Keermepuurid nöör, sovhoosi tiitel õhes Tahtas transport ei käi, et käia iga päev kroom õudu tehastele, sõidu, Toome soojoos, gaasile. Meiega voorisid suure armee konkurilismi herra ja. Rattad keerlevad ja keerlevad kuulatel tõttavad seekord ei itta ega läände, ei Tartada Tallinnal vaid elektrituledes läikiv maandun. Euroopa paat juhib meid sinna kus aastasadu on puhanud väikese Eesti suurimaid rikkusi. Põlevkivi. Praegu on varane hommik. Jerongi, sõida tühjalt vait, vagunid on täis mehi. Uus vahetus läheb alla. Sakilised häältega, kiivrid, kummisäärikud, kaevurist lahutamatult. Kandelambid annavad meestele omapärase, pisut romantilise välimuse. Ta juhib kommunistliku töö brigaadi, kes andis sõna toota partei kongressiks 4200 tonni põlevkivi üle plaani. See on nii väike mägi. Algav päev on järjekordseks lüliks selleks suurepärase kohustuse täitmisel. Huvitav, milliste mõtetega seltsimees Tamberg praegu oma võitluspostile tõttab? Meil on kiire Tamberg aga veel mõni hetk ja nimelt teie, teie isiklikest, teie oma mõtetest, kui te lähete maa alla praegu. Me lähme alla selleks, et võetud täita võetud kohustused partei 22. kongressi auks. See on 10 kuu plaan. Suur see kohustus on teil. Meil oli kohustus 4200 tonni, praegu on viis ja pool 1000 tonni on antud üle plaani aasta algusest väikenemegi üle plaani juba just nii. Ja brigaad on valmis, brigaad on alati valmis täitma neid kohustusi. Need olid ühe mehe mõtted ja kavatsused kuid praegu laskuvad kõikides meie kaevandustes tuhanded mehed maa alla. Ja kui meil vaid oleks võimalus kõigi nendega vestelda, kuuleksime ikka ja jälle samasugust veendumust, usku ja otsusekindlust. See on võimas armee, mis oma võitluspostidele liigub. Ja kui mõnikord piltlikult loodetakse, et selliseid jõuga liigutakse mägesid paigast siis siin Kohtla-Järvel võime öelda sõna kõige otsesemas tähenduses. Meie tõstame mägesid paigast. Niisiis uus tööpäev algas nii maa all kui maa peal nii põldudel kui vabrikut. Kui räägitakse kohta järvest, siis mõtleb viljanlane, saadan võrulane ja mõni teine muulane tavaliselt ainult põlevkivist ja gaasivabrikust. Kuid Kohtla-Järve linna halduspiirkonda kuulub praegu väga suurrikas ja vahelduva ilmega rajoon, mis ulatub kõrgest tondiga kaldast kuni puhta liiva ja vaikse veega Peipsini. Ja teiselt poolt balti soojuselektrijaama võimsate korstnate alt sondoni. See tähendab, et Narva külje alt Rakvere lähisteni. Kuid sellest jääb muidugi kõige ülevaatlikumalt jutustada. Kohtla-Järve linna täitevkomitee esimees sisenes Makarov. Linnad tööstusettevõtted valmistuvad suure vaimustusega vastu võtma kommunistliku partei 20 teist kongressi. Tööstus tervikuna täitis tööstustoodangu väljalaske üheksa kuuplaani 103 koma neljaprotsendiliselt, kusjuures septembrikuu ülesanne täideti 106,1 protsendiliselt. Käe 10 teise kongressi auks võetud sotsialistlikud kohustused on täitnud kaevandused number kaks, kaheksa ja neli põlevkivitööstus Kiviõli, Aseri tellisetehas ja paljud teised ettevõtted. Trusti Eesti põlevkivikollektiiv on saavutanud seitsmeaastaku lõpuks plaanitud tööviljakuse taseme. Linna piirkonna kolhoosidest ja sovhoosidest lõpetatakse edukalt sügisesi põllutöid. Teravili on koristatud, taliviljade