Mis peitub, nimetage lepp kui te räägite inimesele, kes asjaga kursis ei ole? See on maailmas tähendab rahvusvaheliselt kõige tuntum eesti autor olgugi et peaaegu keegi ei teadnud, et ta on eestlane ja alates ühest teatavast aastast ma mõtlen, see oli 1009 55. Ta salgas, et ta on eestlane või oma eesti tuttavate juuresolekul, ütles, et ta on eesti keele ära unustanud. Igatahes fakt on see, et vähem kui 20 aasta jooksul ta kirjutas üle 25 väga originaalse raamatu, mis ta tõlgiti ligi 20-sse keelde. Nii et kogu tiraaž võib kergesti ulatuda miljonini. Tema sündis ora veel kus on praegugi veel veel elus tema perekonnast inimesi, keda ma käisingi intervjueerimas tema nooruse kohta, millest ei ole palju teada avalikkuses. Aga ta suri juba 1966, kui mina olin just teel tema juurde. Noh, tagantjärgi ma tean, et ta ei oleks minuga eesti keeles rääkinud ja ei oleks arvatavasti tahtnudki oma eesti elust rääkida. Sest ta oli kirjutanud ühe nii-öelda autobiograafilise romaani. Ja see nähtavasti ongi siiamaale ilmunud artiklite elulookirjelduste aluseks muuhulgas ka ühes suures prantsuse entsüklopeedias, kus temast on terve lehekülje pikkune artikkel. Aga sünnipäeva ei ole. Maa oli Prantsusmaal tuntud nime all injas lepp, tähendab Ignatsius ja siiamaale mul ei ole õnnestunud dokumenteerida, kas see nimi temal iialgi oli passis või oli ta Jon Robert, nagu teda siin ristiti. Igatahes ta kirjutas tas populaarteadusliku laineharjal ja ma ei tea, kui palju huvi tema raamatud tänapäeval pakuksid, olemas üks põranda all ringi liikunud tõlge, Moodsa ateismi psühhoanalüüs. Ja seda on siis paljud eestlased lugenud ja on ka küsitud, et ei tea, paistab nagu eesti nimi olevat, et äkki on. Aga tollal ei teadnud keegi veel. Mind hakkas huvitama selle lihtsa asja tõttu, et on esimene eestlane, kes pärast reformatsiooni on ordineeritud katoliku preestriks. Ja see oli ka hõõrdepunkte oma elus, kui ta siin Tallinnas vangist välja tuli, tõi võltsimise pärast vangis 1934 oli valepaberitega ka. Sekendad siin, et välismaale saadakse, on võrdlemisi keeruline, aga, aga ääretult põnev lugu. Nüüd ma kavatsen siis kirjutada ühe tema biograaf Mafia kus just see esimene osa oleks nii nagu ta on seal ilmunud, ka soome keeles panna kõrvuti need kaks biograafiat seal on nagu tõeteri, see on kõik jõele rajatud, mis seal romaanis on. Aga see on siis nii paigast ära nihutatud, et väga huvitav on neid neid võrrelda. Tähendab vangist tulles ema kohtus katoliiklaste ülemhingekarjase vaatajaid Profittlich kasin Tallinnas mõjutas teda nii, et ta astus katoliku usku, läks Prantsusmaale preestriks õppima ja sellest ajast kohtulaua ees enam seisnud ei ole saia küll nimekaks kirjameheks. Te nimetasite märksõnu ateism ja analüüs tänase päeva pilguga, kui tõsiselt on, võetakse tema produktsioon. Ma mõtlen, et siin Eestis tasuks raamat küll välja anda, mina mõtlen, et tema teoste hulgas on üks huvitavamaid, vähemalt tol ajal ei olnud sellele midagi kõrvale seada. Ta võtab näiteks Karl Marxi atestiks saamise psühhoanalüüsi alla. Selle mina tõlkisin isiklikult ja avaldasin katoliiklaste ringkirjas maarjamaa. See jupp on ka trükis ilmunud, aga ülejäänud ei ole. See oli küll väga ilusasti köidetud eksemplar, mis minuni jõudis, sellest samistatist. Jaama kaalutasin, selle väljaandmist aga ei ole kunagi selleni jõudnud. Tema aladeks oli filosoofia, esiteks nagu teie šarde plats, filosoof, siis sügab ohja, ta käis ise Carl Gustav Jungi juures õppimas üks aasta Šveitsis. Ja siis