Tere õhtust, lugupeetud kuulajad. Täna on meil väga meeldiv võimalus lähemalt tuttavaks saada riigikogu liikme riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe ning veel ka Haapsalu linnavolikogu liikme, endise eks sotsiaalministri Toomas Vilosius, ega tere õhtust, küll on palju tiitleid. Tere õhtust ja Teid hakkab täna õhtul piinava Marju Länik, kui teil midagi selle vastu ei ole. Ma olen väga meelitatud, suurepärane, et meie saatesse tulla, sõita ja see on teatavasti niisugune saade, kus järgmine külaline kutsub endale järgmise külalise kaks nädalat tagasi orientsiin piinatava rollis mina ja mulle esitas küsimusi Ivo Linna. Ja täna on mul see meeldiv võimalus küsida teie käest neid asju, mida võib-olla rahas nii väga ei teagi, sest ma eeldan, et reeglina annate intervjuusid oma tööst sellest, kuidas te seadusi vastu võtate ja niisugustel teemadel on mul õigus jah. Ja ei. Kui sai kunagi peale hakatud nii-öelda avaliku elu tegelase rolliga, mis paraku paraku käib minu praeguse ametite ja tegelikult mõnede eelnevate ametitega on kokku käinud, siis, siis ikka küsitakse ju selle nii-öelda kuiva argitöö kõrvale ka midagi niisugust, mis on võrdlemisi isiklik ja samas ei saa unustusse jätta ka meie seltskonnaajakirjanduse tähelepanu väärset rolli ja kui, kui tekkisid ajakirjad kroonikad ja mis veel on seltskond ja siis ajakirjanikud ikka otsivad üles ja püüavad pilti teha ja tungida natuke sügavamale sellest igapäevasest kestast allapoole. Ega teil ometi ei ole midagi selle vastu oioi absoluutselt, minulgi oleks täna eesmärk just küsida. Teie kui inimese kohta teie teie lapsepõlve kohta Teie õpinguaastate kohta mõningate elutõdede ja tõekspidamiste kohta ja nii edasi ja võib-olla vaata tekstile siis nüüd algust. Minu teada olete te kalamaja poiss. Kalamajast Linda tänav neli üks oli see koht, kus mind siis tolleaegses Sakala tänava sünnitusmajast viidi ja seal miski ilus roheline puumaja kivitrepikojaga näete, niisuguseid on kalamajas üsna palju, need on üsna armsad ja ma käin üsna sageli sealt mööda ja nagu nostalgitseda selle üle, kui kala väela käia osaks kalamaja on jah, eriti see pool, mis nüüd jääb selle nii-öelda trammiteele lähemale, see poolvat seal juba üle Tööstuse tänava sinna alla, mere äärde, seal ta kipub olema niisugune natuke slummimaiguline. Aga see balti jaama tagune seal üsna kena ja seal oli ilus ja tore lapsepõlv, seal oli hoov, praegused linnalapsed on ilma jäetud hoovis, nad ei saa mängida, mida mängiti, poisid mängisid luurekad, ronida mööda puu, Riitasid ja garaažikatused, mille eest siis mingisugune noh, nagu me tollal üldse mingi õel vanamutt tuli, akna peale hakkas rusikatega vehkima Puriitide peale garaasi katustel ei tohi mängida, aga tegelikult see oli vapustavalt ilus ja igal niukse majal oli oma nii-öelda laste seltskond ja igal seltskonnal oli oma hoos oli vapustavalt tore aeg. Ja koolis käsitleda 40 kuuendas keskkoolis. Jah, aga enne seda veel siis sealsamas kalamajas ehk siis vabriku tänaval, hiljem oli tema väga ilus nimi tal Imatra Butšinski, ma ei ole veel siiamaani aru saanud millegi Vandragdžinski hakkama sai, temanimeline tänav tehti vabriku tänava asemele ja seal oli siis tolleaegne Tallinna 18. keskkool. Kui ma lõpetasin esimese klassi, siis ma meie perekond kolis sealt teise väga toredasse kohta, nimelt Pelgulinna ja seal siis ma jätkasin seitsmeteistkümnendas keskkoolis kaks talda, ma käisin seal ja siis kui sai valmis nii-öelda praegune siis mis gümnaasium tantsis Pelgulinna gümnaasium, tolleaegne 46. keskkool, siis ma läksin neljandasse klassi, ma läksin 40 kuuendas keskkoolis, selle, ma lõpetasin 609. Oli teil ka nimekaid plastikaaslasi, keda me tänases elus tunneme? Klassikaaslased noh, nii ei oska öelda, et need on väga lähedased inimesed, ärkamine ei oska nagu kedagi skaalasse panna, kes on nagu tähtsam ja kes on kõrgemas ametis ja kes seal lugupeetud või mida iganes. Aga kool iseenesest on jah andnud üsna palju, sest ma arvan, et riigikogusse valitud see on üsna palju inimesi ka praegusel hetkel. Kes koolivendadest praegu valitsus on. Mart Laar, Toivo Jürgenson, kaks ministrit ja sealt on välja tulnud, ma arvan, et meie need inimesed, kes praegu mõjutavad meie meie kunsti ja just eriti kujutavat kunsti, on ju suuresti selle backgroundiga. Ando Keskküla, Signe Kivi. Nad on kõik nii-öelda koolivennad. Just just Estoniast ja ja see oli nagu võib-olla tol ajal vastet on esimene, kus oli jah, niuke kindel kallake seal siis nii-öelda tol ajal öeldi selle asja kohta ilusti riikliku kunstiinstituudi taine lava. Ka jää, teie käsis joonistasite ealisite graafikat. Vaat sellest andestan jumal mind absoluutselt ilma jätnud ja ma olen nagu kriipsu Jukuga. Näen vaeva mina. Joon lõikasite ikkagi ju midagi välja, sest hiljem ta hakkasite lõikama. Tulevases elus. Teine haru oli veel ja selle asja nimi oli tehniline joonestamine ja mina lõpetasin teatava kategooriaga tehnilise joonestan keskkooli, vaata siis oli see aeg, kus anti, ju anti alati mingi mingi lisaeriala anti kaasa roolist, kes, kes kleepis, õmbles, ma ei tea mida iganes. Mina olin tehniline joonestamine. Kas teil on veel õdesid-vendi? Mina olen pealesõjaaegne raskest perioodist pärit laps, mina olen üksik laps, perekonnas sündisin ju, jumal hoidku, Stalini ajal õudne, eks. Ivaaks ei elatagi, aga mina sündisin. Peale seda