külviplaan on täidetud ning lähemail päevil jõutakse lõpule ka kartulikoristamisega. Linnapiirkonna põllumajanduse alal töötajad võitsid endale sotsialistliku kohustuse täita kongressi avapäevaks teravilja- ja kartuliriiklikud kokkuostuülesanded. Linnas jätkatakse suurt ehitustegevust. Üksnes linna täitevkomitee kapitaalehituse osakonna poolt on käesoleva aasta üheksa kuu jooksul ehitatud ja antud Ekspluatsiooni 18300 ruutmeetrit uut elamispinda. Linna keemiatööstuse töötajad, kaevurid ja ehitajad said 630 heakorrastatud korterit. Suure kingituse tegid õppivale noorsoole meie ehitajad. Linnas ehitati ja andi Ekspluatsiooni uus 660 kohaline internaatkool. Ka ei ole unustatud linna kõige väiksemaid seal mudilasi. Nende jaoks ehitati ja anti eksportsiooni kolm uut lasteasutust, kokku 180 kohaga. Jätkatakse suurt tööd tänavate ja sõiduteede asfalteerimise ja linna Kaljastamisel ei saa võrrelda tänast Kohtla-Järvet selle asulada, millist ma nägin esmakordselt 1009 saed kae 10 üheksanda aasta sügisel. Tänavad olid siin põhjatud ja porised, suits ja tolm kattis paksu kihina maad. Nüüd on linnas laiad asfalteeritud tänavad. Palju on rohelist. Linna uutes elamukvartalites ei suitse ükski korsten. Kõik korterid on siin varustatud. Keskkütte ja gaasiga. On ehitatud palju uusi koole, pioneeride maja, klubisid, kauplusi ja sööklaid. Narvast Rakvereni Heikkimises uudishimulik ja väga põgus pilk nii ühele kui teisele poole. Ja alustagem Narva kandist. Matkahuvilistele, eriti autosportlastele, olgu öeldud. Teed on siinkandis suurepärased, aina asfalt. Kui Tallinna Leningradi magistri raadilt ära pöörata karjäär number jõe poole peab esialgu veel leppima kruusateega. Kui aga jõutakse karjääri maalani, on seest jalge all betooni tee. Ja seda kõige tüüpilisemad salutavuse rägastikus, kus suud vahelduvat loodustike ja raskesti ligipääsetavate tehnikutega. Kodanlikul ajal kiratses siin mõnest talust koosnev küla, mis seal maha jäeti, ja laustus. Praeguse Sirgala asula kivihoonete katussarjad kiikavad üle puulatvade. Kuna 15 kantmeetrise kopamahuga ekskavaator-l on seda üpris hõlbus teha, sest tema kaelkirjaku kael on 90 meetrit pikk. Rohkem kui 150 vagunit kulus selleks, et see tehnikahiiglane Vaivara jaama toimetada. Kes on siis need uued inimesed, kes siis hoidja, padrikuid vallutavad? Noored? Uue kaevanduse juhtkond koosneb valdavas enamuses Tallinna Polütehnilise Instituudi kasvandikest kelle karastatus ja püsivusinstituudile teevad. Et noor vahetus tungla üle võtab. See on iseloomulik kogu põlevkivibasseinile. Noorusele on omale reipus, julgus, algatuse võime, eriti aga teadmistejanu. Rajooni teises nurgas, aseris sattusime põlvepikkuse mehekesega järgmisele vestlusele. Mis sinu nimi on? Ja teine nimi? Kui vana sa oled? Kas sa koolis oled juba mitmendas klassis sa käid. Kas isa on kodus koolis, siis oli koolis mitmendas klassis isa käib kuuendas. Oleme harjunud kuulma, et minu poeg või minu tütar on koolis. Aga isa, kus on siis see isade kool? Meid juhatatakse Aseri koolimaja poole. Aseri töölisnoorte keskkooli lävel peatasime ühe tursunud keskkonna õpilasi, saame tuttavaks minu nimi, kuuskoda töötan Aseri tellisetehases preesiana ja nüüd otsustasin