Alustuseks mängib Eesti riiklik sümfooniaorkester Peeter Vähi teose nimega valge kontsert. See on paari aasta vanuselt või nooruselt heliplaadilt, millel soleerivad Tiit Peterson kitarril ja Pärt Tarvas tšello ning mida dirigeerib Vello Pähn. Tänase saate ajendiks ongi mitmed huvitavad asjaolude kokkulangemised. Esiteks soov mängida kahte teost sellelt heliplaadilt. Need on Peeter Vähi kitarrikontsert ja Raimo Kangro topeltkontsert kitarrile ja tšellole ning orkestrile. Siis juhus, et juba kolmas või neljas intervjueeritav muusik mainis, et nii soe oli eestlase südamele lugeda Pariisis. Pariisi ooperi afissidelt dirigeerib Vello Pähn. Oli üheks põhjuseks dirigendi, ka kokkupuutumine meie oma Estonia kontserdisaalis, Eesti muusika päevade aegu ja ka muidu ja tõdemus, et mõne kirjatüki tarvis oli vajadalt üht-teist küsida. Sellises situatsioonis tuleb vaid kiire olla ja kasutada aega, kuni ta on Tallinnas. Sest jah, sellest asi just need raskused meie jaoks tulenevadki. Lõhn on tõesti Eesti ja Tallinna kuulaja jaoks ja ka raadio jaoks peaaegu nagu kadunud poeg. Rõhutan peaaegu, sest ise ei pea ta end selleks küll sugugi mitte. Ja muidugi on veel üks raskus tegemiseks. Vello Pähn ei taha anda intervjuusid lausa baretensioonitu rahu ja tagasihoidlikkuse ka arvatava, et tema töö on nii loomulik ja tavaline. Tema muusikud, tee nii iseenesest kulgenud rahulik ja lihtne, et siin nagu polekski midagi öelda. Nii ütleta tundub talle meile, aga kui me mõtleme pisutki järele ja seda me tahtmatult teeme mõjub maagiliselt juba teadmine, et üks eesti noormees on 10 12 aastat rahulikku endastmõistetavusega elanud kunstniku kahepaiksete elu ja üheks boonuseks on ta igapäevatöö. Pariisis Pariisi ooperis. Juhatades seal tantsuga seotud lavateoseid ballete nii oma klassikalises kui moodsas käsitluses. Kuid nii palju sissejuhatuseks pärast esimest muusikateost. Tunnistan seda pattu põim ilma saatesse siiski ka mõned Pähna omad. Toredad kirjeldused tööst Pariisis, Pariisi ooperimajas. Praegu aga kuulame helilooja Peeter Vähi valget kontserti kitarrile ja orkestrile, õigemini sellest esimest ja teist osa. Soliston Tiit Peterson kitarril. Eesti riiklikku sümfooniaorkestrit juhatab Vello Pähn. Seal kujundite rohke romantiliste tunde skaaladega seonduv muusika ja sõna valg. See on helilooja seletavate sõnade järgi või tühjusele viitav sümbol. Aga ka kõikidele võimalustele mõiste, sest sisaldab ju valge värv endas kõigi värvide summat. Arvan, et nutikas helilooja Peeter Vähi ei valinud mitte asjata seda teost juhatama. Just Vello Pärna. Kuulame. Mina mäletan, see on vist küll 15 aastat tagasi, kui ERSO stuudiotundi juhatasid. Kui me neid vapro saateid tegime raadiomajas. Ja pärast seda oled võrdlemisi harva ERSO ees olnud. Kui tihti sa meil oled dirigeerinud? Ei mäleta, kui tihti ikka ma olen, on üks viie aasta jooksul, ma olen vist on tõesti üks kord olnud ainult või kaks korda meelekordi lugenud, aga, aga noh, see on johtunud pigem sellest, et, et ma olen kogu aeg ära olnud. Ja tihtipeale meie see kontserti tsükli planeerimine on nagu ikkagi tehakse ainult üks aasta ette ja ja siis on tihtipeale, et kui need kuupäevad ei klapi, siis see lihtsalt ei klapi ja sellepärast ei olegi klappinud. Millal sul oli see esimene pakkumine ja kuhu ja kus sa praegu, milliste orkestriga sa oled töötanud ja praegusel hetkel tööd? 88 vist oli see esimene kord, kui juhuse tahtel eeliglassi abiga, nagu me kõik noored enamuses oleme alustanud, tol ajal kutsuti mind represse balleti