Tere õhtust, kell sai kuus, meeste raadiouudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, teisest veebruarist toimentaan Mall Mälberg. Tartu rahu, 80 viiendad taasta päeva tähistatakse täna kõikjal üle Eesti. Nii kõnekoosolekute kui kontsertidega Tartus ütles peaminister Juhan Parts, et piirilepe on Eesti tema suhetes üks tähtsamaid asju ning Eesti on valmis koheselt alla kirjutama. Samas meelt avaldanud setod protesteerisid sõlmitava piirileppe vastu. Tallinna Toomkirikus pühitseti täna ametisse Eesti Evangeelse Luterliku kiriku uus peapiiskop Andres Põder. Ta on eesti luterliku kiriku ajaloo üheksas kirikupea. Ettevõtjate hinnangul on parimaid ühenduse mõju Eestis vähenemas, elanike hulgas valitseb arvamused. Korruptsiooni ja altkäemaks on levinud, kuid isiklikult on seda tajunud vaid kuus protsenti küsitletuist. Ess istudes kiiresti ümber vaadata haigekassa nõukogu õigused, vastutus ja kohustused, leiab rahandusminister Taavi Veskimägi. Ministri hinnangul ei suuda haigekassa nõukogu näha, kuidas hakkama saada. Analüüs näitab, et Eestis on olemas toimiv kriisireguleerimissüsteem ja jaanuaritormile reageerige adekvaatselt, ütles kriisireguleerimismeeskonna juht Kalev Timberg. Kuid välja tuleb töötada varajase hoiatamise süsteem, parandada juhtimisvead ja koostada pikaajaline tehnika. Paul Ariste sünnipaigast oma vallas tähistati täna keelemehe sajandat sünniaastapäeva. Mälestuskonverentsi korraldajad rõhutavad, et Ariste õpetust peaks rohkem ka tänases Eestis meenutama ja järgima. USA president George Bush peab täna öösel kõne olukorrast riigis, mida jälgib terve maailm. Eeldatavasti pühendab ta kõige enam tähelepanu riikliku pensionisüsteemi reformile. Homme on meil pilves ilm, kohati sajab kerget lund, külma on kolm kuni üheksa kraadi. Tartu rahu 85. aastapäeva põhiüritused toimuvad täna Tartus, neist annavad ülevaate Vambola Paavo ja Lauri Varik. Tartu rahu sõlmimine 85 aastat tagasi oli 20. sajandi Eesti ajaloo tähtsündmus. Tartu sai tuntuks üle maailma tänane keskseim üritus oli kõnekoosolek Vanemuise tänaval rahu sõlmimise hoone juures, pooletuhandele, huvilisele esines peaminister. Tema sõnavõtt oli ühtepidi kantud ametlikud seisukohast, teisalt ootasid probleemile mingitki vastust. Setod. Juhan Partsi sõnul tähendab Toonane rahu rohkemat kui piiri fikseerimist. Tartu rahu leiab ka meie kehtiva põhi. Tartu rahu on Venemaa kinnitus, et ta loobub igavese aja Eesti ning tunnustab siin kodanike vabal tahtel asutatud Eesti vabariik. Juhan Parts puudutas põgusalt ka eelseisvat Eesti-Vene piirilepingu sõlmimist. Kahe riigi vahelised suhted põhinevad lepingulise baasi, piirilepe on nende teadvuse. See on avalik-le, millega määratleme oma territooriumi, kus kehtib Eesti või. Rahva hulgas oli loosungeid Molotov-Ribbentropp 1939 rüütel Putin 2005, kas euroliit ja NATO nõuavad Tartu rahust lahtiütlemist lahendamata piiri probleemile juhtisid tähelepanu ka kohale tulnud setod. Jõgevalt pärit marja noormetsale on kontrolljoone tõttu side kodukandiga. See on väga ebaõiglane, ta teeb mind kurvaks. Tartu rahu ei kehti seal väga raske, muidugi, viidad saab, aga see on nii kallis, et käib rahakoti peale. Kaks aastat tagasi ma käisin, rohkem pole saanud. Mida oli seto teleaga vastata peaministril? Teisele poole piiri jäävate kaaskodanike vaatleme seal kõigi Eesti kodanikega, püüdes lahendada võimalikud sotsiaalsed hariduslikud. Probleemid. Vanemuise tänaval siirduti ülikooli ajaloomuuseumi, kus algas rahvusvaheline ajaloo konverents piirid Euroopas 20. sajandil. Sealgi kõneldi Tartu rahust. Konverents tõi välja, et meie