ka mina astuda õhtusesse keskkooli, kui meil on juba läinud massiliseks see õppimine ja kuidas koolis läheb. Praegu on siiamaani hästi läinud ja just niiviisi, et mitte ühtegi tundi puuduvad, siis ma saan must sellega juba täielikult koolis ikka ära ja ja koduski ja nii palju teha, kui vähegi saab. Aasta lõpus oli suur vaheaeg. Lõppedes oli mul ahe 14 aastat ja endal on praegu, kui palju aastaid. Endal on praegu 30 aastat ja kui hakata seda vaatamata õpivad kadenikud veel, siis ma olen kohe suve rõõmula seal teiste hulgas. Aseri telliskivitehases on eesmärgiks lähema viie aasta jooksul tõsta töötajate hariduslik tase nõnda kõrgele et mehhanismidele ja seadmel töötajail oleks keskkooliharidus. Et ainuüksi kaugõppe teel seda oleks väga raske läbi viia. Asutati tänavu koha peal õhtune keskkool. Kuidas see teoks sai, sellest pajatab kooli direktor, seltsimees Jaan Saar. Koolide nimekirjas ei eksisteerinud üldse veel sellist kooli nagu aseri töölisnoorte keskkool kuid esimesel septembril kogunesid kõik töölisnoorte keskkoolis õppida soovijad õpilased Aseri kaheksa klassilise kooli riiulisse. Kaheksa klassilise kooli õpetajad olid nõus meid õpetama ja õhtu peol alustas tööd. Otsustatigi ka ametlikult selle aseri töölisnoorte koolilöömine. Praegu õpib meie koolis viiendast kuni üheksanda klassini õpilasi 84. Nii et õppimine on reegel ja Aseri on muutunud nagu suureks õppeasutuseks. Märgime selle fakti heal meelel ära just rajooni ühes vanemas keskustest mereäärsesse üksindusse tõmbunud tehases sest piirkonnas suurtes keskustes on see nõnda iseendast mõistetavaks muutunud, et selle üle ei taipa enam keegi imestada. Peavad ju õpilaste arvu suurenemise tõttu nii Kohtla-Järve keemiamäe, tehnikum kui ka Tallinna Polütehnilise Instituudi Kohtla-Järve filiaal järjest uusi õppegruppe avama. Eriti kaugõppeosakonnas. Ja kuulsite õieti polütehnilise instituudi filiaal Kohtla-Järvel. Aga kus mujal oleks temal veel õigem asukoht? Me peame tänapäeval sageli revideerima oma seisukohti ja oleks vale arvata, et põlevkivirajoon on ülikoolile vaid tootmispraktikakohaks. Ei, siinsed ettevõtted on ka ise muutunud teadusliku töökeskuseks. Kuulatum vait, mida pajatab sellest kombinaadi katsetsehhijuhataja, tehniliste teaduste kandidaat seltsimees Kalju, help? Me segasime teid, seltsimees, vist mingisuguse sure arvutamise arvestamise pealt. Noh, pole viga, see arvestas, saab pärast selle järele teha, aga mis käsil on, parajasti. Võtan kokku katseandmeid turba gaasistamise kohta. Alles hiljuti lõpetasime katsetööd freesturbakaardistamise kohta, kamber, Ahideks. Katseandmed kokkuvõttes näitavad sised. Ka freesturvas kõlbab heaks, tooraineks gaasisaamisele ja täna saadud andmetega rõhule. Praegune etapp on nii kaugele, et üldpilti pole veel täiesti selgunud. Nendega, mis on juba käes, võib küll rahule jääda. Kasvõi see viimane probleem, mille kallal nüüd pärast vaeva näete, annab õiguse mõelda, et Teie tegelete väga laialt. Paljude paljude probleemidega on seni katsetsehhis, tuleb tegeleda mitte ainult põlevkiviprobleemidega, vaid tuleb tegeleda. Võiks öelda väga laialdaste küsimuste lahendamisega. Ei, seda tingib meil ju isegi katsetsehhi kui niisugune nimetus, mis koosneb