juhatama. Ja no vot seal puutusin kokku sellise mehega nagu Rudolf on see, kes siis seal tol hetkel veel juhtis seda Pariisi ooperi balleti. Ja ju ta siis leidis selles meie koostöös midagi, nii et sellest ajast saadik kuni tänaseni olen ma seal ikka jätkuvalt see 11 aastat käinud. Ja tõenäoliselt käin ka veel edaspidi. Milliseid balletti oled juhatanud ja mis esimene oli? No esimene Raimondo tol ajal see oligi juhus, see, et see tuli nagu kahe või kolmenädalase hoiatusega ette, neil oli kiiresti kedagi vaja ja kuna mina olin Tallinnas just seda on ta teinud, mis oli ka minu elu esimene ballett tegelikult siis siis ma sinna sattusin, aga no nüüd ma olen juhatanud palju seal balleti muidugi kõikvõimalikke alates klassikalisest balletist kuni siis kaasaegsemat Slowinskiteni või siis Mahleri sümfooniat teni või, või balletis kasutatakse väga mitme mitmesugust muusikat. Ja küsimuse teine pool, et milliste orkestrite oled veel tööd teinud selle kõrvalt ma saan aru, et, et Pariisi ooperis sa oled noh, kuidas öelda ametis ja palgal või kuidas see on lepingul. Pinguga ma olen olnud, et nagu aasta kaupa lepingutega kogu see aeg ja siis nagu kohapeal olema veel praegugi nagu seotud kolme-aastase lepinguga ja nüüd jätkan jälle aastaste lepingutega, sest see seob ikkagi parasjagu nii palju, et ei, ma olen kohustatud seal majas kõike tegema, aga mis mulle ainult ette antakse ja noh, nagu ikka, kui ollakse tööl ja see seob parasjagu nii palju, et noh, tahaks nagu vabam olla ja aga no orkestrid on igasugused ette tunudeks. Palju, ma olen käinud ju nendega ja Hamburgis, kus mul see teine koht on olnud ka 92.-st aastast saadik. Tähendab Hamburgi linnaorkestrile sümfooniat. Ei, seal Hamburgi ooper. Ooper jah, seal ma tegin ka balletimuidugi. Ja seal on selline mees nagu seal ei ole, kes on väga tuntud ja hinnatud mees. Vot nende mõlema majaga olema tähendab ringi reisinud päris palju tähendab Ameerikas ja Jaapanis ja Euroopa riikidest väga paljud. Ja noh, need orkestrid on tulnud ka siis iga sügis ette Küll Saksamaal küll saksa orkester ja Bulgaaria orkestri ja, ja Hispaania ja jaapani, Ameerika ja, ja ja noh, ma isegi ei oska öelda ja Soomed ja muude saalsed asjad Kas balletitrupp reisib tavaliselt ainult balletiga või kogu orkester, Pariisi orkester või, või anduri orkester sõidab kaasa. Tavaliselt orkestrit ei võeta, orkester on ikka kuskilt koha pealt, kas siis see kohaliku teatri või festivaliorkester või siis kuskilt mujalt toodud orkester selle jaoks. Nii et, et selles mõttes see nagu ooperidirigenditööst erineb ooper sõidab tavaliselt täismänguga ringi No mitte alati üldiselt küll jah, on ka nii, aga see sõltub, seda on nii ja naa. Soomes ma olen käinud päris mitu korda. Mis aga sättas raadio RSA orkestriga olen teinud linti ja kontserti ja ja Turus ja, ja Oulus ja. Soome ooperis olen käinud savaline festivalil käinud. Savonlinnas oli see lendav hollandlane pärast tagasi. Ja. Aga mujal Skandinaavias ja ei ole nagu olnud sellist rida. Sinu muusika suunitlus on läinud nüüd kas saatuse või juhuse või, või selle tahtel ikat teatrimuusika poole. Et kuidas on sinu suhted, kontsert muusikaga Ma mõtlen sümfooniat, kontserdid, mida oled saanud juhatada, mida tahaksid juhatada. Nii, ma mõtlen orkestreid, kontserdisaale ja mõtlen ka teoseid, muusikat kui niisugust. Sest igal muusikul on ju omad omad kiindumused ja, ja heliloojad, kes neid rohkem huvitavad ja tõmbavad. Kuidas sinu sümpaatiatega? Minu mul ei ole aastas mingeid selliseid sotsiaalseid sümpaatiatega