Tere õhtust. Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Endise kaitseministri Margus Hansoni portfellis, mis varastati, oli riigisaladusega kaitstud dokumente. Asja edasise uurimise käik on otsustamisel. Rahvusvaheline kvaliteeditunnistus Eesti kohtuekspertiisilaborile tõstab Eesti keskuse esile teiste balti riikide hulgast. Rahvusvaheline tunnustus tähendab ka seda, et Eesti keskus võib hakata välisriikidest tellimusi saama. Euroopa Liit soovib kehtestada tööotsija kvalifikatsiooni, dokumentide ühtsed nõuded. Nõndanimetatud europass peaks aitama ühtlustada haridust ja oskusi tõendavaid dokumente. Välisturistid ostsid mullu Eestist kaasa 2,2 korda rohkem alkoholi mullu. Konjunktuuriinstituudi hinnangul jätkub ka Maltale viinaralli kasvavas tempos. Rahvusraamatukogus esitleti Eesti Vabaduse Risti kavaleride täiendatud registrit. Kavas on anda välja põhjalik koguteos ja ilmast. Homme sajab Eestis aeg-ajalt lund. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus kaheksa, saartel null kuni miinus üks kraad. Euroopa Liit soovib kehtestada tööotsija kvalifikatsiooni dokumentide ühtsed nõuded, nõndanimetatud europass peaks aitama ühtlustada haridust ja oskusi tõendavaid dokumente. Edasi räägib Indrek Treufeldt. Euroopa komisjon nimetab uut süsteemi suurejooneliselt europass, selle üks osa on niinimetatud euro CV ja siis veel niinimetatud keelepass ja välismaal omandatud kogemusi kajastatud. Kõrgharidusega tööotsijaid peaks olema ka diplomitõend ja kutseala professionaalidel kutseoskust kajastav paber kokku viis dokumenti. Tegelikult on kõik nimetatud paberit juba siin-seal kasutusel olnud kuid neid pole käsitletud. Koos nimetatakse kogu dokumenti paketi euro passiks. Teine lugu on, et kas seda kõikjal ollakse valmis tunnustama. Seni on näiteks Soomes tööd sobivatele proviisoritele seatud bürokraatlikke takistusi ehkki teoreetiliselt on kõik vajalikud paberid olemas. Tartu ülikooli diplomit peaks tunnustatama rahvusvaheliselt, leiavad Soome ametivõimud imelikke põhjendusi äraütlemiseks. Loomulikult on ka eraettevõtjatel võimalused kehtestada omi nõudeid, kuid Euroopa Komisjoni värske initsiatiiv ei ole mitte surveabinõu. Pigem on see ettevõtjatele ja riigiasutustele võimalus võrrelda erinevaid kandidaate ka juhul, kui nad pärinevad eri riikidest. Europass läheb ilmselt vett vedama, kui liikmesriigid initsiatiivi ei toeta. Prantsuse või saksa haridussüsteemid on veel väga erinevad. Kaun lõunamaistes kultuurides sageli olulised inimestevahelised suhted, olulisemad kui tegelik kutseoskus või haridus. Paljud liikmesriigid pole tegelikult huvitatud vana süsteemi euronõuete järgi kohendama. Slovakkiast tulnud komisjoni volinik Jan fiigel tunnistab, et loodab uute liikmesriikide survele. Just nemad on huvitatud, et tööotsija eel oleks võrdsed võimalused. Tiigel võtab abiks veelgi kõrgema retoorika. Euroopa ei saa püsida maailma majanduses konkurentsivõimelisena, kui ta ei suuda haridussüsteeme ühtlustada. Euroopa Komisjonil ei ole aga õigust haridusküsimusi keskselt korraldada, sest see on puhtalt liikmesriikide rida. Europasse saavad välja anda rahvuslikud europassikeskused ja arvatakse, et aastaks 2010 võiks europassi kasutajaid olla kolm miljonit. Eesti Kaitsepolitseiuurijad on saanud kriminaalasja uurimise käigus kinnitust, et endise kaitseministri Margus Hansoni portfellis, mis varastati, oli riigisaladusega kaitstud dokumente. Seda kinnitas riigiprokuratuuri avalike suhete juht Kristiina Herodes. Jah, see vastab tõele, et Margus Hansonil läksid kaduma dokumendid, mis olid riigisaladusega piiratud. Kui riigisaladus märgitud dokumentide peale, siis need on ikkagi üsna olulised