Pyrikond jagu. Tere, Teile pere, tunni kuulajad. Täna alustame eelmise laupäeva põlostellides. Tookord ei tervelt 25 minutit 500. pere tunni avalikkust lindistusest teile ette mängimata. Teeme seda täna. Nii et mõtleme sisend taas. Eesti raadio valges saalis. Helga Kurm, teie jõudsite siia, Eesti raadi valgesse saali peaaegu niiet fosfor rongilt. Tulite sealt üleliiduliselt seminaril, kus oli arutlusel just perekonnaõpetus koolides. Kuidas arvate nüüd teie, kas võib loota, et näiteks 80.-te aastate lõpul on meie noored pisut targemad kui meie oleme perekonnaelus? On ehk loota küll natukene seda paranemist sest tulevasest õppeaastast peale üle liidu kõikides koolides hakatakse õpetama perekonnaõpetust mitte enam fakultatiivselt, vaid see on üks, kuus õppeaine, mis tuleb ja mida ka uus koolireform arvestab, mis päris kindlasti tuleb sisse kõikidesse koolidesse mida peaks siis ehk nii noortele eriti andma ja mis sellel nõupidamisel ka jäi, kõlama oli see, et kui me räägime noore perekonna aabitsast, siis selle aabitsa esimene sõna, mida nad peaksid omandama. Meie et nad ei mõtle enam mina kategoorias, vaid meie kategoorias. Et nad saaksid vastavalt haritud ka selles suhtes, kuidas suhtuda teisesse poolesse, kuidas mõista, mis toimub teise inimese psüühikas ja kuidas nad peaksid seda arvestama. Teiseks jäi nii suuresti kõlama mõte, et noored õpiksid vastutama, kui nad abielluvad. Abiellu astumine on väga tõsine samm ja sellest hetkest alates tuleb vastutada, pani partneri eest kui ka sinna perre tulevate laste eest. Ja kuigi võib-olla pisut nii kõrvalküsimus. Aga kui me mõtleme, siis ometi väga tõsine küsimus. Professori keevitš tõi selle ka välja. Et umbes 50 protsenti noortest pärast abiellumist asuvad elama oma vanemate juurde. On tegemist kahe väga erineva vanusega generatsiooni kooselust ja see toob paratamatult pingeid mõlematele ja see ämma ja minia probleem, igivana ja tuntud. Kas me suudame noorteni viia selle mõtte, et nad suhtuksid partneri vanematesse niisama meeldivalt, kui nad suhtuvad oma vanematesse ja kui ei saa armastada ämma, aga kas ei saaks armastada kahte ema? Helga Kurm siin nüüd juba ütles, et jälle tulevad uued tarkused koolis. Meil istuvad siin mikrofoni juures ka kolm Tartu ja Tallinna tuntud pedagoogi professor Inge Unt, akadeemik, Liimets ja muidugi meie haridusjuht. Haridusministri asetäitja Kalju Luts. Teie kolmik, olge nüüd kena. Öelge, mida peaks tegema, kui oleks vaja natukene meie laste koormust kergendada ja oleks kohe teie käes tehase koolireform? No mida te võtaksite kõigepealt ette? Võib-olla ma vähendaksin ikkagi programme väga otsustavalt kodu peaks olema sellest ka väga huvitatud, sellepärast et kui laps üritab praeguse materjali mahu juures kõik ära õppida, siis nagu arstid räägivad ähvardavad teda tervisehäired. Ja kui ta nüüd jälle ei ürita, siis ähvardab teda kohusetundetus ja laiskus. Ja kool on ka sellest väga huvitatud, et programme vähendataks. See paistab olevat üks niisugune sõlmküsimus, mille lahti harutamisega paljud teised peaksid lahenema. No kõigepealt üldse niisugused laste jaoks huvitavamad ja loovamad töövormid ja meetodid nagu iseseisev töö ja rühmatöö ja rollimängud ja igasugune muu taoline. See kõik võtab aega. Aga kui õpetaja niimoodi peab õpetama, et peatükk või kaks ja tund vot siis seda lihtsalt ei suudeta teha, nii et ma arvan, et see oleks üks tõesti üks väga oluline võimalus koolielu parandada. Aga kui kool teab, et oleks