ajaloolaste hinnangud rahulepingule on erinevad. Professor Eero Medijainen, kes tänases Eesti Päevalehes toob välja mitmed seni varjul püsinud punktid ja küsimused rahulepingust kinnitas ka konverentsil, et ajalugu ei saa olla mustvalge. Igasuguse ajaloolise sündmuse, ka fakti võib minu arvates suhtuda erinevalt, vähemalt võib tema üle arutleda. Kui keegi heidab ette seal olla ei tohi rääkida oleksitest, siis ta tegelikult ei tohi rääkida sellest, mis oli. Ma ei usu, et on ajaloos olemas lõplikke vastuseid ühegi sündmuse kohta reeglina kasutatakse niinimetatud võitja pole vastuseid, mis ei tähenda, et ei ole teistsuguseid vastuseid samuti olemas. Professor medi öise kahtleva hoiakuga ei olnud aga nõus. Teine ajaloolane Indrek Jürjo Küsimusele, kas see oli Eesti võit, peaks vastama üheselt jaatavalt, et see tähendas siiski Eestile, et ta suutis väljuda sellest esimese maailmasõjajärgsest sõjalisest kaosest ja luua oma demokraatlikku rahvusriigi. Kahe vastandliku poole seisukohad püüdis omalt poolt kokku võtta kolmas ajaloolane, professor Aadu Must. On selge, et see rahu tahame me või ei taha, juriidiliselt ei kehti. Samas Tartu rahu ajalooline tähtsus on tohutult suur. Ta on üks Eesti riigi kui mitte sünnitunnistus, siis kindlasti nurgakivi ja loolasena mul tegelikult kõige rohkem kahju selle õle, et Tartu rahu väga erinevad aspektid on meil siiski nõrgalt uuritud. Põhiline nõu, mida ajaloolased ei oodata, aga mida ometi tuleb öelda? Ajalugu ei saa kopeerida, ajalukku ei saa tagasi minna, ajaloos ei saa elada, tuleb elada tänases ja homses ajalugu egopeerita, aga sellest õpitakse. Õhtul toimub Vanemuise kontserdimajas aastapäeva puhul pidulik vastuvõtt, linlased saavad Tartu taevas imetleda suurejoonelist ilutulestikku. Ja lisame siia hetkel seitse halvaga algava kontserdi Vanemuises kannab üle ka vikerraadio. Pidulikul kontserdil esineb aastapäeva kõnega president Arnold Rüütel. Tallinna Toomkirikus pühitseti täna ametisse Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder. Kirikus käis Riina Eentalu. Tseremoonia algas protsessiooniga, kus kirikusse sammusid diakonit, õpetajad, abipraosti, paavstide külalised, erinaadi, uskondade kirikujuhid, piiskopid ja vaimulikud. Kirikutäis rahvast, kelle hulgas olid ka president Arnold Rüütel, riigikogu ja valitsuse liikmed ja teised kõrged külalised, seisis püsti. Eesti luterliku kiriku ajal. Roosa on Andres Põder, üheksas riigipea nüüdseks endine peapiiskop Jaan kiivid pani uuele kiriku peale südamele, et tal on vaja ehitada sildu. Mille kaudu kristlik usk ja eluväärtused leiavad tee tänast eestlasteni. Hea karjane kaitseb oma karja, ütles Jaan kiivid. See nõuab inimeste ja nende elutundmist, nende jõudude äratundmist ja läbinägemist, mis moonutavad maailma ja meie oma ühiskonda. Nii algas pidulik ametisse pühitsemise tseremoonia ja kui olid antud tõotused, jõudis kätte see hetk, kui Eesti Evangeelse Luterliku kiriku uus peapiiskop sai ametisse. Ja äsja teatati, et president Arnold Rüütel allkirjastas täna otsuse riiklike autasude annetamise kohta. Maarjamaa Risti esimese klassi ordenisaajate hulgas on ka USA president, ent aastatel 1989 kuni 93 George Bush, keda Rüütel autasustas Eesti iseseisvuspüüdluste toetamise eest. Sama teenetemärgi saavad Suurbritannia endine välisminister Robin Cook Eesti Euroopa Liiduga liitumise toetamisel st ja Euroopa Parlamendi endine esimees Patrick kaks samuti Euroopa Liiduga liitumise toetamise eest. Kokku saavad Eesti vabariigiga 87. aastapäeva puhul riigile ja rahvale osutatud teenete eest autasud 443 inimest, kodu- ja välismaalt. Ettevõtjate hinnangul on parimad majanduse mõju Eestis vähenemas. Uuringu tulemuste põhjal on Eesti korruptsiooni ja varimajanduse tunnetamise taseme poolest maailma riikide hulgas 31. kohal. Lähemalt räägib Vallo kelmsaar. Uuring viidi läbi 145. riigis ning tulemus näitas, et 31. kohaga on eesti poisid aktiivsema poole peale. Alates 2001.