oli tõesti väga raske aeg, aga meie verelapsed sündisid ka siis kõik meid oli viis. Noh, mul on praegu nüüd niisugune lugu, et siis me peame praegu helistama Haapsallu, kus ma elada, kus elab ka minu ema ja küsima tema käest, et miks ma olen üksi, ma olen seda küsimust esitanud ka oma isale, emale, aga ma olen saanud suhteliselt võitlevaid vastuseid. Tead aga tahaksid, seega ma saan aru, et, Tegelikult oleks vägev ja selles mõttes minu lapsed on selles mõttes õnnelikumad, et on õde ja vend, eks ole, nii et nad, olles paremas seisus Ema on teil nüüd siis Haapsalus, aga, aga millega teie vanemad siis, kui ta veel väike olite, millega nad siis tegelesid ja kuidas nad praegu elavad? Isa oli elektrimees, isa oli pisike ülemuse moodi inimene. Tollal oli see vist põhja kõrgepingevõrgud, kindlasti nüüd enam ei eksisteerinud niisugust asja. Ja ema töötas väga mitmetel ametikohtadel, ema oli küll, ta oli ladudega tegelev kohvikus pärl, muuseas kus praegu müüakse mingit jubedat Ameeriks sööki. Pikk tänav. Järsku ta oli üks või kaks, ma ei tea, kumb ta oli, igatahes esimene maja ja ema töötas seal ja hiljem ta oli majandusdirektor pikki-pikki aastaid selles Jaan Tombi nimelises kultuuripalees, kus ka mina siis midagi toimetada. Oot, aga mis ta seal toimetasid laulsite, laulsin. Ma olin teises klassis, kui perekond, mitte mina, minu perekond otsustas, et poisil on lauluhäält nende arvates ja siis viidi mind. Tol ajal ei olnud seda veel seda Jaan Tombi nimeline kultuuripalee seal salve tänaval, vaid siis ta oli pikal tänaval praeguses Mustpeade majas ja siis viidi mind sinna katsetele ja katsetajaks oli. Ma ei mäleta, kumb oli, kas oli Uno Järvela või, või oli Kuuno areng Kuno areng? Ma arvan, Kuno areng oli siis Jaan Tombi nimelise poistekoorid, teine dirigent Uno Järvela kõrval. Ja siis mind nii-öelda katsuti seal üle ja mind võeti poistekoori vastu. Ma olin siis, ma arvan, et teises või kolmandas klassis ja siis ma laulsin seal tunniga, poisid saavad laulda siis, kui hääl ära murdus, ma arvan, ma olin siis 14 või 15 ja hiljem kolis kogu see Tombi kultuuripalee sinna Salme tänavale. Kui see asi valmis sai, siis nii Lynnihkusse koor ka sinna Salme tänavale ja siis ma käisin seal. Aga noorsooteatriga teil seal mingit pistmist ei olnud? Peale selle oli mul niisugune selles mõttes õnnelik, et ma nägin teate seda tagumist poolt kui me poistekooriproovi läksime või ka hiljem, kui ema seal töötas natuke siin-seal sahmerdasin veel seal kultuuripalees ringi, siis sai alati tagant uksest sisse minna ja noorsooteater oli tol ajal paiknes esimesel korrusel ja kogu see köök oli ja see koridor sealt ma läksin läbi ja sealt siis ma nägin, kuidas köögipool käidud, proove tehakse, ma sain seal vahel hiilida, c köögipool meeldis väga. Muidugi, ma ei tähenda seda, et ainult seda tagant vaatasin, ma käisin seal kardina ees ka ehk siis saalis vaatamas, kuidas see asi siis Ja raakardinate taga on alati on suhteliselt huvitav. Huvitav jah, aga kui teile tehti pakkumine laulda klaver põõsas saates, siis ei olnudki ju tegelikult. Nüüd ma saan aru ju väga suur üllatus, et selle vastu võtsite laulude seal laulsid. Et jumal, ma ei teagi, Pealkiri odav, lihtne ja kolme nelja tuuridates, anna mulle andeks ja küllap ka siis andeks anda järsku horoskoop või natuke hilisemast ajast vist laulamäki natukene, praegune ärme praegu laulame, üldse peaks olema siis veel suur orkester, mee laulame ainult, eks veel orkestri saatel, eks ju. Võib ka täiesti ärata Elleraalne, mis üllatus, lauldud on ju ikkagi elus ja eestlane laulurahvas ja isegi tegelikult praegu sõprusring, kui koguneb, siis sõprusringkonnas on heal sõbral on abikaasa, on muusikaõpetaja, õhtul ikka nagu öeldakse, kisub laulu üles. Toori haljas. Nüüd on mul kõik metsik ja muss. Nüüd on luule kõik juurde, nii palja alias valuvaid ja. Oli korras kõik, siis tulin maru. Pordis taime tühjaks ja, ja aed. Kallis naine, saage must aru. Veinid laskma rohitsen õige pea. Teie nii kaua igat veini välja paariline Naere ooda. Oola. Talla. Teie sõprade juurde mäe üsna peagi jõuame, aga enne tahaks natukene kuulda selle kohta, et kuidas te siis sellest kunstikallakuga Pelgulinna keskkoolis ikkagi otsustasid hoopis sammud seada sinna Tartu riikliku ülikooli ja otsustasite omandada arsti elukutse. No kus ma pidin siis minema õieti ei olnudki, tegelikult tahtsin minna Panso juurde, kui päris täpne, sellepärast nagu olla lõpuni aus ja aga aasta oli 69 ja Panso ei võtnud sellel aastal lihtsalt vastu. Ja siis üks valik oli nagu öeldes minna teenima nõukogude liitu. See valik mulle ka ei sobinud ja mõtlesin, et lähen õige tartu, vaatan, mis seal nagu pakkuda on, siis vaatasin ahaa, et seal olid erialade matemaatikat ei ole, matemaatikat, ei ole arstiteaduskonnas, matemaatikaga ei olnud mul just kõige paremad suhted. Tähendab, ta oli mul isegi, ma arvan, et neli oli Seine seal tunnistusel, aga ma ei tundnud ennast väga hästi matemaatikasse, muuseas, siiamaani ei tunne hästi. Ja, ja siis ma otsustasin minna, midagi tuleb ju valida esialgu. Ma muidugi arvasin, et, et noh, mine tea, et järsku saab siis üle minna aasta pärast või kuskil peaks aastakese olemegi ülikoolis, muidu võtavad ära ja siis ma läksin arsti õppima, mul seda juttu ei ole. Lapsena leidsin murtud tiivaga linnu ja ravisin, ravisin linnukesed terveks ja minus tärkas tohutu