üksikutest väga erinevatest katseseadmetest peale termilise tahkekütuse, termilise lagunemise probleemide. Me uurime veel vedelkütuste ümbertöötlemise probleeme ning samuti ka gaasi ümbertöötlemise probleeme. Kas jaksate kokku võtta, mille kõigiga olete tegelenud üldse? Tahkekütustest oleme tegelenud kõigepealt põlevkivi Eesti NSV põlevkiviga. Peale selle töötanud ümber Leningradi oblasti põlevkivikatsetöid, oleme teinud Kaspiri põlevkivi, Kaug-Ida kivise. Oleme töötanud ümber turvast Uuralist Novgorodi oblastist ja Eesti NSV-st Lehtse turbatööstusest. Lähemas perspektiivis võiks olla veel Indoneesia põlevkivi. Muidugi, see pole enam säärane põlevkivi nagu meie ette kujutame põlevkivist. Ja paari nädala pärast algavat katset meil Kasahstani nõndanimetatud Kenderlüki põlevkivi ümbertöötlemiseks. Vedelproduktidest oleme pürolisi seadmele ümber töötanud. Kõigepealt põlegi vedelproduktidest peaaegu kõik vormid. Oleme töötanud veel naftaproduktidest, petrooli, fraktsiooni ja madala oktaanarvuga pensiinidega. Peale selle ümber töödelnud gaasikondensaadi Stavropoli ja viimase, mille kallal praegu töötame, on puidutõrv. Jääb niisugune mulje selles mõttes hõlbet seda kõike teha õigesti otsustada ja, ja teada ei piisorist ainult Tallinna Polütehnilisest Instituudist ja esialgseid teadmisi, mis on nüüd Instituudis omandatud, nendest muidugi piisa. Need probleemid, mis olid sel ajal, kui õppisin ise instituudis ei olnud hoopiski sellised, nagu nad praegu üles on kerkinud. Kas siis õpib, täiendab ennast? Aspirantuuris õpib kombinaadis küllaltki suur hulk insenere. Kas teie seltsi võite öelda niimoodi, et te olete nüüd õppinud inimene ja rohkem enam ei ole vaja selleks, et siin hästi tööd teha? Ei, vaevalt, et seda öelda saab ja nagu mu oma mälestusest leian, et seda võis öelda ainult algkooli lõpetamise järele. Mida rohkem õpid, seda rohkem kerkib Te probleeme. Millest siiski veel teadmised on väga väikesed. Ja nüüd veel, kas teie see on ainukene, kes uurib põlevkiviprobleeme? Ei, Meetse isegi kombinaadi piires pole ainukene, kes uurib põlevkivi ümbertöötlemise põlevkivi kasutamise probleeme. Peale katsel tsehhi, on veel ka teisi tsehhi, kes tegelevad katsetööd, aga need muidugi tegelevad katsetöödega selle oma tootva töö kõrval. Tähtsama koha Kohtla-Järvel põlevkivitöösse ja põlevkiviprobleemide uurimise kohta teostab muidugi põlevkiviinstituut. Teil on mingisugune side temaga põlegi instituudiga, kombinaadil polegi ümbertöötlemise kombinaadil on nii-öelda tihe loominguline side. Isegi selles suhtes, et mitte ainult põlevkiviinstituut ei aita lahendada. Neid üksikuid teaduslikke probleeme, põlevkivi uurimise Instituudi teaduslikud töötajad ja laboratooriumid võtavad aktiivselt osa ka üksikute tootmisalaste küsimuste uurimisest ja lahendamisest. Aga võib-olla seltsimees help on kõnelda sellest, mida ei osanud küsida. Näiteks Eesti NSV põllumajandustema edasises arengus vajab tunduvalt rohkem lämmastikväetisi ja üheks suunaks põlegidesse edasi. Arengul võikski olla põlevkivigaasi baasil. Sünteetiliste lämmastikväetiste tehase rajamine. Ja mitte vaid õlivabrikus ja gaasitehases ei otsita uusi tootmismeetodeid, uusi aineid. Samasugune teaduslik