Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, neljandast veebruarist, stuudios on Vallo kelmsaar. Välisminister Kristiina Ojuland kinnitas, et ametisse asudes ei korraldanud ta ministeeriumis mingit auditit, seega ei ole eelmiselt ministrilt üle võtnud ka vastutusdokumentide eest. Kantsleri vahetuse ministeeriumis algatas aga Ojulandi sõnul hoopis peaminister Juhan Parts. Eesti jätkab Euroopa komisjoniga läbirääkimisi suhkrutrahvi suuruse osas. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni hinnangul on Eestil piisavalt fakte ja tõendusmaterjali, et me ei peaks maksma suhkrutrahviks 800 miljonit krooni. Riigikogu põhiseaduskomisjoni moodustatud töörühm asus analüüsima Euroopa Liidu põhiseaduslikku lepingut. Esimeseks maiks esitab töörühm oma seisukoha, kas seda lepingut on võimalik Riigikogus ratifitseerida. Eesti põhiseadust muutmata. Pärnu linnavalitsus hakkab järgmisel nädalal välja maksma tormikahjustuste hüvitisi. Avalduste vastuvõtt lõpetatakse esmaspäeva õhtul. Pärnus pandi täna nurgakivi kesklinna koolide võimla-le, uue õppeaasta alguseks peaks kauaoodatud hoone kasutusvalmis olema. Viljandi linnavalitsus soovib toetada pärimusmuusika keskuse loomist. Linna esialgne osa oleks viis miljonit krooni, mis loodetakse riigilt tagasi saada. Tartus avas taas uksed Ülikooli legendaarne vana kohvik välismaalt. Ukraina ülemraada kinnitas peaministriks Julia Timošenko, kes lubas välja juurida korruptsiooni ja tõsta selleks ametnike palka. Rootsis voolas Helsingborgi keemiatehases katkisest konteinerist merre ligi 15000 tonni väävelhapet. Elanikud kannatada ei saanud. Ja ilmast, öösel on kuni 12 kraadi külma, saartel ja Põhja-Eestis sajab veidi lund ja lörtsi, kohati sajab ka. Homme päeval on õhutemperatuur pluss kahest kraadist saartel kuni kaheksa külmakraadini mandril. Välisministeeriumi tegevus ja sellega seonduv on viimastel päevadel sageli tähelepanu keskmes olnud. Teema sai täiendust ka täna lähemalt räägib Mall Mälberg. Peaminister Juhan Parts kritiseeris eile välisminister Kristiina Ojulandi ministeeriumist kadunud saladokumentide ja kantsler Priit Kolbre väljavahetamise kava eest. Peaminister nimetas dokumentide kadumist väga tõsiseks asjaks. Välisminister Kristiina Ojuland, kes on hetkel visiidil Gruusias, ei arva, et Juhan Partsi kriitika õige oleks. Nagu tähele panna, on peaminister väga innukalt eile sõna võtnud ja mulle süüdistusi esitanud, ilma et oleks üldse minuga sellest rääkinud või ilma, et oleks isegi suvatsenud kontrollida ja vaadata neid dokumente, millele mina 2002. aastal teeriumit üle võttes alla kirjutasin. Need ülevõtmisvastuvõtuaktide on loomulikult olemas ka riigikantselei. Ojuland kinnitab, et mingit auditit 2002. aasta kevadel, kui tema ministriks tuli, ei korraldatud, seega ei ole taga eelmiselt ministrilt vastutust dokumentidest üle võtnud. Mina ei ole mingisugust auditit teinud, ma ei tea, kus niisugune jutt tuleb. Tõsi, välisministeeriumisse minnes tundsin ma huvi välisministeeriumi raha kulutamise vastu ja üle võtsin ma loomulikult eelmiselt välisministrilt ka pooleliolevad määruste eelnõud ja seaduseelnõud. Esmaspäeval peaks valmis saama kaitsepolitsei aruanne riigisaladuste hoidmise kohta välisministeeriumis. Kui sellele peaks järgnema kriminaalasi või väärteomenetlus, satub