Nii on raadio kaks R2 punkt e. Tere, head kodanikud. Ülekuulamine alustab. Tänase ülekuulamise kaustiku vahel on materjalid, mis räägivad verbaalsest kaariku lahingust mida peavad Eesti riigi suurim omavalitsus, Tallinn ja sotsiaalministeerium eesmärgiks koguda parem positsioon valimistel. Lipukirjaks aga lasteaia laste heaolu. Kuulamine. Ülekuulamise toimik number 141 lasteaedadest ülekuulajad on Urmas Vaino ja Reimo Sildvee ülekuulamine. Alusta. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number üks Saluri iirisamet, terviseameti avalike suhete juht. Iris Saluri tänase ülekuulamise üle kuulata vana pead võtma üsna mitmed rollid, aga alustame sellest ametniku rollist ja jõuame pärast seda emotsionaalselt nii-öelda isiklikum tasandini. Selle teema juures, mis möödunud nädalal ma usun, puudutas kõiki Tallinna lapsevanemad käivad siis nende lapsed lasteaedades või mitte. Emotsionaalselt puudutab see meid kõiki, aga ametniku seisukoha pealt, millises seisus Tallinna linnavalitsuse ja sotsiaalministeeriumi ja sealt allasutusena teie terviseameti vaheline kaevikusõda praegusel nädalalõpu hetkel on? Ega ta on täpselt samas seisus, mis avalikkuses juba nädala keskel teatavaks sai, et tänahommikuse seisuga ma ei tea, et Tallinn oleks võtnud tagasi oma määruse, mille ta tegi teatavaks ja mille kohaselt justkui enam ei registreeritaks lad Tallinna lasteaedadesse uusi lapsi. Terviseamet kui järelevalveasutus ei saa ka astuda tagasi samme ja öelda, et meil ei ole sellest midagi, et mõnes Tallinna lasteaias on lapsi nii palju, et ruutmeetri pindala nende jaoks ja isegi olla ühe meetri. Me ei saa vaadata sellele läbi sõrmede. See oleks sama hea, kui ütleme, et kevadel hakkab päike paistma, teed on kuivad, meil on head autod. Me võiksime nüüd sõita 200-ga 90 asemel. Aga pagana seadus piirab järelevalveametnik või politseinik edelil mööndusi. Mis te arvate teie enda ja ka ameti hinnang, et mis siis tegelik selle skandaali või probleemina? Ma isegi julgen öelda skandaali, sest ta on sellises vormis viimaste päevade jooksul lahti rullunud. On mis selle nii-öelda tagumine võin öelda kõige selgem, nagu tagama on, on olnud teie enda nägemuses teie, teie, teie kolleegide arvates. Tegelikult terviseameti poolt hakkas paistma, et olukord läheb kontrolli alt välja juba aasta tagasi. Ja, ja kui veel kaugemale vaadata, siis, siis on need muidugi tagamad veel kaugemal, aga ei saa öelda nii nagu Tallinn ütleb, et 2010.-st aastast karmistati määruse nõudeid ja nüüd nemad ei tule nende nõuete täitmisega enam toime. Mis nende jaoks tähendab seda, et lapsi enam ei saa lasteaeda võtta, kui ma natukene selgitan seda, et, et mis siis juhtus 2010 aasta. Ja mis oli varasemalt 99.-st aastast alates kehtib meil praegune sotsiaalministri määrus millega on kehtestatud nõuded koolieelsetele lasteasutustele. Nõue, mis täna tekitab kirgi, puudutab ruutmeetri pindala ühe lapse kohta. Minu meelest on see Inimlikus mõistes üsna kuidagi, nagu üldse mitte küsimusi tekitab nõuet iga laps, kes lasteaeda läheb, tema jaoks peaks lastes olema ruumi. Puhtfüüsiliselt põrandapinda. Põrandapinda, kui arvestame, et me elame sellises kliimavöötmes, et päris taeva all me lihtsalt ei kasva teatud aastaaegadel, me peaksime ikkagi olema põranda peale, hea oleks, kui katus oleks ka kohal siis seda põrandapinda peab olema. Kas nüüd need nõudmised, mis sotsiaalministri määrusega meil hetkel kehtivad, need on nii-öelda Eesti päritolu, siin ei saa süüdistada, et need oleks justkui Tallinna. Kas Tallinna põhised võib pigem, või see küsimus, et nad ei oleks nii-öelda Euroopa poolt meile peale surutud, et järjekordselt euronõuded? Tegelikult on nii palju, kui ma olen uurinud ja nii palju, kui ma olen teada saanud, siis siis meie nii-öelda või sotsiaalministri poolt leevendatud nõue, et ühe lapse jaoks, kui tal on mängu- ja magamisruum koos, peaks olema miinimum neli ruutmeetrit seda pinda, kuhu mahub ära tema voodi, kuhu mahub ära tema laud, tool ja kust saab veel natukene ruumiga mängimiseks. See nõue kehtib näiteks Norras, tegelikult on seal isegi suuremat pinda, nõutakse näiteks ka Austrias. Aga, aga me ei saa samas jälle noh, üks-ühele võtareid, sest nende lastehoiusüsteem ei sarnane meie omaga. Seal on lapsed, ütleme, kella kahe kolmeni lähevad oma leivakotiga, vanemad tulevad neile varem järele, aga sellegipoolest on ka seal ette nähtud, et kui lapsele loodakse lapsehoiukoht, siis tagatakse ka see, et seal on ruumi lapse jaoks, et lapsel oleks koht, kus olla. Neli ruutmeetrit see ju tähendabki tegelikult ainult kaks korda kaks meetrit lapse voodi muidugi ei pruugi olla kaks meetrit pikk, ta on ilmselt pisut lühem, aga, aga seda seda põrandapinda on võimalik ette kujutada. Kui palju siis on Tallinnas neid lasteaedu, kus see number normile tegelikult ei vasta? Et kui ühel päeval tulevad tõepoolest kõik lapsed rõõmsate ja tervetena hommikul lasteaeda, siis siis nende jaoks tegelikult ei ole seda nelja ruutmeeter. Ma saan öelda, et tänase seisuga on ettekirjutus tehtud seitsmele lasteasutusele lasteaedu, Tallinnas on üle 150. Nii et öelda, et me nüüd ühtegi last enam ei registreeri, sest meil ei ole võimalik, sest normid on ees seal natukene liialdatud. Kas kõik need 150 on siis läbi käidud nii-öelda joonlaua ja mõõdulindiga ära mõõdetud, et, et me teame, et nendes ei ole vaja seda ettekirjutust teha? Ei ole, kõik umbes pooled on kontrollitud ja kõikides lasteaedades probleeme ei ole. Ja kui Tallinn ütleb, et terviseameti poolt kontrollitav nõue, et pindala peab olema iga rühma registreeritud lapse kohta neli ruutmeetrit, vähemalt on üle pingutatud, sest kõik lapsed ei käi nende väidetel iga päev kohal siis mina tean, et järelevalveametnikud enda jaoks teevad ka sellise nii-öelda duubel kontrolli, et nad vaatavad ka, kas nende laste jaoks, kes kohal on, on seda pinda siis nii palju kui vaja. Ja muidugi ettekirjutused saanud lasteasutustes