ReisiMaurice anymore nakkusraadioeetris. Papikene. Ära, seda nüüd küll tee jumala eest, ta peksab su läbi, hoiab sind päevad otsa köögis kinni ja võtab lahutusel lapsed käest. Uskuge või mitte, aga pidin seda enne abiellumist rohkem kui ühe heatahtliku inimese suust kuulma. Lõpuks ei osanud ma enam muud moodi reageerida kuivaid malbe naeratusega. Sisemuses aga kriipis mõte. Mis õigusega te minu abielu lahutate, enne kui sa pole veel alanudki? Olen eestlane, aga moslem? Või kas peangi siia? Aga vahele panema olen moslem juba üheksandat aastat abielus, viiendat. Pean seda täpsustama, sest enamasti arvatakse, et olen moslem oma rokkolasest mehe pärast. Päris huvitav algus saatele reisimine, palavik, aga täpselt niimoodi kõlab üks lõik meie tänase saate külalise. Kätlin hommikut Rapte raamatust. Minu Maroko, mis selle aasta alguses ka ilmavalgust nägi? Meie reisipalavik on natukene teistmoodi, täna nimelt tuleb jutu natukene rohkem, võib-olla religioonist ja natukene vähem maast, nii et võib öelda, et selle saate nimi võiks olla Trip Marokosse trip, ühe mosleminaise või moslemi üldse hingeellu. Islam on. Ma arvan, maailma kõige rohkem vääriti mõistetud religioon, sellepärast olengi kutsunud meile täna siia külla Kätlin hommikum rate, kes on eestlasest moslem, kes on kirjutanud raamatu minu, Maroko, me räägime sellest raamatust, me räägime religioonist ja muidugi räägime Marokost ilusat kuulamist. Tänane reisipalavikusaade on mõnes mõttes teistsugune, mõnes mõttes samasugune nagu kõik teised saated, meil on külaline. Meil on Ta stuudios giid, kes meid mööda sihtkohta ringi veab. Eriline võib-olla selles mõttes, et me oleme sellest maast tegelikult ühe korra rääkinud. Nagu ma olen mitu korda maininud siis nii palju kui on erinevaid inimesi, nii palju, kui on erinevaid kogemusi sealtmaalt, nii palju on ka erinevaid saateid sellest ühest riigist. Ja me teeme täna juttu, nagu me siin ennem ütlesime, teeme juttu Marokost ja meil on täna saatekülaliseks ehk siis reisi giidiks. Kes on siis raamatu minu Maroko autor ja sul raamat, tuli välja, millal. Raamat tuli välja jaanuari jaanuari keskel oli Tartus esmaesitlus. Kuidas on siiamaani raamat vastu võetud? Minul isiklikult on jäänud selline mulje, et inimestel on väga ekskreem, mis need arvamused selle raamatu kohta, et on variant, kas õudselt meeldib või üldse ei meeldi ja üldse ei meeldi tavaliselt sellepärast, et öeldakse, et seal on liiga palju islamit. Aga ma alati selle peale ütlen, et kui palutud kirjutada raamat inimesed, kes on ise moslem, jääb, alustasid seda kirjutada. Lenin aastast Maroko on ikkagi 99 protsenti moslemitega riik. Et kuidas on siis võimalik, et seal raamatus ei ole killukest islamit ja minu meelest selles mõttes ta on noh, võiks huvitav olla inimestele, et lugeda nagu midagi, mis on nagu hoopis teise külje pealt, sellepärast tegelikult on kasele Raamatu kõikidel nendel minu sarja raamatut, tal on juba alapealkiri, minu raamatu alapealkiri on maailma teistpidi vaatamise õpik ja see tähendab seda, et see ongi natukene selline provotseeriv raamat selles mõttes, et ma olen üritanud sinna raamatusse just meelega panna ainult selliseid asju millest, nagu tavaliselt räägita meie ühiskonnas, mis ongi täpselt see teistpidi. Sest et seda nii-öelda Ühtepidi või jutumärkides õigetpidi asja, normaalset asja, me teame kõik kindlasti üks asi, mis mulle siis ka nii-öelda patuks kaela määritud seoses selle raamatuga on see, et ma räägin õudselt halvasti eesti meestest ja räägin õudsalt alasti eesti naistest, et et Eesti, need ei kõlba mitte kuhugi, et peavad armukesi ja on joodikud ja eesti naised on põdevate elukombed. Ja niimoodi tegelikult noh, ma ei arvagi seda, ma olen ise ka ju eestlane, ma ei hakka iseennast solvama väga uhke oma oma kultuuripärandi üle, nii-öelda. Aga. Lihtsalt ma üritasin tuua välja neid aspekte, kuna ma olen elanud ka mujal väljaspool Eestis näiteks Prantsusmaal päris pikalt, et mida, nagu meie kohta teatakse. Et see on alati see küsimus, et kuidas sa ise ennast näed, meie, eestlased, näeme, et me oleme väga töökas rahvas ja me oleme sellised rahulikud inimesed, ei ole. Keevaverelised ja arukad ja, ja, ja, ja nii edasi, eks ole, seda me näeme nagu ise ja armastan enda kohta rääkida, aga samas kuidas meid väljastpoolt vaatakse, et näiteks Prantsusmaal teatakse meid, et ahaa, et Eesti on see riik, kus teil oli see salaviinaskandaal ja et inimesed on nii nagu. Meeleheitlikult tahavad viina juua, et nad isegi saatis poest, ostavad, ostavad mingisugust väga imelikku märjukest ja siis on pärast kõik haiglas või siis see, et, et kui eesti tütarlapsed, kellel nagu siin meie ühiskonnas on täiesti normaalne, täiesti aktsepteeritav see, mismoodi nagu tüdrukud riides käivad ja me oleme kõik sellega harjunud, et noh, see meil nagu normsin. Samas, kui need tüdrukud lähevad näiteks Pariisi, siis seal vaadatakse, et jah, et nad on nagu natukene sellised natukene natukene liiga avatud või niimoodi ja kuna ka Euroopas töötab siis teatud kontingent Ida-Euroopa prostituut, siis meid samastatakse ka nendega. Ja näiteks ma olen lugenud ühte artiklit, mis mind ajas õudsalt lihale, mille saatis minu sõbranna sõber Londonist, kus oli siis väga pika peal, näete, mis ajaleht see oli, aga mingi päris niisugune asjalik asi. Ja suur artikkel ühe eesti tüdruku Jaanaga, kes kirjeldab seal oma prostituudi elu. Ühesõnaga, temal siis kõrgseltskonna prostituut Londonis ja rääkis siis sellest, et miks ta peaks kodus olema, mingi koristajaid tal haridust nagunii ei ole, kui ta siin saab nagunii hästi raha teenida. Et sellised asjad. Kõik need eestlased, negatiivsed on ju need, mis jäävad inimestele meelde, millega siis pärast seostatakse seda tervet rahvast või nagu praegu kasvõi see see küsimus, mis, mis just hiljuti oli, et Eesti Vabariigist pärit, ütleme siis niimoodi olla poliitiliselt korrektne kurjategijad juveelivarguse ajal lasid juveliiri maha Belgias. Et kui lugeda nagu selle artikli netikommentaare, siis oli enamus selliseid, et tegelikult nad ei olnud ju võib-olla eestlased ja nad olid niikuinii venelased ja, ja need ongi sellised rämpsu ja nii edasi, siis aetakse nagu kõik see tagasi. Aga samas ei mõelda, et noh, kui meie arvame teistest nagu halvasti, et siis meist arvatakse ju ka mingi seda asja ja ma üritasingi sellesse raamatusse panna. Kui palju neid asju mitte? Ma tahaksin, et need, need on tõde, kõik, lihtsalt selleks, et inimesi provotseerida, natukene astuma sellest joonest teisele poole ja vaatame siis siis vastassuunas, mismoodi see paistab, et inimesed Norvunud raamatust nii negatiivse ekstreemse poole pealt ei ole isegi seda kala pealkirja läbi lugenud, järelikult võib-olla lugenud? Aga nad ei ole selle üle mõtisklenud, et miks sellel raamatul selline alapealkiri on ja samamoodi ka kogu see, see Maroko asi ja siis islamiasi, et, et ma üritan lihtsalt selgitada seda, et meil on nii palju on meedias igasuguseid täiesti informatsiooni selle kohta, mis nagu läänemees Ja arvab islamist ja islamiriikidest ja tihti seal ei olegi väga palju islamit, seal on lihtsalt tegemist nende riikide oma kultuuritaustaga. Aga et üritasin nagu raske seletada meelega moslemi pilgu läbi ja siis nagu islamiriigis seletada just kasest Maroko juures hästi palju seda, mida siis tavaeestlane ei oska eristada, et mis. Maroko olemuses on siis nende oma kultuuritaust, mis on siis väljaspool Island, mis oli enne islamite, mis jääb. Seda on ikkagi igal pool väga oma kultuuris kinni ja mis on siis islami seadus, et need kahte nagu eristada, mida, nagu need inimesed, kes ise moslemid ei ole või kes ei ole islami kohta midagi nagu õppinud nemad ei oska seda eristada, nende jaoks ongi see täpselt üks ja sama, et kui sa oled islamiriigist, siis kõik, mis seal toimub, see ongi islam. Ja see katastroofilise küsimus näiteks seal õhtulehe online intervjuust, et see naiste ümberlõikamise küsimus, mis nagu islamiga ei seostu absoluutselt, see ei ole islamis mingisugune käsk seda tehakse riikides, kus seda tehti enne islamit lihtsalt nende oma kultuuriasi. Nagu raadiokuulajad aru said, siis