-st aastast on hinnangud liikunud kindlalt paremuse suunas, tõdes konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Siiski on üks valdkond, kus hinnangud on suhteliselt negatiivsed ja see on niinimetatud poliitiline korruptsioon. Reetik küll hinnatakse seda poliitilist korruptsiooni esinevat natukene rohkem kui muudes valdkondades, aga nagu näha, nimed on näiteks Iirimaa on meist tagapool ja ainukene õhkkond, kus siis nagu Eestis rohkem ettevõtjad probleeme näevad, on riiklike lepingute sõlmimiseks lisamaksed võib-olla ka pehmed variandid, korruptsioon, hala, Dubai reiside, parema auto ja nii edasi ja nii edasi. Mis puudutab Eesti elanike üldiselt, siis nemad tajuvad korruptsiooni ja varimajanduse olemasolu rohkem kui annavad alust isiklikud kogemused. Üle 60 protsendi elanikest arvab, et altkäemaksuandmine ja võtmine on Eestis levinud. Ise on altkäemaksu pidanud maksma vaid kuus protsenti küsitletuist. Majandusministeeriumi analüüsitalituse juhataja Janno Järve näeb asjal siiski kaht külge. See kuus protsenti tõenäoliselt peegeldab seda korruptsiooninäitajad paremini, aga see teine hulk tähendab pigem seda, et ühiskonnas on sellist üldist rahulolematust ja noh, see on kindlasti oluline probleem, mis on tingitud kas vähesest selgitustööst, vähesest avatusest kõigi poolt ja need on need küsimused, mida on võimalik lahendada. Üsna palju on Eestis veel inimesi, kes saavad ümbrikupalka, kuigi mõningast positiivset arengut on selleski osas märgata. Mullu tunnistas ümbrikupalga saamist 14 protsenti aasta varem 15 protsenti küsitletuist. See on oluline probleem ka riigi seisukohalt, sest saamata jääb sadu miljoneid kroone. Maksuraha töötajad on aga sageli ümbrikupalka vastu võttes sundseisus. Kokkuvõttes me võime öelda, et arengud on olnud positiivsed, kuid neerukäiku palkade maksmine, kui korruptsiooniilmingud on sellised asjad, mille kohta ei saa kunagi öelda, et olukord on hea. Ja probleemi ei ole, et see on asi, millega tuleb jätkuvalt tegeleda. Edasi rahvusvahelistel teemadel täna öösel kell neli Eesti aja järgi peab Ameerika Ühendriikide president George Bush kõne olukorrast riigis. See on Ameerika presidendi kõige olulisem kõne aasta jooksul niikuinii ja seekord peetakse seda koguni lähiajaloo üheks tähtsamaks kõneks. Erinevalt ametisse astumise kõnest, mida on nimetatud presidendi poeesiaks, on riigi olukorda valgustav kõne puhas proosa. Presidendilt oodatakse, et ta selgitaks oma poliitikat järgmiseks neljaks aastaks, mida ta tegelikult tahab läbi suruda. Sellest kõnest võib saada vihjeid, mida inauguratsioonikõnes kunagi pole. Presidendi kõnet jälgitakse terves maailmas ja niipea kui see lõpeb, hakatakse kohe kommenteerima. Ameerika traditsiooni kohaselt võetakse esimesed kommentaarid vastasparteilt ehk siis demokraatidelt. Kuigi president räägib nii välis- kui sisepoliitikast, peatud ta eeldatavasti kõige pikemalt riikliku pensionisüsteemi reformil. Nii buss kui paljud tema toetajad arvad, et pensionikindlustuse rahaline külg pole varsti enam kuigi elujõuline, kuna miljonid beebibuumi ajal sündinud, jõuavad lähematel aastatel pensioni. Ka demokraadid on nõus sellega, et pensionisüsteemi kriis on lähedal, kuid nad on vastu sellele, kuidas president seda muuta tahab. Eriti ettepanekule, et nooremad töövõtjad asutaksid eraviisilisi investeerimiskontosid, millega ma sissetulekuid suurendada. Idee on anda inimestele võimalus ise endale pensioni ajaks resursse koguda. Riiklik pensionikindlustus jääks aga ikkagi hoolitsema nende eest, kes ei ole suutnud endale pensionipäevadeks piisavalt teenida. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et suurem osa ameeriklastest suhtub presidendi reformiplaani skeptiliselt. Presidendil on oma plaani kongressis läbisurumiseks vajab paljude demokraatide toetust mõne vaatleja arvates reformi šansid kongressis, fifty-fifty või isegi väiksemad. Samas teised analüütikud jälle märgivad, et president surus esimesel ametiajal läbi maksude reformi, kuigi demokraadid olid ka selle vastu ja president võib sama teha nüüd pensionireformiga. Senati demokraatide liider Harry Reid on juba öelnud, et 45 miljonit ameeriklast on ilma tervishoiukindlustuseta. Miljonid on alakindlustatud ja see on tänase Ameerika tegelikkus. Paljud eksperdid jälle ütlevad, et president peaks oma plaanid kongressis nii ruttu läbi suruma, kui vähegi võimalik. Pärast kõnet siirdub president Bush ringsõidule mööda riiki, et saada toetust oma riiklikule pensioniplaanile. Brüsselis räägitakse täna Lissaboni protsessist intellektuaalsel. Kui Euroopa Liidu liidrid aastatuhande vahetusel Lissabonis kogunesid, valitses veel 90.-te majandustõusu eufooria, rääkisid veel kõrgtehnoloogiast ja teadmistepõhisest majandusest. Mõne aastaga on aga suurem õhin Euroopas lahtunud ja vähe sellest, et püstitatud graafikus ei suudeta püsida. Mahajäämus Ameerika ühendriikidest on aina kasvanud. Kuuldes mõistet Lissaboni strateegia, vastavad paljud Euroopa juhid siira ohkega. Sellest on saamas suur tühi jutt kõige kehvemate euroopa kommete vaimus. Jose Manuel Barroso räägib täna parlamendi ees tõenäoliselt sihtide ümber seadmisest ehk uuest fokusseerimisest. Ta tahab näha liikmesriikide suuremat usinust ja vastutust, kuni selleni välja, et liikmesriikides loodaks kõrged ametikohad, kes majandusreformide eest vastutaks. Komisjoni president räägib uute töökohtade loomisest, tehnoloogilisest innovatsioonist ja soodsa keskkonna loomisest. Investeeringutele. Euroopa liidus kulutatakse arendustegevuseks vähem kui kaks protsenti rahvuslikust rikkusest. Võiks olla vähemalt kolm, et Ameerikaga teaduses sammu pidada. Lissaboni strateegia kiideti heaks aastal 2000, nüüd on pool aega kulunud. Kõige konkurentsivõimelisemaks pidi Euroopa majandust muutuma ju 2010.-ks aastaks, kuid vaevalt järgmise viie aastaga suudetakse midagi suurt ära teha. Euroopa nautinud sotsiaalseid hüvesid ja mitmed majandusteoreetikud on isegi küsinud, kas majandus peakski lõputult kasvama ja üleilmselt konkureerima. Barroso võib sellele väitele vastata skepsisega. Kui Euroopa ei arene, ei saa pikalt säilitada ka euroopalikku sotsiaalsete hüvede süsteemi. Endine Hollandi peaminister Wim kokk, kes on kirjutanud mitu olulist raportit Euroopa konkurentsivõimest, hoiatas Euroopa riskikapitali assotsiatsiooni eilsel konverentsil et Lissaboni strateegia eesmärke on juba peaaegu võimatu saavutada. Varsti tuleb Euroopal võistelda juba niisuguste tõusvate majandustega nagu India ja Hiina majandus. Ja jälle Eestis. Rahandusminister Taavi Veskimägi tegi ettepaneku kaaluda haigekassa nõukogu õiguste vastutuse ja kohustuste ümbervaatamist. Vallo kelmsaar räägib edasi. Seda, et tervishoiusüsteemis raha napib, on räägitud juba mõnda aega. Haigekassa nõukogus suudetakse näha üksikküsimusi, kui ei suudeta näha, kuidas saada hakkama või mida Eesti tervishoiusüsteemis muuta, et hakkama saada, leiab rahandusminister Taavi Veskimägi, kes ka ise on haigekassa nõukogu liige. Oma kirjas nõukogu esimehele, erakonnakaaslasest, sotsiaalministrile Marko Pomerants ile tegi ta ettepaneku tõsiselt kaaluda nõukogu õiguste vastutuse ja kohustuste ümbervaatamist. Mina, kui rahandusminister ei saa vaadata päris ükskõikselt pealt seda, et 2006.