ei ole seda pinda ka nende laste jaoks. Kes kohal on, et kui isegi nende laste jaoks, kes päeval kohal on, tegelikku ruutmeetri pinda alla kahe ruutmeetri nõutava miinimumi nelja asemel siis on väga raske teha nägu, et me ei näe seda, me ei märka seda, see ei ole meie jaoks probleem. Kas need lasteasutused, kes on saanud nüüd ettekirjutuse, kas need on pigem nii-öelda endistes mikrorajoonides sellised kortermajadevahelised, kombinaat, lasteaiad või on need pigem Tallinna kesklinnas asuvad sellised noh, nii-öelda kortertüüpi lasteaiad, kus sõna otseses mõttes on, on mõnda suurde majja sisse ehitatud. Eluruumidest ümber ehitatud pinna peal. Ei, need ei ole kõik, sellised kindlasti mitte, kuigi ma ei oska teile nüüd, ma ei ole nendes kõikides ise kohal käinud, et ma 100 protsenti ei oska öelda, aga on ka väga toredaid, väga armsaid ja lastevanemate poolt väga-väga armastatud lasteaedu, kus lasteaia juhatajad ütlevad, et nendel on numbrid ees, peavad oma majanduskuludega toime tulema. Tallinna linn on tõstnud laste arvu lasteaedades. No ütleme siis lubatud maksimumini ja natukene üle. Ja kasvataja või juhataja peab registreerima nii palju lapsi sinna lasteaeda, et tulla toime oma majanduskuludega, lootes, et need kõik lapsed ei tule kohale. Aga nagu ma ütlesin, paljudes kohtades on probleem ka siis, kui kõik lapsed kohal ei käi. Praktikud muidugi ütlevadki lasteaiapraktikud, et lapsed ei käi kõik kohal, et nii-öelda tippajad on sügise algus, kus, kus kõik nii-öelda, kes on ennast registreerinud, siiski hakkavad käima see, see nii-öelda tippaeg sügisel, võib-olla nädal-paar ja teine tippaeg on taas jälle kevadel, kui enam ei ole nii palju haigusi ja, ja, ja siis on, on jälle see tippaeg võib-olla paar nädalat kuskil seal aprillikuus või mai, kuusk. Haigused on üks põhiline märksõna, millest me lasteaedade puhul räägime, et lapsed on pidevalt haiged, mida rohkem neid väikesel pinnal koos on, seda suurem on tõenäosus, et levivad haigused, et nad on rohkem haiged. See on ka üks nõue, mida peab terviseamet jälgima, et see oleks täidetud, et lapsed saaksid isiksustena areneda. Ja et neil oleks seal kuppordi tunne. Et üks ei oleks teisel seljas, et kasvataja pääseks iga lapseni. Minu arust ei ole seda palju nõutud. Ja arvestada nüüd seda, et sügisel on meil kitsam, talvel läheb paremaks, sest siis on pooled haiged Ero kevadel siis saame võib-olla ka õue minna, aga voodikoht peab olema ka sügisel ja kevadel igale rühma registreeritud lapsele. Aga kui seal põrandapinda tegelikult jätkub, siis ongi see situatsioon, mida me loeme ka näiteks kommentaarides, kus vanemad ütlevad, et jah, minu lapse jaoks rebiti välja madrats, teised lapsed peavad üleastumised, kui nad tahavad oliti minna või kasvataja peab üle astuma üle laste, kui ta tahab teiste juurde pääseda. Et noh, seda olukorda ei saa pidada normaalseks ja me ei saa öelda, et et see on nüüd ainult Tallinna probleem. Mis eristab Tallinna teistest omavalitsustest, kus ka on tulnud ette, et lapsi on registreeritud rohkem või seda pinda tegelikult ei jätku piisavalt, et lastel seal võib-olla ei ole kõige turvalisem olla. Ülejäänud omavalitsustega on? Mulle väga meeldis ja seal on konstruktiivne, aga lahendusi otsib koostöö, lahendusi püütakse leida, ei, ei tulda vastu ultimaatumite, aga ja, ja noh, see on nagu erinev. Kui me räägime nii-öelda mõned head aastad tagasi ajaks, ütleme üks kümmekond aastat tagasi, millised tingimused siis kehtisid, kas, kas siis oli oli lapsi siis vähem, et siis ütleme, kui säärased tingimused kehtisid, et nii-öelda neli ruutmeetrit vähemalt peab olema olemas, see kõik toimib? Uurisin natukene seda tausta, et millal ja kus siis need nõuded on tulnud ja, ja sain teada, et näiteks 62. aastal olid nõuded juba lasteaia projekteerimisel. Nõukogude ajal ehitati lasteaedu arvestades 150-le lapsele ja siis oli seal nii palju ruumi nähtud ette, seal oli mängutuba eraldi või oli, oli magamistuba eraldi või olid need koos, aga lasteaiad ehitati konkreetsele arvule lastele. No ei tehta niimoodi, et me teeme 150-le lapsele ja eeldame, et kohale tuleb 100, et siis hakkame siit kokku hoidma. Tegelikult need nõuded on kogu aeg olnud ühe või teistsugused. Ma ei, ma ei saa teile täna öelda, sest mul ei ole neid andmed käepärast, et kas oli neli ruutmeetrit või oli see neli ja pool või oli see viis või oli see koguni kolm. Aga noh, selge on, et elementaarset pinda selleks et kui meil on süsteem, kus laps peab magama lasteaias, kus ta peab omandama alushariduse, see tähendab, tal peab olema selleks laud, kus taga istuda ja oma koolitöid teha, ta peab olema seesama sama laud, võib-olla ka, kus ta sööb, tavaliselt see nii on. Ja siis peab olema ruumi mängida, lapsed ju ehitavad omale põrandapinnale, ma ei tea, kes paneb sinna rongi ja kestab oma nukunurga ja ja nad kõik peavad saama mängida, kõik odavam ehitada oma pinna. Mis olid need muudatused, millele Tallinna linna nii-öelda vihjab, et mis, mis tehti ja mis selle olukorra keerulisemaks ajaks ja mille osas jälle siis nii-öelda teine pool väidab, et seal selle juures asjad läksid hoopis lihtsamaks või, või vähendati nii-öelda seda, mis, mis, mis muudatused need tegelikult siis toimusid? Kõige kõige olulisem muudatus, mis tegelikult probleeme tekitab, on see et määrust täpsustati ja täpsustati seda nõuet, et pindala, see vähemalt neli ruutmeetrit peab olema garanteeritud iga rühma registreeritud lapse kohta. Ka varem, tegelikult oli see nõue olemas, aga see ei olnud nii konkreetselt kirjas ja sealt andis mööda vaadata, enam sealt mööda vaadata ei saa. Ja vaatamata sellele, et, et seda ruutmeetrite pinda vähendati sisse sõna, et registreeritud lapse kohta on see, mis on tekitanud tänaseks tüli. Et see tähendab siis seda, et alates nii-öelda esimesest jaanuarist 2010 lähevad sellesse nimekirja ka need lapsed, kes osaajaga käivad kohal noh, nii-öelda ametlikult, mitte haiguse tõttu või, või nii edasi, vaid käivadki osa ka nende jaoks peab olema olemas see põrandapind, sest osa ajast on tõesti on ju lasteaias olemas. Selle selle osaajaga on niisugune omaette küsimus, et mis asi see usa aeg on. Meil on lasteaiad lahti hommikul kella seitsmest õhtul kella seitsmeni. Ma olen kuulnud seda lasteaia juhatajatel nüüd, kui on lapsi, tohtis kuni 2006. aastani läheme, ajaloos on tagasi, oli lubatud koolieelsete lasteasutuste seaduse alusel registreerida sõimerühma 14 last ja kolme kuni kuueaastaste rühma 20 last. 2006.