sa oled. 100 protsenti islamist või kuidas? Ma vihkan ju nii paha sõna, see näitab nagu natukene mingit islamist tähendab nagu mingil määral ekstreem, sest juba ma olen 100 protsenti moslem moslemi jah, moslemi islamism, natuke hapuka maitsega. Käisime ikkagi selle kohta ka, kui sinu käest on küsitud neid sadu kordi saad kindlasti 100 korda sellele vastanud ka, et kuidas sellest eesti naisest sai moslem. Isiklik kiiks lapsepõlvest meie ühiskonnas nagu minu generatsioon ja siis natukene vanemad inimesed juba ka, et kasvanud, sündinud ikkagi nõukogude liidus, kus religiooni absoluutselt ei eksisteerinud. Eksisteeris siis kuskil põrandaaluse liikumise nii-öelda. Minul tekkisid väga varakult igasugused eksistantsialistlikud küsimused, nii kaua, kui ma ennast mäletan, ma mäletan ennast umbes kolmeaastasest saadik. Et ma mõtlesin kogu aeg, et kuidas ma siia maailma sain ja mis on selle mõte, see, et ma siin-seal pean sind tegema ja mis siis saab, kui ma ära suren? Ja selliseid küsimusi esitasin ise oma vanematele, eriti mu isale. Nemad ei oskanud loomulikult vastata nendele küsimustele, et noh küsimusele, et mis siis saab, kui ma ära suren? Isa vastas, et siis sa magad mulla all. Ei noh, laps, kes on selline, kuidas ma ütlen tahtnud laaž nagu täielikult, et tal ei ole veel midagi sisse graveeritud topid selle kultuuri poolt, kus ta nagu elab, et tema jaoks see on niisugune, mis tähendab, magan ma ei saa ju igavesti magada, et Kauma siis magan, magamine eeldab seda. Sa oled üles mingi hetk, et millal ma siis ärkan ja et milleks ma siis ärkan ja kus ma siis olen, kui ma ärkan. Ja siis saatis isa mind vana juurde. Kurat, mul tekkisid just sellised nagu religioonipõhised küsimused, vanaema, kes seal siis Eesti vabariigi ajal sündinud, ristitud ja leeritatud ja nii edasi, et emasid natuke seletas mulle, ütles, et vot et keegi Sina arvad, et sind jälgib kogu aeg või kestnud siia pannud, sest mul oli kogu aeg selline tunne, et need inimesed, kes ise ja lapsuselt religioossete issand, tal olid juba lapsepõlvest saadik niuksed. Tavalised probleemid, teda jälgitakse. No mul oli selline, tuleb vot keegi mind siia pannud, ise keegi. Nagu jälgib seda maailma teab, mis siin toimub, ja siis vanaema ütles mulle, et vot see keegi seal ta nimetataksegi jumalaks. Sest ma ise oma peaga ei mõelnud seda välja ja siis ta õpetas mulle näiteks meie isa palvet ja selgitas mulle natuke neid religiooni asja. Et sa, jumala pärast ei lähe nüüd lasteaeda ega kuskile kooli sellest kuulutama, et isu vanematel tehakse probleem sellest. Ja siis ma mõtlesin, et noh, et see asi nagu enam-vähem nii jäigi, kuni selleni Ma sain teismeliseks ja siis ma hakkasin lugema ja uurima, seletata muidugi alguses käisin läbi kristluse, mis meie kultuuriruumis on siis nagu normaalne, et noh, kui sa oled kuskilt, siis reeglina ikkagi oled kristlane. Aga Kristuse, see oli nagu päris palju selliseid punkte, mida ei saanud päris aktsepteerida, siis minu jaoks ei olnud loogiline mina, kes ma ei olnud nagu. Madalast kasvatatud nende dogmade ka, et ma ei suutnud neid aktsepteerida järjest rohkem nagu tuli neid asju, siis me üks hetk mõtlesin etega. Kui ma pean ennast kristlaseks ja samas ma ütlen, et aga ma ei usu seda, seda, seda, seda, et neid sedasi sai nagunii palju, et siis ma järelikult ei olegi kristlane ju, et me peaksime otsima midagi muud ja siis on tükk aega, otsisin. Ja kui ma olin 18, siis ma läksin Taani ja siis ma ükskord avastasin säält, et osad minusse Sõpradest olid moslemid, esimene kartsin etapiliselt, ma ei tea. Lõikan sul kõri läbi või midagi, aga siis me oleme märkis, et täiesti normaalsed inimesed. Siis noh, ennem nagu ei ole, ma ei julgenud üldse midagi nagu islami kohta uurida, et siis ma hakkasin islami vastu võtma. Ja siis mina kolm aastat uurisin ja lõpuks ma otsustasin, et ma hakkan moslemiga. Sobib mulle, kui ma olin 21, nii et sellest on nüüd varsti päev 10 aastat juba. Ütleme nii, et on olemas ka teisi religioone ja ei pea ju kohe niimoodi pühenduma ennast või ma ei tea, kuidas igas regioonis on kindlasti, et 100 protsenti pühendame ennast sellele religioonile, mis minu nii-öelda religioossed kogemused, kui nii võib öelda või ütleme, sihuksed uuringud on viinud kuidagi sellele tasemele, et ma olen nagu võtnud igast religioonist mingid sellised teatud punktid, mis ütleme, mis aitavad nii-öelda olla parem inimene tegutseda, paremini, jõuda oma eesmärkideni ja ütleme, pigem võtta religiooni kui mitte siukest kellegi uskumist. Ja ütleme, et kellegist nagu jõudu saada edasi eksisteerida vaid pigem, et siukseid, lahedaid elu, filosoofilisi parendavaid õpetusi, et kuidas sul see juhtus niimoodi, et sa mõtlesid nüüd ma hakkan 100 protsenti, see mulle sobib, ma astun nii-öelda moslemiks ja jään selleks eluks ajaks. Ma arvan, et ma lähen lihtsalt, kuidas ma ütleksin, konkreetne inimene, et mulle ei meeldi nagu teha asju poolikult, selge see põhjus, ma oleks võinud ju ka samamoodi, et noh, kristluses on tohutu. Tegelikult palju sellist positiivset, et enamus sellest on ju väga positiivne, et kui ma lugesingi sõrmede peal, et neid asju, mida ma nagu ei, ei suuda aktsepteerida, et neid on võrreldes sellega, mis seal ikkagi head on, on palju vähem. Aga et minu jaoks nagu, kui asi ei ole 100 protsenti see, siis ta ei olegi minu jaoks ja mina ei ole selline inimene, kes oleks suuteline, võtan natuke siit. Ja natuke sealt, et see oleneb sellest loomusest, siis. Ma tahtsin leida endale midagi sellist, mis sobiks 100 protsenti mulle. See, et ma valisin islami, on tegelikult mingil määral väga egoistlik otsus. Et see ei ole see, et ma ei tea, mulle lihtsalt kukkus pähe see idee, et oh islami, oh kui lahe ja nii uudsed ideede. Et tegelikult ma hakkasin moslemid sellepärast et kui need olid, siis need asjad minema kristluses ei suutnud aktsepteerida või näiteks seesama Jeesus kui jumala poeg kontseptsioon. Ja siis, et kui inimene sureb ära, jätan ristimata, et siis ta läheb põrgusse, et noh näiteks väike laps, kes on ristimata, et vanasti kabeliaia taha, eks ole, maeti koos prostituutidega ja nii edasi, eks. Kes need asjad nende vastandina, siis ma lõin endale mingisuguse enda ideed, et minu jaoks näiteks Jeesus ei olnud jumala poeg, Jeesus, ta oli lihtsalt üks jumala väljavalitud inimene ja mõtlekitasin nagu enda need ideed sinna vastu. Ja kui ma hakkasin islami kohta uurima, siis ma avastasin, et need täpselt ideed, mis mina oma Tärkab heaga siis lapsepõlves välja mõtlesin või noh, selle lapse aruga. Et neid ideedele. Täpselt islamis olemas ja mul tekkis selline tunne, et oo, ma ei olegi väga loll, et ma tegelikult nagu mingil määral natuke ennast alavääristades on, sellepärast et ma ei suuda aktsepteerida neid dogmasid. Ma mõni aeg nagu sundisin ennast, et vot, et et. Niimoodi kirik õpetab niimoodi, et miks ma nagu mõtlen teistmoodi, et siis, kui ma islami kohta lugesin, siis ma vaatasin Ko, aga näe, nemad mõtlevad ka nii. Ja siis seda vastu võtta oli minu jaoks selles mõttes lihtsam, et, et näed, ma ei olegi nii loll, ma suutsin välja mõelda ise mingi asja, mis seal tegelikult juba kuskil enne olemas. Et sellest ma ütlen, et see natuke egoistlik Islamist me räägime kindlasti tänase saate jooksul veel, kui me jõuame võib-olla inimeste juurde ja nende igapäevategude juurde, siis ma küsin su käest kindlasti veel. Reisipalavikusaade meil ja Maroko on koht, kuhu me lähme, Meil on külas Kätlin, kes on kirjutanud raamatu, minu kaob ja räägiks kõigepealt natukene sellest Maroko riigist, maroko aafrika apelsinid, võib-olla mõned käivad seal puhkamas, rohkem ei tea midagi, mis riik on Maroko. Maroko on siis, eks Põhja-Aafrika riik ja noh, väga tihti arvatakse võtet Aafrika. Et tegelikult on maailmas Siis inimesed, kes natukene rohkem orienteeruvad Nemad Aafrikat jagavadki nagu mitmesse ossa, et on see Põhja-Aafrika ja siis on Aafrika. Et see Põhja-Aafrika Loetakse siis nii-öelda mõnes mõttes Lähis-Ida ühte tükki, et kuigi ta on nagu sama mandri peal, sest et seal on nagu hoopis teistsugune kultuur ja hoopis teistsugused kombed ja hoopis teistsugused inimesed