Tere, head kuulajad. Olen päris kindel, et alanud saade huvitab eelkõige endisi lapsi ehk praegusi täiskasvanuid, kes viiekümnendatel, kuuekümnendatel aastatel olid usinad raadiokuulajad, töötasid ise raadios või tegid sinna kaastööd. Täna räägime laste raadiost ja räägime sellest, mismoodi sündisid lastesaated viiekümnendatel aastatel. Tõsi, televisiooni siis veel ei olnud ja raadiotööd oli sellevõrra lihtsam teha. Selle kinnituseks ütlen, et lasteraadiuse päevas kuni 800 kirja. Muidugi ei olnud need kõik sisutihedat kirjad olid peamiselt soovid kuulata mind lemmiklaulu, muide siis oli lastele oma soovikontsert kuulata kuuldemängu, no need olid eriti populaarsed. Või mõnd lemmiknäitlejat ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Aga lapsed kirjutasid väga palju ka iseendast. Meil olid alalised kirja saatjad, kelle töid, tegemisi emme kirjakasti saatis, kah tutvustasime. Lasteraadio oli nagu päike raadio suure raadio sees sest juhtkond arvestas väga lastesaadete tegijate soove. Ja ma mäletan, et näiteks esimene september oli hommikust õhtuni lasteraadio sisustada. Sellel päeval tulime pidulikumas riietuses tööle ja ülemused surusid lastesaadet toimetajate kätte. See oli tõesti võimas ja vahva. Lastesaadete tegijad pidid pidevalt midagi uut ja põnevat välja mõtlema, et kuulajaid mitte kaotada. Toimetusesiseselt käis selle peale lause võistlus. Kogu seda suurt ja tähtsat toimetust, see tähendab laste raadiot juhtis Liiduimann. Tema on praegu elavatest raadiotöötajatest kõige staažikam. Tema raadiotöö algas 1936. aastal. See on siis 60 aastat tagasi juubel, eks ole. Palju õnne sulle, nii. Ma tean, et sa oled ka praegu usin raadiokuulaja ja hetkel kuulad ka seda saadet. Meenutame sinuga koos arhiivilintide abil noid ammuseid aegu, mis dollastele tegijatele tundus praeguse ajaga võrreldes renessanssi näha. Niisiis 35 aastat tagasi, seitsmendal mail, kunagisel raadiopäeval istusid mikrofoni ette lastesaadete toimetajad et tutvustada eeloleva nädala lastesaateid. Tol ajal oli vestlus lasteraadiosaadetest kavas igal pühapäeval 10 minutit ennel raadioajakirja alati valmis algust. Seda kava vestlust, mida praegu kuulata anname juhtist Liiduimann. Tere hommikust, lasteraadiokuulajad. Täna raadiopäeva puhul on siin mikrofoni ümber pagulaste raadiotoimetus ja iga toimetaja jutustab teile neist saadetest, mis on tema teelõiguks. Kuna aga täna on kuu esimene pühapäev, siis enne, kui asume saatekava juurde. Meie õnnesoovid neile lastele ja noortele, kelle sünnipäev on maikuus. Tiina givesztee. Silvi meen, Eino nohu, Evie Tammik, Aino In Arni Allikas. Eeva Sootla, Maie kiisel, Willi veeleid, Ants Vain, Tiit Vaher, Anu maala, Ivar Ei, Ivi Essu, Mare liivast, Marie Eensaar, Heino Kiviselg Liivi Eesalu, Ellen Jansen, Mai Kukk. Märk Lai Ene Upsi, Marika Kuldar ja paljud-paljud. Teised, kelle nimesid meil veel teada ei ole, ühesõnaga kõigile maikuu lastele soe käepigistus. Palju õnne ja edu õppimises ja töös. Nüüd on jutujärg, laske raadio toimetajal ja reporteril kaljut krellil, kes hoolitseb pioneeri ja komsomolielu ning spordisaadete eest. Kõigepealt spordisaatest paljud päist, noored kuulajad võtsid osa pioneeride õpilaste teisest üleliidulises ekspeditsioonist. Eile ja üleeile sõitsid Tallinnasse paremad ekspeditsioonist osavõtjad ja seal konverentsil seati sihid ka kolmandaks üle Liiduliseks