huvi meditsiini vastu, seda mul ei ole. Spetsialiseerusin kirurgiks alles siis, millalgi teisel, kolmandal kursusel. See spetsialiseerumine tegelikult tol ajal käis nagu teisiti. Tollal kõigepealt tekkis huvi kirurgia vastu ja see oli mul tõesti sügab ja ei kartnud, ma ei isiklikku verd, muuseas kardan siiani. Ma ausalt tunnistan teile, et kui mul vereproovi näpu otsast võetaks, mul läheb kergelt süda pahaks, siiani seal päris tõsi, see on ta naljakas kuulata, jah, ma ise ka ei usu seda, aga läheb ja ma ei saa sinna midagi teha ja siis tol ajal käis. Kui tekkis see hoov, siis antin, siis saalid, pid, olime ise nagu öeldakse, mees, ega sind keegi ei vedanud, kättpidi kirurgia juurde, vot siis kolmas kursus ja siis ma läksin tööle pärast kolmandat kursust sai juba tööle minna meditsiiniõeks. Siis ma läksin siis õpingute kõrvalt Maarjamõisa tööle operatsioonibloki narkoos jõeks. Kui sa olid juba operatsiooniplokis, siis tegelikult oli sealt ainult üks samm mõne Giorgi sabas jõuda sinna laua äärde, kui näiteks tehti kohaliku tuimestusega operatsiooni, eks lokaalanesteesia ja alati on ju ka eriti öösel oli ikkagi kirurgil vaja, et keegi nagu aitaks, siis sai juba konksu ligi ja ma olin seal tööl, ma olin seal öösiti tööl ja kui oli abi vaja, siis kõigel lihtsam olla sellest samast operatsioonitoast abi, liiati, kui see on kolmandal, kolmanda või neljanda kursuse üliõpilane ja siis mis ma siis sain üsna palju ülikooli ajal nii-öelda praktilist praktilist tööd teha ja, ja noh, siis ei olnud enam mingit elukutsevalikus selles mõttes kahtlaselt, siis ma valisin, kui kui see valik tuli juba kuuendal kursusel tuli teha, et kelleks sa siis võiks saama. Siis ma valisin loomulikult kirurgia. Üks kuulus operatsioon, mida te teinud olete, mida me oleme ajakirjandusest lugenud, on see, et oma sõbral härra lesta küll seda kannakõõluste opereerisite ja ei olnud. Kannakõõlus troopilist vastaspool asuv kõõlus ehk see oli siis pöia painutaja poolne kõrusse kannakõõluse nagu aitab nagu sirutada, ega seal tegelikult vahet ei ole, ütleme jalalaba üks kõõlus oli tal katkenud, mina ei teadnud, et see on Andres Lipstok ja Andres Lipstok ei teadnud, et see on Toomas Vilosius, kes opereerib, see, sellest ei olegi tegelikkuses rohkem rääkida, sest me ei tulnud 11, me hakkasime 11 tundma võib-olla hoopis mõned aastad hiljem, peale selle olin mina tol ajal väga tähtis noor, kõike oskav kõiketeadev, kirurg ja tema ainult mingit tudeng. Vaat sellepärast, no ei teadnud Andres Lipstoki veel tollal midagi, ma arvan, ta oli kodus käimas või praktikal midagi niukest, umbes Haapsalus. Aga mina olin siis juba Haapsalus, jah. Minu andmetel läksite ja jäite te Haapsalu, 178.-st aastast, jah, täpselt nii, ja töötasite seal praktiseeriv kirurgina 15 aastat. Tegelikult kui päris aus olla, siis nii ei saa öelda, et enam praktilisi kirurginevat 85 sai minust selle haigemaja juhataja või peaarst, kuidas teda tol ajal kutsuti ja siis muidugi see kirurgiline hoog mõnevõrra rauges, seal on päris selge, aga tegelikkuses jah, aelu viimase operatsiooni ma tegin. 94. aasta ma arvan, et see võis olla kolmas jaanuar või kuskil seal ja neljandal jaanuaril tulin ma tollase sotsiaalministri kutsel sotsiaalministeeriumi kantsleriks Marju Lauristini juurde. Noh ja, ja siis sai nagu kirurgi kärge, ütleme arsti karjäär üldse otsa nüüd ongi lõplikult otsas, sest õnneks on Eestist tänaseks juba väljakujunenud korralikud seadused, korralikud reeglid, mina enam arstina töötada ilma selleta, et ma peaks ennast nüüd mõned aastad uuesti nagu vormi ajama töötada ei tohi, hästi ongi enam ei tohi. Ma pean minema uuesti ülikooli juurde ja nii-öelda uuesti saama. Vaat kui te olete näinud filmi niisugused, nagu on Kadžika nagu arstid või, või, või, või on nii palju ja need on veel, vaat seal igal pool on üks niisugune tähtis sõnadega resident, tõstvad, pead saama siis seal on esimese ja teise aasta resident, ma peaksin uuesti läbi tegema residentuuri. Et minust saaks arst mingil erialal näiteks siis kirurg, loomulikult on mul arstidiplom, see kehtib, see kehtimine õppinud, ega seda keegi ära ei võta ja see kvalifikatsioon, aga mul ei ole õigust töötada ühelgi erialal, ilma selleta poleks läbi teinud uuesti residentuuri. See on Eestis. Siis on hea seadus. Kas te siis olite ka Haapsalus juba peaarst, kui teid suunati Paldiskisse? Nendele õppustele te seda teate? Paldiskis lõputul käisin. Miks me. Aitäh, ma oleks olnud väga meelitatud, kui tol ajal õppustel, viibijatele ja väga paljudele Nõukogude sõduritele oleks laulnud Marju Länik. Mina käisin Paldiskis noorsõduritele sageli nendes angaarides esinemas ja sõin seda sõduritoitu ja. Ja vaata ka, mind ei olnud tol korral seal, aga see oli tõesti nii, ma siis on juba peaarst nende allveelaevade peale. Vale jutt täiesti siis ma ei olnud üldse mitte peaarst, see võis olla aasta kuskil 83. Ma arvan, vä kuskil sealkandis või, või, või võis ka 84 olla juba? Seal ma kohtusin väga noort. Kullamaa arsti praktiliselt elus nii-öelda silmast silma esimest korda koormas standard, magedad leiad Urmas Sukles, kes oli siis nagu kullamaalt saadetud täiendava, me töötasime kõik hospidalis, seal oli Hospital, et kui tuumapomm visati Tallinnasse, siis otseloomulikult jäi Paldiski täiesti terveks tollase sõjaväelise doktriini kohaselt sõja doktriini kohaselt ja siis kõik need