kui, siis nii nii-öelda selles Sahara-aluses Aafrikas, nagu seda nimetatakse näidesse sipse ja prantsuse keeles. Et. Ta on siis Põhja-Aafrika kõige läänepoolsem riik ja sellest tulenevalt olid aga siis kunagi islamiimpeeriumi kõige läänepoolsem riik, sellepärast siis teda nimetati margariin või mis siis tähendab siis seda Läänd? Jah, lääne läänepoolne mämlekkel Mahri viia tähendab siis läänepoolne kuningriik nendes. Lik nimetus ja serenaad on siiamaani siis säilitanud, noh tegelikult see eestikeelne sõna maroko, mida mahock või Raco, mida kasutatakse, siis Euroopas ei ole nagu päris sellest mägraribisid tuletatud otseselt, kuigi kõlab natukene sarnaselt, et see on tulnud siis hoopis Marrakech siht. Mis siis oli kunagi Maroko? Pealinn ja selle ärgi hakati nimetama seda riiki Euroopas ja üldiselt on niimoodi, et Maroko on, on Aafrika üks siis majanduslikult jõukamaid riike, noh, seal on, muidugi vahepeal on niipea, kus on siis nendel seal natukene naftat, eks ole. Maroko on nagu selline riik, kus ei ole siis nagu eriliselt mingeid väga rikkalikke loodusvarasid, et need, mis nendel on, on nendel nii-öelda siis noh, oma kätetöö ja põllumajandusendal fosforiit ja samas ei ole ka samavõrdne naftamaardlaid põhimõtteliselt nagu ta on selline, kui elada linnas ja vaadata seda linnapilti. Teda nagu võrrelda nagu Euroopa selliste vaesemate riikidega, et ta ei ole nagu samas mõõdus arengumaag. Eks need riigid, mis sealt lõuna poole jäävad, et nad ikkagi enam-vähem majandavad, samas Marokos on väga suur erinevus erinevatel klassidel, et kes on siis rikkad, nemad elavad palju paremini kui rikkad eestlased ja muidugi noh, see protsent ei ole väga suur, aga neid on siis seal sisend seal. Keskklass, kes siis elavad enam-vähem samamoodi, kui noh, siuksed, keskmised eurooplased ja siis on seal nii-öelda siis see maainimese klass, ütleksime, sest enamus nendest inimestest elab maal, kes on siis vaesemad ja kes nagu siis peegeldavad seda nii-öelda tõelist Maroko otseste keskklassi. Maroko krikaste Maroko on väga euroop. Astunud, et seal ei olegi nagu selles mõttes kultuuriotsijatel nagu midagi erilist, seal on loomulikult küll nendel oma nagu kultuuriasjad, aga seal on nagu väga palju nagu meilt üle võetud, seal ei ole väga suurt kontrasti. Ja kui me hakkaksime siis nagu etnilisest mõttes, siis nagu marokolasega nagu eestlased meile nagu enam-vähem üks gruppe, üks tüüp, et. Kollased on tegelikult väga erinevat tüüpi, et põhjas näiteks siis on nad nagu suhteliselt heledad ja geneetiliselt hästi lähedased, palju lähedasemad on siis näiteks Ibeeria poolsaare inimestele noh siis nagu Lõuna-Euroopast geneetilist koodi. Palju jagavad, et tegelikult seal võiks väga vabalt võtta nagu inimesi ja panna nagu hispaanlastega segamini ja siis ei saagi aru, kes hispaanlane Lokolane siis on seal muidugi keskMaroko, kus elab nagu enamik nende berberitest, kes on siis need nii-öelda värise elanikud, tegelikult. Kui päris marokolasega, et kui nüüd tegelikult päris aus olla, et arvatakse, et vot Maroko on araabia riik, araabia geneetilist araablast, on seal tegelikult hästi vähe, nii et kui nagu islami impeerium laienes Et see on ka üks põhjus, miks öeldakse, et tänapäeval, et ei ole võimalik nagu, et need vallutused eriti seal Põhja-Aafrikas oli taga verised, sellepärast et siin ei ole üldse jõudnud nii palju neid araablasi, et oleks saanud seda suurt nagu berberite massi sundida islamit vastu võtma. Et see geneetika näitab, et neid on hästi-hästi vähe. Ta araabia vere protsenti, et enamus on siis ikkagi berberi protsent ja siis põhjast lõunaeurooplaste segunemine ja lõunast, siis ta haarab piirkonnas on nad siis loomulikult segunenud nende nagu lõunapoolsete rahvastega, ehk siis seal on ta nagu tumedamanahalised, et nagu seda puhast aafrika verdan siis sinna sisse. Tal on suhteliselt nagu erinevat nägu ja tegu, when vaatasime koordi poolt mu lukult, kooslus oli seal üks maa-ala, kus oli ka mingi Lääne-Sahara, Lääne-Sahara kord oli ta kaardi peal korda, ei olnud Maroko kaardi peal ja, ja olen eraldi ja see oleneb nüüd sellest, mis riik on kaardi teinud. Kas riik pooldab seda Lääne-Sahara iseseisvust või mis seal toimub? Nii seal on selline lugu, et see on üks piirkond, mis isenesest ta ei ole nagu kunagi olnud iseseisev, et ta ongi olnud nagu seal Maroko kuningriigi all. Samas noh, need inimesed on ikkagi nagu natukese teise kultuuriga, et see ongi nagu see Pedueeni rahvas, käisin seal lõunas. Kes on nii-öelda selle rohkem mustakultuuriga nagu segunenud, vaat nüüd tahab Marokost iseseisvuda. Maroko muidugi ei ole sellega üldse rahul. Samas kõrvalt naaber Alžeeria väga nagu abistab neid Lääne-Sahara lasi, et nende jaoks on see hea, eks ole, kui siis kõrvalt riik natukene nõrgemaks jääb, et nendel on siis selle võrra julgem tunne. Aga et jah, nad üritavad nagu iseseisvuda seal ja et noh, kes nagu aktsepteerivad nende iseseisvust, need panevad siis nad kaardi peal eraldi ja need riigid Mis siis on nagunii-öelda Maroko toetaja, nende jaoks on siis ikkagi nagu üksik Maroko on siis muidugi kõik, kes seal põhja poole Narva tekkima kuulub meile ja marakkuvad riik tegelikult väga tugevasti töötab selle nimel, et lääne saarlased oma meelt muudaksid, et näiteks need toiduainetele maksab maroko riik, mingisugust protsent. Et nad saavad toidus mingisuguseid poole hinnaga võrreldes sellega, mida ostavad siis põhja Maroko lased, et nemad saavad nagu tunduvalt odavamalt ja aga samas nagu need tavamarokolasega tavakodanikud kiruvad natuke riiki selle koha pealt, not miks meie, eks ole, maksame siin nagu noh, nihukest raha, eks, ja siis riigi raha ehk siis nagu riigi raha. Et rahva raha, et siis meie raha kulutatakse, sellest makstakse sahara lastele peale nii-öelda, et kuulge, olge ikka meiega. Kuidas konflikt praegu on, on ta niisugune terav on ta niisugune enam-vähem nüüd selle maksusoodustusega rahunen maha või kuidas? Ma ei usu, et see maksusoodustuse pärast seal rahunenud on, nad on ikkagi nagu ajavad seal oma asja, ta ei ole väga püsside peal, see asi seal, aga ta on ikkagi selles mõttes noh, emotsionaalselt ja nagu rääkimistasandil küllaltki terav, et ega nad mitte ainult siis toiduained, näiteks Maroko riik ehitas neile seal tasuta maju ja see rahvas mingil määral nad võib-olla ei oskagi vaimustada, sest nad on ikkagi oma perelt pidueenid. Hästi, palju nendest elavadki siiamaani. Telkides ja Sahara kõrbes, et ehitate, nendele majasid, ta vaatab, et noh, okei, mis me selle lukuga siis nüüd teen see üritus maroko poolt nii-öelda tegelikult nagu paistab, et ei ole väga nagu vaeva väärt. Reisipalavik on siis täna Marokos, meil on külaliseks Kätlin hommik, Rapte, kes on kirjutanud raamatu minu, Maroko ja selle riigiga, läheks edasi, hakkaks rääkima natukene nendest inimestest täpsemalt, kes seal elavad, me saime teada, et noh, ütleme kolme põhilise gruppi jaotatud, siis ütleme, Põhja-Marokos geneetiliselt natukene, ütleme nagu Lõuna-Euroopa inimesed berberid ehk siis mõnes mõttes pärismaalased, kui nii saab öelda ja pedofiilid, kes siis iseseisvalt hakkama ajavad läheks natukene sügavamale, iseloomustaks ühte Marokolast, milline ta on? Kui ma nüüd püüan ikkagi natuke üldistada ja võrrelda nagu eestlasega Marokolasega on hästi sellised soojad ja tunduvalt temperamentsemad, samas nad on tunduvalt rahulikum rahvas, näiteks alžeerlast, kes seal kõrval on juba sellest ajast, kui Pariisis elasin-õppisin. Et seal on ka hästi palju ja neid põhja-aafriklasi, sellepärast et nad olid ennem prantsuse kolooniad. Maroko, Alžeeria. Indoneesia nad võivad olla enam-vähem ühte nägu, isegi need Alžeeria, Maroko alased näiteks. Aga et siis juba, kui natukenegi inimesega räägiks, siis saate isegi aru, et kes rokkalane egi seal sisalduv Talžeerlased nagu hästi sellised tuli temperamentsed, et prantslastel on vahva nali Alžeeriasse kohta, et seal on näiteks viis meest, eks ole, üksnes. Saarlane, et kui sa tahad teada, milline neist, sest nad sulle ei ütle, siis pane nad naela seina taguma. Meil on, teeb kolm korda kops, ütleb, et äratites marokolasega, kui võrrelda neid alžeerlast