ateism ja teoloogia ütlemisenisene, rahutu vaim, otsiv vaim. Ja kui ta Marokos toimetas ajalehte, siis sealt ta löödi minema, kuna ta kirjutas raamatu Mediis on oma hoc. Et nüüd on kell olnud nii-öelda eesti keeles tõlgiksid, et prantslased peavad hakkama marokolasega kuulama. Ja sellega nad prantslased välja lepidi lahkuma. Toimetajakohad, kus ta veel tegutsenud, Andrus liikunud ja millega tegelenud tegelikult pärast Eestist lahkumist, no võtame lühidalt algusest peale, jooksis kodunt ära algkooli, kas viiendas-kuuendas klassis, seda ma katsun nüüd välja selgitada. Ja siis tuleb üks tume aeg, millest ma ei tea, kus ta oli kuueteistkümneaastaselt, ta seisis Saaremaal esimest korda rahukohtu ees ja ma ei tea, mis asja pärast toimik ei ole säilinud. Ja Saaremaa lehes ei ole ka midagi. See ei olnud midagi midagi tõsist. Aga siis, mis koduseid jutustasid? Varsti pärast seda ta olevat Pärnumaal esinenud kooliinspektorina ja pannud algkoolide õpetajatel üksid püüliva tempel, kaas oli teinud ilusti inspekteerimisakti ja see võis olla üks asi, millega ta ehk Poklisse pisteti. Aga üldiselt ma ei tea, palju enne aasta 1929 28, kui ta Viljandisse läks Sakalamaaelu toimetama. See suleti ja lepp valiti igatahes Viljandi töölisorganisatsioonide poolt nende esindajaks oktoobrirevolutsiooni juubelipidustustele Moskvas. Ja see tema esimene välismaa reis, nii palju, kui ma näen pärast seda ta katsus üle piiri minna, Nõukogude Liitu, kukkus, vahel istus kolm kuud popris Narvas ja siis oli ta sõjaväes aega teenimas ja siis läks Tartusse nädal leht noole juurde ja paistab mul on niisugune kahtlus, et On see Johannes lapp, kes looduse romaanivõistlusel sai teise auhinna. See oleks 10. omaette uudis. Kui me selle ära identifitseeris Agaev uurimuse käigus selle üle siis ta tegi seal väikse võltsingu, 100 ajakirjanikku, odavamat passi ja läks sellega Leedusse pulasse sealt Saksamaale, Saksamaal sattus väga hea koha peale Saksa-Nõukogude Liidu sõprusühingusse sekretäriks. Ja nüüd hakkab üks väga niisugune imelik lugu. Tema Ta läks Itaaliasse paariks kuuks ja siis reisis itaallasest professorina Nõukogude Liitu ja pidas seal loenguid Itaalia fašismi üle. Keegi tallinna mees tundis ära, andis üles, visati sealt välja ja siis algab nagu tema, noh, langus Saksamaalt visatakse välja. Otsis kukub vahele, pannakse kaheksaks kuuks sunnitööle, saetakse välja Helsingisse, seal sooritab enesetapu katse, mis läks luhta, sealt tuuakse tapi korras Eestisse. Ja lõpuks Tartus on siis tema protsess, 1934 läheb neljaks kuuks vangi ja pärast seda siis ta kohtab Profittlich ja see muudab kogu tema elu. Siis ta prantsus all kolm või neli aastat dominiiklaste kloostris Novidzina ja seal ta käitub kooris ja see paistab olema tema ainukene korralik teaduslik kraad. Ja väga põhjalik kool, seda näeb siis pärast ka tema teostada, tohutult palju lugenud, sel ajal. Siis võtab Marssey ülempiiskop oma piiskopkonda, ordineeritakse Lyonis 1940, kui mu mälu ei peta praegu ja siis töötab Marsseys, mõned aastad läheb Marokosse ja Marokos tuleb Pariisi ja Pariisi ta siis jäi pärast seda õpinguaastat Šveitsis töötas siis praktilise psühhiaatrina on nii-öelda oma koolkonnaga psühhosüntees, vastandina psühhoanalüütiliselt Adab inimest kokku panna, mitte lahti võtta. Mis aastasse läheb välja tema autobiograafia? See algab tema sünnist, ma olen väga palju pidanud selle järele mõtlema, et ei tea, mispärast ta seda tegi. Läheb ilmselt tema suur hobi, oli rollide vahetamine, mängimine. Isegi