Tallinna haiglad ja värgid, mida iganes, evakueeriti kõik Paldiskisse Haapsallu. Vahe on 40 ja 100 kilomeetrit, kõike naiivsed oldi, mina olin seal suure mereväe hospidali. Kas kirurgia operatsioonibloki juhatama ei mäletata enam, igatahes Musjalik, mul oli must munder. Mul on elus nii ilusat riiet olnudki, siis üleni must Mulder. Käisime seal Paldiski linna vahel, tütarlapsed vaatasid linnas ka seda ja muuseas, seal oli ohvitseride kasiino, seal oli väga palju tütarlapsi, muuseas, sest nende mehed olid kuus kuud vee all, kõik ju kogu aeg. Lakkamatult olid mehed vee all ja siis me tulime oma mustade mundritega, neist pikad poisid ja. Teil oli vahva, seal teil oli igav ja siis meil oli tohutult igav. Selle nalja sellest õpetuse liinis, mis me pidime saama, ei toimunud absoluutselt mitte, mida tol ajal päästis neid ära see, et oli niisugune lauamäng, et olid kaardid, oli laua, männi nagu Trilma. Ta jää siia siis mäletate, oli pikas valge sildiga pudeli Budaphoki konjak, seda oli Paldiskis müüa seemneid, nägu päästis nendel õppustel. Olid minu meelest teie käest Gorbatšovi ajal soovitas rahval päevas juua mitte rohkem kui 30 grammi puhast alkoholi, aga. Et selle võiks joomata jätta ja te ütlesite just nimelt 30, ei rohkem ega vähem kui 30, sellega oli niisugune lugu. Ma arvan, et siis ma ja siis ma olin juba peatsest Gorbatšovi sula hakkas ju 85 kevadel ja ma arvan, et see kurikuulus karskusseadusse võis välja tulla 85, juuli ma arvan, see oli. Võib-olla oligi see juunipööre või ükskõik, mis seal taas taas juuni pöörasvat Eesti rahvale on selles mõttes olnud juunipööre ka kaks korda, nagu nagu 40. pööras juuni palju, eks ole, siis 85. pöörati jälle juunis selle palju, nii et selles mõttes, et äkki ei ole nagu läinud. Ja siis minu käest tahtis maaleht mingit intervjuud, ma arvan, et see võis isegi olla. Ei, ma ei ütle, kes selle intervjuu tegi. Intervjuud igatahes taheti ja seal mu käest küsiti, et kuna karskusliikumine oli nii edele, mina olin, ma arvan, et ma olin ka Haapsalu või Läänemaa karskusseltsi esimees ja siis käest küsiti, et kuidas nagu tuleks sellesse alkoholi suhteliselt, mina ütlesin, et noh, suhteliselt oleks nii nagu tuleks, suhtlete. Et nagu külmarohuks ja, ja muidu ka päris hea nagu 30 grammi liine võtta küll ja ma arvan, Kodanik Russak, kes tol ajal tõenäoliselt oli selle Maalehe ja Maalehes ilmus ja Maalehe toimetaja pidi, ma arvan, et Silvi-Aire Villo aru andma sellest vähemasti minuni jõudsid jutud minuga, keegi ei rääkinud minule keegi etteheiteid teinud ja minule ebameeldivusi ei tulnud. Lugu oli tõesti. 90.-te algus ja Eesti taasiseseisvumine tõi kaasa palju uusi nimesid Eesti poliitikasse. Mõned neist on tänaseks taas unustuse hõlma vajunud. Aga üks, kes tuli on ja ilmselt ka jääb, see olete teie, Toomas Vilosius. Rasedal te tulite Eesti poliitikasse ja kuidas te siis nüüd juhtus, et sõrme ja käe ja kaks kätnud olete andnud? See see on, noh, nagu ikka juhus elus on tohutult, palju on osa juhusel, ma ei olnud selles mõttes, kui algas taasiseseisvumine, mitte midagi erilist, minul ei olnud seda soovi, ma ei osalenud 92. aasta parlamendivalimistel kandidaadina, see oli nagu minu jaoks ma tegin oma tööd sel ajal ja ma olin kindlasti otsustanud tol ajal, et ma olen Läänemaa haigemaja peaarst ja natuke kirurgia, teen oma tööd edasi, aga tegelik see muutus tuli siis, kui, kui Marju Lauristin nagu ennist juttu oli, kutsus mind sotsiaalministeeriumi kantsleriks ja nii ma arvan, et noh, tõesti, et arstid on tehtud ja ma natuke seda sotsiaalsfääri tead. Noh, see. Ei seda ma erakonna liige. Et see oli, tähendab seda, et see, et ma tean seda, ma uskusin selle hetkeni, kui ma olin sotsiaalministeeriumi majast nagu sisse astunud uksest kui masina tahate, 94, jaanuar, ja kui ma siis nagu selle kantsleri ameti vastu, vaid sinna sinna kabinetti jõudsin ja hakkasin selle asjaga nagu tutvuma, siis ma sain aru, et tegelikult ma ei tea mitte millestki suurt mitte midagi. Ja, ja noh, siis olin üsna intensiivne õppimise aeg, aga õnneks oli. Õnneks oli Marju väga hea minister ja sealt oli selleks ajaks jõudnud juba päris hea seltskonna. No ütleme, tolle tolle aja vääringus kokku ajada sotsiaalministeeriumisse edumeelse seltskonna ja see üldine pilt sai üsna kiiresti ütleme selgemaks, selge, ei ole see siiani veel kellelgi olemas, kuigi oleks ühiskonnas kee, kes täpselt teab, kuidas kogu see värk käima peab, siis pole ühiskonna arengu enam. Siis on kõik korras. Siis pole enam kuhugi areneda, see ei olnud ju poliitika, see oli siis tähendab seda. Ma olin lihtsalt kantsler ja siis ühel hetkel oli see kuulus aeg, kui Isamaa valitsus lagunes ja osa läks ära ja Mart Laar, praegune peaminister, tegi mulle ettepaneku sotsiaalministeeriumi kantslerina, mis on erandlik, mis täna tunduks tegelikult enam päris mittekorrektne olevat. Aga tol ajal oli see veel nii, tehti mulle ettepanek hakata sotsiaalministriks ja siis ma olin Laari valitsuses sotsiaalminister, kaks nädalat siis Laari valitsus lahkus, siis tuli Indrek Tarandi nõndanimetatud jõuluraha valitsus, nagu seda rahva seas praegu kutsutakse ja ja ma olin ka sotsiaalminister Andres Tarandi valitsuses, siis jõudis kätte aasta 95, siis tulid valimised, siis hakkas Siim Kallas tegema Reformierakonda ja noh, kuna me olime Siimuga, mu ilmased tuttavad noh siis ei olnudki enam valikut, siis