Tere õhtust. Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Peaminister Juhan Partsi hinnangul on välisministeeriumis probleeme, nende hulgas mainitud olevate dokumentide kadumist, peatset võimalikku kantsleri vahetust ja presidendi Moskva-visiidiga seonduvat. Valitsus katab koos riigiettevõtete ja sihtasutustega tormikahju 264,5 miljoni krooni ulatuses. Tormikahjud, kokku on 698,3 miljonit. Euroopa Liidu terrorismivastase võitluse eksperdid on Eesti julgeolekuteenistuse korraldusega rahul. Täna lõpetas hindamismissioon töö Eestis. Akadeemik Paul Ariste ei kasvatanud lihtsalt keeleteadlasi, vaid rahvusvaheliselt mõtlevaid keele inimesi, rõhutati tema 100. sünniaastapäeva mälestuskonverentsil. Tallinna vanalinna kohale kib täna õhtul valguskuppel, mida saab imetleda nädala lõpuni välismaalt gruusia päevani. Minister suratuse Vanja suri vingugaasi mürgituse tõttu. Uue peaministri leidmiseni võttis valitsuse juhtimisel Gruusia president Mihhail Saakašvili. Läti parlament võttis vastu deklaratsiooni, mis toetab president Vaira Vike-Freiberga püüdlusi tutvustada rahvusvahelisele üldsusele Läti ajalugu ja ilmast. Homme sajab Eestis kohati vähest lund, rannikualadel ka lörtsi. Õhutemperatuur on pluss üks kuni miinus kuus, kohati miinus kaheksa kraadiga. Peaminister Juhan Partsi hinnangul on välisministeeriumis probleeme, nende hulgas mainis ta salajaste dokumentide kadumist, peatset võimalikku kantsleri vahetust ja presidendi Moskva-visiidiga seonduvat, jätkab Vallo kelmsaar. Peaminister Juhan Partsi hinnangul on salajaste dokumentide kadumine kahtlemata äärmiselt tõsine probleem. Samas lisas peaminister, et enne juhtunu täpsemat kommenteerimist tahab ta ära oodata Kaitsepolitsei. Uurimise tulemused. Kaitsepolitsei audit peaks lõppema järgmine nädal ja ma arvan, et siis pärast seda auditi lõppu on ministril kuu aega aega puudused kõrvaldada, selle järel on võimalik seda ka tõenäoliselt pikemalt kommenteerida, aga rõhutan asja tõsidust, me oleme seda ka nii töökorras. Reformierakonna esimehega käsitlenud, aga, aga ei enamat. Minupoolseid sisulisemaid avaldusi ei maksa vaadata, kui on olemas tervikpilt on olemas arusaam põhjustest olemas arusaam ministri reaktsioonist tegevustes, siis saan ma seda sisulisemat hinnata. Välisminister Kristiina Ojuland on öelnud, et dokumendid läksid kaduma tema ja eelsel ajal ning ta ei kavatse vastutada teiste tegematajätmiste ja ära kaotatud paberite eest. Eelmine välisminister Toomas Hendrik Ilves aga meenutas, et kui ta kolme aasta eest ametist lahkus, lasi Ojuland ministeeriumis läbi viia väga põhjalikku dokumentide. Kontrolli, kinnitas oma allkirjaga. Paberid on alles. Lisaks võimalikule dokumentide kadumisele on välisministeerium viimasel ajal ka muude asjadega kriitika alla saada juhtunud. Näiteks minister Ojuland kinnitanud kantsleri vahetamise kavatsust, kuigi Priit Kolbre on tema enda poolt ametisse pandud vaid veidi enam kui aasta tagasi. Samuti on ajakirjanduses kritiseeritud välisministeeriumi tegevust seoses Eesti presidendi hiljutise Moskva visiidiga. Peaminister Juhan Parts tõdes täna neid etteheiteid kommenteerides, et jah, probleemid on teravast kriitikast välisministri aadressil, aga hoidus, on probleemid. Puudutab seda arutelu ei, ajakirjanduse informatsiooni kantsleri vahetuses, siis minule mingisugust ettepanekut ei ole tulnud, noh ma saan lihtsalt kommenteerida, tippametniku stabiilsus on väga oluline. Sellistele muudatustele on, kindlasti, peavad olema väga suured põhjused, aga ma arvan, et nendel teemadel ei ole mõtet praegu arutleda, kui, kuna