tega, siis näiteks nad on siis tunduvalt nagu rahulikumad inimesed, et siis öeldaksegi, et see on sellest, et nendel on tunduvalt kõvem berberi protsent. Prantslasi. Ma olen siis selline arusaam, et muidu araablast räägitakse õudselt halvasti, araablased on seal umbes samas staatuses, mis meil venelased nii-öelda võõrtööjõud, keda siis nagu päriselanikud väga hästi ei salli, sest nendel on kultuurilised ja muud erinevused, eks ole, aga et kui siis on näiteks mõni nendest, kes on kõva sportlane või siis laulja või ühesõnaga avalikud. Kui elu tegelane, keda kõik prantslased aga armastavad, siis nagu öeldakse, et noh, tot, araablased on selgelt selliseid helisid, aga noh, näiteks haleed, et tal oli väga tore jah, kui ta berber, see ei loe, onju alati nagu üritatakse, nagu seda siis tasandada, selle araablased, hullud, aga need berberidel nagu normaalselt, kuigi tegelikult seal nagu ei pruugi. Nii-öelda iseloomus või siis sellest nii-öelda kultuuritaustas olla suurt vahet, aga üldiselt nad on muidugi noh, nende lõunarahvastega. Kui ma nüüd päris suurelt üldistan iseloomulikult hästi külalislahked, et seal on ikka niimoodi, et isegi kui sa lähed külla sellistesse väga vaesesse perekonda kuskil piirkonnas, siis nad selleks, et nagu sinule külalisele midagi pakkuda, nad siis kasvõi toovad laua peale selle oma viimase toidu, et nad ise jäävad nagu õhtusöögist, ilma põhimõtet. Et aga toovad nagu selle sulle ja et üks asi seal veel tähele pannud, et Marokos ei tasu näiteks niimoodi käia külas, et sa nagu avalikult imetleb mingisuguseid asju nende kodus, oh näed see nii ilus vaas, sest et siis ta võtab selle vaasi, ütleb, et sulle meeldib, palun võta see endale isegi siis, kui see on tema jaoks, on nagu kallis ja talle nagu. Noh, seepärast sümpatiseerib, et nende jaoks on, nagu see see külalislahkus on noh, meie mõistes nagu hästi selline suur, et eestlased nagu on rohkem sellised omaette hoidvad inimesed ja noh, seal on ka külalislahked, aga see meie pilgu läbi vaadatuna seal Maroko külalislahkus nagu selline väga suureks paisutatud Tuvad ise oma riiki ja ütleme, kui mis nad arvavad nagu väljaspool riiki toimuvates patrioodid on nad uhked, et nad on Marokolased või kuuluvad nad sellisesse tüüpi rahvasse, kes seal niimoodi, et nojah, et me siin elame, aga ilgelt tahaks minna ikkagi, tead, sinna ma tea, Prantsusmaale seal on tegelikult ikka lahedam, et meil siin on jama. Marokos on tegelikult niimoodi, et täiesti hästi läheb ära, kui sul on mingi oma pisikene äri et näiteks pisikene poekene või midagi sellist on ju selleks, et seda teha, on sul vaja seda algkapitali selle jaoks nagu hästi paljud inimesed, nad lähevad Euroopasse tööle, need koguvad siis raha natuke aega, siis nad lähevad koju ja siis teevad selle algkapitaliga siis nagu selle oma oma. Ja nii-öelda, sest kui sa Marokos töötad kellegi teise heaks, siis ta on nagu olukord natuke halvem, sest palgad kui sellised on nagu väikesed, et kellega nagu suhtelised Raske ära elada ja samas ka riigitööd töölised saavad suhteliselt väikest palka normaalselt ära elada, võimalus on see, et sul on endal mingi pisikene ja selle jaoks nagu väga paljud Marokolaselt lähevad siis Euroopas Hispaaniasse, Itaaliasse või noh, väga palju Prantsusmaale, sest nendel on esimene võõrkeel on prantsuse teed. Aga et noh, selles mõttes nagu, et araablaste puhul ei tasukski Karta seda nagu ma ise nagu teiste nagu riigi esindajate puhul, et et kui nemad nagu lähevad, nagu paljud nendest tegelikult lähevad mõttega, et nad teenivad rahaliselt, lähevad koju tagasi, et nad ei taha nagu minna igaveseks siis nad ikkagi enamus nendest Euroopa kultuuris ikkagi tunneb ennast natukene võõrana, et see nagu nende jaoks. Natukene teine, et nad tunnevad ennast enda koduses miljöös ikkagi nagu palju paremini kui siin Euroopas. Mille üle marokolasega eriti uhked on, noh näiteks meie siin ütleme, et meil on Andrus Veer, ega meil suurt midagi tegelikult ei ole, aga noh, ikka midagi veerpalu tead, kõva mees ja meil on, vaatan praegu aknast välja, et meil on laulupidu näiteks. Et kas Maroko lastel on mingid teadmised, millega nad saavad öelda, et ma ei tea, kas või apelsini meil on see õige on ja ma ei tea, kas enam ongi. Kusjuures ma ei olegi täheldanud, et nad oma apelsinide ülekakesti kangesti uhked oleksid kunagi Morocus, tullu see on ei, see on, need on Maroko ja kusjuures väga paljud Hispaania, et väga paljud nendest on ka tegelikult. Maroko omadega Hispaaniat lased, ostavad odavalt Marokost ja siis müüvad lollidele teistele eurooplastele edasi. Et sellel nagu astusid teised ka näiteks kala on üks asi, mida nad mingite lepingutega Maroko vetest püüavad ja mis seal tegelikult umbes samasugune teemana ja nafta, et noh, kord nagu lubati hästi odavate rahadega iiliti nagu väljasid. Pind nii-öelda ja siis nüüd ei taha hispaanlaste teda nagu marakast ütlevad, et me tahame ise sealt kala püüda ja me tahame ise seda eksportida. Kas siis hispaanlased ütlevad, vot kui te meie käest selle õiguse ära võtate, siis me teeme teile nii ja nii on ja et selle koha pealt tegelikult natukene siuke kriipimine seal nende kahe riigi vahel. Aga jah, et, et Maroko kalast läbi hispaanlaste nime, siis näiteks. Aga mille üle nad siis eelkõige rohkem puhkavad, ma arvan oma selle suure ajaloo üle. Ja selle üle kunagi nemad domineerisid tervet nagu idaosa Aafrikast, et see impeerium, mis nendel seal oli, et selle üle nad on uhked, nad on uhked selle islami algaja teaduslike saavutuste üle, näiteks et nad on uhked, et vot me oleme moslemid ja meie maailma teaduse andnud, vot selle ja selle, selle ja loomulikult. Osa nendest on ka väga uhked selle üle, et nende kuninglik dünastia on üks vanimaid maailmas. Kes praegu on Marokos kuningas, mis rolli ta mängib üldse? Maroko kuningas on praegu Mohammed ja siis tema on selline suhteliselt liberaalne mees ja suhteliselt euroopalik mees. Et osad marokolasega on selle üle väga õnnelik. Teised marokolasega sellele jälle väga kurjad selles mõttes, et ütlevad, et meie oleme ikkagi islami ja siis meie kuningas on, siis peaks olema siis ehk siis nende usklike prints, et tema nagu peaks olema see, kes nagu juhendab seda moslemi kogukond. Jah, eeskujuks neile samastan nagu euroopastunud. Nüüd ta küll, nagu ma kuulsin, võttis omale teise naise, aga tema, see esimene naine, kes siis ka vaba aega oli tal ainus. Nii palju, kui ma tean, et see on ka selline hästi euroopastunud, käib Snelli kostüümidega ja polevat isegi saadud enne seda, kui need abilisi. Lihtsalt nagu perekonnas tüdruk et enne seda, kui nad abiellusid, tähendab, et saadetud Inglismaale etiketti õppima ja samas nagu osad Marokolased ütlevad, et noh, et saad ise teevad. Et see on nagu nende asi, et noh, nende oma valikuid ja nii edasi mille peale tegelikult väga palju marokolasega sai, kurjaks, oli see, kui ta vist viis aastat tagasi siis kuninga abikaasa avalikustas siis kuninga ema koduses miljöös tehtud fotosid ajakirjanduses, see tähendab Seda, et ilma igasuguste katete täiesti nagu tavaline kodukleidis ja muidugi kuninganna kodu glitter natuke, muudkui nagu tavapõhimõtteliselt, selles mõttes, et mitte nii nagu see naine läheks välja, et nad ütlesid sellega, et kui sa ise valid selle, noh, käib niimoodi riides ja sa avalikustad oma fotosid ja nii edasi oma eraelu ja nii edasi, et see on sinu valik. Kuidas see nagu tohib teha seda kellelgi, keda nagu eluaeg ei ole avalikustatud, kes nagu valinud selle, et ta on nagu kodune inimene ja noh, keegi teagi üldse, milles kuninganna välja nägi, et peale tema surma sa võtad need fotode avalikustanud need nagu ajakirjanduses, et ta nagu peetestki nagu inetuks, et siin ongi nagu nüüd jällegi kahestunud Marokos. Kui on hästi selline, selles mõttes ütlen, ekstreemne maa, et seal on ka see, et nagu üks äärmuse, teine äärmuset, on see hästi traditsionaalne Maroko ja on siis hästi euroopastunud, Maroko nad enamuse ajast suhteliselt rahulikult teavad üksteise kõrval, et võid nagu tänaval näha pilti, kus tuleb vastu. Üks naisterahvas, kellest on ainult silmad näha ja ta kõrval käib naisterahvas, kellel on