ühe ja sama, politsei ülekuulamise ajal on tal juba kaks elulugu ja ema nimivahelduv. Vaatasin siin kapo kartoteegis, tema emal, anna heinastest. Aga nüüd ühes prantsuse dokumendis on ta Angeelika Hernandez. Väikene väikene variant, aga otsekohese hispaanlanna, sõja nii-öelda autobiograafiline Maal, Karl Jeesus krustuseni ilmus 1955 on nagu noh, inimene kirjutab uuesti oma elulugu ja ma arvan, et kõigile meist meeldiks, et kui ma saaksin oma elulugu ise kirjutatud, kuidas valla kirjutaksid sest ta võisiis ju kindel olla, et ega Nõukogude arhiividest keegi midagi ei ei leia ega lähe otsima. Ja see oli võib-olla ka tema kirjaniku maine tõstmiseks käes. See kirjeldus käib just tema eestiaastate kohta see elu esimene pool, et kuidas ta jõudis marksistis kristlaseks ja tal olid kindlasti kommunistlikud veendumused, seda saab tema artiklitest ja brošüüris, mis ta on, mis on avaldanud seal selgesti nähtav ja ka oma loogilistes teostes. Ta räägib sellest pikalt ja laialt. Kas tal on ka puhtalt ilukirjandust, eksam, kirjandust, ma mõtlen, tähendab puhast välja meeldistama. Seal noole kaastöölisena ta kirjutas niisuguseid reportaaže, asja nagu Emajõe habemikud viikingid, lodja, venelaste elus, see on ilmselt ilukirjanduslike kalduvustega ja siis tal on ilmunud esperanto keeles. Kaks näidendit olen leidnud ja üks jutustuste Vii Kukene kommunist Kingissepa mälestuseks. Aga need on, ma ei oska nüüd neid liigitada, nad on ilukirjanduslikku pretensiooni igal juhul aga poliitiliselt sihiasetusega. Nii et kuhu neid täpselt liigitada, maailmakirjanduse nad pääsenud ei ole ja tema muidu selles toodangus ei ole, ilukirjandusse on ikkagi otsingud, öeldakse niimoodi sühhos sünteesi mingil kujul ellu rakendada, kirjutab armastusest, sõprusest, surmast ja neid on muidugi küsimused, mis igaühte huvitavad ja teatud määral huvitavat võib seal leida praegugi oma ühe tema inglisekeelse teose sain professor Vello Sermati käest, kes oli ta läbi lugenud, ütles, et oli huvitav raamat. Ma näen tema eksemplaris muidugi ääremärkusi, kus tal küsimärke teinud, kas on ikka nii, aga no missugune teadlanegi seda ideeks. Kas temal niisukust, autodid, akti joont lööb välja, kas see häirib või on ta küllalt osav mees neid karisid vältima? Suomen Sosi oli demokraati, kirjutas ühe väga huvitava artikli, mis on praegu veel Soome politsei arhiivis, tema üle kuulas materjalide seas kuidas ta selle ajalehe reporteri ära petnud, kuidas ta oli jutustanud nii palavalt ja nii uskuma panevalt, et tema on Itaalia puturisti, Guido marinetti poeg. Ja tal oli aadress, iija kolonn ja number viis käis pool on ju ülikoolis, oli doktori Se uskuma. Ja järgmisel päeval tuli välja, et oli just pettuse pärast vale nime all esinemise pärast vangistatud. Nii et ta oli selles mõttes väga, väga veenev isik ja ma olen kuulnud paljudest teistest ka, kes olid vaimustatud Saksamaalt, taheti asutada või kavatseti asutada pärast ema äkilist surma lepasõprade ühing, mälestuse jäädvustamiseks, tema bibliograafia tegemiseks ja nii edasi. Nii et tal oli, oli palju sõpru. Praegu on moes ajada jälgi, kas on olnud ka sidemeid mingi riigi salateenistusega, kas teil selliseid kahtlusi on tekkinud? See on nüüd, ma ei tahaks, nagu süüdistus on öelda, kuna ta oli ütleme, usklik marksist tollal, kui ta Moskvas käis ja nägi, mis seal oli. Algaastatel oli see ehk ikka rohkem idealistliku praegu siis ta oli ju juba oma kalduvuse poole, sest valmis andma ükskõik missuguseid andmeid hea asja