mingisugust ametlikku ettepanek kui sellist ei ole välisminister seda teinud, ma ei oska öelda, kui tõsine see kavatses, on või on see lihtsalt uitmõte. Rahandusminister Taavi Veskimägi esitas valitsusele ettepaneku katta koos riigile kuuluvate ettevõtete ja sihtasutustega tormikahjudele 264,5 miljoni krooni ulatuses valitsuskabinetiistung, kus seda arutatakse, pole veel lõppenud. Veskimäe ettepaneku järgi toetab valitsus lisaks senisele 7,1 miljoni kroonisele eraldusele otse elanikke ning põllu- ja kalamehi 30 miljoni krooniga täpsustatud andmed. Sel põhjustas jaanuaritorm kahju kokku 699,3 miljonit krooni. Euroopa Liidu terrorismivastase võitluse eksperdid lõpetasid oma hindamismissiooni Eestis nende hinnangu, vahendab Mall Mälberg. Pärast Euroopa Liidu laienemist sisepiiride kadumist on Euroopa liit üks julgeolekutsoon ja ühe liikmesmaa nõrkus toob automaatselt kaasa kõikide teiste liikmesmaade julgeolekunõrkuse. Seetõttu hinnatakse kõikides uutes liikmesmaades terrorismivastase võitluse korraldust. Täna lõpetame seitsmeliikmeline hindamismissioon töö Eestis. Missiooni juhi Nils Brake sõnul on nad Eestiga. Välistuste korraldus on meile väga sügava mulje jätnud. Teie süsteem pole mitte ainult lihtne, vaid ka väga hästi organiseeritud ja väga efektiivne. Julgeolekusüsteemi eri osade vahel valitseb hea koostöö ja see toimib väga hästi. Muidugi terrorioht on Eestis nagu madal, kui ohutase peaks tõusma, siis te võite vajada lisaressursse, aga praegu on teie süsteem äärmiselt efektiivne, ütles Nils brake missioone leidnud, Eestis midagi lai. Eesti siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna juhataja Hannes Kondi sõnul peeti suureks plussiks ja et Eesti on oma väheste ressurssidega palju saavutanud. Vastutuse jaotus ja lihtsus on see, mis on Eesti puhul eriline ja, ja võib olla ka see, et, et me ei ole teinud asjatuid bürokraatlike koostööorganeid lihtsalt sellepärast, et imiteerida tegevust kõik meie ametkonnad. Kuna neil on vähe ressursse, vähem inimesi, siis nad üritavad võimalikult vähese ressursiga saavutada maksimaalset tulemust. See mehhanism, kuidas riik reageerib eri hädaolukordadele, on tegelikult üks. Kas seda arvestades on midagi õppida ka jaanuarikuisele üle ujutusele, reageerimisest? Terrorism on üks hädaolukordades, seega siis see mehhanism, mida riik kasutas riigi tasandil, ma pean silmas kriisireguleerimise meeskonda vastutavaid ametkondi, siis see mehhanism toimub ka võimaliku terroristliku ründe puhul, mis tähendab, et loomulikult Pärnu kogemusest me saame õppidega midagi, mida me saame rakendada, aga näiteks terrorismivastase võitluse kontekstis kindlasti Pärnu on kogemus, mida kõik ametkonnad erinevatel tasanditel saavad kasutada edaspidise töö kontekstis. Edasi välismaalt gruusia peaministri sorabsuvania surma asjaolud on segased. Politsei pole õnnetusjuhtumit välistanud, kui ta on algatanud kriminaalmenetluse ja kaasab peaministri surma asjaolude uurimisega. USA Föderaalse Juurdlusbüroo eksperte jätkab Birgit Itse. Praeguseks on teada, et Gruusia peaminister suramises Vanja suri vingugaasimürgitusega. Kohtumeditsiiniteenistuse esindaja sõnul leiti peaministri verest ainet, mis tekib vingugaasisattumisel. Organismi analüüs näitas selle aine 40 protsendilist sisaldust, samas kui surm saabub juba 20 protsendilise sisalduse korral. Gaasimürgitused on Gruusias sagedased, kuna pidevate häirete tõttu elektrivarustuses kasutavad paljud inimesed korterite kütmiseks gaasi balloonil töötavaid Te kehi. Nii ka asekuberneri peaministri sõber, kelle juures sureb