läks nii. Sest see ilmavaade, mida, mida see uus erakond endas kandis sobis mulle siise, sobib siiani, nii et see on minu tee poliitikasse mingid ei mingit äkilist tulekut tegelikult poolkogemata olema poliitikasse sattunud. Õigel ajal õiges kohas, noh ütleme nii ja te olete riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, tähendab, teil tuleb tegeleda seadustega, teil tuleb seadused ette valmistada ja esitada need riigikogule kinnitamiseks. Hanseni. Jah, suures plaanis täpselt, nii see on, tegelikkuses saab Eesti riigis seadus tekkida nende kaudu, kellel see nii-öelda piiblis öeldakse selle kohta. Lewald Juriidikas on selle asja nimi, seadusandlik initsiatiiv ja see õigus on siis valitsusel. Ja see õigus on riigikogu liikmel ja ütleme, fraktsioonidega, keda iganes, aga põhimõtteliselt on see see õigus valitsusel ja riigikogul. Ja vaat siis ükskõik, kumb neist nüüd esitab mingi seaduseelnõu, kui see puudutab seda, seda temaatikat, millega tegeleb sotsiaalkomisjon sisse satub sotsiaalkomisjon ja sotsiaalkomisjon tegelik töö tehakse seadusega, äravad selles komisjonis ja riigikogu tegeleb selle seadusega. Nüüd on kõik täiskogu aeg siis kõik see 101 tegeleb selle seadusega, sellel protseduuril nimetatakse seaduse lugemiseks täiskogus neid siis tavaliselt kaks või kolm või, või mitu korda. See sõltub seadusest, siis hääletatakse läbi need ettepanekud, mis on riigikogus tulnud, kas midagi muuta või jätta seadus nii nagu ta on algselt olnud. Ja see on see riigikogu töö, aga see põhitööseadusega tehakse ära komisjonis, sinna kutsutakse eksperdid, sinna kutsutakse seaduse nii-öelda kirjutaja, vaieldakse tuliselt, sest komisjon koosneb jälle kõigist nendest jõududest, kes on riigikogus esindatud seal niisugune väikeriigikogu mudel. On see komisjon sarnaselt riigi kogunevad, siis seal vaieldakse nagu ära, iga erakond kaitseb oma seisukohta ja kui seal jõutakse mingisuguse tulemuseni sisse, Need tulemused, kas siis saalis kinnitatakse või ei kinnitata ja saal annab muidugi selle lõpliku kuju ja selle seadusandliku jõu asjale. Enne seda loomulikult viimane sõna Kadriorus president välja kuulutab, siis on Meile teiega täitmiseks. Kui president ütleb, et no way, siis läheb, tuleb Riigikokku tagasi, siis hakkab ring otsast peale arutama, mida sellega. Ütelge mulle, palun, kas te olete Toomas Vilosius, rohkem tundeinimene või mõistuseinimene, ma eeldan, et seda tööd, mida te teete, tuleb teil põhiliselt teha mõistusega ja, ja tunded ja emotsioonid kõrvale jätta või kuidas on? Ma ei oska seda öelda tegelikkuses mulle tundub, et et see määratlus üldse inimese kohta, et kas ta on rohkem tundeinimene, meil rohkem emotsionaalne inimene ei ole päris täpne, mulle tundub, et see sõltub mingisugusest situatsioonist või mingisugusest konkreetsest asjast, mille puhul seda saab väljendada. Võtame kas või sellesama arstina, on täiesti mõeldamatu, et see arst on 100 protsenti siis nii-öelda ratsionalist või, või ilma emotsioonideta inimene ei saa töötada tohtrina. See ei tähenda muidugi seda, et iga patsiendiga peab arst koos näiteks ära surema. Arstid Lukas, tõsine küsimus, väga emotsionaalsed inimesed ei saa arstina selles mõttes töötada, arstitöö, see ei ole ainult seda nii-öelda plusspool on olemas üsna erakordselt ebameeldiv, erakordselt emotsionaalselt raske, negatiivne pool, aga aga vaatamata kõigele peab jah, vaatamata kõigele peab arst suutma säilitada nendes selle, et ta ei saa iga patsiendiga surra, sest neid tema pika karjääri jooksul paratamatult liian, elu sureb ära, palju palju inimesi ja kui igaühega neist nii-öelda piltlikult koos ära surra, siis sa põled nii ruttu läbi arstina töötada ei ole võimalik. No kas teil oli ka oma arstinaljad, Eka? Naljalt ei ole arsti naljad on loomulikult olemas, aga arsti naljad reeglina ei ole. Eetri naljatasin jälle niisugune väike vahe. Natuke väiksema seltskonna naljad, aga need on. Ma ütlesin, ma võin kinnitada, et need on päris head naljad. Aga riigikogus näiteks ütleme, on, on huvitav ettekanne jälgite seda väga tähelepanelikult, aga ei saa ja ütelda, et seal alati kõik sõnavõtud väga hiilgavad. Vaadake riigikogu on, peab olema või teoreetiliselt peaks olema siis mingi läbilõige ühiskonnast ja kui me ütleme, et ühiskonnas on ainult targad, ilusad andekad, sõnaosavad no mida veel kõrgesti haritud inimesed siis ilmselt ei ole nii tõsi. Ja täpselt sedasama asja ei saa öelda ka riigikogu kohta, et kõigil on need omadused, mida ma praegu ette lugesin. Nii et selles mõttes ta mingil määral on läbilõige ühiskonnast ja kindlasti ühelt sõnavõtud on paremad emotsionaalsemat, targemat loogilisemalt kui tahate, kui teised, aga ma olen nüüd Riigikogus juba teist koosseisu selles mõttes, et alguses nagu süttisid ka mingi noh, kui sulle tundus, sinu vaadetelt nagu ei lähe kuidagi sõnavõtt siin vaadata kokku, siis sa palusid ruttu sõna ja tormasid pulti ja esinesid emotsionaalse sõnavõtuga, siis aeg lihvib ja aset, nagu öeldakse, emotsiooni endast mööda ja kas selles jutus üldse oli ratsionaalset iva ja kui siis sa leiad, et selles jutus ratsionaalset iva, mille, mille kuradi pärast sa peaksid minema sinna pulti ja hakkama seal põlema ja särisema, tegelikkuses tuleks juba nagu selles mõttes ennast hoida, et emotsioon on ka niisugune asi, mida ei tuleks natuke hoida, et muidu elu lõpus jah, hääl just just