pioneeride ekspeditsioonist osavõtmiseks. Missugused ülesanded kolmandal ekspeditsioonil on, sellest teeme juttu teisipäeval, üheksandal mail ka seekord ilmut tähelepanekute nurk ja lõpuks kuulevad malesõbrad meistersportlase Jüri Randviru vastukäike. Millest jutustab selle nädala kooliraadio ja saade koolinoortele, selle kohta annab seletusi toimetaja Endel Mallene. Selle nädala kooliraadiosaates kuulajate kirjandusteadlase August Eelmäe vestlust Nõukogude Eesti viimaste aastate luulest. Seekordne saade on mõeldud meie keskkooli lõpuklassi õpilastele. Kullake, seda saadet kindlasti. Esmaspäeval kohtute. Ka temal on teile paljust huvitavast vestelda. Ütleksin ainult vestluse pealkirja. Kui noorukist sai mees. Saade on kavas esmaspäeval kell 19 35. Toimetaja Kiira Kahn muretseb selle eest, et lasteraadiosaadetes kõlaksid ilusad laulud ja pillilood. Et lapsed ise esineksid ja ta täidab kade muusikalisi soove. Palun jutusta kiire, missugused muusikalised saated on kavas sellel nädalal? Sellel nädalal on kavas kaks muusikasaade. Kõigepealt neljapäeval kell 18, null viis kuulevad mudilased saadet, onu mängib pilli. Sirje Marika on tutvunud juba 22 pilliga. Aga on siiski veel olemas üks onu, kes väikese kepiga paneb mängima terve suure orkestri. See on orkestri juht. Nii et seekord vestlevad Sirje ja Marika orkestrijuhi onu Neeme Järviga. Teine saada on kavas laupäeval kell 18 20. Siis kuulete heliülesvõtteid laste muusikakoolide vabariikliku ülevaatuse lõppkontserdilt. See on meil traditsiooniline saade ja on juba kavas neljandat aastat. Nimelt sõidavad vabariigi kõikidest linnadest ja rajoonidest kokku muusikakooli õpilased. Et esineda Tallinnas Aruandlus kontserdiga. Käsmu. Lapsed panite tähele ja pidasite meeles, laupäeval see muusikasaade ei alga mitte 18 null viis nagu tavaliselt vaid 18 20. Teie kirjandussaadete toimetaja nimi on Juhansoo. Mis on sinul ütelda meie kuulajaile? Viljandi saateid on sel nädalal kaks. Esimene on õige väikestele raadiokuulajatele mudilastele ja on kavas esmaspäeval kell 10. Ühtekokku kuulevad mudilased kolme muinasjutu. Esimeses on tegelaseks kaks ausat põlluharijad ja ahned saar, kes saab lõpuks oma teenitud karistuse. Teise muinasjututegelasteks on pukk, rebane ja koer sisumaadile seletama jätta. Aga kolmas muinasjutt lõppeb sõnadega. Heategu ei kao ka siis, kui teda vette visata. Ja selle tegelasteks on kala ja vaene kalur. Kallid lasteraadiosõbrad, te kuulsite praegu, missugused on meie plaanid algavaks nädalaks. Aga täna täna kell 15 on kavas saade, mis kannab pealkirja. Minu tutvus mikrofoniga. Selles kuulete vestlemas lasteraadio endisi abilisi. Kes siis, kui nemad veel lapsed olid, aitasid lasteraadiosaateid eetrisse anda? Kohe pärast kõva vestlust läks eetrisse lastekirjanik Heino Väli toimetatud heliajakiri alati valmis. Kuulame sellest ühe osa. Tänane raadioajakiri, mis kannab numbrit 682. Ajakirja esimene number aga ilmus 15 aastat tagasi seitsmendal mail 1946. aastal. Kuidas siis tekkis ajakirja loomise mõte? Kuidas ajakirja esimest numbrit tehti? Vestleme sellest meie raadioajakirja esimese toimetaja Karl kursoniga kirjade ning mõistatuste osa koostaja Alfred Lintsiga ja lasteraadio vanemtoimetaja Linda tuimaniga. Niisiis seltsimees korsem. Sellest on möödunud nüüd pidutile 15 aasta, kui lasteraadio tolleaegne vastutav toimetaja kadunud Jaan Rummo. Töökaaslastele mõtet avaldas laste Eli ajakirja välja andma hakata. Tihti kooli, siis toimetuses juttu raadioajakirja otstarbest, tema vormist pikkusest nimest ja paljust muust. Peamine ja seda pooldasid toimetus, kõik oli soov pakkuda jälle midagi uut ja huvitavat. Ja nii ilmuski Jaan Rumma eestvõttel praeguse raadioajakiri alati valmis esimene number. 