vaja programme koondada, vanemad teavad, lapsed teavad nagunii seda, miks need siis senini on koondamata ja pühendamata. Akadeemik Liimets näitab minu peale, eks ma pean. Takistuseks siiamaani on olnud, et me väga klammerdume mõist külge ühtluskool, kusjuures kusjuures arvame, et on võimalik jagada kõigile võimalikult palju. Ma arvan, et me praegu oleme õnneks jõudnud siiski etapini kus me hakkame aru saama leninliku tõde, et võrdsete tulemuste saavutamiseks on tarvis erinevalt nõuda, erinevalt anda. Ja sellepärast ma julgen arvata küll, et on ühine arusaamine juba saavutatud selles osas, et teatud üldiste teadmiste nivoo ei saa olla nii kõrge, mis on tarvis kõigile, näiteks selleks, et omandada kõrghariduse tippu ei saa ilmselt nõuda kõikidelt deta füüsikat, jagaks nii hästi, et temast saaks tõepoolest sisuliselt kõrgesti haritud füüsik või ei saa kõigi käest nõuda ka seda, et ta tingimata oleks erudeeritud filoloog. Nii et niisugusel arusaamisel me oleme jõudnud ja ma arvan, et üsna palju korrektiive seisab veel ees. Kuid midagi ei ole parata, eks kooliõpilaste koormusele praegu siiski küllalt suur isegi väga suur. Ma ei ole sellega nõus, ma olen sellega nõus, mis ta ütles, et kooliõpilase koormus on suur, keskmisele õpilasele aga ta sageli ei rahulda veel tippõpilast, et olukord on niisugune. Aga eks me peame ikkagi orienteeruma mingile keskmisele. Ene Tomberg, kuidas teie arstina näete nüüd lastekoormust, on see nii, nagu ütleb Kalju Luts või nii, nagu me tihtipeale arvan? Ma arvan, et me oleme üldse viimasel ajal väga palju rääkinud sellest, et gangski lapsed on haiged meil ja väga ülekoormatud ja väga üle väsitatud ja ma pean ütlema, et ega neil vast kunagi väga eriti kerge olnud ka ei ole, sellepärast et kindlasti sel ajal, kui nad rohkem pidid oma isatalus seal töötama, ega niisiis ka ei olnud kerge, füüsiliselt kerge ja tundub, et me oleme tõesti natukene liiga virinaks muutunud, samal ajal jätame tähele panemata, kui paljud emad üldse ei kaeba, et nende lastel midagi viga oleks, on terved, teotahtelised jõuavad palju. Ilmselt me peaksime võib-olla just nendest lastest rohkem rääkima ja mitte kogu aeg ikkagi sellel peatuma, kui raske lastel on ja kuidas nad ei jõua. Loomulik on see, et iga arstne, eks, et lapsel oleks korralik päevarežiim, sellest me oleme ju ka väga palju rääkinud, tähendab, et kõik asjad oleksid paika pandud ja sellest ka kinni peetud ja ma usun, et need tulemused ei tohiks siis küll nii hullud ja halvad olla. Kalju Luts mis te arvate, kas 80.-te aastate lõpul või ütleme 90.-te algul, kui need lapsed, kes praegu koolis käivad on juba perekonnainimesed, kas nendel on vähem probleeme, kui meil? Kindlasti mitte, see oleks, see oleks vist vale üldse soovida, tähendab täpselt samuti minu arvates vale soovitav seda, et perekonnaelu oleks lihtne ja, ja, ja tingimata peaks ära määrama, kes mida teeb. Ma arvan, et see ei ole üldse õige lähenemine asjale vahidelt vaid et vahel on tegemise rõõm ka väga suur rõõm sellest, rääkis Tammsaar, teab iga kogenud abielumees ja nii edasi, nii et ega siin pole midagi niisugust tarvis tingimata loobuda millestki, et vähe teha. Ene Tiik, teie jõudsite siia valgesse saali just Novosibirskis. Kas seal on samasugused probleemid ikka kui meil. Sellele küsimusele on mulle tõtt-öelda kaunis raske vastata, sest Novosibirskis ei käinud ma mitte perekonnaprobleemide asjus. Aga muidugi, probleemid, mis meil siin on, on kaunis mürgised ja on üldiselt just nimelt üle kogu maailma suurtes linnades. Selle tõttu ma arvan, et Novosibirskis nad võivad tõesti ka niiviisi olla. Aga tegelikult kibeleb mul juba keelel küsimus, et teie just seal Tartus nende raalidega ju hakkate neid tegelema, et saaks need abikaasad siis õigesti valitud ja õigesti paika pandud. Kui kaugel see asi on ja kuidas seal hakkab toimuma? No see on muidugi muidugi niisugune huvitav teema, et ta on otsapidi juba kirjandusse jõudnud. 