teksapüksisäärest drink, paistab, et see on nagu täiesti normaalne. Reisipalavik siis täna Marokos. Meil on külas Kätlin hommik Rapte ja räägiks natukene Maroko inimestest, räägiks sellest islamist ka, et teha inimestele raadiokuulajatele selgeks, et mis see tähendab siis olla moslem Marokos, nagu sa siin mainisid, et osad naisterahvad on ainult silmad näha, osadel on ka stringid, näha on ju, mis islam Marokos täpselt tähendab. Islamiraku seene väga kirju asi, et põhimõtteliselt see on siis nagu lustad, liberaalne see asi, et seal on ka nii palju eurooplasi käinud, et nad on nagu harjunud sellega, et inimesi on hästi palju erinevaid. Ja nagu mingit sundust nagu millestki ei ole, et ta ei ole nagu Afganistan või siis Saudi Araabia või, või siis noh, Iraan, kus nagu tänavapilti, nooreglereveteeritakse suhteliselt palju seadusega minu meelest kohati võiks natukene rohkem olla, et mõned asjad on nagu väga-väga kummalised vaadata. No need samad dringid näiteks Hepi kas, nagu just noh, päris nii nagu peaks, aga samas noh, selles mõttes, et kui nagu valitud selle koha pealt mitte midagi teha seal osa, mida siis öelda edele Maroko naistele, kui samas kõrval käivad seal euroop turistid, kellel siis on suvel palav ja kellel on ainult lühikesed püksid ja maikasärk heal juhul, eks ole, et. Et noh, eks nad teevad omad valikud ja reeglina selle kohta nagu mingisugust probleemi vähemalt selles riigis ei ole, et aga ta on niisugune suhteliselt noh, vabakesimas Marokos on siis usulises mõttes on nagu see veel huvitav, et Marokos on hästi kõvasti sisse juurdunud see sushikultuur mis, nagu siis on üks nagu kõrval tee siis islamiste nagu selliseks Väga tõsised, nagu moslemi õpetlased ei peagi seda enam nagu üldse islamiks, sest ta on nagu hästi palju nagu muid asju endale siit enne, kui siis nii-öelda islami müstika laine siis vot just Marokos on hästi tugev üks siis nagu nende oma koolkond ja teeme erinevaid Türgis näiteks. Keerlevad tervissid, eks ole, et aga et noh, Marokos on nagu oma rida täpselt, nendel ajada seal eriti palju seal lõuna pool näiteks Marrakeshis väga huvitav on nagu Maroko islami juures veel see, et tegelikult et kui teada saada tahetakse, et mis, nagu tegelikult islam on et siis tasub nagu külastada ja uurida väga erinevaid islamiriike, näiteks. Võtame Maroko eksale, võtame egiptuse, võtame seal saudi, Araabia, võtame mõne musta aafrika. Ja mis on islamiriik, eks ole, ja võtame näiteks seal hoopis kõlvalt seal Malaisia, eks ole, või siis doneerimaid või kasvõi näiteks Pakistan, eks ole. Et võimalikult erinevate rahvuste, kes on kõik nagu moslemid, aga siis vaadata, et tee, mis nendel on siis nii-öelda ühine osa, see on islam. Kõik ülejäänud, mis sellest ühisosast välja ja see on nende oma kultuur ja näiteks siis Marokos on see asi, mida marokolasega ise peavad islami, sest et nad on nagu harjunud seda pidama istlemiks tegelikult ei ole nagu islamis lubatud, et nendel on hästi tugev meie mõistes pühakute kummardamisega. Kultuur ja nemad nimetavad siis on mul jäi siis keegi väga selline usukoha pealt tark ja siis õpetatud inimene, kes on olnud noh, näiteks keegi siis õpetlane, kes on teist teisi siis õpetanud ja edasi, kelle käest on küsitud, religioosset nõu ja nii edasi ja kui tema on ära surnud, siis on tema haua peal ja alles siis näiteks ehitatud mingit pühamu või siis noh, kasvõi mošee. Eestis inimesed käivad seal koos nagu palverännakul ja paluvad siis see inimene, kes tegelikult on juba surnud ja kes ei saa nagu midagi teha. Et see inimene nagu kostaks nende eest jumala eest võisid, aitaks neid milleski, et näiteks eriti nagu Lewindase naiste hulgast Et käivad siis see nii-öelda palumas seda mu läid või siis ka lällab naissoost, siis ta nagu lälla proua siis pühaku nimi on mu laiend, siis emand Leila näiteks ja siis isand välja. Et nendelt siis palutakse nägis, et oh, ma ei saa lapsi, et palun tee nii, et ma saaksin lapsi ja nii edasi. Et see on nagu meie euroopalikus Sesse pühakute venereerimine ja siis vahendajaks kedagi nagu inimese jumala vahel, mis tegelikult nagu islamis on keelatud, et see on nagu üks Maroko islamile hästi iseloomulik joon. Mis on tegelikult nagu selle nii-öelda allikamaterjali islami juurde kuulub? Aga kuidas on, ütleme erinevate ütleme moslemite vahel näiteks saavad kokku üks maroko muslim ja üks mees Bangladeshist või kuskilt mujalt saad kokku ja siis ta ütleb, et kuule, et noh, ma olen ka moslem, jess, kõik on lahe. Ma lähen nüüd siin seda esivanemad palvetavad, kuule, kuule, misasja sa teed, see on ju keelatud, et sa ei ole üldse õige moslem või. Oleneb inimese iseloomust loomulikult, aga kui inimesed on nagu kuumaverelised, sealt võivadki tulla konfliktid selles mõttes, et kui inimene on ikkagi veendun, et tema nagu vanemad ja vanavanemad ja vanavanemad on kõik neid pühakuid. Kummardunud, et siis nagu ta võtabki sellelt nagu nendele inimestele ongi raske, kes on nagu oma usku õppinud ainult nii-öelda oma vanematelt et tegelikult seda nii-öelda raamatu õppimist oleks nagu rohkem vaja, et need algallikate juurde nagu tagasiminekut ja seda minekut alati, et et tegelikult see nii-öelda inimeste haritus, oma religiooni, millal see on tegelikult hästi oluline. Et see hoiaks ära tohutult palju probleeme, näiteks siin Euroopas kardetakse õudselt naljakas meie eestlased, abi tahavad ehitada mošeed ja siis nad hakkavad propageerima seal oma terroristlikke ideid, et tegelikult kui nagu mõelda loogiliselt selle peale. Mina räägin sellest osast, mis mina tean, eks ole, islami sees. Olles, et tegelikult seal läks nagu kasulik konkreetsed, et meil Eestis näiteks oleks mošee, sest et juhul kui on nagu see imaam ehk siis Ta kogukonna juht balle juht, kes on siis nagu korralikult õppinud seda asja, mitte mingi hetk, ma tänavalt kuulsin, hääl ala niimoodi et kui see inimene on õppinud Kui siis on koht, kus saatis moslemid koos käia ja see inimene õpetab neid moslemeid ja ütled missis islami seadus tegelikult ütleb. Sellisel juhul jääks nagu palju vähem ruumi sellele oma kultuuri viljelemisele arvamisel, et see on ka islam. Et konkreetselt näiteks kogu see terrorismi, nende ideed, nagu meil siin kangesti räägitakse, võtted näeb islami märtrid, nad arvavad, et nad tapavad päriselt äraasemest, õhkus nad saavad omale paradiisis 50 neitsit mis tegelikult Nagu enesetapp on islamis rangelt seadusega keelatud koraanis näiteks on öeldud, et kui sa tapad ühe inimese, noh see nagu tehti tapmisheide, et kui sa tapad ühe inimese nii-öelda ebaõiglased, kui see ei ole tehtud näiteks noh, kohtus määratud surmanuhtlus kellelegi massimõrvar, siis see on nagu teine asi, kus tapad ühe inimese, siis oleksid tapnud. Terve inimkonna jäid nagu iseennast tappa ei tohi. Prohvet Muhammed öelnud, kui sa tapad nagu ennast näiteks mingisuguse metallist esemega, siis sa lähed põrgusse ja seal nagu igaveseks läbi tegemas enda tapmist, tapad ennast uuesti, aga sa ei sure ära, siis muudkui tapad ennast kogu aeg nagu selle asjaga, et see ongi siis nagu see sinuga. Sest tegelikult meie ei tohi ise otsustada, millal me ära läheme. Kui jumala meid siia pannud, siis meil on teatud aeg testi, tema otsustab, millal teised läbi saab. Et nagu lihtsalt, kui sa lähed eksamile ülikoolis, siis sa ei saa öelda, kui sul on pooleksamit veel tegemata, nii ma nüüd läksin, et ma ei viitsi enam, siis sa kukud automaatset eksamit läbi ja kui sa ei ole sinna midagi. Kirjeldanud kui sinu poolest see tegemata, siis sa ei saa läbi. Sa saad läbi siis, kui sa oled selle asja ära lõpetanud. Assalam Aleikum nõie reisipalaviku tagasi, käes on saade siis, kus räägime täpsemalt islamist, religioonist, mis on vääriti mõistetud päris paljude inimeste seas. Meil on külas siin kätin hommikut Rapte, kes on raamatu minu Maroko autor, peetud ka juba natukene vastuoluliseks raamatuks, aga Kätlin on siiamaani väga täpselt seletanud ära, mis on selle raamatu mõte, kuidas ta raamatut lugema peab. Islam, mis araabia keeles tähendab alistumist Allahi tahtele, on üks maailma suurematest religioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat. Muslimid ehk moslemid siis ja see arv kasvab jõudsalt. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole toimivat traditsiooni truudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Allah on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgema olendi jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine laki tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetit ja suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutustama sama sõnumit nagu Kristuse prohvet Jeesus judaismi prohvet Mooses. Peale muhamedi Moosese ja Jeesuse koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Iismaelid, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Islami islami uskunud Aabrahami monoteistlik religioon, mis tähendab ühe jumalakummardamist, mis tekkis seitsmendal sajandil koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhamedile. Islami järgijaid nimetatakse sellepärast muslimite eks ehk moslemite eks. Muslimid usuvad, et koraan ilmutati Muhamedile, kui Allah saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhamed kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles islami pärimuse järgi või Muhamed ise. Kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhamedi kaaslased järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal. Järgneva 23 aasta jooksul said prohvet kokku 114 ilmutust ehk suuret, millest koosnebki koraan. Esimesed 86 suured sai Muhamed mekas. Need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas. Need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelule korraldusele, õpetusele, sõdadest, poliitikast, perekonna korraldustest. Lisaks koraanile on islamine oluline tekstide kogumik Ahadid. Reisipalavik siis täna Marokos. Meil on külas Kätlin hommik, Rapte ja ma võtan su juttu niimoodi kokku kogusin anter tall, et moslemid tahavad, et kõiki asju õhku lasta, et need signaalid siis inimestelt, kes pole siis enda jaoks võimalikult täpselt koraanis selgeks teinud, seda tõlgendanud teistmoodi. Pluss see kultuuriline taust, mida nad ise peavad muhameedlased. Aga tegelikult see ei ole. Tänapäeval islami kõige suurem probleem ongi see haridus. Väga paljudes islamiriikides on haridustase tänapäeval väga madal paljuski sellepärast, et nagu enamus islamimaailma on ikkagi olnud Meil oli 20. sajandil Prantsusmaal, Inglismaal, näiteks Lähis-Idas, eks ole, protektoraadid seal ja panid oma süsteeme ja Põhja-Aafrikas siis needsamad prantsuse kolooniad, mis olid siis, et Prantsusmaa tekitasin oma süsteemi täiesti toimiva, nende oma haridussüsteemi peale ja prantsuse süsteemi toiminud kuigi hästi. Ja samas ega nad ei tahtnudki. Sellesse investeerida, sest koloniaalriigi mõte ongi see, et ema riik saab sealt mingit tasu eksaja, nemad viivad välja seda kasu. Ega nad ei taha sinna sisse midagi eriti investeerida, aga samas, et nad ei viitsinud nagu tegeleda selle nende oma haridussüsteemiga, siis nad panid nagu automaatselt selle prantsuse süsteem, mis tegelikult näiteks Marokos nagu absoluutselt ei toimi. Et see nagu tegi väga suure karuteene väga paljuski tänapäeval islamiriikides on ka, et noh, nendel on sellel poliitiliste probleemidega majanduslike probleemidega niivõrd tegemist, et nad ei jõua lihtsalt puht füüsiliselt ja moraalselt selle haridusega tegeleda. Teine asi on, töötan upitatud üles väga paljuski ka eurooplaste poolt Euroopa riikide poolt. Nendel on nagu kasulik see sinna selliseid juhte, kes tegelikult ei ei huvitu nagu eriti selle riigi kui sellise saatusest, vaid pigem huvituvad sellest, kuidas on, endal oleks parem ja vot see ongi nende kahe asja koosmõju ongi väga hirmus asi, sellepärast et kui võtta nüüd see riigijuht Kes tegelikult ei huvitu eriti nagu rahva saatusest või et ta ei taha nagu nendele midagi õpetades puisedele omale kasu ei too nagu kasutab seda islamit interpreteerides, seda nii nagu tema heaks arvab, selleks et liigutada meid masse ja harimatud massi, kes ei tea tegelikult oma ausust nagu suhteliselt midagi, on palju lihtsam liigutada. Kui neid, kes teavad, oota, olge nüüd ikka mõistlikud ainet, näed, siin on kirjas nii ja nii ja ma ikkagi niimoodi ei tee. Et see on nagu mõnes mõttes ka väga palju. See on neile kasulik ja noh, loomulikult on ka haritud inimesel on võimalik teha ajupesu ja öelda, et sa ei ole asjast õigesti aru saanud, et tegelikult on nii, et see on tegelikult hästi poliitiline küsimus, koguse terrorism ja see ennast õhkulaskmine ja nii edasi, et tegelikult see on keelatud. Samas noh, seal on ka teine faktor, et islami seaduse järgi Keelatud näiteks kaasata sõtta või üldse mingisugust relvastatud konflikti mitte ainult siis naisi, lapsi ja vanureid, vaid üldse tsiviilisikuid. Relvastatud konflikt või sõda kui selline ei ole islamis keelatud. Seda ei saagi nagu üheski kultuuris või muuseas ära keelata, sest vastasel juhul me hääbume, sest meie ei tohi sõdida, aga teised tulevad ju. Kaitsma on ju, süda on lubatud, aga seda on nagu meeste vahel, kes on valinud selle tee, et nad on sõjas mõõga vastu ja sinna ei tohiks nagu kaasata seda tsiviilsektorit. Ja sinu raamatus kindlasti on ka väga palju selliseid punkte, mida sa siin praegu välja tõid. Nii raamatus on mõned inimesed näevad neid liiga palju, et näiteks on küsitud, et seal on üks peatükk, mis tegelikult Puuduta eriti palju Marokot, mis on siis Lähis-Ida poliitika peatükk ja selle kohta on hästi palju diskuteeritud, et isegi see üks raamatu toimetajatest ütles, et mina ei ole nõus sellega, et see peatükk sinna sisse läheb, see ei puutu üldse Marokosse ja see on nagu libedale jääle minek. Ja siis ta seletab üldse mingeid imelikke asju ja see ei ole üldse tõsi ja nii edasi, aga see on täpselt see tegelikult ma panin sinna raamatusse ka selliseid asju, mis minu jaoks puudutavad Maroko otsest Maroko ja islam ja kogu see olukord on minu jaoks nagu üks pakett. Ja noh, see käib väga hästi sinna alapealkirja allmaailma teistpidi vaatamise õpik. Teda natukene seda, et mismoodi, nagu paistab nagu islami poolt seal ja mitte ainult islami poolt, kusjuures kui me räägime sellest samast Lähis-Ida konfliktist näiteks. Paljud ameeriklased ka tänapäeval räägivad sellest, et miks me peame seal olema, et tegelikult see on ainult nafta pärast, et selleks, et Ameerika saaks nagu ülal pidada sellist elustiili, nagu nagu praegu peavad selleks nendel on vaja tohutut odav naftaressurssi ja mis teile endale oli otsas ja kui neid sealt Iraagist Kus ei oleks välja visanud, nagu tal plaan oli, et meil taha kopikate eest eile nagu seda maad välja rentida, me tahame ise seda naftat kaevandada, saad siis Ameerika täna üldse ei oleks see, mis ta nagu on, et see on paratamatult fakt, millega tasuks arvestada, aga väga paljud meil Eestis seda ei tea. Reisipalavik siis täna Marokos, Meil on külas Kätlin hommik, Rapte. Ennem kui me läheme, hakkame rääkima Maroko vaatamisväärsustest kohtadesse, täpsemalt mul on kaks küsimust veel, mida ma kindlasti tahan su käest küsida islami kohta, siis üks on see, et kes siis lõpuks lasi need kaks torni lennukitega seal alla, mis on sinu arvamus? Ma ei tea, ma ei allu seal ei lennukis ega seal tornis arvamust. Arvamus? Ma ei tea. Kes selles mõttes, mida ma nagu ma arvan, selle kohta on nagu hästi palju erinevaid teooriaid, mis, nagu mulle tundub, kõige loogilisem on siis kaks varianti, üks variant nendest on see, et need inimesed Aga kes seda tegid, nendel nagu pidi olema mingi väga tõsine nagu informatsiooni ajju sissesöötmistöö ennem, sest tegelikult sellest asjast nagu ei ole suurt midagi kasu, et ma ei näe nagu põhjust, miks moslemid nagu peaksite helistesse tegema, see on nagu täiesti loogiline, et katse-eksitus, meetodit ei olegi vaja, et kui sa lähed Ja nendele teed midagi sellist nii suurt. Lähed täpsemad, lööd jalaga, siis täkke läheks, kui ma lähen? Võtan nõela ja torgin karu sellega tagumikku, siis ma nagu ei tohiks pärast viriseda, et nagu karu mu läigas, noh, see on nagu täpselt see see idee, et teha ei ole ju nii keegi nagunii loll. Samas on nagu. Youtube'i minna ja vaadata nagu neid erinevaid pilte, klippe, mis seal on erinevaid arvutusi ja kuidas need tegelikult