dokumendid. Aga sisust, mis seal dokumentides oli, ei saa me rääkida. See tähendab seda, et minister ei oleks tohtinud mingil juhul neid dokumente koju võtta. Jah, täpselt nii, et ta ei oleks tohtinud neid koju kaasa võtta. Mis nüüd sellest kõigest johtub edaspidise tarbeks? Tegelikult kriminaalmenetlus veel kestab ja selle edasine käik on veel kaalumisel. Missugused võimalikud variandid on? Siin on kaalumisel variant, kas kriminaalmenetlus läheb edasi, saadetakse kohtusse või siis ega on variant lõpetatakse. Kas uurimise käigus on ka selgunud, mis nendest dokumentidest edasi saanud on, kui nad varaste kätte on juhtunud? Siiani ei ole ju neid vargaid tabatud, seega on kahtlustatav ainult endine kaitseminister ja täpselt nii see on. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskus sai esimesena balti riikidest rahvusvahelise kvaliteeditunnistuse jätkab Tõnu Karjatse. Kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskus tegeleb kõigi ekspertiisiliikidega, alates relvadest, rahast ja narkootikumidest ning lõpetades käekirja DNA-ekspertiisiga. Neist kõige moodsam ongi DNA ekspertiisi labor, mille uuendamisega on Eesti jõudnud ka 10 rahvusvaheliselt tunnustatud riigi hulka. Samas järjekorrad politseilt toolilt saadud ekspertiiside täitmiseks juba üsna pikad, mida iso tunnustas kohtuekspertiisi keskusele, tähendab keskuse juht, politseidirektor René Vihalemm. Ta tähendab meile seda, et mitte me ise ei ole kindlad selles, et me teeme head tööd. Aetkan väljapoolt nii-öelda Assessorid, andnud hinnangu, et me teeme head tööd ja kvaliteetset tööd, et meid, meie töö tulemusi võib usaldada, see võib ka kaasa tuua tellimuste kasvu. Kindlasti võib tulla ka Põhjamaadest tellimusi meile. Praegu on ikkagi pöördelised teed siseriiklik, kuna meil on tellimusi, tuleb pidevalt rohkem juurde, kui me suudame ära teha. Nii et ega hetkel on ikkagi ja prioriteedid siseriiklikule ekspertiisi. Kui suur on järjekord praegu? Ekspertiis sõltub täitsa meetodist. Suurim järjekord on Teeennaal, kus tuleb vaadata üle aasta. Rahvusvaheliste tellimuste kasvu peab kohtuekspertiisikeskuse juht lähiajal vägagi tõenäoliseks, sest seoses piiride avanemisega hoogustub ka piiriülene kuritegevus. Kuidas kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskus suureneva tööhulgaga toime tuleb veel kord politseidirektor René Vihalemm? See ongi keskuse ülesanne leida need, mis on olulisemad teemad tavaliselt alati, kas välismaalt tuleb tellimus on alati sellised asjad eelnevalt kooskõlastatakse. Tähtajad sõltub rikkumise suurusest. Kõiki neid asjaolusid tuleb arvesse võtta. Töö head taset näitab vihalemi sõnul teen ja andmebaaside kokkulangeva ste hulka ekspertiisi tulemustega. Selliseid kokkulangevusi oli mullu üle 600. Kuritegude avastamise kasvu näitab ka politsei statistika. Kui aastal 2003 avastas keskkriminaalpolitsei 394 kuritegu siis mullu lahendati juba 457 teaduse rikkumist. Konjunktuuriinstituut tutvustas alkoholi tarbimise uuringut, mis käsitleb möödunud aastat, vahendab Indrek Kiisler. Konjunktuuriinstituudi teadurite hinnangul on alkoholiturg sektor, kus Eestis on toimunud pärast euroliitu astumist kõige suuremad muutused. Eelkõige kasutavad välisturistid ära võimaluse, et siit võib kordades rohkem alkoholi kaasa viia. Instituudi vanemteaduri Liina Ernitsa sõnul on müügikäive kasvanud peaaegu 2,2 korda. Nii et hinnanguliselt külastas Eestit eelmine aasta kuskil veidi üle nelja miljoni väliskülastaja ja nendest pooled on siis soomlased. Koguseliselt suurenes kõige enam viina ostmine õllel. Kogused suurenesid kaks korda, veinil poolteist korda ja kokku viidi Eestist ära neli miljonit liitrit, mis teeb meie ühe elaniku