10.-st loomingust lugesin ma Ilmarsikemäe artiklist, kuidas Vargamäe Vambola noorpaaridele ütleb, et Eisestraali kasutamisest küll midagi välja ei tule ka üksteisele silma vaatama ja olema armastus ja olema austus ja nii edasi. Esimese hooga ma mõtlesin, et küll on hull, et, et meie näeme vaeva ja püüame teha, aga vastupropaganda on juba ammu enne olemas. Pärast ma hakkasin mõtlema, et ei, see on päris hilja. Sest oleneb, kellele ja kelle poole pöördutakse. Kui Vargamäe Vambola pöördus noorpaaride poole ja ütles neile, et õige on armastus ja teineteise silma vaatamine, siis see oli õige auditoorium Nendel, et tõesti me väga loodame, ei ole raali vaja, sest meie loodame, et need, kes on abiellunud, et, et nad elavad tõesti hästi. Kahjuks, aga päris kõik ei ole ise leidnud endale partneri või kui nad on partneri leidnud, on nad selle partneri kaob tanud ühel või teisel põhjusel on siiski küllalt palju neid, kellel ainult silmavaatamise ja nende igapäevase elu suhtlemiskanalite kaudu partneri valimisega on raskusi. No nende abistamiseks töötab meil pikemat aega tutvusteenistusajalehe kaudu kuid siin on üsna mitmed probleemid. No kõigepealt ei ole see üldse mitte demokraati, ei ole ta demokraatlik selles mõttes, et üks inimene ütleb, et mina otsin endale partnerit, aga siis teised nüüd tulevad tema, kes talle vastavad, nüüd on kaks partnerit väga erinevas seisukorras, üks on siis otsijad ja teised on siis need, kes lahkesti talle vastavad üks kontrollitult väga täpselt esitab andmed, aga teised siis kirjutavad nii enam-vähem, mis nad heaks arvavad. Teine ebadi kraatias seisneb muidugi selles, et mõned saavad sadu kirju, mõned aga jäävad hoopis silma. Niisiis, et kõiki neid probleeme vältida, on siis teine võimalus neid samu inimesi siis aidata ilma ajalehte kuulutusi panemata. Nii ma kohe ütlen, et see ei tähenda mitte seda, et arvuti paneb otseselt inimesed paar kuid arvuti abil lihtsalt aidatakse otsida partnereid nende hulgast, kes soovivad Merit otsida. Niisiis arvuti abil kogu sellest materjalist, kes meile on üldse avaldanud soovi, otsitakse välja teatud hulk sobivaid partnereid, kusjuures see otsing on siis täiesti demokraatlik selles mõttes, et me nii loodame igale inimesele, kes soovi avaldab, me saame anda, et no ütleme, viis aadressi inimeste kohta, kelle suhtes juba kahepoolselt on soovid enam-vähem rahuldatud ja kes on siis nii-öelda täiesti võrdses seisukorras mõlemad on need, kes ise on pöördunud partneri otsimise sooviga, siis vastava talituse ja nende viie hulgast ütleme, toimub siis juba otsimine vastavalt nende endi initsiatiivile kas siis kirjavahetuse, silma vaatamise või ükskõik missuguste muude inimlikkude meetodite abil. Kuid ega praeguse veel ei ole reaalne. Täna-homme-ülehomme. Ta on võib-olla tõesti üsna varsti reaalne meesigi, arvasime niiviisi, et, et me tartus hakkame näiteks esimesest jaanuarist peale peale seda asja tegema. Kas tohib ühe küsimuse esitada? Võib-olla olete uurinud ka, kes ja miks saavad