spetsialiseerumise nagu noh, keegi teeb uut ja vanamuusikat või? Minu arust kõik hea muusika on kuulatav ja kui ta on kuulatav, siis ta on ka juhatatav ja ja mul selles mõttes mingeid eeliseid ei ole. Ja noh, eks sümfoonia katsetama on enam-vähem teinud ka kogu aeg, tähendab muidugi, piirangud on lihtsalt ajaliselt olnud ja see ongi põhjus, miks ma ei taha ennast enam siduda, et tihtipeale on niimoodi, et kui see kontsert tuleb, siis siis sa oled just parasjagu kuskil mujal kinni ja, ja kuna tööd on olnud noh, niipalju, et ei jõua kõike vastu võtta ja kõik asjad lähevad üksteise otsa, siis siis on mingi valik tulnud teha. Ja kuna ooperimajas on ikka nii, et see leping tavaliselt on nagu pikaajalisem, et see ei ole mitte ainult lihtsalt üks nädal proove ja kontsert, vaid see tähendab, et las aastaringselt vaid neid etendusi olla ja väga suurearvuliselt siis seal arenenud nagu piirangud mu seda sümfooniakontsertide tegemist võrreldes arvuliselt nagu ooperimajades, aga aga ma usun, et see asi praegu nagu muutumas, sellepärast et ma olen nagu vähendanud järjest just neid nii palju ette kui oopereid selles mõttes, kui on pikem periood, siis ma lihtsalt ei võta seda vastu, sellepärast et ei taha ennast nii palju siduda. Missugune on Pariisi ooper oma sellise töö rutiiniga ja võib-olla jõuaksime natuke lähemale ka sellele, kas lava, muusika, dirigent, ma mõtlen just tantsulava dirigent peab olema ikka teistsuguse närviga, kui on sümfoonia dirigent, peab tal olema veel mingisuguseid lisavõimeid või, või tajusid? Eks seal lindistati mingi oma spetsiifika, on, mis noh, kui öelda, et üks on lihtsam kui teine või lihtsalt ei ole ju orkestrivaatamisest kunagi tähendab, tuleb tegelikult juhatada. Kuigi balletidirigent on nagu sõimunimi üldiselt põlastavalt öeldakse, siis tuleb balletis sageli juhatada sedasama muusikat, mida mängitakse kontserdilavadel. Kontsertlavadel võtame kasvõi Stravinski teosed, palju siis Danske sümfooniaid on, aga aga noh, kõike muud muusikat tihtipeale on kirjutatud, on kirjutatud spetsiaalne balleti jaoks või siis kasutatakse balleti jaoks samuti noh, näiteks Hamburgis. See on Aimar on teinud praegu kõik Mahleri sümfooniad ja juhul, kui seda balletti seal nagu juhatada siis ei ole minu jaoks erilist vahet, kas kas ma juhatan seda kontserti laval või ma ei hakka seda seal balleti juures. Ma tegelen põhimõtteliselt ikka sama asjaga. Kui kui nüüd klassikalise balletist rääkida, siis seal muidugi on oma spetsiifika, mis dirigent peab lihtsalt tunnetama etendust, nii nagu ooperietendust tegelikult dirigent ja muusika loovad selle etenduse, mitte see, ainult see tants, mis seal on seal samasugune etendust ooperietendus oma, oma kõikide. Kõikide omadustega. Ega seal. Pluss siis veel see, et tõepoolest tantsijaid võib kas segada või aidata neid või võib nendega teha sel määral, kui tase on väga kõrge, võib teha nii palju koostööd, et et kui muusika on kujundlik, siis ka see nii, nagu see muusika saab, nii ka see tantsija seal laval välja näeb. Tegelikult et selles mõttes muidugi ändise teatud mõttes spetsiifika, spetsiifiline asi, mida peab tundma ja oskama ja üldiselt sageli dirigendid ei tahagi seda sellepärast teha, et see nõuab lisaks oma muusikale treerumisele veel palju muid asju, mida tuleb tähele panna ja jälgida ja see nõuab päris palju vaeva ja õppimist. Just tahtsingi seda küsida, et kindlasti nende aastatega tuleb ju sellel alal ka kogemus just ja kogemus ka hinnata balletilavastusi ja, ja lavastajaid ja, ja tantsijaid ja