-ks aastaks on haigekassa nõukogu poolt eelarvet kinnitades võetud lihtsalt teadmiseks, et raviraha on 500 miljonit krooni puudu. Te ise olete ka haigekassa nõukogu liige ja hääletasite ka eelarve kinnitamise poolt. Jah, ainult sellepärast, et kindlasti eelarve vastu võtmata jätmine ei oleks olnud sellel hetkel lahendus. Kas te peate siis vajalikuks haigekassa nõukogu pädevuse? Sest siin on kindlasti kaks poolt, et üks pool on tõesti see haigekassa nõukogu pädevus otsuste langetamisel ja nii nagu näitus tervishoiutöötajate palgadebatt, siis haigekassa nõukogu asus küll erinevates küsimustes seisukohtadele, kuid et ei näinud ost päris tihti nende seisukohtade, selliseid laiemaid tagamaid või laiemaid tulemusi, kuhu nendele seisukohtadele asumine võiks viia. Meenutuseks mullu suvel kiitis haigekassa nõukogu heaks kolme aasta eelarve prognoosi, kuid üpris varsti pärast seda lubas sotsiaalminister Marko Pomerants tervishoiutöötajatele palgatõusu, mida prognoosis ei arvestatud. Seega tekkis tõsine rohkem kui kolmesajamiljoniline eelarve auk. Nii sotsiaalminister pomerants rahandusminister Veskimägi kui ka arstide eestkõneleja, riigikogulane Andres Kork on valitsuserakonna Res Publica liikmed oleksid pidanud otsuse tagajärgi väga hästi teadma, leiab haigekassa endine juht maris Jesse. Paneb ainult imestama, et kuidas siis rahandusminister läheb ründama ühte kogu haigekassa nõukogu, kellel puudub igasugune võimalus tervishoidu mingisugust lisaraha tekitada. Küll võib vist nõukogu teha omapoolseid ettepanekuid. Jah, ainult, et kui ta seda teeks, siis tuleks kohe kaasa ka süüdistus. Et nõukogu ületab oma pädevuse piire, sekkub poliitikasse selline poliitiline mandaat on valitsusel ja riigikogu liikmetel. Maris Jesse hinnangul oleks meditsiini rahastamisele mõtlema pidanud juba enne töötajate palgaleppe allkirjastamist, sest nüüd on sellega hiljaks jäädud. Ministrid on tõsiselt hädas, kuid vaevalt et sel aastal lahenduseni jõutakse, sest tulemas on kohalikud valimised, mille eel ei taha ükski erakond ebapopulaarseid otsuseid teha, arvab Jesse. Pigem meenutab see mulle olukorda, mis on praegu selle suhkrutrahviga, et üks ministeerium üritab veeretada palli teise ministeeriumisse, teine ministeerium kolmandasse kohta ja siis lõpuks laiutavad kõik käsi ja ütlevad, et ei tea, kuidas nii juhtus. Kindlasti see ei ole palli veeretamine. Ma arvan, et me peame jõudma sellel aastal otsusteni. Siseministeeriumi kriisireguleerimisbüroo esitles täna analüüsi, mis käsitleb ametkondade tegevust jaanuarikuu tormi ja üleujutuse ajal. Kuulamas käis Riina Eentalu. Nii siseministeeriumi kantsler, vabariigi valitsuse kriisikomisjoni esimehe asetäitja Ott ja Märt Kraft kui ka sisejulgeoleku asekantsler, kriisireguleerimismeeskonna juht Kalev Timberg kinnitasid kõigepealt, et Eestis on toimiv kriisireguleerimissüsteem. Et õnnetusele reageeriti adekvaatselt ja olemasolevaid ressursse arvestades toimis süsteem efektiivselt. Need on täpselt ametnike sõnad. Kuid Kalev Timberg sõnul juhtimissüsteem küll toimis, kuid krõgises oli juhtimisprobleeme teavitamisprobleeme ja ka see mõjus, et inimesed pole midagi varasematest samalaadsetest õnnetustest meelde jätnud ega uskunud, mis neile räägiti. Ka tuleks üle