mõned just paarsada kirja 300 kirjale kuulutuse peale ja miks teised ei saa üldisemalt olla? On muidugi päris selge, et, et kui üks inimene kirjutab, noh, ütleme näiteks niiviisi, et 25 kuni kolmekümneaastane vastane, terve sportlik noormees otsib, otsib endale partnerit ja teine on siis 50 60 aastane lahutatud naine. No millegipärast on tõesti niisugune vahe, f1 saab märgatavalt rohkem kirju kui teine. No peale nende väga ilmsete tunnust ja on siiski ka veel terve hulk teisi tunnuseid, osa neist on päris hästi selgeks tehtavad, siin on nii-öelda hoiakut, harjumused ise, kivistiski, elukoht, aga kaon selliseid, mida ei ole sugugi nii lihtne selgeks teha mis on just nimelt see, mis mõne juures meeldib ja mis mõne juures, mitte isegi kirjaatides. Kuid sellel aastal vähemalt tuleb siis ikkagi oma jõudu hakkama saada ja just seesama, millega te lõpetasite, et mis see on siis see kõige olulisem. Vaat selle küsimuse ilma Reber, esitaksime teile, mida teie peate abikaasa valikul kõige olulisem? Võiks tagada püsiv abielu hea, õnnelikku abi. Üks selle lõplikult järgmiseks sajandiks ärakümnendaks aastaks 10-ks aastaks ka, isegi selleks ajaks ei julge öelda, sellepärast et ma ikka päriselt, kui hästi ei tea seda, aga aga nii palju, kui ma olen võinud selle üle mõelda, mõelnud ma olen selle üle ja mingisuguseid andmeid või kogemusi on mul ka selles asjas olemas, peale oma isiklike elukogemuste. Siis ma küll tahaks öelda, nii et siin võib neid tegureid, mis nähtavasti kahte suurde suurde liiki jagada või kahest küljest vaadata. Üks on niisugune, mida saab lausa üsna kergesti kontrollida. See on see, missugune on olnud selle kandidaadi minevik, kui ma ütleks lapsepõlv, lapsepõlve, teatavad kogemused lapsepõlve Veljo ilmselt on see, milles ikka inimene kujuneb, ega sinna midagi pole parata, vaata, see on lausa kõigile selge ja arusaadav ja küllap need abieluks sobivad omadused ka sealt tulevad. Aga nüüd teine asi, mis seal siis õieti kujuneb ja mis, mis on see, mis siis ühe elu koos hoiab ja teise lahkuvi? Ma tahaksin rõhutada välja tõsta ühte omadust. Ma mõtlesin sellele omadusele ka siis, kui siin selle perekonnaga räägiti, kus oli kokku üheksa inimest. Isa, ema, mõlemad käivad tööl ja lapsed on kõik väikesed. Ja kui laste käest küsiti, et mida teie siis kodus teete siis peaaegu ükski laps ei osanud öelda täpselt, mis nad teevad, kuigi ilmne on, et selles peres peavad lapsed väga palju tegema. Ja see omadus, mis niisugusel kujul avaldub, mina nimetaksin seda headuseks, headus teha tähendab teiste jaoks midagi, ilma, et sellest endale kasu oodatakse, ilmad arvet peetakse, segas ootamindustusest, arr pidamisest tulebki. Siin tuleb üks niisugune teatav konflikt kahe väga tähtsa suure omaduse vahel nimelt õigluse ja hea ja vahel me peame heaks, kui inimene on väga õiglane, samas me muidugi ütleme küll, inimese kohta, keda me hästi ei salli, et see ajab oma õigust taga. Aga keda me hästi ei salli, selle kohta naljalt kunagi vist ei ütle, et ta on hea hea inimesega, ütleme ikka sellele, kes, kes meile tõesti meeldib ja kellega meil on hea olla, olgu siis oma abikaasa või keegi teine. Ja selle headuse kohta siis veel nii palju, et ja, ja õigluse kohta, et siin on üks teatav niisugune psühholoogiline nagu vastuolud, õiglus on, on muidugi hea asi ja ma ei ole õigluse vastu, aga psühholoogiliselt on inimene, kes ainult õiglusest lähtub, paratamatult ebaõiglane, kui tema ei ole hea. Sellepärast et inimene