kõike seda see on noh muusiku jaoks kindlasti väga huvitav maailm. Ma ei oska öelda, kellele ta meeldib, tähendab, siin on natukene muidugi kogemus kahtlemata tuleb ja on see, mis aitab seda tööd teha, sest noh, nagu juttu oli sees, on siiski võrdlemisi spetsiifiline selleks, et saada ühest tantsijast aru jaa, jaa. Ja teda aidata. Ja samal ajal võita teda ka muusika poolele, sest noh, klassikalised koreograafia seal tihtipeale see läheb, miks ka ei taheta, seda balletijuhatajad, on see, et see koreograafia läheb tihtipeale muusikale risti vastu ja nõuab absurdset temposid ja, ja noh igaüks ei ole selleks kompromissiks muidugi valmis. Ja see, millega ma kokku puutun talle, noh, mis puudutab Pariisi ja Hamburgi ja, ja me oleme Ameerikas, selles mõttes ma muidugi olen tuttav enam-vähem, aga noh, ma ei ole mingi siiski balletispetsialist, et ma oskaks selle koha pealt hinnata. Ja muidugi muusiku vaatevinklist selge see, et mul on oma arvamus ja ja oma arusaam sellest, mis on mis, mis midagi kujutab endast. Ja, ja muidugi on asi see, et Eestiga nagu siit Eestist vaadatuna see asi võib olla tihtipeale võibki jääda arusaamatuks, sest sest ballett näiteks Pariisis või ka Venemaal või või ütleme, Inglismaal omab kultuuris hoopis teist kohta testrõhuasetust, kui, kui näiteks Eestis või isegi Saksamaal või, või Skandinaaviamaades. Tähendab pean silmas klassikalist balletti, tähendab seal lihtsalt Skandinaaviamaades tihtipeale. No mitte küll kõigis, aga, aga no siiski puudub selline traditsioon, mis on Prantsusmaal olnud noh, peaaegu et sadu aastaid võiks öelda. Ja seal on kultuuripildis, seal on lihtsalt tõesti miljoneid inimesi, kes seda hindavad ja kes käivad õhtust õhtusse, on inimesi, kes käivad absoluutselt igat etendust vaatamas, tal oma kohta istub noh, need kõik see 10 11 aastat, mis ma seal on olnud. Ma tean samu inimesi, kes on iga õhtul saalis ühe, selle sama koha peal meil selline asi kõne allagi. Seega näitab, kui, kuivõrd teistsugune on see arusaamine hindamine. Balleti seal või, või siis siin meie meie kandis. Kui ma nüüd tulen lehele natukene ajas tagasi See, et sa praegu oled võib-olla ainsana meie dirigentidest nii spetsialiseerunud või võib tõesti seda nii-öelda just balletilavadirigendiks. Kas sa oled õppinud Leningradis või Moskvasse, kus sa dirigeerimist õppisid? Oli ka, sa oled ja, ja millal sa lõpetasid? Mina õppisin Leningradis Arvide maris, Janson seos. Aga kas jäi, tähendab, selles mõttes ma käisin seal peaaegu aastat küll selle aja nagu ära ja põhimõtteliselt lihtsalt saada oli, ma usun, et ma ikkagi sain. Kuigi samal ajal probleem oli selles, et ma ju töötasin Estonia teatris sellel samal ajal ja, ja ERSO samal ajal ja siis muusikaakadeemias noh, tolleaegses konservatooriumis ühesõnaga, tehes tööd kolmes kohas ja, ja samal ajal õppides jäi see õppimine muidugi kahjuks tegelikult tänu sellele, et noh, tundus, et seda nagu ei olegi enam vaja. Ja tõepoolest ja hetkel, mis see oli 80. Uus oli see olukord ka juba seal selles mõttes võrdlemisi õnnetu, et pedagoog oli jäänud minul ainult maris, Jansons jätte võis seal näha nagu, nagu päikest. Sügisel ja noh, praktiliselt see kasutegur seal olemas, seal oli juba null, nii et sellepärast ma nagu ei lõpetanudki sedasi. Aga siin meil, mida ja kelle juures õppisid? Ei no ma õppisin siis siin konservatooriumis Olev Oja juures oli koorijuhtimist ja matsu juures siis orkestrijuhtimist tol ajal. Siis hakkasidki kohe Estonias tööle, jah. Estonias ma hakkasin 82 tööle alguses assistendina ja