitus on koostatud ülikooli, raamatukogu, Ülikooli, ajaloomuuseumi, Kirjandusmuuseumi ja Eesti ajalooarhiivikogude põhjal. Näituse avamisel esines muheda kõnega kirjandusteadlane Peeter Olesk, kes vaatamata 50 aastasele vanusevahele oli Ariste hea sõber. Paul Ariste ei rääkinud kunagi teisest inimesest halvasti. Tema ei andnud mõista, kes ta on vaid suhtes absoluutselt iga inimesega nagu omasugusega ja selle tõttu ta on teinud ära tohutu töö mitte ainult vadjalaste pärimuse säilitamisel, vaid ka teiste rahvaste pärimuse säilitamisel. Sest ta oskas rääkida tavalise inimesega. Paul Ariste 100. sünniaastapäeva tähistamine jätkub homme, tema koduvallas Tormas. Neljapäeval on Tartu Ülikooli aulas tema mälestuskonverents, reedel avatakse memoriaalnäitus kirjandusmuuseumis. Esitletakse ka kahte uut Ariste raamatut. Rahvusraamatukogus avati teeneteristide näitus ja esitleti ka uut raamatut, täpsemalt Indrek Kiisleri vahendusel. Sellel aastal on põhitähelepanu all Punase Risti teenetemärk. Neid märk antakse teatavasti ka inimelude päästmise eest. Näituse avamisel osales ka peaminister Juhan Parts, kes ei saanud rääkimata jätta Vabadussambast. Te olete vähkidega näib olevat asjad korras, teenedu ka tänapäeval küll ei ole ühe asjaku. Ja see puudutab meie vabaduse sammas see aasta Me saame. Kas selles osas meie põlvkond on edukam, kui olid meie eelkäijad ja teha midagi rohkem kui lihtsalt skeeme, vaid asudega. Seosetu. Näituse avamisel esitleti ka Vabaduse Risti kavaleride registrit Vabaduse Risti kavaleride esimene register ilmus juba 1935. aastal, kuid see oli ebadel nii nagu ka 1984. aastal Stockholmis ja 1997. aastal Eestis ilmunud register. Raamatu üks autoritest Jaak Pihlak rõhutas, et tegemist on Vabaduse risti, mitte vabadusristi kavaleride registriga. Aastal 1009 97 koostajad ei osanud sellele veel tähelepanu pöörata. Et orden, mis asutati, kandis nime Eesti Vabaduse rist. Rõhutan vabaduse rist, kaks sõna. Miks kasutati sellist nimetust ja miks silmuste 35. aastal, nii ja miks ilmus ta 97. aastal sellise nimega kujunda välja? Põhjus on väga lihtne. Rahva seas on lihtsam rääkida lihtsalt vabadusest ja üldkasutusse. Ta peakski nii jääma. Rahva soovil, räägib aga riikliku ordeni nimetusena. Ametlikku kasutusena on tema õige ja ainus nimi. Vabaduserist. Tegemist on registriga, kuid autorid loodavad välja anda ka koguteose, kus ollakse ära toodud Vabaduse risti saanute elulood, pildid ning artiklid. Sellise põhjaliku raamatu andsid lätlased välja juba 10 aastat tagasi. Ja rahvusraamatukogus saab näha ka eelmise aasta kaunimaid eesti raamatuid, 25 kaunimat raamatut ja viis kaunimat lasteraamatut. Neid käis vaatamas Kadri Abner. 25 eesti kaunimat raamatut välisülivälja 160 raamatu seast hindamisel ei lähe arvesse ainult kaanepilt, vaid tervikkujundus, köide ja ka trükitehniline tase. Žürii liige ja Eesti Kirjastuste Liidu esindaja Signe Siim tõdeb, et kunstnikud ja kirjastajad peavad raamatuid tehes enamasti lähtuma võimalustest ja ei saa seepärast alati panna esikohale raamatu ilu. Raamatud on paratamatult kujundatud ja valmis saanud võimaluste piires, see tähendab seda, et suuresti ikkagi on raamat nii-öelda toode, teda ei teha ainult lõbu pärast, vaid teda tuleb ka müüa, mis tähendab seda, et raamatu oma hinda reeglina kõrgeks ei aeta. Et väga üksikutel kunstnikel on see rõõm, et keegi neid ei ahista ühegi rahanumbriga või vaid nad võivad kujundada nii, nagu nad soovivad. Kõik 25 raamatut on žürii hinnangul võrdsed. Eritunnustuse pälvis kunstnik Peeter Laurits Peeter Mudisti raamatu illustreeritud nudis kehtobija seest. Samuti pälvisid eritunnustuse raamatut Eesti luule kuldne klassika ning Eesti Panga ajaloolised hooned. Signe Siim ütles, et raamatute tase on erinev. Tihti on tegemist kallite kunstiraamatutega. Nad on väga erinevat laadi, raamatud on kalleid all. Meid on odavaid, väga lihtsaid ja väga mõnusaid raamatuid. Ma ei ütleks, et see on absoluutne tipp, võib olla mõnikümmend raamatut, võiks siin nende kõrval veel täiesti vabalt olla. Meie kaunid käivad alati igal aastal Frankfurdi raamatumessil, sügisel maailma kaunite võistlusel. Siis ei ole meil kunagi olnud põhjust nende pärast häbeneda ja ei ole kindlasti mitte ka seekord. Rahvusraamatukogu näituste osakonna juhataja Kersti Tiigi sõnul on oluline väärtustada kauneid raamatuid kui vaimse kultuuri nähtust. No ma arvan, et ühtepidi on see ikkagi eesti raamatukunst, teistpidi on ikkagi see, et kui üks kunstnik loob ühele tekstile, siis tekib siin üks vaimse kultuuri nisugune, side ja kontakt. Näitusel saab näha ka viit kaunimate Eesti lasteraamatut. Signe Siim ütles, et kuigi tihti ostavad vanemad oma lastele pigem odavaid tõlkeraamatuid, on näiteks Peeter Volkonski ja Piret Raua lasteraamat onu Volgi värsiaabits raamatupoodides vägagi populaarne. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab lund. Puhub idakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, saartel ja läänerannikul lääne ja loodetuul viis kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel saartel null kuni miinus kolm, mandril miinus viis kuni miinus 10. Selgimiste korral võib õhutemperatuur Ida-Eestis miinus 12-ni langeda. Homme ennelõunal võib pilves pilves selgimistega ilm, vahetevahel sajab lund, pärastlõunal pilved hõrenevad ja saju võimalus väheneb. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on saartel null kuni miinus üks, mandril miinus kaks kuni miinus kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.