märkab ja eriti just see õiglane inimene, kellel headusest puudujad märkab küll väga hästi kõike seda, mida tema on head teinud teisele, see jääb kõik väga arvesse. Teisele, ta teeb alles head siis, kui teine on selle ära teeninud, kui see on õiglane, aga hea inimene seda külge silmas ei pea. Niisugune õigluse järgi asju ajades tuleme varsti just välja sinna, kuhu, kus need vargamäe mehed käisid sinna kohtu lauale, aga kui abielu jõuab kohtulaua ette, siis enam õiglusest ei maksa rääkida või küll õiglust saabub, aga õnne ja rahu ja abielu enam ei ole. Nii, kuid ma arvan, et nüüd last ehk probleemidest aitab. Meie aeg hakkab täis saama, aga veel siiski paar küsimust. Kodus me kõik teeme süüa. Ja Salme Masso retseptid, mis on olnud aastate pikku raadios, on kõik marjaks ära kulunud. Aga kas te üldse teate, kui kaua on Salme Masso raadiotööd teinud? Felix Moor ja aegadest peale. Nii et on siin saalis praegu kindlasti kõige staažikam raadiotöötaja, aga me arvame, et võib-olla praegu kogu vabariigis Kadega Salme Vassoli teile kingituseks väikene retseptiraamat. Me nägime hirmsat vaeva, et otsida, mis võiks teil kodus puududa. Öelge ainult palun saalile, paljudel retsept. Lihtsa kodus on? Ei, ma ei oska seda ütelda. Neid raamatuid on ikka paar riiulitäit sest nii on tõesti palju tarvis olnud. Näiteks mina esinesin esimest korda raadios 1931. aastal. Paljusid neist ei olnud olemas. Ja on päris selge, et selleks, et oma tööd teha ja selleks, et siiski katsuda iga kord, kui esineda ja kui kirjutada midagi muud tanda, sest kordamisest ei oleks mitte mingit kasu. Ei saa vähese materjaliga läbi. Ja samuti ka on tulnud kodustada, palju tööd teha. Sest mõned retseptid, mis arvad niiütelda paberile pannes, et tuleb midagi välja, kui tegelikult teha, siis tuleb välja, et siiski ei tule välja. Ja et see on väga huvitav selle juures. Ja. Aga kas te olete tõesti kõik oma retseptid ise läbi proovinud? Absoluutselt kõiki, mitte sellepärast, et kujunevad siiski mõned niisugused teadmised ja arusaamised, mis kokku sobivad ja mis mitte ja mille vahekordi saab muuta ja mille vahekord ei saa muuta. Sest mõned vahekorrad on tõesti niisugused, mida tuleb püsivalt arvestada. Ja näiteks, kui vaadata koogiretsepte, siis see kõige põhjalikum muretaigna retsept üks, kaks, kolm tähendab üks osa suhkrut, kaks osa rasvainet ja kolm osa jahu. See kõikides välisretseptideski kordub niivõrd, ainult, et ükskord antud klaasidesse Fedekordandatud grammidesse. Ükskord on ta 35 või on need ikkagi on, aga ma pean ütlema, et siiski iga kord koged järsku jälle midagi uut, näiteks aasta hakkasin äkki tegema, kuna õuna on väga palju õunakooki, nii et lõika õunu mitte väikesteks tükkideks, vaid panen õunad pääle pooleks lõigatud ja keskelt see südamik välja lõigatud ja mõne keedisega või pähkliga täidetult. Ja neid mahub palju rohkem kraadile ja üldse koogile ja samuti nad ei tekita niisugust vedelikku, mis pannilt kipub maha voolama. Ja sellepärast on säärane õunakook meil praegu väga hinnatud. Tore, aitäh teile, Ma usun, et kõik lähevad juba järgmisel nädalal, proovime jälle, kuidas välja tuleb. Aga seal, kus on söögid, seal on kaikajoogid kui vahel isegi mitte vastupidi ei ole. Ja professor Vello Salupere, kui me hiljuti rääkisime peretunnis alkoholist ja te ütlesite välja, et ega nüüd üks pits viina midagi halba ei tee, kui teda õigesti juua sisse äratas väga suurt vastukaja meie kuulajates. Öelge nüüd, milles on see asi mikspärast, seda