uurimis- ja katsetamist toimukamaal kaevandustes. Kui läbimistööd ja transport on põhiliselt juba mehhaniseeritud siis peamine koristustöö vait minimaalselt. Kogu aeg on kõlanud skeptikute häältekoor. Kaevuri töö, täielik mehhaniseerimine ei olevat üldse võimalik. Kõhklejad ei ole täielikult kadunud veel praegugi. Puitkoor on juba lagunenud, üksikuid hääldeks. Elu ise sunnib ümber mõtlema. Praegu on kaevuritööd kompleksne mehhaniseerimine kõige kaugemale edenenud kaevanduses number 10. Mida lubavad sealsed senised kogemused tulevikuks. Kui kaugel on aeg, millal kaevur ei tõsta enam labidat? Vahetuse ülem Paul Vesiloo töö on läinud küll kergemaks. Vähem läheb tõelisel vaja lihase jõudu, seda rohkem tuleb töötada peaga. Labida asemele on tulnud tööle laadimismasin. Töö on läinud kergemaks sellepärast et kaevur laadija. Elukutse kui selline kaob ära meil kambri jaoskonnas. Laadimisniisugust riista nagu labidas ei taha enam tunnustada. Jah, õige, varsti me sellise tööriista nagu labidas anname. Est-muuseumikambrijaoskond annab veel 1200 tonni. See on juba ligi kolmandik ööpäevasest kaevanduse toodangust. Aga laadimismasina masinistina laadida, seda vast seltsimees varr teab meile paremini ütelda sellisest farm, jah, jah. Masina töö on labida kõrvast öelda täiesti kerge. Ainult mis on peamine, tuleb natukene õppida masinat tundma, tehniliselt täiesti käsitlema ja oskuslikult temaga töötada. Töö läks kergemaks, aga kas palka väiksemaks ei, palk jäi endiseks, isegi võib nimetada. Tõusis isegi mikspärast, tõuseb kaevur laad ja töötasu. See on seletatav sellega, et kambrijaoskonna töölise kohta tööviljakus on üle kahe korra suurem kui mehhaniseerimata jaoskonna töölistel. Rikkad mehed, rikastamisvabrikuga vabrik. On tõesti rikastamisvabrik. Asi on nimelt selles, et vabrik annab meile välja garanteeritud kalorsusega kaevist toodangut. Kui varem käsitsi rikastamise juures oli niisugune asi, et tihtipeale tuli meil müüa kaevist, mis ei vastanud esitatud nõuetele, sisaldas rohkem aherainet. Siis vabrikus seda juba enam ei juhtu. Tarbijat meile kunagi pealevabriku käikulaskmist ei ole pretensioone, isid tänud VII. Vesiloo, olete tagasihoidlik ja võib-olla ei olegi kõiki veel kokku võtnud, mis kongressil käsil on ja millega kongressile vastu tahate minna? Noh kõike siin on raske rääkida üldse, mis meil on igalühel individuaalselt, kohustused, väiksemad ja suuremad, aga siis suurem. Võib-olla meie saavutus on see, et me lasksime neid käiku kallakšahti ühesõnaga kaevisest tuleb üles katkematu lindile, ahelana tuleb endale odavam, tuleb odavam ja palju kindlam on kõigepealt tallaks sahti läbilaskevõime on palju suurem. Esialgu on aga lavides kühvel veel enamuse kaevurite lahutamatuks abiliseks. Kas esimest Tambergile ja tema brigaadile, keda me tööpäeva alguses maala saatsime? Nad on vahepeal oma valge koera lõpetanud ja elektrirong sõidutab mehed jälle kaevanduse suudmesse. Nad on veidi väsinud, kuid näod on neil rahulikud ja rõõmsad. Kuidas läks, ruttavad töökaaslased pärima, kui palju huvitub vahetuse üle? Kuidas õnnestus? Oleme meiegi ärevil. Niimoodi ja jälle meie, seltsimees Tamberg. Tööpäev on läbi. Kuidas läks, pidasite sõna just nyyd elasime, sõna, kohustused