-st aastast suurendati seda laste arvu sõimerühma võib, kui ma nüüd ei eksi, registreerida nüüdsest 18 last ja 30 kuueaastaste rühma 24 last. Nüüd on üks tingimus juures, juhul kui selle lasteaiatingimused ehk pindala on ja, ja kasvatajatel on jaksu, seda võimaldavad ja lasteaia hoolekogu on nõus siis võib sõimelisegma veel registreerija juurde pluss kaks last, ehk siis kuni 20 last ja koolieelsete lasteasutuste rühma kolme kuni kuueaastastest kuni 26. Juhul kui tingimused võimaldavad ja hoolekogu on sellega nõus. See on nüüd ka tegelikult sotsiaalministeeriumi poolt ette kirjutatud. See on nüüd juba seda reguleerivad kaks erinevat seadust, ühelt poolt on see sotsiaalministri määrused, mis kehtestavad nõuded ja laste arvu. Laste arv on kehtestatud haridus- ja teadusministeeriumi, koolieelsete lasteasutuste seadusega. Ja, ja nüüd ma saan aru, et siis, kui lasteaia juhatajal on see, ütleme ka kõige suurem arv ehk ütleme, räägime koolieelsetes lasteasutustes 26 last rühma registreeritud aga pearaha on oluline, see sellest sõltub see, kas ma saan oma majanduskuludega hakkama oma kasvatajatele, palgad makstud ja nii edasi, et oleks vaja veel registreerida, siis tuleb mänguse osa vaegaga, osa aeg ei ole kuskilt täpselt lahti kirjutatud, mida see tähendab. Ja siis võib osa ajaks nimetada ka seda, kui mu laps on ainult osa aega lasteaiasektor ainult kaheksast viieni, mitte seitsmest seitsmeni. Aga mida see tegelikult tähendab? Ta on tegelikult terve päeva, terve päeva, aga ta on osa aega, osa osa ööpäevast. Et kuna see on täpselt lahti kirjutamata, mida mõista osa ajal, siis on see nagu kummipael, nii et tegelikult võiks rühma registreerida koos osa ajalistega ütleme 30 40 last. Aga kui järelevalveametnik läheb nüüd vaatama, et kuidas on teadusi täidetud, kas kõik on kooskõlas, kas lastel on seal hea olla, kas seal kasvavad kõik isiksused, kas kasvataja saab neile läheneda kui isiksustele, siis ta peab ikkagi arvestama sellele, et kui sa oled ka osaajaga, siis peab ka sinul seal olema voodi, lauakoht. Aga kui on näha, et pindala, seda mitte mingil juhul ei võimalda. No siin on ka selgelt ju riigi enda süsteem, mis ongi natukene liiga nõrk ja mis tekitabki sellised noh, nii-öelda mugavustsoonis, mugavusteed kohaliku omavalitsuse jaoks, sest see raha nende lasteaedade ülalpidamiseks ja suures osas tegelikult tuleb lõpuks riigieelarves, kui on selge, et seal on nii palju nii palju suid või päid, eks ju, kes seal lasteaias käivad, siis see toob tegelikult toob tegelikult raha majja ja kohalikud omavalitsused ongi väga huvitatud sellest, et need lasteaianumbreid võimalikult suure tuleksid. Ja väga hea on ju kokku hoida laste pealt, kui me saame näiteks, ma olen siin naljatamisi öelnud, et lapsed on ju väikesed. Me saame majanduskulusid hoida kokku loomulikult nii et me paneme neid võimalikult palju ühte ruumi. Kuna nad on väikesed, siis me võime teha ka vahelae. Paneme suusad sinna kõrgemale, pind on kasutatud väga, ütleme efektiivselt, raha tuleb, kasvatajatele saame palka maksta, siis need kasvatajad võib-olla selle karjaga enam hakkama ei saa. Aga kas ma ei tea, kas selle üle keegi järele val? No peaks teie käest küsima, kes selle järel järelevalvet teeb ja kes teeb järelevalvet selle järgi, et riik ühes ministeeriumis teises ministeeriumis on loonud sellise tingimused, mis nii-öelda võimaldabki vahelagede tegemist ja, ja, ja lastekarjakaupa ühe ühte ruumi toppimist. Vaadake seadused tehakse inimeste jaoks ja eeldatakse, et mõistuslikult ikkagi lähenetakse sellele, mitte ei hakata ära kasutama igasuguseid lünki. Ja kui sa, kui sa ärakasutamine tuleb laste arvelt, siis minu meelest on see eriti jõhker. Ja selle juures võiks eriti terav küsimus veel, kui me, kui me räägime eriti kategooriates, väga huvitav on see, et see probleem ehkki kõik teavad, mismoodi aastate jooksul on Tallinnas nüüd eriti raskematel hetkedel eelarvet kärbitud, siis vastu valimisi. Järsku leiab terviseamet eneses jõu külastada, lasteaedu panna neid lasteaedu noh, nii-öelda piltlikult kinni, eks ju, anda märku sellest, et tuleb kinni panna või, või, või, või tööd ümber korraldada, miks see, miks see nüüd toimub, mis, mis oli nii-öelda see, mis panid nüüd reageerima ja tallinlastele skendi käima? Terviseamet ei tee järelevalvet enne valimisi või, või endale sobivatel aegadel, me teeme seda igal aastal ja nagu ma ütlesin, aasta tagasi oli näha, et Tallinn suurendab üle lubatud piiri laste registreeritud laste arvu rühmas. Tallinnal on saadetud selle kohta märgukirjad. Me oleme Tallinnaga püüdnud sel teemal vestelda, juhtida tähelepanu, et me ei saa seda aktsepteerida. Et me peame arvestama tegelikult rühma registreeritud laste arvuga ja siis pinnaga, mis seal tegelikult on. Kujutage ette, et registreeritakse rühma laps teadmisega, et ta kohale ei tule, aga miks ta siis sinna registreeritakse? Kui registreeritakse, siis peavad olema sellele lapsele ka tingimused, sest ühel päeval äkki tuleb kohale. Ühel päeval emmekid kõik lapsed kohal. Kuna Tallinn on järjepanu selle tee seda teed läinud, et suurendanud rühmades laste arvu. Ütleme, et masu anname praegu järele. Kui kaua on lapsed väikesed? Kaks-kolm aastat, kui kaua kestab meil masu, kas me lubame ühel põlvkonnal kasvada, siis üksteise kukil, mis neist edasi saab? Terviseamet on teinud ettekirjutusi, nagu me oleme siin kuulnud korduvalt