jaoks, eks ole. Ja kust tema sai kõik need valepassid, millega ta pärast rändas näiteks siis, kui ta Soomes enesetapu katse teostas. See asi nii, et just sel hommikul, kui ta lootuse kaotas, oli saabunud uus šveitsi plankettidele tehtud pass tema korterit peremehele. Aga see oli ta viinud politseist eelmisel õhtul veel lepp vahistatud ja selle peale tegid seda tapu katse. Aga keegi Tšehhoslovakkias saatis talle selle passi. Ja saksa politseikiri on mul olemas, Nemad ei ole seda suutnud välja selgitada, kust ta tuli. Aga kuna ta Venemaal käis passi ja itaalia nimega, siis on vaevalt uskuda, et nõukogude salapolitsei sellest midagi teadnud. Aga kuna mul dokumentatsioon ei ole, siis ma piirduksin ainult nende paikade nimetamisega. Lahendamine jäägu teiste, oleks mind, on ta huvitanud, sellepärast oli esimene eestlasest preester. Ja teiseks siis niisugused inimesed kuuluvad ikkagi leksikonid esse ja ma kirjutaksin siis Eesti biograafilises leksikonis ka tema artikli mis on kõige huvitavamad materjalid ja mis on kõige huvitavamad leiud, mis te olete nüüd Eestist saanud? No kõige toredam oli, oli seal orajõel käia, see on üks suurepärane rand ja soovitaksin kõigile, kes puhkepaika otsivad sinna minna, seal on veel jumala rahu. Ja kas see võib-olla see mere peale vaatamine äratas temasugust seiklusjanu seiklejad miskis mingil moel oli, seda ei saa salata. Ja siis need lood, mis ma kuulsin seal muidugi ka see materjal, mis täna hommikul just riigiarhiivis nägin Tartu protsessi materjal, see mulle äärmiselt huvitav, kuidas noole toimetajale temaga ümber käis ja kuidas tema ase ja neid andmeid võltsis tema enda käekiri, siis ma leidsin ajaloolisi fotosid tema sugulase Tõnis Lepa juurest. Freimanis mis said just täna täna valmis, et ma saan perekonnale nende perekonnaalbumi taastada. See oli noh, kõik oli, oli põnev. Kas vahetame teemat enne kui me räägime, teie, ma ütleksin, noh, eestlase jaoks põhitööst, kirjastusest, maarjamaa, räägime teie poliitilistest karikatuuridest, see on üks valdkond, millega te olete tegelenud. Mis otsapidi siis, kui Eesti esimesena peab, tõstis Nõukogude Liidust lahtilöömise asjus? Siis me tulime äkki maailma areenile nagu plahvatusena karikatuuride kaudu. Ja mind pani hirmsasti imestama. Karikaturistid olid asjast palju paremini aru saanud, kui need niinimetatud kolumnistid. Ei, ma hakkasin neid korjama ja mulle saadeti neid. Osalt sain. Muide Eesti saatkonnas New Yorgist haaranud roos saatis doktorand roos. Ja ESTO ajal Melbourne'is panin kokku esimese vihikukesed midagi 12 lehekülge ja see paisus natukene veel, et nüüd mul on 32 lehekülge 28 karikatuuriga mitmetest maadest ja sellega maga, sulgesin selle kollektsioonist, neid on pärast seda veel palju rohkem tulnud. Aga just see algus oli huvitav. Seda on veel piiramatul arvul saadaval. Te mõtlete eksemplare ka Eestis? Ei, need on mul kõik Torontos ja nad on sellepärast seal, et ma ei jõua saatekulusid maksta. Me oleme nüüd jõudnud jutuga teie põhitegevuse juurde. Kirjastus maarjamaa on saanud tänavu kolmekümneaastaseks. Laias laastus, kui palju on raamatuid ilmunud, teie kirjastus? On ei olegi nii kerge vastata, ma tegin ühe nimekirja, ise mõni aeg tagasi umbes 50 trükist on välja andnud. Ta peab ütlema niimoodi, maarjamaa On Vello Salo, sest keegi teine ei ole mind kahjuks selles aidanud. Ja mis ilmus nüüd nime all formaalselt kirjastus maarjamaa või Eesti katoliiklaste ringkiri maarjamaa või nagu see Virpso raamat välja mõeldud kirjasse