on täidetud. Paljude nüüd olete tootnud üle viie ja poole 1000 üle palari antud. Tähendab õigustatult kannate kommunistliku töö brigaadi nimetust. Aga kas te, seltsimees Tamberg, suudaksite mõne sõnaga meile edasi anda teie brigaadi liikmete rõõmu ja tundeid täna? Meie rõõm seisab, millised need kohustused, mis meie brigaad võttis, on auga täidetud ja lubamine Need kongressieelsed päevad, mitte käsi rüppe panna. Pruuni põlevkivi tolmuga üle külvatud mehed valguvad laiali. Kes lamperan, kes pesema, kes riided vahetama. Kuid nende töökoht ei jää tühjaks. Juba kogunenud uued kaevurid, sama tugevad, sama otsusekindlad. Nüüd on nende kord ja põlevkivi vooleilaka. Kusagil mujal pole viimase pooleteise aastakümne jooksul toimunud muudatused saavutatud edu nõnda nähtav, otse käega katsutav kui põlevkiviväljadel. Mitte ainult uued kaevandused ja tehased, vaid ka uued linnad, mis kasvavad mitte üksnes aastate, vaid kuudega. Uued avarad koolimajad, haiglad, kultuurimajad, kinod, tihe kaupluste võrk, laiali asfalteeritud, teed. Kõik see jutustab kujukalt ja selgesti milleks on töötava rahva enda võim võimeline. Kõik see pole kingitusena taevast alla sadanud, vaid inimese kätega loodud. Ja võimalused tuli selleks kätte võidelda. Noored sageli ei tea, kuidas vanem põlvkond töötas ja võitles ja ka nemad ise kipuvad unustama, et partii male juures möödunud päevi meenutada. Selleks sõitis Otto Milder kohtlast oma sõbrale Jaan Palgi nõmmele küte jõusse, külla. Nad mõlemad on meie kaevurite vana kaardiväe silmapaistvamad kujud kes kodanlikul ajal vankumatu kindlusega tööliste huvide eest võitlesid ja nõukogude ajal kaevanduste ümberkorraldamisele kogu oma jõuga kaasa aitasid. Praegu on nad mõlemad pensionil seltsimees palgina. Meil oli külas ka üks tema õpilasi, Kiviõli noorkaevur Alfred Aarna. Tema oli kõige rohkem huvitatud, kuidas vanasti kaevurite elasid, kuidas nad töötasid, millised olid võimalused õppimiseks, raviks, puhkuseks ja seltsimehed palgina ning Milder jutustasid. Kui me hakkame päris kaugest ajast peale, siis mina hakkasin kaevurina tööle kava kaevanduses maa all 1925. aasta sügisel. No mida rääkida kahe-kolme aasta kestel, kui mul, nagu ma mäletan, oli meie tööpäev juba 12 tundi pikk ja töö oli sel ajal äärmiselt kurnav ja raske alalises vees solistasime lõhkani gaasides praegusest tehnikast, millest kaevandused otse nii üleküllastunud, meil ei olnud musta aimu pidunud kirka kühvel ja niinimetatud vist maalija käsipuurmasin. Praegust elektrivedurite asemel olivad hobused ja vanad roostes vagunetid. No ja see oligi see peamine selade mäetehnika. Põhimõtteliselt on mul nii palju meeles, et sel ajal, kui mina kõvest töötasin, tekkis ka plaan minna jõhvi tolleaegse mäe kooli. Kuna mitmes vahetuses õppida seal ei saanud, siis tuligi need õpingud katkestada, sellepärast et kaevanduse juhataja ei leidnud võimalust anda töölistele seda niimoodi töötada, et tal oleks olnud võimalik kihvi mäe koolis käia. Paar-kolm meest kuidagimoodi läbi hädaike käis, seal õppis juba töösse saivad. Mid tegevast mitte kõvasti ei oldud võimalusi. Kukruselt käisid suli ligem jõhvile ja seal neil oli võimalusi rohkem käia. Meil oli üksikuid niisugusi noori mehi