mis on nende nii-öelda sunnimehhanism, ettekirjutuse ütlete, et nii ei saa, ruumi peaks olema siis sellise laste arvu juures nii palju. Mis on see sunnimehhanism, mis peaks nüüd siis lasteaiakorraldajat või juhatajad või siis linnavalitsuse inimesed tööle panema? Tegelikult ettekirjutuse eesmärk ei ole otseselt sundida ettekirjutuse eesmärk on juhtida tähelepanu ja ettekirjutusele antakse alati teatud tähtaeg mille jooksul saab asutus, organisatsioon, omavalitsus teha ettepanekuid olukorra muutmiseks ja need ettepanekud, mis tehakse, ei pea sündima üleöö. Aga me tahame näha, et liigutakse lahenduste poole. Et seitse ettekirjutust, mis tänaseks on Tallinna linnale tehtud lahenduste otsimiseks, on aega kuni septembrini 2010. Öelda, et seda on võib-olla liiga vähe lisa, sest ega lapsed ei tule sünnitusmajas lapse lasteaeda. Seda, et meil on lapsi rohkem seda, et nendel on vaja pinda. See on ju tegelikult ette teada. Ja kui seda püütakse lahendada sellega, et registreerime lubatust rohkem lapsi ühte rühma, lootes, et nad ei tule kohale ja lootus, et keegi ei pane seda tähele, siis minu meelest ei ole lahendus. Muidugi ma saan aru, et on, on keeruline olukord, kus vahepealsetel aegadel meil oli sündimine madalam, andsime kõik lasteaiad, mis meil olid siin nõukogude ajal ehitatud ära erinevatel firmadel panime kinni, rentisime välja või mis iganes. Muidugi ei saa neid kohe võtta kasutusse või kas neid enam üldse saab võtta kasutusse. Aga Tartu ma tean, on läinud seda teed, et püüab leida või teha koostööd erasektoriga. Lastehoiu teenust otsitakse vanematele ka võimalusi, kuhu lapsi paigutada. Aga ikkagi 2010 september, kui olukord on täpselt samasugune, mitte midagi muutunud ei ole siis terviseamet Tallinna linna nii-öelda kohtusse anda saab või ei saa? Terviseamet siis saab määrata sunniraha nõude täitmiseks. Aga see on jälle, noh, need on äärmuslikud. See tähendab seda, Tallinna linn maksab ära mõnikümmend 1000 krooni riigikassasse jätkab samaviisi ja võib-olla ongi nii-öelda odavam pidevalt muudkui ka paarkümmend 1000 krooni ära maksta. Elu läheb edasi? Jah. See võimalus on täiesti olemas. See võimalus on lina olemas. Aga kas praeguseks tänaseks? Meie muidugi eeldame, et nad otsivad muid Aga on märku antud, teile otsitakse muid võimalusi. Meile kõige anti märku meile anti meile kõigile öeldi, et me enam ei registreeri lapsi, sest neil muid võimalusi ei ole. Tegelikult on isegi terviseameti poolt välja pakutud, et, et teinekord on probleemid nii, et ühe lasteaia sees Ühes rühmas ei ole ruumi, on lapsed üksteise kukil, kõrvalrühmad juba on ja tegelikult annaks laps ümber paigutada ka näiteks äärmuslikel variantidel, et olukorda kohe lahendada ka lasteaia sees või siis tehti lasteaedade vahele, ma saan aru, et see lastevanematele ei pruugi meeldida, kui talle öeldakse, et sinu laps sinna lasteaeda ei mahu, aga teised lasteaias on ruumi viida sinna, sest lapsevanem onju nagu mitmeti mõjutatud. Esiteks on see, et, et see lasteaed oleks mulle võimalikult kodulähedane, et mul oleks seal mugav käia. Ja, ja siis on mitte vähe. Oluline on kindlasti ka see kasvataja, kes seal rühmas on. Kui mu lapsele sobib tagasikasvataja, siis ma võib-olla olen isegi mõnikord nõus magagu või madratsi peal, aga ma ei taha teda viie teise rühma, kus võõras kasvatajatädi, keda ma ei tea. Õpetaja, nagu nüüd öeldakse. Et noh, see on väga emotsionaalne küsimus. Aga aga sellegipoolest ma ei ole nõus sellega, kui ei taheta üldse probleemiga tegeleda, kui ei taheta üldse lahendusi otsida. Ma küll eeldan, et terve mõistus võidab ka Tallinnas ja ühel päeval neid lahendusi siis, kui hakatakse välja pakkuma ja lahenduseks ei saa olla see, et mõtleme veel välja, kus on seaduseauke ja leiame veel võimalusi, kuidas laste olukorda halvendada. No kuidas te kommenteerite seda, mida, mida ka Tallinna linn ja kohalikud omavalitsused teisedki on, on ju viimaste aastate jooksul viimaste eelarve aastate jooksul väitnud, et nende nende kärped, kärped kohalikele omavalitsustele ongi olnud proportsionaalselt erakordselt suured ja, ja mõjusate kusagilt tulebki, tulebki lihtsalt hakkama saada kõikide nende teenustega, mille osas riik ühest küljest kohustab, aga mille täitmiseks enam raha samas mahus ei anta, ehkki ehkki ja see puudutab ka lasteaedu ja lapsi ei ole ju vähenenud, vastupidi lapsi on tekkinud, et rohkem juurde, et mis, mis programm see sellisel juhul peaks olema see, mis, mis kohalikud omavalitsused hädast välja, aga ma saan aru, et see ei ole võib-olla küsimus. Sest ma ei tea väga kohalike omavalitsuste sisemise toimimise loogikat ja et kust on võimalik kokku hoida ja kus ei ole võimalik kokku hoida. Aga kui me noh, raskuskese on, kes on keskendunud siia Tallinnale? Ma ütlen, et teised omavalitsused on ju leidnud lahendusi ja vähemalt üritavad seda teha või vähemalt pakuvad meile välja, mis on nende võimalikud lahendusteede, millal nad suudavad seda teha siis no Tallinnas ringi käies me ju näeme, mille jaoks raha on ja saame teada, mille jaoks ei ole Ülekuulatav number kaks Jäppinen Kaia amet Tallinna abilinnapea. Abilinnapea Kaia Jäppinen, mis praegu seis ütleb, kas uue hooaja alguses Tallinna lasteaiad võtavad vastu uusi lapsi või mitte? Seda on hetkel keeruline öelda, sellepärast et eelkõige sõltub sellest, milliseid otsuseid võtab vastu sotsiaalminister. Kasta taastub olukorra, mis oli 2009. aastal või jääb oma praegu kehtiva määruse redaktsiooni juurde, mille kohaselt määrust peaksime täitma nii nagu teie tervisekaitseamet meile on ette kirjutatud, teinud. Sellisel juhul me uusi lapsi paraku võtta ei saa. Nii et sotsiaalministri kätes on praegu Danilov saatus. Mis see tegelikult tähendab, selles mõttes on, see on see pandud seadusega kohaliku omavalitsuse ülesandeks anda nii-öelda kohalikus piirkonnas lastele lasteaiakohti. Kui palju lapsi see siis tegelikult puudutab, ettevõtteid vastu võtta ei saa? No tegelikult on küll niimoodi, et kui riik paneb kohalikule omavalitsusele mingi kohustuse, peab ta tagama ka selle täitmiseks vajalikud vahendid. Aga tõepoolest kohaliku omavalitsuse seadus näeb ette seda, et kohalik omavalitsus peab tagama igale lapsele lasteaia koha, kes, kelle vanemad seda soovivad. Ja Tallinn on seda väga edukalt ka teinud, alates 2006.