vaadata rida seadusandlikke akte ja nõudeid. Kalev Timberg. Millised on näiteks kehtestatud nõuded meie side kommunikatsioonidele infrastruktuurile, elekter, vesi peaks need olema karmistatud, kas litsentsid, mis antakse välja telefonifirmadele, et nad toimiksid peaksid omama mingisuguseid erilisemaid nõudeid, mis tagavad meile siis selles olukorras? Riskianalüüsid ei tohiks olla formaalsed. Ka ettevalmistuskavad on suuresti formaalsed ja kindlasti tuleks kasutada Eesti teaduspotentsiaali ja välja tuleks töötada varajase hoiatamise süsteem. Ei ole normaalne, kui riigis on olemas ametlik struktuur, kes annab tormihoiatuse ja siis peab olema veel teine ametlik struktuur, kes ütleb, et see tormihoiatusele õige tormihoiatus. Vaja on ka pikaajalist tehnikaprogrammi Märt Kraft. On vajalik soetada täiendavalt tehnikat, mis nüüd ilmnes, et mida võib-olla läheb vaja on vajalik teha kasvõi ka ehitustöid nende pulbrite näol. Ja mõistagi kulub selleks kõigeks raha. Me kõik teame, kui hädas on päästeamet, et tehnikat on puudu ja raha ei leita. Täna ütles sisejulgeoleku asekantsler Kalev Timberg, et kohe on algamas järgmise aasta eelarve protsess ja kõike täna räägitud, tuleks seal kindlasti arvestada. Jõgevamaal Torma rahvamajas toimus täna keelemees Paul Ariste 100.-le sünniaastapäevale pühendatud mälestuskonverents. Meelis Kompus jätkab. Akadeemiku keeleteadlase ja folkloristid Paul Ariste nime tuntakse kogu soome-ugri piirkonnas. Oma teaduskraadi on tema juhendamisel kaitsnud ka suur osa Venemaa fennougristika doktoreid ja väärikaid professoreid. Paul Ariste õpilased meenutavad, et õpetajana pidas akadeemik Ariste lisaks teadmiste omandamisele enesestmõistetavaks ka inimliku soojuse ning tähelepanu arendamist oma õpilastes. Dotsent Tõnu Seilenthal toob oma ettekandes välja huvitava paralleeli, mis tõstab samuti Paul Ariste. Õpetus vajaks enam järgimist ka tänases Eestis. Kui meil tänapäeval on olemas kõik integratsiooni sihtasutused ja nii edasi ja suurriiklik toetus sellisteks asjadeks, et Eestimaa erinevaid rahvagruppe ühendada üheks rahvus siis Paul Ariste tegi seda tööd oma vaiksel rahulikul moel. Ta oli oma inimene nii rannarootslastega, nii laiuse mustlastega, eesti juutidega, Peipsiäärsete, vene, vanausuliste ega oma isiksuse kaudu saavutas kontakti kõigi Eestis elavate inimestega. Ja teiseks ma tahaks rõhutada, jällegi see siis Venemaal elavate väiksemate sugulasrahvaste hariduse toetamine. Et Ariste tegi seda ka alates 51.-st aastast. Aastakümnete jooksul oli pidevalt tänapäeva termineid kasutades võiks öelda, et Ariste doktorikool Tartu Ülikoolis kus koolitati siis rahvusliku intelligentsi Venemaa soome-ugrialadele. Paul Ariste sündis 100 aastat tagasi Peipsi-äärses Torma vallas kohaliku sepaverre Torma vallavanem ja tänase konverentsi peakorraldaja Riina Kull pea Paul Ariste elutöö tutvustamist Torma valla kohuseks ning ta kinnitas, et vanem valla rahvas mäletab keelemeest veel hästi. Ta sündis rääbisel vanemad inimesed, kes on temaga kord kohtunud, mäletavad teda ikkagi väga hea suhtlemisoskusega inimesega ja korduvalt ta on oma kodukohta ka külastanud, nii et kui ta siit 1916 küll Tallinnasse lahkus, ei ole ta seda rääbise kanti hiljemgi unustanud. Ja ilmateade. Homme on meil muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab vähest lund. Puhub kagu ja lõunatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Külma on kolm kuni üheksa kraadi, saartel on õhutemperatuur, õhutemperatuur nulli ringis. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 15984. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.