Swanya täna seal viibis. Esialgne versioon majapidamisgaasimürgituse eest ei leidnud siiski kinnitust, kuna paari päeva eest korterisse paigaldatud Iraanis toodetud gaasiahi ei lekkinud. Asepeaminister orgi paramiinse tunnistas usutluses telekanalile CNN, et Gruusial on palju vaenlasi, kes võisid soovida roosirevolutsiooni ühe eestvedaja surma. Samas lesiastajaid pea versioon on surm õnnetusjuhtumi tõttu. Siiski algatati šanya surma uurimiseks kriminaalmenetlus. Kuigi kõrval kinnitati peaministri kohusetäitjaks asepeaminister Giorgi paramiidse, teatas Gruusia president Mihhail Saakašvili mõne aja eest, et võtab peaministri ootamatu surma tõttu valitsuse juhtimise üle. Reutersi teatel kinnitas Saakašvili pilisi püha kolmainu katedraali ette kogunenud rahvahulgale, et presidendina võtab ta täitevvõimujuhtimise üle ja käsib valitsusel tööle naasta. Presidendi avaldusest ei selgunud, kas tema samm on ajutine. Vene politoloogi hinnangul võib Gruusia järgmiseks valitsusjuhiks saada aga praegune parlamendi juht Nino portsionaatse, kelle hinnangud poliitilistele probleemidele ei lange alati kokku president Saakašvili seisukohtadega. Kuid tema haritus, karismaatiline suhtlemismaneer ja tohutu populaarsus tugevdada tema positsioone tugevalt. See oli üks kolmest liidrist, kes juhtisid 2003. aastani pool roosirevolutsiooni. Esialgsete teadete põhjal mõeldakse Jevgenia pühapäeval. Läti parlament võttis vastu deklaratsiooni, mis toetab president Vaira Vike-Freiberga püüdlusi tutvustada rahvusvahelisele üldsusele Läti ajalugu, teatab Riiast Jewaspolite. Värviti Freiberga, kes paari nädala eest teatas, et on otsustanud Venemaa kutset vastu võtta ja kavatseb siis üheksandal mail Moskvasse minna. Samale seal avaldas siis ka dokumenti, kus ta märgib, et Balti riigid Nõukogude sõjaväe sisse Tomgi, 44. ja 45. aastal peavad mitte ainult natsidest vabastamist vaid ka kui teisel Nõukogude okupandid tsooni algust. Läti vabariigi seim otsustas toetada riigi presidendi püüdlusi lahti seletada rahvusvahelisele üldsusele Läti keerulist ajalugu et saavutada Läti okupatsiooni fakti üldist rahvusvahelist tunnustamist. Nii on öeldud, siis täna vastu võetud, kuid nädal tagasi teravaid vaidlusi põhjustanud deklaratsioonist seal läinud nädalal kahe suurema parlamendifraktsiooni vaidluste tõttu ei suutnud saim oma toetust avaldada ning erimeelsuste peapõhjuseks oli siis 1920. aasta Läti ja Venemaa vahelise piirilepingu mainimine siis nimetatud deklaratsioonis pärast MART istungit. Uue Aja fraktsiooni juhataja Karl sõdurskes märkis, et tänane otsus on alles seadus hiljem kavandatavale totalitaarse kommunismideklaratsioonile. Töötlused. Laiaulatuslikumalt seletatakse ka 1920. aasta rahuleping omakorda Rahvapartei fraktsiooni liige Günter aabits. Siis rõhutas, et on tähtis näidata ühtset välispoliitika seisukohta. Hetkel presidendil kõige enam just parlamendi toetust ses parlamenti valib rahvas. Presidendi avaldus on pahameelt põhjustanud Venemaa võimuorganites. Nii on Venemaa välisministeerium teravalt reageerinud ja ka süüdistanud Läti riigipead ebasõbralike riikidevaheliste suhete loomises ja Spolite Riiast. Uuest Eestist konverentsil Tartus käsitletakse piiride muutumist Euroopas ja suhtumist probleemidesse tänapäeval. Intervjuu palus Lauri Varik. Kahel päeval ettekandeid kuulanud Tartu linnavolikogu esimees, ajaloo professor Aadu Must ütles, et tema jaoks oli konverentsi tähtsaim mõte selles, et piiriküsimused on kõikjal ja igal ajal olnud keerulised ja mitmetahulised ja neid tuleb ikka ning jälle uuesti uurida. Kuid mida