see saab kollektiivselt kasutada oma emotsionaalse pagasi ära ja siis, kui oled juba niuke lähe, vanem oled, siis sa oled niuke tuim elukas, vaatad aknast välja ja ei saa nagu suurt midagi aru. Emotsioonid tuleks ka hoida seal nagu palju asju siin elus, muuseas mida tuleks hoida. Kas te tunnetate vahel, et mõni inimene sööb energiat, aga, aga teine jälle näiteks annab? Või on ja see on, see on päris olemas kindlasti olemas, ma olen ju tegelikkuses terve oma nii-öelda siis selle keskkoolijärgse või nimetame seda siis teadlikuks eluks või noh, teadlikele on muidugi olnud ka mõnevõrra varem tegelenud inimestega kõik mu töö on nii ja praktiliselt kõik need seltskonnad, kus ma olen viibinud, välja arvatud nüüd riigikogu on nii-öelda naiskollektiivid. Nemad annavad energiat, poliitikud peavad ütlema, nüüd siin on nüüd võrdsus ja teate, need on need, need on need terminid, eks ole, jumala Eestit, ma kedagi nüüd ei solva, kedagi ei ahista. Tähendab, mina ütlen, et siin ei saa soo järgi üldse vahet teha, mina ei tee soo järel, selles mõttes vahet, on, on need inimesed täiesti olemas, kellele sa pead ühte enda arvates meeletult lihtsat asja seletama või mis veel hullem, tõestama 10 korda nagu öeldakse, iga loll saaks juba aru, aga latika peab uuesti rääkima. Teine seltskond inimesi on need, kellega sul on koos hea olla ja, ja isegi siis, kui ta on täiesti võõras inimene sulle, aga sul on temaga koos meeldiv vestelda või meeldiv lõunat süüa ja võib-olla see jääb üldse ainsaks kohtumiseks elus ja inimesed, kellel on hea aura ümber, need on olemas. Kui miski seda pitsitab just nagu kitsas Teadmiseks neile, kes on alles praegu võib-olla hakanud meie saadet kuulama meie saatekülaliseks, on riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees härra Toomas Vilosius. Küsitlejaks Marju Länik. Öelge palun. Toomas Vilosius, mis tähtkujust te olete? Kuidagi välja ei paista. Ikka sõnn, ma olen ja maikuu sees sündinud ja, ja siis selle teine kalender, mis on kindlasti või jah, eks ole, need Me arvutame kahega, nii arutame ja üks siin nii-öelda selles kale olema sõnn ja samal ajal ka kas. Üks on see üks. Üks on aasta, teine 12 kuu järgi. Jah, 12 aasta tsüklid, eks ole, kust nad kas kass või jänes ja kass või jänes jaapanemist jänese hiinlastel kas või vastupidi? Ei minu jaoks ei ole. See on ju üks igavesti asjalik tähtkuju minu meelest naine. Mu naine ütleb, et ma päris sõnn ei ole, et ma olen natuke liiga laisk sõnni jaoks. See nüüd on vahel ju laisad küll, tegelikult, aga noh, nad on heasüdamlikud ja rahumeelsed üldiselt ja nad on, nad on maamärgiga ja, ja nad on, nad on realisti, tähendab ikka kahe jalaga maa peal. Eriti pilvedes ei hõlju ja ma arvan, et selles mõttes, et sotsiaalkomisjoni esimeheks väga hästi ja seal majandusega Ka loota, aga egas poliitikas neid inimesi ju palju, kes sinna sobiks, see on komisjoni esimeheks oled näiteks, on ka poliitiline, poliitikas ei saa, nii et sotsiaalkomisjoni esimees peaks olema vat see, kuna ta on väga hea. Ta tunneb kogu seda valdkonda. Tunneb sotsiaalseid probleeme, paneme tema sotsiaalkomisjoni esimeheks, poliitikast paraku ei käi see niimoodi. Poliitikas pannakse sotsiaalkomisjoni esimeheks see sellest erakonnast. Inimene, kes on, mis on ühel või teisel kohal võitudega jutteganud riigikogust. Kriit käib omavalitsustest ikkagi see, kes, nagu öeldakse, kogub rohkem valija häälise juhatab midagi asja, on see siis parlament, on see siis komisjon, on see valitsuspoliitikas käib sedapidi, aga ma olen nõus, et see on paljuski niisugune. Alati mitte väga, lihtsalt hoomatav kogu see süsteem, demokraatia ei ole inimkond mitte midagi targemat välja mõeldud, järgmine asi on diktatuur. Seda me oleme tundnud, seda sinna ei taha tagasi vist vist siis ei taha, mina ei taha. Ei tahaks, ei lähe, kui me juba tegime juttu ka teie lugupeetud abikaasast Sirjest, millisest tähtkujust temal, temal vähk need on, tema on anestesioloogia ja ei ole, ei ole, oli. Anestesioloogia on suhteliselt keeruline amet ja eriti keeruline on see nastel naisanestesioloogia endaga palju Eestis eksis narkoosi, tohtri lahtiseletatult erakordselt raske amet ja üldse mitte naiselik. Tema tervisega juhtus ka väike viperus, kui poiss sündis ja niiet pärast poisi sündi õppis ennast täiesti ümber, temast on saanud minu arvates väga hea Ränkenoloogia, see, mis täna hõlmab kogu seda valdkonda, seal arvates ultrahelist ja seal istub hästi tehnika ja et anestesioloog ta oli kuni kuni 20 ma pakun kolmandastki. Praegu siis kaheksakuuselambakoera kutsika nimetasite te ikkagi röntgenikiirte avastaja nime. Wilhelm Ränkeni auk, sest tema naise tööandja kujutage ette, kui Conrad Wilhelm ei oleks kiiril leiutanud, oleks aine siiamaani ilma tööta olnud 23.-st peale. Aga nüüd on, selles mõttes läks täkke, et siin on kiired ja on aparaadid ja nüüd ta töötab. Ma tean, et ta tähistasid möödunud aasta detsembris hõbepulmapäeva, vastab, on õnni täpselt. Kust sa seda kõike tead, ma soovin teile palju on ja kuna te olete ikkagi arstina töötanud kaua aastaid, siis võib-olla te ütleksite teistele inimestele ka retsepti, kuidas nii kaua aastaid vastu pidada, jätkaks. 