pitsi ei osata mitte alati õigesti võtta. Seda võiks seda pitsi õieti osata võtta, on võib-olla minul raskem öelda, see kulub rohkem psühholoogide ja teiste erialade teadlaste valdkonda. Kuid nagu te ütlesite, et minu jutt tekitas teatud elevust just negatiivses mõttes siis ma ütleksin, et võib-olla see on tingitud sellest, et peretunni kuulajaskond On teatud soovidega ja ma ütleksin isegi võib-olla teatud eelarvamustega. Ja nähtavasti see oli kuulajaskond, kes ootas, et ma tingimata ütlen, et viina ei tohi võtta. Ja kuna ma ei ütelnud seda, siis tekkis mulle väga meeldis, mis siin täna öeldi, et meie püüame paljudele probleemidele läheneda lineaarselt üheselt. Tähendab me ütleme, kas üks asi on hea või üks asionaal. Aga ma võin teie käest küsida, kas v puht kaevuvee joomine on hea või halb. Vastan ise ka, kui te võtate klaasi puhast kaevuvett, suvel palav, aga kui te olete higistanud, on see kasulik, see on vajalik. Kui te joote kolm liitrit vett mingil põhjusel äkki ära korraga, kui seda pole vaja, siis kui teil juhtuvat süda ja neerud näiteks natukenegi haiged olema, siis see on väga kahjulik. Nii et seesama asi on kahjulike kasulik kanjoni kaevuvesi kootiku. No ma arvan, et üks üks pits alkoholi, ükskõik milline see alkohol olek kaks pitsi, kui ta tekitab hea tuju, siis seda narkootikumi liigitada. Ma arvan, et professor Jüri Saarma võib siin ka sõna sekka ütelda. Mulle tundub, et siin on alkoholile narkootikumi rolli omistamisel natuke siis ka liiga tehtud. Me natukene kõigil asjadel näeme enda ees seda alkohoolikud, kes on võtnud ära mitte ühe pitsi, mitte kaks pitsi, kes pudelite kaupa ja, ja siis, kui keegi kas või meie ise kasutan ühe pritsi head konjakit, siis meid pannakse nendega enam-vähem kui algajate alkohoolikutega ühte liiki ja püütakse näidata, et me jõuame sinna. Tähendab ma usun, et keegi meist kunagi ei hakka asutama karskusselts sundmõtet. Sellepärast mõttetu, et see on lahtisest uksest sisse minemine. Kui me ütleme näiteks inimestele, ärge võtke üldse alkoholi, ükskõik mis liiki see on halb, siis ta ütleb teile esimesel Ma võtan seda praegu, ma tunnen, et see on hea. Äkki ta paljude tahate üks pitsa narkootikum, mitte mingisugust kasu sellele inimesele sellest jutust ei ole ja ma tahan öelda ka, miks see probleem eksisteerib. Probleem eksisteerib ka sellepärast, et meie, arstid, oleme nähtavast ise selles süüdi. Me püüame rääkida rohkem keelamise keeles. Me räägime, et see on halb, teine on all, inimesed ei oskagi meiega kana muutmadi rääkida, kui küsivad, ütelge, mis on halb, mida ma tohin süüa, mida ma ei tohi süüa. Kuid keegi ei küsi, aga, aga mida, mida ma võin süüa, mida ma, mida ma võin juua? Kas ma võin kõike juua, kas ma võin kõike süüa? Ja vot meie haa, kipume, liiga keel. Ja nähtavasti tõenäoliselt minu sõna sõnad ei jõua täna ka jälle sinna, kus nad peavad. Nagu mulle väga meeldis perre tunnijuhatajad alustasid täna saadet sellega, et nad ütlesid, et peretund on mõeldud inimestele selleks, et nad mõtleksid edasi ja kui me neile pakume valmis tõe, sellest ei ole kasu. Sest et kui te kutsute minu näiteks siia täna ja paluti, et ma ütleksin, kui kahjulik on alkohol, siis ma ütlen alkohol, väga kahju. Kas te olete nõus sellega, olete nõus? Aga milleks siis mind kutsuda siia, et üks lauset öelda, seda te teate ju yhe? Sellega lõppes Eesti raadio valges saalis 500 mida pere saate avalik lindistus milles osalesid pere tunni. Paljud kauaaegsed autorid.