õpetlikku võiks anda taoline konverents tänasel päeval Eesti riigimeestele, kelle ees piirilepingu sõlmimine Venemaaga? No põhiline, mida võib õppida, on see, et mistahes piiride probleemid lahendatakse valutumalt. Aga mis tuli ka välja Euroopa ja üldse, et tsiviliseeritud maailm on harjunud probleemidest rääkima, otsima, romisse jälle rääkima. Sellel konverentsil oli niimoodi, et noh, ametlikult oli ta ikkagi teaduskonverents ja väga nagu päevapoliitikasse minema ei tahetud. Ega sellest ei pääsenud ka, aga nagu ma juba ütlesin, ainukene järeldus, mis tuli, tuli see, et kui on piirilepingud, siis räägitakse kõigiga, keda see puudutab. On see tõde valus või vähem valus, on see piirileping kellelegi väga hea või mitte, hea? Need asjad räägitakse läbi. Millised on praegu Euroopas meeleolud piiride muutmise? Need meeleolud on kahetised ühelt poolt on ju teada, et Euroopa poliitikas vaadatakse ka valvsalt kõigile nendele, kes isegi mõtlevad piiride muutmisest ja selles mõttes mistahes piiride muutmist võetakse siiski suhteliselt valuliselt või, või ohutundega vähemalt. Samas peab ütlema, et kui mingil hetkel meile tundus, et meil ei ole mõtet näiteks rääkida oma piiriprobleemist või äkki on kusagil midagi valesti või liiga tehtud siis nüüd me seda enam ei arva, sellepärast et tuleb välja Euroopa jaoks on piirid probleem. Euroopal on kogemus sellest, kuidas seda probleemi ka vähem valuliseks teha. President Arnold Rüütel rääkis konverentsil, et Tartu rahulepingut ning tänaseks Eesti ja Venemaa vahel ette valmistatud piirilepingu teemat ei tuleks käsitleda ainult kahe riigi suhete kontekstis. Alahinnata ei saa ka selle tähendust kogu nüüdisaegses maailmas, kus arenguid määravad uued realiteedid. Nii on ka riigipiiride mõiste omandanud tänaseks uusi tähendusi. Piir tähistab ruume, kus kaitstakse rahvuslikke huve, aga ka ühiseid väärtusi, jagavate rahvast, tühi suve, ütles president. Riigipea avaldas lootust, et ajaloopärandi aus käsitlus ning sellega seotud vastastikune lugupidamine kujuneb normiks ka Eesti ja Venemaa nüüdissuhetes. Ja vahetame teemat. Täna on akadeemik Paul Ariste 100. sünniaastapäev. Maailmanimega fennougrist meenutati täna Tartus, mälestuskonverentsil jätkab Vambola Paavo. Akadeemik Paul Ariste ei kasvatanud lihtsalt kiire teadlase, vaid rahvusvaheliselt mõtlevaid keelemehi. Teadlase ideeks oli koolitada Eestis iga soome-ugri keele jaoks oma asjatundja, kui innovaatiline oli aastakümnete eest. Paul Ariste jätkab tema õpilane, professor Ago Künnap. Oli silmapaistev katsumine, foneetik täiendas ennast välismaal, elasid õieti seda katselise foneetika meid Eestisse õpetas välja nii Eestit spetsialistid kui ka spetsialiste Venemaa soome-ugri vabariikide jaoks. Praeguses fenoupi eestikas on käimas paradigma muutus või suur käärimine heidetakse nendele uuendajatele ette, et no mida nüüd Ariste oleks öelnud, kui tema oleks elanud, unustatakse ära, et kui Aristolex Elagnovaatika sõbrana, eks tema ise sellega tegelenud ja paremini, kui meie saadakse ise haaranud kõigest uuest kinni. Ettekandeid kuulates jäide kõrva sõnad Ariste oli salliv, sõbralik, abivalmis. Ago Künnapi sõnul võib sama kinnitada ka siis, kui Aristel tuli raamatuid või teadustöid retsenseerida. Eelistas retsenseerinud näiteks selliseid raamatuid, mis olid head. Ta jättis nagu halvad asjad tähelepanust kõrval. Sellest võis juba teha järelduse, et sa pole suurem asi, kui Ariste seda tähelepanu ei pööra, seda retsenseerinud. Tänasel konverentsil anti ülikooli aulas üle Paul Ariste medal. Selle sai filoloogiadoktor Tiit-Rein