1946. aasta seitsmendal mail. Seega just raadiopäeval. Maksab vist märkida, et oli esimene sõjajärgne aasta suur ülesehitustöö alles alanud ja raadio töötas väga kitsastes oludes ei olnud siis näiteks tol ajal veel makettafoone, tuli kõik otse mikrofoni lugeda. Muusikas olid kasutusel peamiselt heliplaadid, tähendab praegused grammofoniplaadid. Ja ei olnud ka sel ajal veel lastel praegused nende ajalehte sädet. Televisioonist kõneldi siis alles kui kaugemast unistusest. Ja sellest siis ka soov pakkuda raadio kaudu kõike võimalikku, mis vastaks laste vaimsetele huvidele. Hiljaaegu vaatasime oma arhiivi üle ja leidis sealt 46. aasta saadete kaustad. Leidsime seal õnnekombel ka selle esimese raadioajakirja käsikirja. Aga huvitav on see, et sellel esimesel raadioajakirjal esimesel numbril oli hoopis teistsugune nimi. Kui te praegu seda kuulete? Nimeta lainel. Nimeta lainele anti talle nimeks sellepärast et naine kandis sõna kuulaja, aga nimeta oli ta sellepärast, et ei olnud nii, et ei olnud nime ja see tuli alles siiski hankida ja see oli oma kavaluse oma tagamõte selles juba, et lapsed ise selle nime all hiljem annaksid. Aga mida see esimene number endast üldse? Kujutlus sellest numbrist on meeles. Selle sisu moodustasid kevadised kuulde lookesed lindudest oli seal ja lilledest ja viljataimedest. Ja seal oli Lindude hääli moodustas heliplaatidelt mängisime lindude hääli. Tähtsa osa siis aga lõpuosa moodustasid rubriigid, pähklikott ja kirjakaitse. Seltsimees Lints võib sellest juba täpsemalt rääkida. Õieti ulatub pähklikoti ajalugu kaugemale tagasi kui 15 aastat. Selliste saadete sari algas juba 1940 aasta lõpul või 41. aasta algul. Täpselt ma ei mäletagi enam. Seega võime pähklikoti osas märkida isegi kahekümnendat aastapäeva. Juba sellest peale, kui algas ilmumist, Eli ajakiri ei moodustanud pähklikoti enam iseseisvat saadet, vaid kujunes üheks osakeseks seljaajakirjast. Pähklite puremine noortele meeldis, seda tõendasid iga saate järele arvukalt saabunud lahendused. Numbris anti ülesannete lahendused ning märgiti ära ühtlasi ka õigesti lahendajate nimed ja neid muidugi oli terve. Millest tolleaegsete noorte kuulajate kirjeldas kõige rohkem juttu, oli. Üks rubriik veel, mis tolleaegse siis helikiires ilmus, oli pealkirjaga Teie küsite, helikiir vastab teiste sõnadega kirjakast. Küsimusi oli noortel palju. Nende huvid ulatusid igapäevase elu nähedest kuni kosmoseni välja. Oldi huvitatud mitmesugustest looduse nähtustest, meetööstuse saavutusest, tehnikast, maailmaruumi ehitusest, aatomienergiast ja muust. Mis on keravälk, miks kuue kuku maakerale. Kas Marsil on elavaid olendeid, kuidas tekivad aastajad, miks taimed on rohelised? Neile ja paljudele muudele küsimustele tuli Eli ajakirjale vastata. No kui kirjade peale nüüd jutt läks, praegu meil kirju tuleb võrdlemisi palju. Teemade ring on huvitav, sest sellest, kui palju meil on keskmine, tuleb kuus sisse. Ütleksin möödunud aastaarvu möödunud aasta kirjade arv oli meil kaugeltki üle 7000. Muidugi, nüüd