välisminister Ojuland surve alla ametist tagasiastumiseks. Ka kantsler Priit Kolbre väljavahetamise kambad olid täna selgust. Juhan Parts andis eile pressikonverentsil mõista, et see on välisministri plaan. Tõsi küll, ta ütles, et pole sellekohast ametlikku ettepanekut saanud ja hoidustada pikemalt kommenteerimast. Täna teatas välisminister, et kantsler Kolbre väljavahetamise algatus tuli läinud aasta augustis hoopis peaministrilt endalt. Eesti raadio argipäeva saates võttis peaminister omaks, et on kantsleri väljavahetamise küsimusega tegelenud kuid rõhutas, et selline sõnastus pole täpne. Peaminister tõi soov on olnud, et välispoliitilist ajutrusti pidevalt tugevdada ja hoopis ise küsimus on, et millised sammud ühel või teisel ajahetkel on kõige paremat teha, et see niimoodi läheb. Peaministril tuli vastata ka küsimusele, kas tema ettekujutust mööda tuleks välisminister välja vahetada. Kõigepealt, ma arvan, et me peame ikkagi vaatama nüüd, mis ikkagi Eesti seisukohast on nagu kasulik ja mis on õige ja õiglane ja minu arvates me saame neid samme teha nagu järk-järgult kaitsepolitsei on teatanud, et nad oma nii-öelda leiud saavad valmis järgmine nädal siis on võimalik sellega tegelikult tutvuda, hinnata selle nii-öelda probleemi ja võimalik reaktsioon. Täna ma kindlasti selles osas olen võrdlemisi nappis turvaline ja, ja ikkagi noh, põhisoov on see, et me ikkagi tegeleksime sisulise tööga. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas täna üleliigse laovaru probleeme, mille tõttu nõuab Euroopa komisjon Eestilt suurt trahvi veel kord. Mall Mälberg. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kuulas ära valitsuse seisukoha selles suhtes, mis võetakse edaspidi ette meie suhkrupoliitikas ja kuidas vältida olukorda, et Eesti peab ikkagi maksma 800 miljonit krooni. Trahvikomisjoni aseesimees Liina Tõnisson ütles, et tema isiklikult valitsuse seletustega päris rahul. Pole valitsusse esindajad püüdsid siiski meile põhjendada seda väga suurt trahvi asjaoluga, et Eesti inimesed on lihtsalt nii palju suhkrut kokku ostnud eraisikutena ja sellepärast me peamegi nüüd need trahvid maksma. Aga samal ajal Me igati aktsepteerime seda valitsuse seisukohta, et valitsus ei ole lõplikult nõustunud selle trahvisummaga ja jätkab oma selgituste andmist komisjonile ja me arvame, et meil on ikka fakte ja põhjendusi, et me ei peaks maksma sellist suurt suhkrutrahvi. Eestis asuv üleliigne suhkruvaru on teatavasti põhiliselt erakätes. Seni on Liina Tõnissoni sõnul ainult üks firma teatanud, et viib enne esimest maid oma üleliigse suhkruvaru kolmandatesse riikidesse. Teised arvavad, et nad saavad kohtuvaidlustes Eesti riigi vastu õiguse ega kavatse suhkrut Eestist välja vedada. Nende ettevõtetega, kes pole üldse deklareerinud oma üleliigse suhkrutagavara tegeleb põllumajandusministeeriumi andmetel maksu- ja tolliamet, kes teab, kui palju Eestis on suhkrut sisse toodud ja saab kontrollida, kas mõnel firmal pole peidetud varusid. Euroopa Liidu asjade komisjoni koosolekul oli kõne all ka rahvusvahelise advokaadibüroo palkamine, et kaitsta oma huve Euroopa komisjoni ees. Meie soovitasime valitsusele küll tegeleda, nende probleemidega tähendab palgata head juristid. Kui Euroopa komisjon ikkagi teeb lähiajal aegadel otsuseid