siis dirigendina. Nooreks. Ja siis ma ei mäleta, kas ma läksin 94 ära. Kas üks selle põhjuseid võis olla see, et, et tundus, et et meil on dirigente hetkel nagu, nagu palju või sa ERSO-ga juhatasid ka, aga vähe vist lausa ju kohapeal. Olin olin, ma olin tegelikult, ma ei mäleta neid aastaarve, aga mul on päris mitu aastat essa juures tegelesid. Ja siis oli kapten, oli siis oli Peeter jah. Aga no ei ma ikka tulla, juhatasin täpselt ikka päris palju selles mõttes, et kõik. Me rääkisime nendest Vado tundidest ja kõigist nendest proovidest, mis ma selle ette ja taha tegin ja selles mõttes olime Peetriga päris hea tiim, et me aitasime ikka teineteist ja noh, üleüldse seal omane tegelikult olnud. Ma ei tea, kuidas see nüüd on, aga, aga vanasti, et me lihtsalt tüligentsüklik aitasime teenidest võrdlemisi palju, kus vähegi sai, nii alati panime õla alla. Aga Ma ei läinud sugugi, sellepärast oleks olnud palju või vähe dirigente. Lihtsalt kuna, kuna see maailm avanes nagu tol tol ajal ja. Seal oli ka ahvatlev, sest veel aeg oli võrdlemisi. No aeg oli keeruline, jah? Jah, ja no lõpuks ikkagi ma olin Estonia teatris 12 aastat olnud juba ja või noh, mis juba väga pikka aega ei ole. Võimalusi tuli järjest rohkem juurde pakkumise järjest rohkem ja tegelikult lõpuks osutus ikkagi võimatuks midagi korralikult enam seal majas teha. Hakkasin sellise muutuma dirigendiks, kes tuleb viimasel hetkel, teeb kiiruga paar proovi ja juhatab etenduse, lendab jälle minema ja, ja see, see mulle austus nagu ei sobinud, ma leidsin, et see ei ole aus ei selle maja suhtes ega ka minu enda suhtes. Et kui ausam on, siis juba lihtsalt ikka teha seda, mis huvitab ja nii ma tegingi, muidu tuli mujale järjest rohkem juurde. Ja on siiamaani. Nii keele õppisid ruttu ära. Räägid ikka prantsuse keeles, mitte inglise keeles või saksa keeles või kuidas? Noh, sellega on need, mis vanas eas inimene enam muidugi ei õpi nii kergesti, eks ma olen jah, tegelikult ju igalühel on erinev keeleanne. Eri Klas räägib, ma ei tea, mitu mitut keelt, aga nii väga hästi. Ma ei saa öelda, et ma ühtegi endaski ütles, väga hästi räägiks, aga tegelikult sellest perioodist alates ma muidugi olen mingil määral sunnitud ära õppima noh, nii prantsuse keelt, et temaga seal hakkama saada, siis Prantsusmaal saab ainult prantsuse keelega hakkama. Ja noh, inglise keelt muidugi ja ma ei olnud õppinud kunagisi tuli õppida ja saksa keeles ja meie kooli tase, mis ta siin oli, tulid ka ära õppida, nii et tegelikult on nagu üle õppida ja nii et on tegelikult nagu ja neid keeli on muidugi hädasti vaja läinud. Ütleme nii. Aga kuidas sa oma elu oled korraldanud ja ma olin, vist ei lähe Pali juttu, Jaan-Eik Tulve aga, kes juhatab karisi sedasi oma oma koori ja, ja annab seal ka tunde konservatooriumis. Kuidas tähendab, tema rääkis just oma elu kahe päiksusest, kuidas sina oled oma elu korraldanud, mõtlen perekonnaelu ja elu Eestis ja elu Pariisis. Kuidas te jagate seda? Neid maid ja seda aega? Noh, see oli muidugi väga raske, väga raske aeg küll, et tegelikult see on ka üks põhjus, miks ma nagu olen nüüd praegu tegelikult vähendanud selliseid pikki-pikki kontakte, et ma olin ikkagi 300 aastast lennust lennus nagu kogu aeg ära ja paar päeva siini jälle minema ja noh, mul on kolm last tegelikult. Et ma tegin nagu enda jaoks otsuse, et et see ei ole päris õige. Et ainult ennast Ülle pühenduda ja ja noh, nüüd ma olengi sellepärast vähendanud tööd mujal pigem paremini, aga vähem et saada neid asju nagu balanssi. Ma usun, et ma