paistab juba silma, et raadioajakirja esimesed numbrid piirduvad praegustega just võrreldes üsna kitsa ning nii arvuliselt vähema küsimuste ringiga. Ja muidugi on see ka arusaadav, sest edasiminek video toimuma ajaga käsikäes. Niisiis esimene number oli teil pealkirjaga nimeta lainel. Aga mis siis edasi sai, kui kaua tõid selle pealkirjapildis? Ja järgmine number ilmus samuti veel nimeta lainel, aga nimetan lainel siis number kaks veel järgmises numbris, siis me saime juba teada. Selle võistluse võiks teda võistluseks nimetada võistluse tulemused. Ja sealt me siis leidsime ka juba kolmandale numbrile nimed, mis jäi püsima üsna pikaks ajaks. Ja seal oli helikiir see, kelle ettepaneku juurde toimetus jäi. Selle tütarlapse nimi oli vanni Rammul ja õppis tema või ta elas, kus õppis. Õppis Kastre Võnnus Kastre-Võnnu siia. Kas temast on midagi? Kahjuks ei ole, käsutaksin praegu juhust ja pöörduksin kuulajate poole, võib panna ehk seesama vanni. Mul kes 1946. aastal Kastre-Võnnu elas, võib-olla temagi kuuleb praegu meid ja võib-olla ta kirjutab. Ja võib-olla et kasvõi ehk on temalgi juba lapsed ja kirjutavad laste raadiole, annaksid endast teada meile helikiirt selle nime all ajakiri helikiir ilmus meil üldse q, 218 numbrit, aga tänane on meil juba seltsimees väli. Kuus, tänane ei, kui ütlesime, on 682. Nii aga alates siis juba 18.-st maist 1952. aastal hakkas meie ajakiri ilmuma nimetuse all alati valmis. Kuuekümnendatel aastatel tuli lastesaadetesse taas kavasse kooliraadio seekord palju sügavama ja laiema haardega. Enne seda oli kavas kooliraadio muusikasaade, mille koostaja oli helilooja Riho Päts. Nüüd hakkas kooliraadiosaateid toimetama Endel Mallene. Uue saatesarja avas lastesaadete vanemtoimetaja Liiduimend. Ja nüüd üks praktiline nõuanne, kui te selle järgi talitada, näete, et see osutub üsnagi kasulikuks. Kooliraadiosaadete kuulamiseks varustage ennast kindlasti paberi ja pliiatsiga märkmete tegemiseks. Väga soovitav on sisse seada eraldi vihik. Nimetame seda raadio päevikuks. Kirjutage sellesse puhtalt saate pealkiri, kuupäev ja kokkuvõtlikult saate sisu, kasutades seejuures kuulamisel tehtud märkmeid, lisage juurde veel oma mõtted, arvamused ja küsimused, kui neid kuulates tekkis. Mis jäi arusaamatuks või millele soovite, Velliza. Kui õpetaja seda võimalikuks peab, siis on kasulik küsimused pärast saadet koos aineõpetajaga läbi arutada. Kuid võite need ka lasteraadiole saata. Ja kui olete hiljem küsimusele vastuse saanud, lisage kassi juurde, milleks vihikusse jätate vastavalt ruumi. Muide, sellesse raadiopäevikusse võite sissekandeid teha ka teisi raadiosaateid kuulates. Nii toimides saate kogumikku, millel on suur väärtus. Mõned lasteraadio alalised kuulajad on selliselt juba talitanud ning nad kirjutavad meile, et raadiopäeviku pidamine ei ole üksnes huvitav, vaid ka väga kasulik. Nagu juba ütlesin, käis lasteraadios pidev väljamõtlemine, kuidas lapsi rohkem ja aktiivsemalt raadiot kuulama panna. Näitena toome ühe nuputuse, mille autoriks on samuti Liiduimann. See on taust, jutustus ja eetrisse hüüti väljeni. Kuulake kõik hästi tähelepanelikult. Loole on sõnu vaja. Lõpetasime tänase tolli ja tervitasime. Ja ongi kõik. Kas tuli tuttav ette, kas meeldis? Kirjutage sellest lasteraadiole. Meie aadress on e-null üks. Null null, Tallinn, Gonsiori 21. Jälle kuulmiseni, kuu aja pärast.