nime all kalev tegelikult seal kõik minu tehtud. Et seda ja siis Hando Runneli kogutud üllatused ütleksin tollel ajal üheksale ja rohi kõik üheksa kogum saadaval, ei olnud ükski neist sellise tegemise põhjus. Nii et kokku tuleb umbes 50 üllitist, millest ma ei tea, 30 seisab siis maarjamaa hinnakirjas, mida mul tegelikult ka ei ole, sest need Nad ei ole kustutanud aja jooksul. Noh, selge on see, et, et niisugune tegevus toob rohkem kahju ja muret, kui ta majanduslikult sisse saab tuua nendes oludes, mis välisEestis praegu on. Missugused väljaanded on teile nüüd olnud kõige südamelähedasemad selles mõttes, et nendega kõige rohkem muretsema või mis on, ütleme, väga markantseid väljaanded. Algusest peale ma tahtsin kirjastada niisuguseid asju, mida ja kodumaal ei olnud võimalik teha. Ja üks minu nagu tudengiaja igatsus oli eesti keele etümoloogiline sõnastik. Ja see oli mul nagu kõige suurem rõõm, kui ma leidsin Rauno, kes tegi selle mõne kuuga ära ja ei muutunud midagi seal käsikirjas enam, see oli otsekohe valmis ja ruttu-ruttu tehtud kirjastajale ideaalne autor, seda ma ütleksin küll jah. Kes andis trükivalmis käsikirja ja enam mitte midagi seal seal ei muutunud, need oli väga keeruline teha, sest mul oli ainult IBM kirjutusmasin kasutada, kui su täht ei olnud, need kõik õ-tähetäpid on sinna peale kleebitud käsitsi kõik aktsendid ja neid on seal selle foneetilise kirja juures õige mitu. Nii et see oli üks hirmus, hirmus kirjutab. Kas te mõnikord olete kahetsenud, et te peate ka tegema, noh niisugust tööd, mida võiks teha ka madalama kvalifikatsiooniga inimene, te olete oma energiat pillanud muidugi. Sest praegu selle sünonüümisõnastiku kirjastamise puhul oli vaja formaalselt appi karjuda, et, et saada üldse teostrükituks ja nüüd, kui mul on midagi 1200 eksemplari posti panna, siis nüüd ma pean ise posti tassima. Seal on mitmesugused põhjused selleks pakkimise juures, mul oli abi ühe osa suhtes, aga seal, kus tuleb üksikud pakid, kes tellis kaks sellist kolm, neli. See tuleb kõik üksikuid pakkisime midagi parata. Teil oli mitmelaadseid väljaandeid elanik, taskuväljaanded, mõeldud siis Eestisse smugeldamise eks, aga teil oli väljaanne, ajakiri, mis on selle käekäik ja tulevik. See on nüüd üks naljakas jutt ajakirja ilmumise lõpetanud. Minul on veel kolm numbrit võlgu sellest ajast, mis, mis ta ilmus Torontos. Kuna ta jäi sünonüümisõnastiku jalgu ja see kolmiknumber on nii hästi, kui valmis laotud Piliendatud ära lõpetada, trüki viia, siis muidugi register tähendab minu poolt toimetatud numbrite register, mis on kõige suurem peavalu, sest need, kes on registrid teinud Iienne teadmise, tähendab kas teil on mingisugune retsept või soovitus, mida peaks tegema väliseesti ka siis ütleme kirjanikkondiaajaga ajakirjanikud et sealset produktsiooni hoida hinges ei ole rohtumise hävitaks, ma arvan. Sest meie väliseestlaskond on nüüd väga vana. Ja meil on nüüd üks uus emigratsioonilaine on muidugi olemas, aga see on liiga väike, et mingisugustki kirjanduslikku tegevust elus hoida, nii et see peata tahes-tahtmata sündima Eestis. Ja ma väga loodan, et, et siin hakkavad ka asjad normaalsele tasemele jõudma haiged ja te olite siin seoses näitusega, kas on teil veel muid ülesandeid praegu siin Eestis? Ma ei ole siin seoses näitusega, see juhtus ainult nii, et mu õde küsis söögilaua ääres, et kui kaua sa neid raamatuid teinud oled patsient ja esimest olid 62 tema sood, siis sul on ju 30 aasta juubel, siis teeme, näitas, et meil on