-st aastast, näiteks. Tallinn käivitas oma programmi igale lapsele lasteaiakoht. Me oleme viie aasta jooksul ehitanud viis uut lasteaeda, loonud üle 3000 uue lasteaiakoha ja praeguseks tegelikult on situatsioon selline, kus meil praktiliselt ära aiarühmades järjekord ei ole. Ja sõimerühmades võib öelda, et see ootel olevate laste arv, kes tõesti võib-olla sügisest kohta vajaksid, on tsirka 300 350 last. Nüüd aga selles uues situatsioonis, kus on tehtud meile siis ettekirjutused terviseameti poolt ja siis kontrollinud 19 Tallinna lasteaeda kus käib kokku 2225 last. Ja vastavalt nendele ettekirjutustele tuleks nendest lasteaedadest välja arvata 25 protsenti lastest ehk siis 555 last ja kui Tallinnal on 127 lasteaeda ja kui selliseid nõudeid rakendatakse kõikidele lasteaedadele, siis see teeb kokku 6000 last. Aga siis probleem on selles, et te lihtsalt nii-öelda seisata sellele vastu, et neid meetmeid rakendada, mida näeb ette terviseamet, ehk et teil, Tallinna linnal ei ole võimalustega ressurssi suurendada lasteaia ja siis nii-öelda pindasid või, või kasvõi juurdeehitusi teha, et, et saada nii-öelda reaalselt juurde vastavalt nõuetele, siis neid kohti Kuulge, aga see on ju täiesti absurdne, kui 31. detsembril 2009 kehtis normatiiv, kus lasteaias pinnaarvestus käis kohalkäivate laste järgi jääk esimesest jaanuarist rakendati seda pinnaarvestust rühma registreeritud laste järgi. Siin peaks olema ikkagi mingisugune mõistlik aeg selle määruse rakendamiseks, sest küsimus ei ole mitte ainult Tallinnasse. Küsimus puudutab samamoodi Pärnu lasteaedu, Tartu Lasteaed, teiste. Aga see on ilmselge, aga kas, kas selle määruse see määrus tuleb selliste tingimustega tuli Tallinna linnale üllatusena, kas, kas terviseameti sotsiaalminister tähendab konkreetselt nii-öelda täiesti ootamatult kehtestas sellised nõudmised? Need määruse muudatused tulid jah, väga kiiresti ja sellise lühikese aja jooksul ei ole võimeline ükski kohalik omavalitsus neid nõudeid täitma, sellepärast et teatavasti on ju tegemist viiekümnendatel kuuekümnendatel aastatel ehitatud majadega ega siis ka näiteks siin sotsiaalminister kas või eileõhtuses. Värske Ekspressisaates väitis, et Tallinna probleem on see, et lasteaiad on alarahastatud. Ma ütleks, et küsimus ei ole absoluutselt mitte selles, sellepärast et ka peale suurendamine ei maju kuidagi suuremaks ei tee ruumi juurde ei loo, ega nad siis kummist ei ole. Nii et Tallinna jaoks tähendaks see 30 uue lasteaia ehitamist, mis läheks praktiliselt maksma miljard krooni. Mis sisuliselt, eksju, vaatame nüüd asjadele suurelt, on ju tegelikult olnud valikut küsimus, eks, et Tallinna linnavalitsus on otsustanud likvideerida ebaõigluse siis sundüürnike osas on ehitanud uusi hooneid aga, aga lasteaedu sama palju juurde ehitatud näiteks rahalises pariteedis ei ole, eks. Et see on tegelikult olnud linnavalitsuse jaoks nagu otsustamise küsimus, kelle jaoks seda raha kulutatakse, kasutatakse. Viimase nelja aasta jooksul on Tallinna linn investeerinud lasteaedadesse 405 miljonit krooni. See ei ole sugugi väike raha ega väike summa, lisaks veel ülalpidamiskulud uute rühmade loomiseks. Nii et sugugi ei saa seda öelda, et Tallinna linn ei ole oma lasteaedu prioriteetseks pidanud. Aga küsimus on ju selles, et ei ole mõtet ehitada lihtsalt karpe. Kui näiteks tuleb uus minister tühistab selle määruse, mis me siis teeme selle 30 tühjalt seisva lasteaiaga? Põhimõtteliselt muidugi tõsi on see, et see määrus on ju loogiline selles mõttes, et kui ma maksan lapsevanemana kohatasu, siis see neli ruutmeetrit, mis selles määruses olemas on, peaks mul olemas olema, mitte ei tohiks olla mingi selline arvutused, tõenäoliselt ma ju last lasteaeda ei too niikuinii. Ehk kui ma olen registreeritud lasteaeda, siis kohatasu võetakse ju lapsevanema käest, vaatamata sellele, kas laps on olnud lasteaias või mitte. Jah, aga meil on statistika pidevalt jooksvalt, kus me oleme selgitanud välja, et tegelikult kohalkäimine lasteaedades laiarühmades on kuskil 60 65 protsenti ja sõimerühmades 50 või natukene peale protsenti, mis tähendab, et kui me võtame aluseks ikkagi täiesti reaalselt kohal käivad lapsed, siis need nõuded on täidetud. Enne esimest jaanuarit ei olnud mitte mingisugust probleemi, ka tervisekaitseamet ei teinud meile mitte ühtegi ettekirjutust, sest kõik oli justkui korras. Ja nüüd äkki esimesest jaanuarist tuleb välja, et ükski Tallinna lasteaeda enam ei vasta nõuetele. Nii et sisuliselt siis on absoluutselt nõus, kas Tallinna linn siis sisuliselt see jääb ka vastu sellele, et ühel lapsel võiks nii-öelda põhimõtteliselt olla see, need, need nii-öelda legendaarsed juba skandaalsed, neli ruutmeetrit, et kas küsimus on selles, et ta vastu sellele, et lapsel ei pea nii palju ruumi olema? Ei, no loomulikult me sellele vastu ei seisa. Millest uued lasteaiad, mis me oleme ehitanud viimastel aastatel, vastavad nendele nõuetele, aga küsimus on ju selles, et 127-st lasteaiast Ta on viis ainult uued lasteaiad ja ülejäänud ei ole võimalik selliseid norme lihtsalt rakendada, mis tähendab seda, et kui neid norme rakendada, siis tuleb laste arvu vähendada ja see tekitabki selle situatsiooni, et me ei saa uusi lapsi enam vastu võtta. Kui palju Tallinna lasteaedades on täituvus kas täpselt normi piires ehk nii palju, kuni, kui on seadusest võimalik või määruste järgi lasteaias lapsi võimalik rühmas hoida ja, ja kui paljudes on tegelikult sellest piirnormist rohkem lapsi rühmadesse registreeritud? Jah, teatavasti koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt on normiks 20 last rühmas, saan siis aiarühmas ja sõimerühmas on 15 last, kuid on lubatud, kui lasteaia hoolekogu sellega nõus on. Võtta täiendavaid lapsi juurde, nii et paljudes lasteaedades tõepoolest on seda võimalust kasutatud ja on võetud juurde siis kuni 24 last. Selle kohaselt on ka kõikide hoolekogude nõukogu nõusolekut meil olemas. Nii et ja kasutatakse veel ka päris palju osaajalist kohta, mis on ka siis meil registreeritud laste hulgas. Nii et Tallinna linn on käitunud igati seaduspäraselt ja kui siin keegi väidab, et Tallinna linn ei ole seadust täitnud, siis küll tõele ei vasta. Ei, ma küsisin seda, kui palju on neid lasteaedu, kus tegelikult on lapsi arvestatud nendesse rühmadesse rohkem selleks, et siis saada maksimaalne pearaha, mis, mis riigieelarvest linna eelarve kaudu lõpuks lasteaedadele jõuab. Me ei räägi ju sellest aspektist, vaid me räägime sellest, et lapsel on vaja kindlustada lasteaiakoht ja seda võimalust on kasutatud enamus Tallinna lasteaedades, kus on need kohad loodud. Noh, mina proovisin sellest rääkida, aga ei taha sellele vastata, siis ei ole teha midagi. Ma saan põhimõtteliselt aru tõesti ja ma näen siin sellist selget soovi ajada väga konkreetset rida Tallinna linnavalitsuse vastu, aga teisest küljest tuleb tunnistada, Tallinna linnavalitsus on teinud ka ju lasteaedade eelarve osas selliseid suuremamahulisi kärpeid kui palju, 2010. aasta lasteaedade eelarveid Tallinna linna poolt kärbitud. Selleks eelarve aastaks on võrreldes 2009. aastaga Tallinna linna eelarve 2010. aastal Ta on, mis on ette nähtud lasteaedadele, on üle 700 miljoni krooni ja see vastab jaanuari alguse eelmise aasta täitmise tasemele. Nii et me ei saa siin rääkida sugugi mingist olulisest kärpimisest ja kui vaadata siin aastate ridu, siis on Tallinna lasteaedade rahastamine ikkagi tõuseb. No viimastel aastatel on jõuliselt kasvanud ka ikkagi nende lasteaeda minna soovivate laste arv, et kas see, kas see nii-öelda rahastamisarv on arvestanud sellega, et lapsi tegelikult lasteaedade minejate hulgas on rohkem? Noh, vaat see on selline arvutuslik ja puhas aritmeetika, eks ju, et kui me võtame nagu nagu tõesti selle aluseks, et laste arv on tõusnud, siis jah, võib siin spekuleerida sellega, et Tallinna linn justkui oleks nagu rahastamist vähendanud ja tegelikult see pearaha on väiksem, aga see ju lasteaia jaoks nagu rolli ei mängi. Kas Tallinna linn praeguses olukorras näeb ka mingit nii-öelda kompromisslahendust, et, et te küll ütlesite enne, et nii-öelda ootate, et sotsiaalminister võtaks mõistuse pähe ja ja taastaks siis eelmise olukorra, mis, mis kehtis enne 2010. aasta esimest jaanuarit, aga siiski, kas linn näeb ise ka siin praegu mingit võimalust noh, nii-öelda teha vastutulek? Sest ütleme niimoodi, et kui vaadata, kui vaadata ilma rahanumbreid nii-öelda arvesse võtmata, siis on ju loogiline, tõepoolest kui lapsevanem maksab kohatasu, siis peab tal olemas olema igal hetkel õigus sellele, et tema lapse jaoks on neli ruutmeetrit kusagil pinda olemas ja sõltumata sellest, kas laps on rohkem haige või vähem haige laps, et selles mõttes idee on ju väga ilus, arusaadav on ka loomulikult. Et riik kohalike omavalitsuste rahastamist on oluliselt kärpinud, mis on pannud kohalikust omavalitsused probleemi, et Tallinna linn on otsustanud seda lahendada, nii et noh, lapsed on üks koht, kus kohas seda, seda, seda raha hulka ekse kärbitakse, aga põhimõtteliselt, mis võiks nagu see tee olla, kuidas tõesti jäta mängust välja need lapsed, mida mõlemad pooled praegu iseenda huvides ära kasutavad. Mina ei ole selle väitega küll absoluutselt nõus, et Tallinna linn on laste arvelt kuidagi kokku hoidnud, sellest me siin eelpool juba rääkisime. Kasvatajate palku kärbitud ei ole, kasvatajaid, lasteaedades vähem ei ole, vastupidi. Tallinna linna lasteaiakasvatajate palgad ja kooli pedagoogide palgad on neli protsenti kõrgemad alammäära poolest, kui on seda vabariigis tervikuna ja meie ei läinud seda kärped või püüdsime säilitada oma kasvatajatele töökoha ja püüdsime säilitada neile ka palgad. Ka kõik töökohad on säilinud, needsamad, mis olid näiteks aastal 2007 2006 ja 2008 olemas. Ja ja tööaega, kui sellist ei ole vähendatud inimesed, siis lasteaiaõpetajad ei pea nii-öelda vähem tööl käima, et säästa, tekitada ja saada. Kindlasti mõned lasteaiad on kasutanud siin seda, seda varianti, et on rakendatud valverühmi, mis tõepoolest võib-olla teatud pedagoogide koormused on vähendanud, kuid see on nüüd lasteaiajuhtimise küsimus ja see on nüüd juhataja otsus, kuidas tema tööd korraldab sinna lasteaedadel suhteliselt vabad käed. Meie ei ole sellesse protsessi sekkunud ja meie oleme tahtnud seda, et meie lastel oleks teenus kättesaadav. Lapsevanematel oleks teenus kättesaadav. Et nad saaksid oma lapse nimekirja panna, aga see, kas neli ruutmeetrit olemas on, ei ole, et see ei ole antud kompleksi. Ruutmeetrit on selline maagiline number meil, eks ju ja loomulikult me võime küsida, et kas neli ruutmeetrit on ikka nagu õigustatud jah, loomulikult nagu ma ütlesin, kuidas lasteaedades me oleme arvestanud, Me oleme nende, me ei saanud isegi projekteerida ilma selleta, kui meie tervisekaitse nõudeid ei ole arvestanud. Ja see määruse mõtte esialgselt oligi see, et sedasama nelja ruutmeetrit või kui on siis eraldi ruumid, siis toimub veel neli ja pool ruutmeetrit, onju, et seda rakendatakse uutel ehitatud lasteaedadele, mitte aga nendele lasteaedadele, mis on ehitatud kuuekümnendatel aastatel ja kus eluaeg on lapsed käinud ja kustrühmades on olnud tegelikult isegi kuni 30 last ja mille mahutavus on olnud 280 lask. Ja varem, kui see määrus rakendus ainult nendele lasteaedadele, kus oli kolm kuni kuus No selle meloodia registri pimedas ka kõikidele lasteaeda See on absoluutselt nõus, aga, aga olgem ausad, ega me vist ei taha seda riigikorda ka tagasi, mille ajal need 30 last seal ühes rühmas ühe kasvataja juhtimise