meie trahvisumma ja üleplaanilised varud on tõesti nii suured, nagu praegu on komisjoni poolt fikseeritud siis pidas täNa komisjon ühiselt õigeks, et valitsus suunduks luksemburgi kohtusse. Samas muidugi olime sunnitud meenutama, et valitsus peaks jälgima, et pärast õiguskaitseteenused ei osutuks kallimaks kui suhkruda. Aga nii või teisiti me leidsime, et õigus on meie poolel küllaga, et mitte lihtsalt niisama loobuda. Meie valitsuse esindajad püüavad. Põhjuseid asjaolusid ja õigustavaid fakte. Täna oli esimest korda koos riigikogu põhiseaduskomisjoni moodustatud töörühm, mis analüüsib Euroopa Liidu põhiseaduse lepingut. Esimeseks maiks peaks Töörühm esitama seisukoha, kas seda lepingut on võimalik Riigikogus ratifitseerida Eesti põhiseadust muutmata, ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu. Otsuse langetab lõppkokkuvõttes rahvaesindus, aga oluline on see, et see otsus oleks riigiõiguslikult piisavalt argumenteeritud sest kõiki neid otsuseid, mida rahvaesindus tähendab, on võimalik hiljem vaidlustada ka Eestis põhiseaduslikkuse järelevalve korras. Täna me kaardistasime nii-öelda lahinguvälja, me võtame töö aluseks eelduse, et Euroopa põhiseaduse leping on Eesti põhiseaduse tähenduses välisleping ja nüüd tuleb välja uurida, kas see välisleping on kooskõlas kehtiva põhiseadusega ning kas kerkib esile, kus põhiseadust muuta. Siin kerkivad esile ka küsimused näiteks Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetest, milline on nende maht ning samuti sellest, millised on Eesti põhiseaduses sätestatud reaalsuse piirid. Aga ka see küsimus, et milliseks võib Euroopa liidu olemus muutuda pärast põhiseaduse lepingu jõustumist 2006. aasta lõpul. Kas töögrupitöö tulemusena võivad sündida ka ettepanekud Eesti põhiseaduse muutmiseks? Jah, teoreetiliselt võib see nii juhtuda ja juhul kui leitakse, et kehtiv põhiseadus vajab muutmist. Oluline on see, et me asusime seisukohal, et see töörühm langetama poliitilisi otsuseid. Riigiõiguslikud tähelepanekud, seisukohad esile võivad kerkida alternatiivid, mida töörühm pakub välja avalikkusele ja parlamendile arutamiseks ja leppisime kokku konkreetsemate küsimusteringid ning edasise töö käigus. Töörühma liikmed jaotuvad nii-öelda raportöörideks kitsamate küsimuste peale, kes valmistuvad siis töörühmale ette võimalikud lahendusvariandid või käsitleda. Millised kitsamad küsimused on? No eelkõige näiteks küsimus sellest, et kuidas on Euroopa põhiõiguste harta, mis on Euroopa põhiseaduse lepingu üks osa seotud Eesti põhiseaduses sätestatud põhiõiguste kataloogiga, kuidas on Euroopa liidu staatust muutmas see asjaolu, et põhiseaduse lepingu järgi on Euroopa Liit, saab olema juriidiline isik ning lisaks ka näiteks teemad, et kui põhiseaduse leping jõustub, siis tegelikult kerkib esile rida üksikküsimusi ja erinevate Eesti põhiseaduslike institutsioonide pädevuses millised need pädevuste muudatused on ning kas selleks tuleb samuti põhiseaduses mingeid täpsustusi sisse viia? Tänastest välissõnumites teeb kokkuvõtte Kai Vare. Ukraina parlament kinnitas peaministriks Julia Timošenko. Ukraina president Viktor Juštšenko ütles parlamendile oma peaministrikandidaati tutvustades, et uus valitsus ei võta altkäemaksu varasta. Timošenko lubas enne hääletust parlamendis peetud kõnes, et