55, et mitte öelda veerand sajandit. Tegelikult ei olegi mingisugust retsepti, ma arvan, et öeldakse abielu, see on üks kummaline järk. Kui abiellutakse ja ollakse väga noored ja rajatakse ühist kodu ja ma ütlen, et abielu võiks olla mingisugune eesmärk või? Me oleme, iga asi on üldse siin, maailmas võiks olla mingi eesmärk ja kui midagi tehakse, siis võiks nagu arvata, et võiks olla mingi mõtisklus selle üle, et miks seda kõike tehakse ja on mingisugune eesmärke, kui abiellutakse, siis tõenäoliselt tekib mingi eesmärk, et tõenäoliselt ühine kiindumus ja siis on mingi eesmärk luua enda kodu ja noh, ühesõnaga et see kodu elaks nagu mõnusat elu nagu üks kodu peab inimesel olema. Aga kui juba ollakse sealmaal, et lapsed on suured ja varsti tegelikkuses reaalsus, see, et ollakse nii-öelda abikaasaga kahekesi ja tütrepoeg, tütar ja poeg ja käib poiss, käib gümnaasiumis ja nii, et on mõned aastad veel kodus, aga kunagi jõuab kätte see aeg, kus kodus kahekesi ja ja siis Ma arvan, et siis ollakse juba teineteisest teatumas määrat tegelikkusest sõltuvuses ja muutub, niivõrd harjunud ütleme jah, mitte ei ole. See on tegelikult konservatiivsus, tähendab, me hindame neid asju, kuidas need on paigutatud lauale peale ja kus on minu padi ja kõik need tegevused ja kõik need jutud ja ühised sõbrad ja tuttavad ja teatud rituaalid ühiskonnas jätvat Ahti, detsembris on see sündmus ja siis on, ma ei tea, mida iganes jõululõke või, või siis on jaanituli ja siis tulevad need inimesed kokku ja ma arvan, et see on, see on teatud kontsert. Vaat see on niisugune mõnus konservatiivsus, mis muutub nii suureks väärtuseks, et ma arvan, et see hoiab, ehkki tegelikkuses seda peret ja mitte ainult peret, laid tegelikult tekivad uued suhted, vaadake, kui lapsed on väikesed, siis on suhteliselt olud tohutult perekesksemad, sellepärast et ei ole aega, kõik mässavad, tikivad palju tööd ja lastega on palju tegemist ja aga kui seda vaba aega hakkab üha rohkem jääma, siis tekivad mingid uued kooslused, mingid sõpruskonnad. Võib-olla seal on neli, viis, kuus, ükskõik kui palju peresid, kes hakkavad siis tihedamalt suhtlema ja ma arvan, et seal on kõik üks niisugune niisugune allikas, kes teda jõuda ammutatakse ja toolegi oleks hea, tahetakse koos olla. Räägiksime siis nüüd natukene just nimelt sõpradest, Privoolselt haapsalu maffiast, nagu neid nimetatakse. Ma ei tea, kes sellel tobeda nime välja mõtles, kui ma mäletaks seda trükiväljaannet, kus esimesele ilmus. Ma ütleks pahasti ja praegu on nii palju kuulajaid, aga ma kuna ma ei tea Sloveenias kuidagi solvata. Teate, see jäite, parem ärge üldse tehke välja, arva, räägime teiega suurtest sõpradest siis eksministrist allellidokest ja kes on majanduskomisjoni esimees, kes majandus, Gioosseni, riigikogu, nii, nii Riigikogus ja siis Haapsalu linnapeast Urmas Sukles, sest tegelikult näha kõikjal koos ka mina olen teid näinud küll koos jalutamas koos kontserditel koos siin koos seal maantee koos ja palju rohkem teie sõprusest räägitud see, mis te olete üheskoos korda saatnud, milliseks on Haapsalu ikkagi viie-kuue viimase aastaga muutunud? Et mul on au olnud nendel suurtel üritustel, mis seal toimuvad, näite, mis iganes siis au olla olnud esineja ja te olete ka seal alati ninapidi juures ja, ja ilusa kutsuda külalisi nii palju rahvast, sellisesse linna, mis on nii kenasti korda tehtud ja ja, ja selles mulle tundub. Suur suur töö kuulub teile deegolmikuna. Ütleme siis, tegelikult on see ju suuresti ikkagi olnud Urmase töö, kes on olnud ju nüüd siis siis juba kuus aastat linnapea ja läheb praegu seitsmes Jahkuna. Urmas valiti uuesti linnapeaks. Läheb seitsmes aasta? Jah, muidugi, eks kolm kui Urmas alustas linnapeana, see oli pilt, oli nukker ja Haapsalu noh, oli niuke räämas nagu, nagu nad tegelikult nende poolt kõik, ega siis ei olnud ju mingit Niukest esile kerkivat linde või mis oleks rohkem korras olnud, võib-olla Tallinna linna duublandsitum, eks ole, aga teised olid ju kõik. Aga nüüd on korra kuurornigal. Noh, on, aga seal on teha veel hirmsasti pole Urmase noh, kuidas öeldakse Urmase teatud väga pisike eelis on siis olnud see, eks ole, et me olime, oleme kõik need aastad täiesti olnud Tallinnas ja, ja võib-olla see informatsioon jõuab nagu kiiremini kohale ja jõuab otse ja igal juhul patu tunnistada, ma pean ka, et veri on paksem kui vesi. Ja, ja siis võib-olla on Haapsalus mõned asjad võib-olla korda saanud nende ideede najal, mis on nagu, nagu Tallinnas tekkinud ja mis on ka siis Tallinnas teatud soosingut saanud, võideldud soovitust saanud, aga, aga põhimõtteliselt on see ikkagi selle linnavalitsuse, kes, kes surmas 93 ja valmis sai kokku pani. Suuresti on see olnud nende nende töö ja, ja selles mõttes nende eest tuleb nüüd küll müts maha võtta, nii et kuna need kolm aastat veel vastu peavad, siis peaks linn nagu enam-vähem korda saama, kuigi linn ei saa kunagi valmis. Ja veel oleks rääkida taastuskeskusest ja. Noh, see on nüüd küll puhas riigi investeering selles mõttes, et linna roll on no selles mõttes väike, et see on riigihaigla ja taastusravikeskus, kui te mõtlete seda, mida praegu ehitatakse sinna, siis, Ma mõtlen jah, seda, mille kohta härra Sukles ütles hästi, vahvasti ühes ajakirjas on teil meeles. Ta ütles, et siia tulevad füüsilise puudega inimesed ja ja lase aegs edasi. Tulevadki sinna füüsilise puudega inimesed õigem, need inimesed on ju praegu Haapsalu Haapsalus kummaline lind. 63. aastal tegemist, raud on sinna pärast lastehalvatuse epideemia ei mäleta, mis oli 50 lõpp kuskil seal meist läks õnneks