ka üks näituse tuva praegu vaba. Ja tema siis otsiski kokku raamatuid ja tegi neid. Kas 30-st 135 või 40, kuidas teil praegu tundub? Võib küll nii olla, sest minu elusihiks on eestikeelse piiblitõlke tegemine ja selle ma küllap avaldan osade kaupa ja ja tegelikult see Maarjamaa taskuraamatu mõte oli mul algusest peale, et need üksikud raamat naisMarkuse evangeelium põletasku raamatuna kommentaariga, sest meil siis veel kommenteeritud väljaannet mingisugust polnud ilmunud. Nüüd õnneks Toomas Paul on ühe teinud kogu uue testamendi kohta, see on väga tänuväärt töö, mis ta on teinud, aga vana testamendi kohta seal ikka veel tegemata. Nii et küllap see tegevus kestab, aga Eestis ma tulin hoopis oma perekonda külastama ja ka siis Jon lepa kohta käivad asjad läbi uurida, nii palju, kui ma kätte leian. Mis on veel valdkonnad, millega te tegelete Torontos praegu? Ma olen praegu pensionär ja mitmel põhjusel alla allpool vaesusjoont elav pensionär, Kanada kriteeriumide kohaselt siin ma elan muidugi ülevalpool teie luksusjoont, sellesama pensioni, kui elaksin. Aga igatahes ära elamisse seal ei võimalda, nii et ma pean midagi leiva teenimiseks tegema. Ma olen uue koguduse juures ametis lihtsalt abina jumalateenistuse pidamisel. Selle eest on mul kaks pisikest tuba, mis ei võimalda mul järelejäänud raamatudki välja pakkida. Küllalt aega. Nüüd Eesti asjadega tegelemiseks on praegu tegemisel esimene Eesti katoliku kiriku ajaluu nimega Estonia katoolika, mida ma loodan tulevikus täiendada suuremaks ja see oleks nagu see Virb soo lugusid möödunud aegadesse, oleks siis katoliku kiriku lugu Eestis või jutustus sellest, aga ma loodan, et teaduslikult soliidsem alusel ja võimeline kasvama, kui neid uurimusi juurde tuleb. Kindlasti tuleb. Kas luterlased ja katoliiklased üldse Põhja-Ameerikas, tähendab, eestlased, ma mõtlen, kui tiha, nende läbikäimine, katoliiklasi, meil seal tegelikult ei ole, paar perekonda, keda mina tunnen seal kõik ja siis meil ei ole ka mingisuguseid hõõrumisi tekkinud. Ma mõtlen, et kõigi kirikute vahekord seal on väga hea. Siin maakodumaal olen kuulnud ühte ühte kui teist, mis mulle rohkem muret tekitab, ma ei tahaks siin avaliku kriitikuna esineda, ma olen teatavaid kurvastavaid seiku kuulnud. Ja ma loodan, et need jäävad üksikuteks isoleeritud, eks. Aga nüüd see poliitiline diskussioon, mis eestlaste hulgas toimub ja te olete kindlasti sellega kursis, mis on see kõige kindlam ja kõige õigem tee, mida teie pooldaksitele, mida te soovitaksite nüüd kõrvalt vaadates see on väga raske küsimus, esiteks ma ei ole suutnud midagi jälgida. Ma olen vahtinud oma arvutikuvarit selle sünonüümisõnastiku tegemiseks 16 kuud järjest. Ja see olgu ka avalik vabandus kõigile, kes ei ole minu käest kirja vastust saanud või, või, või mida lihtsalt võimalik. Niisugune lõpuspurt, et kui ma midagi muudaks, teinud seks jälle tulevikku lükkunud ja nüüd on selle raamatu väljasaatmine käsil slaidiga keegi, keegi muu, nii et sellepärast ma olen väga vähe informeeritud. Aga minu arust probleemistik ole poliitiline, ma ei oska talle silti külge panna, aga meil on vaja uut vaimu, uut sugupõlve ja siin me istume praegu õpetajate täienduskeskuses. Siin on see neuralgia punkt, minu arust meie pedagoogid, need, kes kasvatavad praegust Eesti noorust, et need viiksid selle uue uue põlvkonna uuele ja paremale teele, et meil üks uus vaim tuleks sisse, sest me oleme väga mõjutatud veel sellest vanast süsteemist, kus hirm ja altkäemaks käisid käsikäes.