ta teeb valitsusjuhina lõpu korruptsioonile. Tema sõnul tuleb tagada valitsusametnikele väärikas tasu, et nad ei peaks enam minema kodanike taskute kallale. Julia Timošenko Poolt hääletas 450 kohalises ülemraadasse 373 parlamendiliiget seega rohkem kui kandidatuuri läbiminekuks vaja oleks olnud. Peaministri ametisse kinnitamise järel esitleti parlamendile ka valitsuse koosseisul. Välisministriks saab Boris Tarasjukiga, kes oli välisminister ka 1900 üheksakümnendatel aastatel. Rootsis. Helsingborgi lähedal voolas Kemira keemiatehase katkisest konteinerist merre ligi 15000 tonni väävelhapet. Kuus või seitse töötajat viidi haiglasse. Ka nende vigastused rasked. Esialgu kardeti, et lekkest tõusnud mürgine pilv liigub Helsingborgi linna kohale ning elanikel soovitati jääda siseruumidesse. Pilv liikus siiski merele ja hajus. Kemira kinnitusel ei olnud lekkest tekkinud pilv mitte niivõrd aurustunud väävelhappe, kuivõrd suures osas veeaur. Lekke põhjuseks on esialgsel hinnangul jahutusveetorustiku purunemine. Politsei on asunud õnnetuse asjaolusid uurima. Afganistanis kaduma läinud reisilennuk 104 inimesega pardal on alla kukkunud. Lääneriikide julgeolekuallikate teatel leiti lennuki rusud pealinna Kabuli lähedalt. Samas on USA armee esindaja keeldunud kinnitamast, et lennuk on leitud ja NATO juhitaval rahuvalveüksused teatasid, et rususid ei ole leitud ja otsingud on pimeduse saabudes katkestatud. Eralennufirmale kuuluv lennuk oli teel Lääne Afganistanist pealinna Kabuli lumetormides. Ta ei saanud taga Kabulis maanduda ja oli sunnitud lennuväljalt tagasi keerama. USA välisminister Condoleezza Rice kinnitas, et ühendriikidel ei ole praegu kavas Iraani rünnata. Londonis oma esimesel välisvisiidil viibinud rais teatas, et Iraani tuumaprogrammi küsimus tuleb lahendada diplomaatilisel teel. Samas kritiseeris ris inimõiguste järgimist Iraanis ja ütles, et Iraani toetus terrorismile kahjustab Iisraeli ja palestiinlaste vahelist rahuprotsessi. Iraagis Bagdadis rööviti täna Itaalia ajakirjanik. Naisajakirjanik oli just lõpetanud intervjuud ühes ülikoolis ning oli tagasiteel, kuid Ta kõrval peatus Mustki ja ajakirjanik tõmmati oma sõidukist välja ja röövijad viisid ta kaasa. Ajalehe toimetus pöördus valitsusväliste humanitaarabi organisatsioonide poole palvega aidata ajakirjaniku leida ja vabastada. Pärnu hakkab järgmisel nädalal inimestele tormi ja üle kahjude katteks toetust maksma. Pärnu linnavalitsuse teatel lõpetab linn tormi ja üleujutuse kahjustusi puudutavate avalduste vastuvõtmise tuleval esmaspäeval kell viis õhtul. Samuti palutakse esmaspäeva õhtuks esitada andmed neil Pärnu elanikele, kes pidid varem esitatud taotlusi täpsustama. Küttehüvitist saavad Pärnu elanikud, kellele ja puud üleujutus seetõttu kaduma läksid või kelle brikett kasutamiskõlbmatuks muutus. Katuse kahju hüvitatakse siis, kui katus on kindlustamata. Ta või kui kindlustusfirma 100 kahju ei hüvita. Linnavalitsus tasub üleujutusalade elanikele osaliselt ka jaanuari. Elektrikuluhüvitiste suurus sõltub inimeste sissetulekust. Täna täpsustas Pärnu linnavalitsus hüvitise maksmise korda. Sellega saab tutvuda näiteks Pärnu kodulehel internetis. Pärnu kesklinna koolid saavad aga peagi kauaoodatud võimla. Täna pandi hoonele nurgakivi, Annelleerimi jätkab. Nurgakivi