praegu olen enam-vähem päris hea balansi leidnud, et ma ikkagi saan olla rohkem siin kodus ja ja sest ma elan ju ikkagi siin Eestis mitte ära anda ja pere on kogu aeg siin ikka ju Nii et, et lapsed on eestlaseks kasvanud Kõik aja ja ma tähendab need võimalused pakkumusi muidugi oli küll palju et minna mujale kas Prantsusmaale või Saksamaale või mujale minna nagu kohapeal, aga ma nagu ei pidanud seda. Seda heaks oma just nimelt oma perekonna tutus. Ma tahtsin, et lapsed kasvaks siin. Kas abikaasa on saanud olla kodune lasteaia juures või, või töötab ka? Kuulame edasi muusikat. Saate kaks esimest muusikalõiku olid esimene ja teine osa Peeter Vähi kitarri kontserdist valge kontsert Concerto in vait, milles, nagu panite tähele, olid lüüriliste ja dramaatilisemate, kõlas sfääride hulgas selgesti tajutavat klamenkolisust, mis värvis nii rütmi kui intonatsiooni kujundeid. Nüüd kaks järgmist episoodi, mida meie saatesse mahutame, on Raimo Kangro topeltkontserdi teine ja kolmas osa. See on osad kontserdist, kitarrile ja tšellole ning orkestrile. Teine osa on ses mõneti Concerto krossolikus teoses järelemõtlik dialoog milles pidulik meetrum seostub nagu kujutelmades vana hispaania sara pandiga. Energiline finaal on aga keerulise rütmimustriga eredate kujunditega olles fantaasiast ja mängulisest elulustist. Praegu kõlab teine osa. Soolopille mängivad Tiit Peterson kitarri ja Pärt Tarvas tšellot. Eesti riikliku sümfooniaorkestrit dirigeerib Vello Pähn. Kas sa oled läbi saanud ilma menetcherita, kuidas sa oled oma oma dirigendi oma kunstniku elu korraldanud? See on meie eesti kunstnikel, ma ütleksin, noh, eriti, kes laiemalt mööda maailma tahavad esineda ja esinevad. Üks oluline probleem kelle kätesse nad oma kunstniku saatuse annavad, sest see on tõesti väga Holloline. Kuidas on sinul läinud? Ei, minul on väga hästi läinud, mul on aastaid olemas agent ja neid on olnud mitu, aga nüüd ma olen nagu koondunud ühte kohta. Lindiga on muidugi nii, et ma ei oleks võib-olla päris nõus sellega, et nagu agendist oleneks, tegelikult see see, et kas läheb hästi või ei lähe või või üldiselt on ikkagi nii, et kui, kui läheb hästi, siis need agendid on kohe varmad ka sind üles otsima. Aga kui agendi puudusel tavaliselt muidugi ikkagi midagi jää ära ega ega ka ei toimu talagent agente üldiselt üsna sageli, tegelikult praktika on see, et ei tähendab agentide kohta väga halvasti öelda, aga, aga üldiselt ka palju selliseid agente, kes lihtsalt meeleldi võtavad selle raha sealt vahepealt, aga üldiselt selle asja organiseerimiseks teevad minimaalselt. Nii et ma ei usu, et, et see on vältimatu, et don agent muidugi seal on oma eeliseid, sellepärast et noh eks need kontsertorganisatsioonid ja, ja teatrid muidugi Parema meelega suhtlevad läbiagentuuridega, sest sest nad saavad kiiresti on informatsiooni ja ja see üldjuhul toimib. Aga ma ei arva, et see siiski oleks nagu peamine, et kui keegi kurdab, et muidu mul läheks küll väga hästi, aga mul ei ole agenti, siis see on pigem etega. Kuidas sa suhtud? Eli lintidesse heliplaatidest ja kuidas sul on olnud võimalust jäädvustada oma dirigeeritud muusikat? Mina suhtun sellesse nagu selles mõttes hästi, et kes on dirigente ja muusikuid, kes, kes hea meelega plaadistavad ja teevad seda väga hästi ja, ja neile meeldib see ja see kahtlemata tuleb kasuks nende imidžile. Aga mina nagu ei ole plaate teinud ja mitte ainult sellepärast, et nagu ei oleks võimalik, on tegelikult võimalik küll. Aga ma leian, et tänapäeval mõtet minna tegema