all oma päeva veetsid. See aeg on natukene teine, loomulikult ma seda ei näidanud. Aga ma tulen tagasi oma küsimuse juurde, mis kõlas siis nii, et kas Tallinna linn näeb hetkel ka mingit kompromisslahendust, kuidas vastu tulla siis siis riigile, kes sellised nõudmised on, on kehtestanud, et võib-olla leida mingi kompromiss, nii-öelda ülemineku kava näiteks välja mõelda ja nii-öelda plaan teha kuidas siis hakkaksid vastama Tallinna lasteaiad kõikidele nõudmistele, mida seatakse. Jah, selleks on teatavasti härra linnapea, saatnud kohtumiseks kutse sotsiaalministrile, et viiendal mail kohtuda ja arutada seda, kuidas oleks võimalik riigipoolset jätkata programmiga selle lasteaiakoht. Sest kui riik siin tuleks kohalikele omavalitsustele appi, siis ka kindlasti on võimalik kiiremas korras käivitada siis vajalikud ehitustööd, siis juurdeehitused, uute lasteaedade loomine ja teisest küljest tuleks anda siis kohalikele omavalitsustele mõistlik ülemineku aeg, et neid nõudeid täita. Ma arvan, et see on see koht, et kus peaks enne maha istuma ja sellised küsimused kokku leppima. Kasvõi see, et kui riik omal ajal ju käivitas oma oma programmi nii-öelda igale lapsele ja koht oli ette nähtud ju kogumahuks 1,4 miljardit krooni. Kohalikud omavalitsused esitasid sinna taotlusi ja see vajadus, mis siis oleks olnud koolieelsete lasteasutuste võrgustiku korrastamiseks oli kokku 2,5 miljardit, kui kahetsusväärselt sai toetust tegelikult vaid kuus lasteaeda. Summa kahanes 12-le miljonile ja tegelikult see programm üldsegi lõpetati kohalike omavalitsustega läbi rääkimata, selleks ühendati veel kohalike omavalitsuste tulubaasi ja tänasel päeval nad tõepoolest ühelgi omavalitsusel ei ole võimalik täna ja kohe neid nõudeid täita. Apple miks, mis on teie hüpotees, miks siis terviseamet koos ministeeriumiga otsustas neid tingimusi muuta ja otsustas Tallinnas neid tingimusi kontrollima hakata? Ma arvan, et vastus on tegelikult väga lihtne. Sugugi pole ju teadmata see, et paraku Reformierakond iga kord enne valimisi mängib jälle Tallinna lasteaedadega Tallinna laste samamoodi lapsevanemate südametunnistuste peale ja koputab sinna. Tahad, tahtes näidata seda, et Tallinna linn on halb Tallinna linn ei hooli lastest ja see on ka väga selge näide minu arust sellest, et kui Tallinna linn on saavutanud tegelikult selle eesmärgi, et me oleme ehitanud juurde lasteaedu, oleme juurde tekitanud lasteaiakohad. Me oleme järjekorrad likvideerinud siis täpselt sellesama määruse muudatusega. Sotsiaalminister Hanno Pevkur. Reformierakondlane tekitab järjekorrad Tallinnas uuesti. Taastuks selle olukorra, mis Tallinnas oli aastal 2005 2006 alguses. Et endale paremat platvormi valimisteks saada. Kui palju reaalselt Tallinnast on vabu lasteaiakohti siis ilma arvesse võtmata seda uut nõuet siis nende ruutmeetrite osas. Tänasel päeval ma ei oska teie numbrit öelda. Proportsioonis suurusjärk. Kuni seitsmeaastased lapsed ei jää täna ilma lasteaiakohata, kui nad seda soovivad. Võib-olla tõesti tekib küsimus mõnes konkreetses lasteaias, kui vanem on väga kindla sooviga, et vot ma just tahan sinna lasteaeda oma lapse panna, võib-olla siis ei ole võimalik. Aga täna üle Tallinna, kui me võtame Tallinna ühtset teeninduspiirkonda, mida ta ka on, on Tallinnas võimalik pakkuda kõikidele soovide soovijatele. Lasteaiakoht küll, nagu ma enne ütlesin, sõime ja mis puudutab pooleteist kuni kolmeaastaseid lapsi, on see täiendav vajadus umbes 300 350. Ja Hanno Pevkur kuuleb Tere päevast sotsiaalminister, miks oli vaja muuta lasteaedade jaoks seda reglementi, et nelja ruutmeetrit ei arvestata mitte kohalkäivate laste, vaid kirja pandud laste pealt? Aitäh küsimuse eest, keegi ei ole seda selles osas muutnud, et varasemates määrustes, et ma lasin täna endale igaks juhuks välja 10 viiendast aastast selle regulatsiooni ja selle regulatsiooni kohaselt juba 80 viiendat aastat on olnud kogu ruutmeetrite nõuded sellised, kui kui igasugused erinevad nõuded oluliselt karmimad, kui seal esimesest jaanuarist ei tule. Ja kuni esimese jaanuarini ei olnud selles määruses kindlasti öelda, et arvestatakse kohal käivaid lapsi. Et see oli selles mõttes reguleeriv, tõlgendada see oli see oli tõlgendus just, et, et selles mõttes kui me vaatame seda, et selle määruse tõlgendamisega on see erinevaid teid pidi mindud ja, ja noh, ka erinevad omavalitsused seda määrust erinevalt tõlgendanud, siis määruse täpsemaks tegemine peaks aitama alati olukorda paremaks teha ja, ja eks nüüdne arutelu on ka seda näidanud, et tuleb seda määrust veel täpsemaks kirjutada. Aga miks siis ikkagi on tekkinud selline suur skandaal, et siin Tallinnas linn, Eesti suurim omavalitsus teatab, et ta lõpetab sügisel ära uute laste vastuvõtmise, sajad lapsed jäävad ilma lasteaiakohtadeta, et, et kus siin need käärid on siis nüüd tekkinud, et, et teie olete ju enda arvates ikkagi nii-öelda hea määruse allkirjastanud, aga, aga need inimesed, kes lasteaedadega otseselt tegelevad neile tundub, et siin on midagi hoopistükkis madalale. Ega ma täpselt aru ei saagi, et asi hakkas sellest pihta, et Tallinna linn otsustas see lihtsalt ühel hetkel teatada, et nad enam sügisest lapsi lasteaeda ei võta, et, et noh, kui me vaatame, nii-öelda ettekirjutuste olemus, siis ettekirjutusi teeb tervisekaitse haiglatele ja teistele asutustele päris tihti ja päris palju ja, ja noh, nende ettekirjad on ka tehtud teistele omavalitsustele ja lasteaedadele neid ettekirjutusi, et et eks alati on saadud konstruktiivselt ja mõistusepäraselt need asjad lahendatud. Nüüd Tallinn otsustatud lapsed tõmmata kuidagi poliitilisse kiskluses, mis on väga ebaviisakas, et, et oleks piisanud palju palju lihtsamatest meetmetest ja, ja noh, ma olen teinud Aga vabandust, ma segan vahele, aga mis oleks olnud need nii-öelda lihtsamad meetmed, kuidas, kuidas, kui, kui määrus ütleb, et neli ruutmeetrit peab lapsel olema, kui ühes lasteaiamajas