saanud võimlat hakkavad kasutama kolm Pärnu Kesklinna kooli, kuninga tänava põhikool, vanalinna põhikool ja sütevaka humanitaargümnaasium. Lisaks hakkavad seal toimuma spordikooli treeningud. Kesklinna koolide spordihoone ehitust on plaanitud vaat et aastakümneid, sest neil koolidel ei ole praktiliselt üldse võimalusi oma kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks. Aga et tegemist on vanade muinsuskaitsealuste hoonetega, ei olnud võimalik probleemi lahendada juurdeehitustega. Ka ei suudetud kuidagi leida sobivat kohta kesklinnas, kuhu võimlat ehitada. Lõpuks otsustati spordihoone rajada kuninga tänava põhikooli juurde, kuid probleemid sellega ei lõppenud. Välja valitud projekt osutus linnale liiga kalliks ja linnal tuli otsustada, kas tellida projekt või taaskord vähendada ehituse mahtu, nagu tehti näiteks raamatukogu puhul arhitektide osaühingust. Kava kava olid kompromissiga nõus ja nii valiti odavamaid materjale ja loobuti mitmetest detailidest, näiteks katuseakendest. Sportimiseks mõeldud ruumi vähemaks kuid võimla kõrvale ei rajata spordiväljakuid. Ehitamata jäävad ka ümberkaudsete tänavate valgustus ja uus alajaam. Võimlale nurgakivi pannes ütles Pärnu linnapea, et see on nurgakivi ühtlasi laste tervisele. Väino Hallikmägi. Tänane nurgakivi on võib-olla rohkem kui nurgakivi ühele hoonele. Olgu täna mõne nurgakivi sellele hoonele kui nurgakivi nende laste tervisele, kes siin õpivad kõik need 1257 last ja sajad tuhanded lapsed, kes hakkavad käima nendes koolides, kes hakkavad kasutama seda võimlat. Kesklinna koolide võimla ehitamine läheb maksma 19,3 miljonit krooni. Hoone peaks valmima juulis, et kooliaasta alguseks jõutaks võimla sisustada ja tehnilised süsteemid häälestada. Viljandi pärimusmuusika keskus ja linnavalitsus allkirjastasid ühise rahataotluse ettevõtluse arendamise sihtasutusele. Piret rist räägib lähemalt. Taotluse suuruseks on 15 miljonit Eesti krooni ja see ühine taotlus peaks panema aluse Eesti pärimusmuusika keskuse maja rajamisele. Viljandi lossimägede kirsimäe aita kui suur on Viljandi linna omafinantseering linnapea Malle Vahtra? No praegu on planeeritud niimoodi, et Viljandi omaosalus oleks umbes viis miljonit, aga riigiga on ka eelkokkulepe saavutatud, et riigi poolt see raha meile antakse. Projekti loodetakse kaasata ka rahataotluse Euroopa Liidu struktuurifondidest projekti kirjelduse järgi renoveeritud kirsimäe, aida otseseks kasutajaks, mittetulundusühing Eesti pärimusmuusika keskus ja kaudseks kasutajaks Viljandi linn kusjuures varad kuuluvad peale renoveerimist Viljandi linnale. Kas riik toetab tulevikus Viljandi linna rahaliselt ka Eesti pärimusmuusika keskuse maja haldamisel? Küllap me moodustame sihtasutuse ja see pärimusmuusika keskus hakkab oma elu elama. Muidugi kostis linnaga. Viljandi linnal on kavas Koidu seltsimajja koos Viljandi kultuuriakadeemiaga rajada Eesti pärandkultuurikeskus. Kas Viljandi linn jõuab finantseerida ja tulevikus ülal pidada kahte niivõrd mahukat keskust? See ei ole mõeldud muusikale, vaid sellel on teine sisu. Aga pisut on vara rääkida, sellest räägime umbes paari kuu pärast. Viljandi lossimägede kirsimäe aita rajatavas Eesti pärimusmuusika keskuses peaks tulevikus olema näiteks erialaraamatukogu, kolmesajakohaline kontserdisaal ja