plahvatasid nagu hoopis korruseid pidi, et altpoolt üles pooled lennuklex ülevalt sisse ja siis nagu need aknaklaasid lendasid plahvatusega estraad, lennuk ei saa seda tekitada, et seal pidi olema mingisugused ennem nagu pandud mingisugused asjad sinna sisse või kasvõi näiteks see Seda, kuni kuhu siis lennukalevatavalt sisse läks, auk on hoopis ümmargune, kohe nagu, kui nagu reporterid tulitegi pilt, ühtegi lennukitükki ei olnud ja auk on sees, ümmargune tiivad nagu lennuki tiivad jäid, ei ole nagu neid kiiva auke. Et see pidi olema mingisugune rakett hoopis mittelennud. Miks räägitakse, et see on lennuk, väga paljud eestlased, istetaminoraiivne, tal on tehtud ajuloputused. Ta arvab, et siin mingi siseteoga, seal on tegelikult väga palju fakte, mis viitavad sellele, et see võib-olla oli üldse sisetöö ja võib-olla tõesti selleks, et ameeriklased saaksid nagu vabanduse, et minna. Vot meil on vaja terrorismi vastu võidelda ja tegelikult on üleval ka Ütleme siis tasub vaadata kasvõi sealt jälle Youtube'ist, et president Bushi kõnet, mis tähendab pidanud siis nii-öelda oma rahvale mitte nagu laiemale üldsusele Ja kus ta räägib, siis meie kristlik riik läheb ja siis nagu meie nii-öelda surub maha need moslemikoerad ja et see on nagu hästi religioosseks, isegi et seal on nagu konkreetset kõnet, et tasub neid otsida sealt. Mehikesed on ka küllaltki nagu usklikud inimesed võrreldes eurooplastena. Ameeriklane Eric grisli fundamentalistliku. Nendele nagu on peetud selline kõne ja samas nagu maailma üldsusele räägitakse, et vot, me tahame head ja me tahame, päästasin vaeseid iraaklasi ja siis terrorismi vastu võidelda, et see nagu hoopis teine jutt, et see on nagu peaaegu nagu ristisõdadele kutsumine. Mis seal nagu toimus. Teine küsimus, siis ma tahtsin kindlasti su käest küsida, on see, et just oli siin ka hiljuti, ütleme mingisuguses South Park multifilmis oli see, kus oli jälle kujutatud, ütleme siis prohvet Muhamedi mingi joonistatud, ma ei mäleta isegi, oli seal mingi karukostüümis või noh, eelmine siis situatsioon oli see, kus see taani mees, kes tegi karikatuuri. Tahtsin selle kohta küsida, mis sinu arvamus on, et või mismoodi, ütleme siis sinu religioon selle kohta, ütleb. Kui ma üldiselt nagu üritan öelda, et mis, ega sa nagu selles mõttes ei ole nagu väga ilus, mina arvan, et see on nagu täpselt seesama karu ja nõela küsimus jälle on nagu sõnavabadus ja nii edasi, aga miks inimesed Peaksid oma seda sõnavabadust kasutama selleks, et kedagi teist solvata ja kui on teada, et see on nagu selline natukene solvav. Ütleme, väiksemates klassides väiksed poisid tõmbavad ka tüdrukuid, ütleme patsist ja mitte sellepärast, et neile haiged tahavad lihtsalt sellepärast, et noh, et natukene õrritada. Ja ma saan aru, aga ma mõtlen nagu selles mõttes, et nagu isegi väljaspool igasugust islamipilti, kui on teada, et nagu moslemid reageerivad väga valusalt alati sellistele asjadele, sest et neid on nagunii palju nagu tänapäeval ärritatud. Mida see tähendab, et öeldakse, et meil on väga hellaks tehtud või noh, niipea kui on mingi üks sõna, siis kõik pööravad ja kõik on juba noh, niimoodi tulistel sütel. Ühesõnaga et see karikaturist, kaks varianti. Kas ta nagu tõesti nagu on selline väga adrenaliiniotsija, et ta tahtiski nagu põnev Ma lähen pärast lähen põranda alla ja vaata, sest et siis nagu terve islamimaailm hakkab mind taga ajama nii mõnusana tänu plaaniski seda niimoodi, või ta on lihtsalt nii loll, et ta ei tulnud selle peale. See ei ole võimalik, et lihtsalt mõtlesin, oh, ma teen nagu nalja, et ma natuke ärritan, nii et iga intelligentne inimene, kes nagu teab tänapäeva seda poliitilist ja nii edasi kontekstipidisele. Arusaam toob endaga kaasa tohutu skandaali et see pidi olema taotluslik, sest iga moslem, kes nagu tõsine moslem tema jaoks on ikkagi nagu midagi väga olulist. Et see nagu samamoodi põhimõtteliselt nagu eestlaste jaksite, hakkame mõnitama. Noh, ma ei tea midagi, mis meie jaoks on tohutult oluline ega ei tunne ennast hästi. See, kas ta sellepärast kanna, lähed, inimesele on ju mõni läheb ka. Mina näiteks tundsin ennast väga halvasti selle pärast, kui mulle Prantsusmaal konkreetselt tehti selgeks, et sa oledki ju idaeurooplane, sa oledki selline, noh, täpselt nii, nagu me arvame, milleks, nagu siis helistagu olukorda tekitada üldse moslemid ei joonista karikatuure, ma ei tea Jeesusest ameeriklasi üritada. Reisipalavikusaade täna mõningal määral rohkem pühendunud religioonile kui reisimisel, aga kindlasti me ei jäta siis reisisihtkoht Ta dema vaatamisväärsusi ja kohti ning paiku külastamatajad küsin kohe väga otseselt ära, et mis kohad on need Marokos, kuhu inimene kindlalt satub, mis seal toimub ja võib-olla need kohad, kuhu inimene peaks sattuma või tegelikult üldse ei satu, ütleme selline tavaturist, aga võiks raudselt minna ja mida seal teha, mida näha-kuulda süüa? No kõigepealt loomulikult see koht, kus kõige rohkem käiakse Marrakesh'i võrratu juhi tasutatect suvel minna. Sest seal on hirmus palav siin ikkagi siuke suht kõrb, aga mis on siis nii-öelda selline eurooplaste jaoks sihuke ehe maroko kultuurne, kus on siis nagu absoluutselt igasuguseid asju, alustades siis nendest mošeedest nagu mida siis imetleda seal arhitektuuriliselt lõpetades siis nende inimestega, kes käivad. Ringi seal nii-öelda nende rahvarõivastes meestega, kes müüvad vett nendele turistidele, eks ole, üldse oma olemuselt kogu see vanalinn ja nii edasi on ikkagi midagi väga sellist ehedat nii-öelda lõuna pool seal lõunas ja mis nagu veel, nagu turistide huvi pakub, on kindlasti FB-s. Mis on siis ajalooliselt Ütleme selline nii-öelda teaduse linn, õppimise linn ja nii edasi, aga mis on ka selline väga ilusas Eestis asub tohutult huvitaksimine turg seal vanalinnas, kus mina sinna sisse astusin. Mul tekkis täpselt selline tunne keskajas, sellepärast et ta on meile hästi kitsaste tänavatega. Laeva laius on kuskil meeter-poolteist, rohkem ei ole auto. Sa ei saa, sealt ta kaupa transporditakse eeslite kaja muuladega ongi niimoodi, et on nagu need labürinti, eks ole, ja siis on, kaubahoov on nagu iga natukese aja tagant, kus on natukene rohkem ruumi ja et siis nagu, kui näiteks esitega nagu transporditakse, siis kaks kõrvuti. Mööda ei mahugi, et kui tuleb vastu ees ja siis nagu see, kes on kaubahoovi läheme siis tagurdama ja siis laseb teisenenud ja siis läheb nagu edasi. Ja siis jälle nagu mõlemal pool on siis need nii-öelda putkad meie mõistes ühenda, mõistes poed kaupa täis ja siis seal müüakse absoluutselt kõike alates tänapäeva elektroonikast lõpetati nende oma mingite vanade kaupadega, mis on siis noh, näiteks seal. Müüakse titaaditsionaalseid, nahast susse, asjast ehteid ja asju, et et absoluutselt kõike, mida sa iganes, nagu võid välja mõelda, et seal nagu. Pakutakse ja muidugi tasub nagu jälgida seda, et kui Marokos nagu mõelda, et midagi osta, et siis oleks tore, kui oleks keegi Marokkoline sõber, keda nagu kõrvale võtta, kes räägiks nende kaupmeestega, siis Maroko dialektis selle pärast, just et eurooplastele pannakse alati mitmekordselt kirvega seda hinda juurde. Ma olen kuulnud Marokos pidid nagu need kõige agressiivsemad nii-öelda need müügimehed olema, kes tõmbavad sind varrukast hetkegi rohkem tulema, müün selle maha. Vot see asjad nendest turismipiirkondades tegelikult täpselt samamoodi näiteks Egiptuses. Ütlesid, et Egiptuses kuigi seal on ka väga agressiivne Marokospidine. Ma arvan, et see on kindlasti marraces põhiliselt, sest et noh, põhjas seda suhteliselt vähem, nii palju kui mina tean, samas noh, mina selles mõttes õige inimene kommenteerima, sest et minul ei ole kunagi õnnestunud Marokos käia nagu, kui turist minu abikaasa minu kõrval, kes Marokolane, mina oma suud lahti ei tee, siis nad arvavad, et ma olen mingi siniste silmadega Berber, ja nüüd ma olen kohalike on ja ja ei, sellest ei ole nagu mingit probleemi sellisel juhul nagu minuga ei tegeleda nii nagu turiskiga ja selles mõttes ma soovitaksin tegelikult väga soojalt nendele, kes lähevad ja kes tahavad tegelikult saada siis ükskõik millisest islami ma aastaid, mis