jälle mööda. Jumal tänatud, siis tehti sinna nende lastele taastusravihaigla ehk siis Haapsalu neuroloogiahaigla ja nüüd siis 94. või viiendal aastal hakkasime siis kas Eesti riik sinna tegema talle nagu uut ravikorpusesse vana tõesti kuuel kolmandast aastast ja ajutistes hoonetes tollal tehtud natuks ajaks, nagu ikka mõneks aastaks, kuna neid lapsi oli tohutult palju, kes vajasid abi saanud liikmed ratastoolis nendelt halvatud siis tehti see haigla sinna ja noh, ajutiselt mõneks aastaks. Nüüd ta on siis siiamaani kestnud ja nüüd siis ehk saab ta siis järgmise aasta lõpuks valmis, aga see on riigi investeering, et linnal on nii palju tarkust oma, need hooned, mis olid tema omad tol ajal andis selle haigla käsutusse, et saaks neid renoveerida. Elan linnas, linna tarkus, vajalik hoone kahtlemata. No ma ei kahtlegi, et teil on ju veel palju sõpru peale härra sukese peale härra Lipstoki. Sõpru ei ole. Kui me hakkame siit loeme üles peale Urmase ja Andrese loeme üles veel kolm-neli nime, siis on kõik sõpra. Tuttavaid on tohutult palju sõpruse palju olla, vastake palun mõnedele lühiküsimustele ka Toomas Vilosius, näiteks, kui pikk te olete? Meeter 86, ma arvan. Ja te kasvasite üsna kiiresti nii pikaks. Ma olen, ma arvan, et ma olin umbes viie 16 akt, Saarikiva. Annigi pikk peenike poiss. No aga kas korvpalli või võrkpalli ei kippunud mängima? Ei, mul ei ole seda, noh, selleks jälle sünnitakse, mul ei ole seda mis peab korvvaldajale, mul ei ole seda niisugust või ütleme siis reaktsioonikiirust, füüsilise reaktsioonikiirust ja, ja niisugust, ütleme tasakaal ja konsultatsiooni nimelt ei ole. Ma ei saa mängida nii hästi, ma tahaks nagu hästi teha, loobin ikka, maja taga on kossuplats, mängin poisiga, seal loopias temal, temal on need omadused, minul ei ole Helge Toomas Vilosius, mida tähendab teie jaoks võim, eelkõige tarkust seda kasutada, see on kõige suurem tarkus on selle asja juures see, et, et otsustada nende küsimuste üle vahet nende asjade vahel, mida saab võimuga mõjutada nende asjade vahel, mida võimuga mõjutada ei saa ja õnnetus tuleb siis, kui võimu rakendatakse seal nendes asjades, kus selle võimuga mitte midagi peale hakata. Ja kõige suuremad hädad sealt tulevadki ja paljud inimkonna hädad on sealt alguse saanud. Aga see on pikk teema, mille üle võiks palju vaielda ja rääkida. Te olete ütelnud, et meie ülesandeks on nüüd edaspidi või tulevikus kaitsta kapitalismi sotsialismi eest. Meil Eestis tuletan meelde See tundub minulik väljend olema küll ma arvangi seda, et see umbes umbes nii võiks olla, mitte sotsiaalsotsialismi selle halvas mõttes. Kapitalismis on tohutult palju neid elementi, mis on, mis on ühised nii kapitalismile kui sotsialismile. Ainult et minu, minu väide selle juures on see, et abistada nõrgemaid, need on väga ilusad ja üllad ideed ja seda tuleb teha. Iga ühiskond peab seda tegema, ainult et siis tuleb ikkagi arvestada seda, et jaotada. Jagada saab ainult seda, mis on loodud ja mida rohkem, mida rohkem tarkust on meil panna sellesse, mida rohkem energiat on meil panna, selleks et loodaks järjest rohkem, et oleks rohkem töökohti, oleks rohkem, oleks rohkem rikkust, siis see jagamise kunst on mõnevõrra lihtsam, sellega saab ühiskond lihtsamalt hakkama, aga luua need tingimused. Üha rohkem tekiks töökohti, rohkem tekiks ettevõtjaid. Ettevõtlikud inimesed saaksid oma initsiatiivi rakendada selleks, et mingit rikkust luua. See on kunst ja see tuleb ühiskonnas ära tabada. Ja selles mõttes ma olen selle väite taga küll, et meil tulen kapitalismi sotsialismi kaitsta. Teine Pärnus on see, kui piirame isiklikku initsiatiivi, piirame erainitsiatiivi ja kõik selle napi, mis siis tekib. Katsume kiiresti ümber jagada ja tähtsustame seda riigi rolli riik kõiki teeb riik, vastutab riik, aidata. Ja nii edasi ja nii edasi. Miks teid praeguses elus kõige rohkem rõõmustab? Mul on selline tunne, et me hakkame oma saatega ka lõpule jõudma. Aeg saab otsa, teiega nii huvitav rääkida, mitte rõõmustada. Teate, mis mind rõõmustab, ma vaatasin hiljuti oma külalisteraamatut, ma, ma ei kannata külaliste raamatuid ja keegi oli meile kinkinud kunagi peresse külalisteraamatut. Ja selles külalisteraamatus on üks sissekanne ja see üks sissekanne on tehtud, kui me olime tagasi tulnud näiteks öölaulupeolt, ma arvan, et see võis olla öölaulupidu, kus me tagasi tulime ja eks siis sai napsu võetud ja kuskil kellaaeg on hommikul kella nelja ajal on sinna sisse kirjutatud järgmised read. Et seltskond seal on mingi 10 15 nimetus on meie korteris toimunud 10 15 nime, loodab, et 10 aasta pärast aasta oli siis 1988 õnnestub meil kõigil elada Eesti Vabariigis vabas Eestis. See oli 88 ja mul on tohutult hea meel selle üle, et meil on, meil õnnestub Eesti vabariigis ja krooni ajal elada juba seitse aastat selle üle. Mul on kõige suurem rõõm. Ma soovin teile väikseid igapäevaseid rõõme igas päevas. Soovin teile ja teie perekonnale rahulikku ilusat seda aastatuhande lõppu ja hoidke ikka seda huumorimeelt. See on teine asi. Lisaks teie vapustavatele teadmistele. Huumor on teine asi, mille pärast teid kindlasti väga-väga armastavad. Väga paljud. Ma taandusid Marju, suuresti kõike head. Veel miski. Miks ei võiks? Üle. Puu ja ei ta ta. Ta saab. Kuimet rõõmuseks kõiku, tõuseks. Taks. Vetevoo. Skaala täita ja sadada. Kuid nii nagu õige ja tab vaiksel poola.