pillipood. Ligi 23 miljonit Eesti krooni kuluks maja renoveerimiseks, kuid raha tuleb erinevatest fondidest veel juurde taotleda maja sisustuse ostmiseks, ütles Eesti Raadio uudistele mittetulundusühing Eesti pärimusmuusika keskus juhataja Ando Kiviberg. Ta on arvestatud praegu nii-öelda võtmed kätte variandiga, kus tuleb veel hankida mööbel ja sellised asjad, aga helitehnika ja valgustehnikat, need on siis arvestatud juba. Esialgsete prognooside kohaselt peaks Eesti pärimusmuusika keskus uksed avama 2006. aasta sügisel. Tartus saab taas külastada ülikooli legendaarset vana kohvikut, mis vahepeal suletud oli. Vambola Paavo vahendusel kuulete lähemalt. Tartus ja mujal Eestis mitme ajaloolise hoone taastamisega kuulsust kogunud ärimees Rein Kilk võttis vana kohviku rekonstrueerimise ette aasta tagasi. Suure töö tegi ära arhitekt Aivar Roosaar. Huvitav on ühele vanale hoonele uuesti mingi elu sisse puhuda, siin on see vastutus suurem, kuna majal on mitte niivõrd maja enda ajalugu, vaid just selle kohviku ajalugu ja traditsioonid kahtlemata esitavad ka tegijale suuremaid nõudmisi ja võimalikult palju oleme seda 50.-te kohvikust proovinud uuesti kasutusele võtta, säilitada nii valgustid, mööbel, praegune tulemus ikkagi siiski üks-ühele. Sedasama ei olnud sellel ajal ka kasutusel, nii palju taimi siin ruumide kaunistusele, ruumid olid suhteliselt noh, koosnes ikkagi teatud mööblikomplektides, praegu on tekkinud rohkem selline tubasem olemine, soppide lõpptulemusega olete rahul? Enam-vähem alati võiks parem olla. Täiesti uus maja juures on Rein Kilgi sõnul talveaed, mis oli arhitekt roosaare mõttevälgatus. See annab külastajatele võimaluse saada rohkem valgust. Remonditööde käigus avati hulgaliselt omal ajal kinni müüritud käikusid ja ruume. Kilgi kinnitusel vaatab sealt vastu Tartu ajalugu. Me jätsime siis need kivid näha, võtsime kohati krohvi maha, jätsime ka alles 200 aastat vanad krohvi, kus me seda leidsime. Keskaegseid kivid peaksid meenutama Tartu väga pika ajalugu ja seda Tartu tegelikult oli ju keskajal punasest tellisest laotud linn. Avastasime veel mõned põnevad käigud, mis viisid siis keldrisse. Need on meil ka avatud töö, selle maja kallal jätkub. Märkimisväärne on seegi, et kohvik avab oma uksed Paul Ariste juubeliürituste ajal. Ariste oli omal ajal majas tamm, kunde, nüüd meenutab teda nimeline tuba. Kohvikurahvas on lubanud, et igal nädalal hakatakse majas korraldama ka džässiõhtuid. Ja ilmast öösel on Eestis pilves selgimistega ilm, saartel ja Põhja-Eestis sajab veidi lund ja lörtsi, kohati on jäidet. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni üheksa, rannikualadel seitse kuni 12 ja puhanguti 17 meetrit sekundis. Külma on neli kuni 10, Kagu-Eestis kuni 12 kraadi. Saartel on õhutempera tuur miinus kolmest kuni pluss ühe kraadini. Homme päeval on oodata pilves ilma, mitmel pool sajab vähest lund ja lörtsi, rannikul võib tulla ka vihma, kohati on jäidet. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni 12, rannikualadel puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Külma on homme kaks kuni kaheksa kraadi, saartel ja paiku tiga, rannikul aga on õhutemperatuur miinus ühest kuni pluss kahe kraadini. Niisugune oli tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 15986 kuulmiseni.