Beethoveni sümfoonia ka või, või selliseid tuntud muusikaga plaati juhul kui seal tõesti ei ole midagi väga erilist öelda. Sest kõik kohad on täis neid suhteliselt odavaid või siis kallimaid esitusi ikkagi ühtedest ja samadest teostest mida siis erineva eduga müüakse ja. Ma lihtsalt ei näe, et mul oleks nagu vähemalt hetkel öelda midagi sellist maailmale muusikamaailmale, mida ma peaks ilmtingimata jäädvustama, et kui ma seda ei tee, siis läheb midagi väga olulist kaduma. Aga kui see nii ei sellist veendumust ei ole, siis minu arvates ei ole mõtet seda plaati ka minna tegema. Tähendab noh, lihtsalt reklaamiks ma usun, et üks hea kontsert on sama hea reklaam kui, kui üks vile vilets plaan. Vähemalt. Elus asi on ikka elus asi. Ja ei, ma olen lindistanud tegelikult ju väga palju Raadutele ja, ja noh, varem siin Eestis ka muidugi palju, aga aga ma ei ole seda võtnud nagu endale mureks, et ilmtingimata peaks minema mingit plaati kuskile tegema, kui tuleb, siis tuleb ja kui ei tule, ei tule midagi lahti. Kus sa Pariisis elad? Ei, mul, kuidas kunagi olen palju hotellis elanud, aga nüüd olen. Korter on müüritud seal? Jah, võrdlemisi lähedal. Jah, kahe ooperivahepeal. Siukene provokatsiooniline küsimus, mõned pariislased hirmsasti kiruvad seda uut ooperimaja ja kiidavad taevani seda vana ajaloolist. Kuidas sina selle kahe maja peale vaatab ja kus sinu etendused põhiliselt on? Ei, ma olen mõlemas majas väga palju teinud, tähendab ma arvan, et õigus on nii ühtedel kui teistel. Nendel, kes laidavad vana ja kiidavad uut või vastupidi tähendab selge see, et Pariisi sugusel linna jaoks on tegelikult see uus ooper muidugi andnud palju võimalusi, mida vanas majas ei olnud. Ja kuna see on niivõrd suur linn ja seal käib nii palju turiste, signaalid on pidevalt täis. Vanas ooperis on selge see, et parem teha sellist kamalikumata ooperit ja uues majas on võimalik teha siiski ka väga suurte koosseisudega oopereid seal modernsamaid ooperimaju Euroopas kui mitte maailmas ja ja ma leian seda maja oli kindlasti väga vaja, iseküsimus, kas talle meeldib välimuselt või, või sisemiselt. Eks need uued ooperid sageli kipuvad olema sellised tehase moodi. Ühesugused ega jah, ega ta mulle ei meeldi, see suur maja kasukuge seal sees on võrdlemisi ebameeldiv olla tegelikult. Aga noh, eks. Ka vanas ooperifantoom ei kummita. Ei ole vastu tulnud ja võib-olla ta seal oma atmosfäär on kahtlemata vanas majas on hoopis teine atmosfäär ka, ka on inimesed, kes seal tööd teevad iga päev majas on hoopis teistsugused kui need inimesed, kes teevad seal selles postimajas on hoopis teistsugused ja suhtuvad sõbralikumalt või, või kuidagi pise maja on ikkagi kodus, on selge. Palju seal on dirigente, kas seal on eriorkestrid, on ju vanamajal ja uuel majal või kuidas, kuidas see kõik on? Tähendab, kunstiline juht, kui selline on seal olemas. Aga peadirigenti seal näiteks ei ole praegusel hetkel vanasti oli kunstiline juht ja peadirigent oli munk song pärast suuri skandaale, mis on seal väga moes, on seal nüüd kal, kes on kunstiline juht, sellel majal nagu intel tants Saksamaailma mõttes saaks ooperiteatri mõttes. Ja siis on permanentne dirigent, kes on siis nagu noh, pidevalt kohapeal. Aga kes ei ole küll ikkagi peadirigent on, on siis see, mis Conlon seal. Ja siis noh, mina olin seal ka nagu Permo endina kirjas ja ülejäänud dirigendid on, on nagu külalisdirigendid, kes kutsutakse vastavalt tükkidele. Igal tükil on siis oma üks võlast, kaks dirigendi. Ja no tegelikult nii toimib ju enamik