ka, kes olid kuidagimoodi saanud vanemate toetusele keskhariduse, aga noh, sellepärast ei ole kohta, ei saanud kohti, jagati ikkagi oma onupoega. Kohtla-Järvel me nägime igasuguseid töölisi, sealt käisime läbini eesti algharidusega kui ka kõrgema haridusega mehed ja kõrvalkäikudes ja suvel, kui härrad lubasid vanal kaevuril sanatooriumi kuuks või kaheks sanatoorium oli muidugi Karieergus, üks kuu võis ka maa-alune mees päevavalgust näha. See oli kaevuri sanatooriumi ja siis kuna seal käis uusi töölisi läbi, siis nende uute tööliste hulgas oli nii Eesti keskharidusega kui ka kõrgema hariduse küllaltki, kel tuli vaatamata oma haridusele ikkagi seda lihttööd teha. Kogu Kohtla-Järve kohta oli üks kuueklassiline algkool, mis ligi 15 aastat töötas kahes poollagunenud puu paragis ja alles 1936. aastal suudeti siis suure surmaga üles ehitada koolimaja, mis vähegi vastas selle aja nõuetele. Nojaa, aga see aeg, eks, kui nii viletsad elamistingimuste öelda, eks siis oli ka juhuseid, kus kaevur haigestus. Kuidas siis sel juhul kaevurile? Vaadake arstiabi on seal kohe väljaspool arvest või nii ei saa üldiselt millegagi võrrelda, kui, kui me tänapäeva tervishoiutingimusi vaatame koos järvel oli ka ju viimasel aastal üle 2000 töötaja ja seal olid pisikeses madalas puubarakis oli üks viiekohaline niinimetatud haigla ja seal isegi tähendab kaevurite naised, noored emad pidivad vaevlema ja sünnitama ka seal. Vot see oligi see arstiabi ja kõik sanatooriumis puhkekodust. No me lihtsalt ei näinud. Uncan kaevandustööliste ametiühing nõudis üle 10 aasta üks märgupilaks teise peale tähendab Tallinasse, ministeeriumisse ja isegi riigivanemale, et vabariigi valitsus kehtestaks kasvõi mingisugusegi pensioni. Sääduse. Vastati korduvalt ei ja ei, ei olevat küll väljatöötamisel, aga see väljatöötamine teatavasti kestis sama kaua, kui kui kestis kodanile kord. Minul on teada üks juhus, ma olin pikemat aega seal ka Kohtla-Järvel oli oma haigekassa, siis oli üks tugevamaid haigekassas, muuseas, ta maksis paremaid abirahasid kui keskmiselt suuremaid abirahasid kui teised haigekassat. Ja minul on teada, et üheksa aasta jooksul oli aega seal võimalus saata ühe töölise sanatooriumi. Rohkem ma sanatoorse ravi ei kuulnud selle aja jooksul. Lihtne see tööliste võitlus oma Eluolustikutingimuste parandamise ees ei olnud. Kes vähegi häält tõstis, sellele maksti 20 hiljem palk välja, sellel tuli lahkuda. No aga kui sealt töölt teile lõpparve anti, kas siis võimalus teise kohta ei olnud üle minna, ütleme Kohtla-Järvelt, saite lahti tulnud Kiviõli kaevanduskaevandus, José. Aga härradel oli ka omavahel kaunis tihe side, kui seal olid juba ühes kaevanduses mustas nimekirjas, siis seda juba ära muretse, teles, aga teises kaevanduses olid mustad nimekirjas. Jah, aadna 10 aastat tagasi või milles Üliguse rohkem vist jätsid oma statistikaameti maha, tulid kaevuriks, olid alles noorkaevur, õpilane, töötasid kütteus. Nüüd oled sa ka juba mitmendal kursusel saju pooleks instituudist ei, seal praegu teisel kursusel juba instituudis rahvasaadik, isetegevusest võtad osa. Aga meil neid võimalusi vanal kaevuritel kodanise valitsusse küll ei olnud. Väljas juba hämar tupp, ümberringi süttivad