ei ole võtta igale lapsele nelja ruutmeetrit siis paratamatult kui meil Tallinnas lasteaiaealised lapsed ja lasteaedadel ruutmeetrilt nii-öelda kõrvuti seisma paneme, siis ilmselgelt lapsi on rohkem kui ette nähtud ruutmeetrit. Kena käime need nõuded üle, et vaatame aastasse 85 tagasi aastal 85 oli magamise mänguruumi ruutmeetrite arv, mida nõuti viis ruutmeetrit. Aastal 96, kui kehtestati esimest korda Eesti nõuded, siis olid need nõuded mängu- ja magamisruumi peale neli ja pool ruutmeetrit. Ja esimesest jaanuarist 2010 on seda vähendatud nelja peale. Et, et neid nõudeid on, on leebemaks tehtud, et ma ütlen, et siin on nagu paljuski tõlgendamise tõlgendamise küsimus, kuidas erinevaid. Nii et küsimus on selles, et nii-öelda nõudeid on hakatud lõpuks ometi kontrollima, saan ma aru, et enne nagunii-öelda niisama mõisa köiel lohi seda sest, et keegi pole korralikult neid nõudeid ja kontrollinud ja laste arvu ja ruutmeetrit kokku viinud siis või. No kindlasti on see, et kontroll on seoses esimesel jaanuaril tegevust alustanud terviseamet, et ega ta tõhustanud, mis sai ka parlamendis minu poolt maha öeldud, et terviseameti käima või terviseameti asutamiseks üks suuri eesmärke on ka järelevalve funktsiooni parandamine, aga see ei ole põhipõhjus, põhipõhjus on ikkagi selles. Kui me vaatame eelmisesse aastasse, siis eelmisest aastast alates on Tallinna lasteaedade rahastamine märkimisväärselt vähendatud ja teine põhjus on seal see, et selle rahastamise katteks on pidanud lasteaia juhatajad võtma üle ettenähtud arvu lapsi rühma ja, ja, ja kolmas põhjus on see, et läbi aegade on Tallinnas lasteaedu kinni pandud ja küsida, et miks varem seda muret ei olnud. Varem paljuski oligi see, et meil oli seoses madala sündimusega siin kümmekond aastat tagasi lapsi oluliselt vähem raiekohti, täna on olukord vastupidi, kuna lapsi on hakanud rohkem pühkima last lasteaedasid, on kinni pandud ja selle tulemusena ongi Tallinnas väga raske olukord, kus lasteaed ja kohti ei ole ja Tallinn on oma eelarveliste meetmetega sundinud lasteaiajuhatajaid lihvima selleks et kuidagi elus püsida, võtma väga palju lapsi lasteaeda ja, ja noh, see on kõik viinudki siis selleni, et, et need nõuded on tänaseks päevaks jõudnud sinna staadiumisse, mis need nõuded on 25 aastat meenutada. Kas sotsiaalministeeriumil tuli see üllatusena, et Tallinn tõlgendab varasemat määruse sõnastust selliselt et seda nelja ruutmeetrit võib arvestada kohalkäivate laste pealt? No ega sotsiaalministeerium ei tee, järelevalve järelevalvet teeb terviseamet ja terviseamet on see, kes, Selle ma tahan uus asutus, nendele ei saa ajaloolist mälu selles osas veel olla. No ei, no selles osas ikka on, et tervisekaitseinspektsioon on, on üks terviseameti nii-öelda eelkäijatest või terviseamet loodi tervisekaitseinspektsiooni, tervishoiuameti ja kemikaalide Teabekeskuse baasil, nii et seal see ikkagi ajalooline mälu on olemas ja, ja On ju Tartu linn näiteks kinnitanud, et nemad on kogu aeg lähtunud registreeritud laste arvust ja, ja kui tõesti Tallinn nähtus nii-öelda kohalkäivate laste arvust tagasihoidlik küsimusega on, et, et miks siis ei ole mitte 35 last rühmas, et noh, niikuinii käib ju viis 60 last ainult kohal, et, et siis siis võiks ju 35 rühma registreerida ja siis käib 20 24 kohaneks. No see on, see on absoluutselt selge, retoorilise tasandil on kõik mõistetav, ehkki on ka selge see, et, et tegelikult ju see amet teadis, et varem ka samamoodi arvutati neid asju nii ja nii edasi, aga mis on praegu väljapääs selles mõttes, et tõepoolest riik on oma regulatsiooniga tekitanud korra, kus tekib vaakumi küsimus, kus hakkabki üks asutuseks instants, antud juhul siis tervishoiuamet väljastama trahvi, Tallinna linn peab seda maksma, aga tegelikult ju olukord ei muutu, sellepärast et on täiesti selge, et praeguse eelarvesituatsiooni juures Tallinna linn lähiaasta jooksul lisamiljardit kõigepealt nende lasteaedade ehitamiseks ju kusagilt ei võta ja Tallinna linnavalitsus kinnitab. Ja ma ei oska öelda, kas sellele saab vastu vaielda või mitte, aga lasteaiakoht tee linna piires puudus ei ole, mis on ka jälle tõsi, JOKK olukord, aga, aga põhimõtteliselt usutav, et tõesti kusagil linna teises otsas on mõned vabad kohad ja nii edasi, et tingimused nii-öelda jokk. OK, situatsioonis on kõik pooled võrdsed. Olgem siiski täpsed, et riik ei ole tekitanud nende olemasolevate nõuetega seda olukorda. Need olemasolevad nõuded, nagu ma ütlesin, ruutmeetrite koha pealt on kehtinud vähemalt 20. Minister Pevkur varem kaheti mõistetavad ja sellepärast see see olukord oligi selline, nüüd reguleeriti lihtsalt täpsemaks, mis on väga tore kõik, aga ega sellest ei teki raha juurde ja lasteaiakohti ei teki sellest juurde, et on täpsem regulatsioon olemas. Ei, ma olen nõus sellega, aga olgem siiski ta ikka väga täpsete või nii-öelda asja sisusse vaatamisest. Muidugi mina vaatan, mina vaatan kõigepealt seda, et kuidas asja lahendada ja et kõik lapsevanemad, kes on Tallinnas ja Tallinna ja elavad lapsevanemad on samamoodi ju Tallinna maksumaksjad võiksid eeldada ja peaksid eeldama, et nende laps on õigustatud lasteaiakohta saama ja siis ta peaks, selle saab. Kindlasti olen mina valmis nagu erinevas koostööks, selleks ma olen andnud terviseameti juhatajale ülesande järgmiseks kolmapäevaks pakkuda välja lahendused. Järgmise neljapäeva hommikuks oleme kutsunud linnapea koos kaaskonnaga ja spetsialistidega terviseameti juhataja ka samamoodi koostis enda juurde, et see probleem ära lahendada ja leida need mõistuspärased väljapääsud, et Tallinna lapsevanemad saaksid olla kindlad, et kui Tallinna linn täidab oma nii-öelda lubadused ja tõstab raha tagasi vajalikule tasemele ja näitab etega võimalike investeeringute kava, et siis siis on Tallinna lapsevanemad kindlad, et nende lapsed ka lasteaeda saada. Toimik number 141 lasteaedadest toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.