kohta peaaegu kolm liitrit absoluutalkoholi, millega siis peaks meie eestlaste tarbimine vähenema, kui me ükskord saame välja arvutada siseturu mahud? Instituudi direktor Marje Josing tõi näiteks, et Tallinn Helsingi laevapiletitele ei ole märget selle omaniku nime või isegi kodakondsuse kohta kuid piletile ära toodud koju kaasa võtmiseks lubatud alkoholi kogused. Kui üle lahe sõitude arv kasvas möödunud aastal 5,4 protsenti, siis autodega turistide arv on kasvanud tervelt 61 protsendi võrra. Sõidukeid kasutatakse alkoholiveoks, piinaralli taga on ikkagi suur hinnaerinevus. Marje Josing. Kuigi Soome alandas õlleaktsiisi ja seeläbi sellega siis õlle hinda Soomet, siis praegu on ikkagi hind, on kolmekordne vahe. Kui viinaralli täidab Eesti riigikassat miljonite lisa kroonidega, siis kasvab alkoholi tarbimine teeb põhjanaabritele muret. Soome rahandusministeeriumi andmetel on nende alkoholitarbimine kasvanud viimase aasta jooksul tänu sellele turistide aktiivsematele ostudele ja eelkõige Nende enda aktsiisilangusele. Neil on juurde tulnud üks liiter absoluutset alkoholi, nii et kestab, väita, et müügipiirangud ei kehti, siis Soomes on väga hea näide sellest, mismoodi turu liberaalsemaks muutumine oluliselt tõstab kohe alkoholi tarbimist. Vahetame teemat ja juhatame teid näitusele. Rahvusraamatukogus avati teeneteristide näitus. Esitleti ka uut raamatut. Veel kord Indrek Kiisler. Sellel aastal on põhitähelepanu all Punase Risti teenetemärk. Neid märk antakse teatavasti ka inimelude päästmise eest. Näituse avamisel osales ka peaminister Juhan Parts, kes ei saanud rääkimata jätta Vabadussambast. Te olete vähkidega näib olevat asjad korras, teenedu ka tänapäeva küll ei ole ühe asjaku. Ja see puudutab meie vabaduse sammas. Seda me saame näha. Kas selles osas meie põlvkond on edukam, kui olid meie eelkäijad ja teha midagi rohkem kui lihtsalt skeeme vaid asudega. Seosetu. Näituse avamisel esitleti ka Vabaduse Risti kavaleride registrit Vabaduse Risti kavaleride esimene register ilmus juba 1935. aastal, kuid see oli ebade nii nagu ka 1984. aastal Stockholmis ja 1997. aastal Eestis ilmunud register. Raamatu üks autoritest Jaak Pihlak rõhutas, et tegemist on Vabaduse risti, mitte vabadusristi kavaleride registriga. Aastal 1009 97 koostajad ei osanud sellele veel tähelepanu pöörata. Et orden, mis asutati, kandis nime Eesti Vabaduse rist. Rõhutan Vabaduse rist, kaks sõna. Miks vahepeal kasutati sellist nimetust ja miks ilmus ta 35. aastal nii ja miks ka 97. aastal sellise nimega kujuna välja? Põhjus väga lihtne rahva seas on lihtsam rääkida lihtsalt vabadusest ja üldkasutusse. Vähemalt rahvas omavahel räägivad aga riikliku ordeni nimetusena ametlikku kasutusena on tema õige ja ainus nimi, vabadused, rist. Tegemist on registriga, kuid autorid loodavad välja anda ka koguteose, kus ollakse ära toodud Vabaduse risti saanute elulood, pildid ning artiklid. Sellise põhjaliku raamatu andsid lätlased välja juba 10 aastat tagasi. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab lund. Puhub idakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, saartel ja lääne kui lääne ja loodetuul viis kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on saartel null kuni miinus kolm, mandril miinus viis kuni miinus 10 kraadi ja selgimiste korral võib õhutemperatuur Ida-Eestis langeda 12 miinuskraadini. Homme ennelõunal püsib pilves selgimistega ilm, aeg-ajalt sajab lund, pärastlõunal pilved hõrenevad ja saju võimalus väheneb. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutempera Arthur on saartel null kuni miinus üks, mandril miinus kaks kuni miinus kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.