tuled. Seltsimees Aarna lahkub, ta peab jõudma veel orkestri proovile. Ta mängib koguni kahes orkestris ning on rahvasaadik ja õpib polütehnilises instituudis. Kõigeks jätkub aega ja tahet. Nagu paljudel teistel, kes oma vabal ajal võtavad osa Kiviõli. Kohtla-Järve Jõhvi, Kohtla ja teiste kultuurimajade ning klubide rohkearvuliste ringide vilkas tööst. Kuulakem vait. Divi orkester harjutab järgmiseks esinemiseks, mis toimub pühapäeval Sillamäelt saalides. Ähvast jälgib samal ajal Rakvere teatri külalisetendust. Juhuslikud kohtumised. Foto lahendatud. Tooriumi uksel on süüdatud, punane tuli. Fotoringi liikmed ilmutavad uusi filme kaevanduste elust. Harjutusruumist loeb rahvatantsuringi juhataja üks kaks kolm. Üks, kaks, kolm. Igaüks kasutab oma vaba aega vastavalt huvidele ning kalduvustele. Ja vaba aega puhkuseks meelelahutuseks õppimiseks jätkub kõigil. Töötatakse kõikides kaevandustes kuus ja vabrikutes seitse tundi. Samal ajal aga ei katke tööd hetkekski. Elukorterite aknais kustuvad küll juba üksteise järele tuled, kuid vabriku korpused tümisevat endiselt oma tumedas taktis. Kõlavad vedurivilede hõiked ja krigisevad üles kõrgele tuhamäkke rühkivate lagunetide rippraudteed. Läheneb südaööpäeva, teine vahetus lõpetab kaevandustes tööd ja rutatakse operatiivkokkuvõtet tegema. Oli see hea päev? Kõige paremini võib sellele vastada Trust Eesti põlevkivi juhataja Väino Viilup. Tänane päev on nagu eelmisedki kongressieelsed päevad olnud väga töörohked põlevkivibasseini kaevuritele ja nagu esialgsed andmed näitavad, antakse ka täna tuhandeid tonni põlev Ki üle plaani. Nii on kogu trusti ulatuses 900 kuu jooksul kaevandatud üle plaani 183000 tonni kõrgekvaliteetset põlevkivi, meie kaevandused, paljud on juba täitnud võetud sotsialistlikud kohustused 22. kongressi auks. Nii on kaevandus number neli kaevanud üle plaani 37000 tonni kaasnema kaheksa, 43000 tonni, kaevasemal kaks, 32000 tonni ja nii edasi. Põlevkivi kaevurid võtsid aasta alul kohustuseks saavutada kongressi avapäevaks 1965.-ks aastaks planeeritud tööviljakuse taseme. Seitsmeaastaku lõpuks pääsed, öeldakse taseme. Selle austava ja raske ülesande on juba täitnud. Paljud meie kollektiivid nagu Viivikonna kommunistliku töö karjäär. Kaevandused number kaks, number neli, number kaheksa ja Kohtla meie põlevkivibasseini kaevurid on alati sammud meie vabariigi tublide tööstustöötajate esirinnas ja võib-olla kindlad ka edaspidi. Meie kaevanduse töötajad täidavad kõik ülesanded sama edukalt, milline esitleb Meie ette kommunistlik partei, anname sellega oma panuse kommunismi seedimiseks meie maal. Päev, mille uksed Kohtla-Järvel me suutsime vaid väga põgusalt ja väga linnulennult jälgida, on lõppenud. See oli päris tavaline kongressieelne päev, kuid nagu kõik teised, oli ta hea, rõõmus, töökas ja viljakas. Kremli kellad on juba. Tulevad uue päeva algust, kui taas uus vahetus laskub elektrituledest säravasse kaevandustesse. Siin toimub nagu teatepulga edasiandmine ühelt vahetuselt teisele, ühelt päevalt teisele. Ja teame, et homne päev on kindlasti vedrikam ja veel kaunim, kui oli tänane. Teame, et iga päev on kindlaks ja mehiseks sammu suures võidu marsis mille kohal lehvib uhkelt Lipptee kommunismile.