oopereid. Euroopas? Vä? Aga kuidas on lauljate ja tantsijatega? See on igastahes väheke erinev, aga üldiselt seal orkestrist on nii et seal ei ole kummalgi majal oma orkester, vaid seal on üks hästi suur orkester, mis jaotub põhimõtteliselt kaheks, vahest ka kolmeks. Mis siis võib mängida hommikul ühes majas, õhtul teises majas või teha proove siin ja etendusi seal? Ja kooriga on põhimõtteliselt sama moodi, et seal on hästi suur koor, mis siis jaguneb vastavalt sellele arvas, et ta, sest seal toimuvad etendused paralleelsed, samal ajal võib-olla ooperietendus ühes majas, jope üteldes, teises majas või, või ka ballett samamoodi. Et need trupid on seal väga suured muidugi. Aga mis puutub soliste, siis laulusolisti kui sellises majas nagu kirjas ei ole, need on kõik külalised, kutsutakse ainult vastavalt projektile teatud arv etendusi ja küll balletisolistid on küll majas endas olemas staarid, kes on siis tegelikult noh, ka Prantsusmaa jaoks superstaarid. Kui sa läksid sinna, kas sa tajusid ka orkestri sellist noh, professionaalsuse või, või tasemevahet siin, meie orkestrite-ga võrreldes teatri ja, ja ERSO-ga võrreldes on see maailmalinn ikka. Maailmas on ikka maailmalinn, ma ei, ütleksin nagu professionaalsuses oleks, oleks vahe, lihtsalt eksorkester koosneb küündiviididest ja, ja selge see, et noh, ühes Pariisi-suguses linnas on see muusikute värv. Meeletu, tähendab see konkurss ühele kohale on niivõrd suur, et selge see, et seal on ikkagi paremad võimalused valida, kui, kui meil Eestis üldse on või peaks olema, ma ei teagi, kas, kui meil Eestis ka selline olukord oleks võib-olla siis oleks me orkestri tase varem, aga aga teisest küljest me oleme Eestis, meil on sellised võimalused, et ma isegi ei võrdleks neid asju, need ei saa nagu võrrelda, ei ole aus, Marklas ei ole aus võrdluse. Kus sind saaks nüüd lähemal ajal kõige lähemal ajal näha või kuulda, on vist õigem küsida. Ükskõik siis kas kontserdilaval või teatrilaval On tulemus 25. kuu kuupäeval on Pärnu orkestriga kontserdil tulemas ja siis ehk see ei ole päris kindel, aga võib-olla järgmisel alal ERSO tuleb ka üks kontsert, aga muutsin nagu praegu ei ole paista. Aga kui võtta vaevaks ja ostan piletile lisaks veel ka lennukipilet, kus võiksin näha. No paar pisikest sellist asja tuleb Hamburgis lähemal ajal ja siis see suvi on nagu Savonlinna ooperifestivalil tuleb Fausti uuslavastus Millal sealt töö lahti läheb? Ja kellega just kes on noh, Savonlinna jõuab, kutsutakse esinema, seal pole oma õpper kellega seda Fausti teed ja kelle Fowski? Ja kuna paavst ja seal on nagu Savonlinna festivalikoor ja orkester, mis on nagu seal igal suvel ja siis solistid on igalt poolt maailmast kokku korjatud Koostöös me oleme pluateerinud selle asja ja etendused hakkavad juuli alguses, kui ma ei eksi, lõppevad juuli lõpus. Selliseid episoode valisin ma välja meie tänase saate jaoks jutuajamises dirigent Vello Pähn aga kes on umbes 40 Eesti dirigent ja teeb juba üle 10 aasta oma igapäevatööd ühes suurimas muusika linnas Pariisis ja ühes prestiižsem mas ooperid Tris teatris, mis igal muusikul tekitab hinges austust ja aukartust seal Pariisi ooperis. Dirigendi enda arvates on ta üpris tavalise kunstniku saatusega. Tema loomulikus on aga ülimalt sümpaatne. Nii tunneb seda vähemalt tänase saate toimetaja Virve Normet. Praegu jääb kõlama kolmas osa Raimo Kangro kontserdist Darryle ja tšellole ning orkestrile esitavad Tiit Peterson kitarril, Pärt Tarvas tšello. Eesti riiklik sümfooniaorkester, mida dirigeerib Vello Pähn.