Viitso, kes on rahvusvahelises ulatuses parim läänemeresoome keelte uurija. Oma senise teadustöö võttis Viitso kokku nii. Isiklikult ma olen tegelenud isuri vadja, vepsa, Liiviga, natukese lüüdi karjal, aga ma olen püüdnud saada üldist pilti, see on üks võib-olla selline teine külg, milleks ei ole nüüd vajanud kõiki isiklikult uurida, meil on suur projekt Soome, Eesti ja Karjala ühisprojekt on läänemeresoome keeleatlas, millest ilmus nüüd jõuluõel esimene köide, kaks köidet tuleb veel. Täna ilmus müügile Paul Aristele pühendatud eriümbrik, käibel on sellekohane tempel Ülikooli vanas kohvikus, milline homme uksed avab, leiab koha suurmehe tuba armastas variste oma jüngritega just toonases kõnepruugis vanas kohves vabadel hetkedel viibida Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Just praegu peaks kerkima Tallinna vanalinna kohale põnev atraktsioon valguskuppel. Meie saatsime oma reporteri seda vaatama ja Tõnu Karjatse kuuleme nüüd vahetuid muljeid telefoni teel. Kui muljetavaldav see pilt on? Praegu tuleb seda muljet veel natuke oodata, sellepärast et see etendus alles äsja algas näidete kõigepealt videolõiku eile õhtul toimunud proovietendusest, kus siis siitsamast raekoja platsilt läks teele ütleme tavakosmosesse siis avaöisesse taevasse suur heeliumi, õhupallide kogum või õigupoolest palju need õhupallid olid üksteisega kokku seotud ja siis neid valgustati altpoolt, nii et tõepoolest läks selline nagu värviliste pirnide kuppel kaugele-kaugele öötaevasse. Tänane sõu on aga selline, et üksikud õhupallid, mis on omavahel siis kokku seotud. Nad kannavad selliseid pisikesi suitsu pommikesi ja levitavad suitsu ja lendavad siin platsi kohal. Peale selle on valguse ja mingite sätendavad asjadega niimoodi mängitud, et nagu vaiksed kahurikesed põlistavad sätendavaid hõbetükikesi nagu hõbepaberitükikesi ja need lendlevad õhus ringi, neid siis saadab valguses selline suits, kerge atmosfääriline muusika. Ja tegemist on siis selliste valgusinstallatsioonide sarjaga, mis kestab kuni kuuenda veebruarini, siis selle pühapäevane igal õhtul tahab Tallinna vanalinna kohal erinevaid installatsioone näha ja selle on on siis välja mõelnud üks hansalaid workshop i toritest vinni maas, kes on Hollandi üks kujundas kunstnik ja ka siit eesti poolt on siis tema läind endale mõttekaaslasi. Nii et selliseid põnevaid asju siin igal õhtul võib näha. Noh, päris selline kestev kuppel ta ei ole nagu esmakordselt siis võis nendest teadetest välja lugeda vaid vaid igal õhtul on midagi erinevat, et kellel aga võimalust Tallinnas seda asja näha. Ja jah, et igal igal täistunnil toimuvad mingid uued katsetused, veel seda öelda, praegu ma nii palju seksi praegu raekoja platsil vaatajaid on päris palju. Kuule, Tõnu, kas igal õhtul kell kuus on see etendus? Kell kuus, kell seitse ja kell kaheksa. Siis on igal, igal õhtul on tehakse jällegi mingisugused erinevad asjad, nii et neid ideid on päris palju veel varuks ja nad ei tahtnud ka paljastada, mis need kõik on. Aitäh sulle, Tõnu ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund. Puhub lõuna ja kagutuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni miinus kaheksa, kohati kuni miinus 12 kraadi, saartel null kuni miinus kaks kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab vähest lund, rannikualadel ka lörtsi jagad. On jäidet. Puhub kagu ja lõunatuul neli kuni üheksa meetrit sekundis, saartel puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on homme pluss üks kuni miinus kuus, kohati miinus kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.