on nagu siis turismile rohkem. Ütles, et olgu see siis Maroko, Tuneesia, Egiptus või Türgi, et need inimesed nagu võimalikult sulanduksid selle tavainimese nagu keskkonna sisse naisterahvad, siis näiteks, et noh, et isegi, kui te tunnete, et teile ei meeldi muidu väga kinni ennast data, et nagu tehke see väike effort Ja katke ennast krediidi näete nagu hoopis teist maailma, et kui teiega tegeleda nagu turisti, kes millegipärast kusjuures ma olen rääkinud nagu paari selle kaupmehega ka, et noh, mis värk on, et miks te nagu Talibani ees, et nendel on nagu jäänud mulje, et sina kui eurooplastele meeldidki, et nad tulevadki sellepärast siia ja et need naised, vanemad naisterahvad, kes tulevad, tulevadki, sest nad tahavadki saada neid komplimente, nad tahavadki, et neid käe otsas nagu tassitakse poodidesse ja nii edasi. Tegelikult mis mingil määral siiski, nagu vastab tõele. Kõik need asjad tuleb tagasi, räägime, tegi. Minu eest pakuti 2000 kaablit. Ja nad räägivad sellest naguniimoodi, kui mõtle, milline madal kultuuri. Samas nendel endal näod säravad, et oo, vaadake, ma olen selline kaunitar, vaadake, minul. Ma ei tea, minuga tuli rääkima nii ja nii mitu meest ei pakuta nii ja nii mitu kaablit, et nad tabavad äraseni nõksu. See on inimese näostki näha, mis ta asjast arvab, onju, et isegi kui inimene pärast, aga põlglikult üritab sellest rääkida seal ikkagi midagi olevat, lihtsalt seda tead, kui see turiste eemale peletaks, ega nad sisi lollide ühe kaupmehed, järelikult nendel selle võrra nagu äri õitseb, aga kes tahab näha seda teist maailma, proovige korraks nagu nende oma inimestega ühte sulanduda. Tekste käis koolis üks õpetajate grupp, sest ma tööalased õpetaja käisid Tuneesias ja siis oli ka täpselt samamoodi, et pooled nendest rääkisid väga säravil nägudega seda, kuidas ikkagi nendele tähelepanu, Brady istet kui õude. Mõtle Hisi hiivina juba teatud vanusest. Ja siis nemad kihichi tulevad ja räägivad, et noh, ta nii kummaline vaadata ja samas oli siis üks õpetaja ja kes ütles, et tema meelega, et ta nagu ei sidunud nagu sa rätikut otse pähe, aga ta lihtsalt nagu vihkasvale midagi juustele juuste peale ja panin vahel päikseprillid ette ja tema sai alati kõik kaubad mingi kolm korda odavamalt kui teised, kuigi teistele pakun selle jube head hinda, eks ole. Ja mitte keegi tülitanud, sest et arvati, et on kohalik, ta oli sellega natukene tumedama nahavärviga. Tema ütles, et minul oli hoopis teine. Puhkus kui teistel ja seda tasub tegelikult proovida, et kui on juba kord käidud niimoodi eurooplasena, siis võib korra kohalikuna käijaid hoopis teine asi. Venemaa unustasin küsimata, mis keelt seal üldse kõneldakse. Sa ütlesid Maroko dialektist, rääkisid milledele. No araabia keel on, eks ole, see, mida räägitakse siis araabia maailmas araabia keel tegelikult on. Ainult kirjakeel, mõelda kui nagu väga korrektselt väljendada, et on, see on siis see klassikaline araabia keel ja siis modern, araabia keel, millel on teatud erinevused, klassikaline keeran siis see, millesse kirjutatud koraan, mille sa siis vanakirjandust, nende omas vana luule ja nii edasi modernegi standardkeel on see, millest tänapäeval loetakse raadios Kas uudiseid, millesse kirjutatud raamatuid ja milles koolis lapsed siis õpivad õpikutest. Aga igapäevaselt räägitakse erinevate riikide dialekte ja need on, need on nagu päris erinevad sellest standardkeeles, sest standardkeel nagu on pandud lukku juba väga ammu aega tagasi ja väga vähesel tehakse neid muudatusi. Ja standard GSM, nagu ühendab araabia maad Sellepärast nad ei taha ka luua nendest dialekte siis seda nii-öelda riigi, et riigikeele nagu alati see standard, et ühendatud oleks terviku tunne nagu araabia maailmas. Ja siis noh näiteks kui Maroko dialekt, eks ole, kui ma rääkisin, siis see keel, mida siis marokolasega räägivad, et see on tegelikult Segu araabia keeles ja berberi dialektidest erinevatest ja siis ka loomulikult prantsuse keelt, on seal sees itaalia keelt ja hispaania keelt, et need sõnatüvesid. Et see on nagu päris huvitav kokteil. Aga samas see tähendab seda, et kui võtta näiteks üks Marokolane, kes on näiteks 70 aastat vana ja kes ei mäleta selle standardkeelest Ja võib-olla kunagi koolis õppis midagi ja siis samasuguse olukorrast jeemenlane, kes räägib Jeemeni dialekti ja nemad omavahel kokku panna, siis nad ei pruugi sellest aru saada, mis nad räägivad. Dialektid on juba nii erinevaks arenenud, et võib nagu eestlastele öelda, et noh, umbes nagu eesti ja soome keel või siis ma ei tea prantsuse hispaania keel, mis on arenenud nagu ühest allikast, aga need on nagu lahku arenenud. Ja kuna Prantsusmaa, Hispaania erinevad riigid, siis need on nagu pandud ja vot see ongi nagu keel. Aga kuna Araabia maailma, et näha tahab nagu säilitada ühtsust Tunned siis öeldakse, et see on selle araabia keele dialekt aga samas jah, kui veel keelest rääkida, siis keskMarokos on päris suur hulk inimesi, kes räägivad siiamaani oma esimese keelena või emakeelena berberi dialekte. Et nüüd tänapäeval nad üritavad ka seda teha, nii et kui laps läheb kooli, et ta ei pea hakkama kohe õppima araabia keeles, et nad õpivad. Kas siis nendest nii-öelda pervelt elektides kuigi seda keeltele nagu kunagi eriti kirjutatud, kuigi nendele on mingist vanast ajast oma oma tähestik isegi, mis kusjuures nagu sarnaneb piiri oma tähistikule näiteks ja noh, väga palju ja seal neid paralleele, mis seal tegelikult keldi kultuuri ja siis berberi kultuuri vahel aga erinevad teadlased vaidlevad selle telekasse. Mis sellest, et tegelikult berberite tuleb tagada nii heledad ka, eks ole, et nad on tegelikult kunagi tulnud Euroopast, ei tähenda, tegelikult ongi üks keldi rahvas või on siis see hoopis tulenevalt siis arvatakse ka, et noh, et kuna enne seda, kui Marokost sai islamimaa, oli ta ikkagi Tugevalt kristlik maa ja siis Iiri misjonärid käisid seal misjonitööd tegemas, et võib-olla sellepärast on siis seal keeleliselt nagu sarnasusi ja siis ka siis neid nii-öelda, kui me nägime näiteks käsi, igast motiivid ja sellised asjad on nagu väga sarnases, et need, kes nagu ei tea, ei tunne väga hästi, ei ole professionaalid, ei pruugi aru. Saada vahet teha näiteks liiri keraamilise potimustrile ja siis berberi keraamilise potimustrile, et seal on väga palju Sarnasus ja samas ei seleta see misjonärid ei seleta seda, mis seal nii heledad Reisipalavik siis täna Marokos, Meil on külas Kätlin hommik Rapte ja kui nüüd minna Marokosse, kus kõige parem on, kas sa berberi kultuur, mis on siis nii-öelda see keske Maroko, kas on kuskil spetsiaalne koht ka, kus ainult eks ole asjast kõige paremini tutvuda, ta kuskile sõitma või on seda nagu igal sammul. No see berberi asi on seal keskMarokos ikkagi suhteliselt levinud, aga samas ma isiklikult olen mõelnud, et kogused Turismivärk, mis on, et lääne turisti ideed nad tegelikult lähevad, sinna ei näegi seda päris manukad nad läinud, kus ma olen siin mõelnud seda tegelikult mõne nagu turism. Nii firmal tasuks mõelda selle peale, et nagu teha mingit koostööd nende tavaliste marokolasega, leida mingisuguseid perekonnad, näiteks, kes on nõus majutama seal mägedes et kui turistid lähevad siis ette, kes tahaksid juba maitsta seda, nagu seda päris Maroko elada, nagu need maa marokolasega See on nagu selles mõttes ka natukene ajalooline kogemus, et, et väga paljud seal mägedes elavad need, kui nendel on elekter siin päikesepatareiga, sest et neid noh, igal pool ei ole veetud seda elektriliini või nad elavad seal väga harali ja siis kus nad magavad seal põrandal nende tekkide ja patjade peal ja, ja siis söövad nad, et istuvad põrandale. Väike lauake Neesne punast jaapanlased umbes ja et see on tegelikult nagu palju ehedam maroko, kui see kogu tramburai, mis on nagu ehitatud üles selle turistide jaoks nii-öelda, kust sulle peale pressitakse, kõiki asju ei jõuagi midagi vaadata, siis sa pead kohad jooksma ka selle eest, et keegi sulle järvi peale pressib. Et tasuks mõelda, seda selleks, ma usun, väga paljud inimesed. Sa tahaksid nagu katsetada, näiteks puhkas, ma olen suuteline elama nädal aega nagu üks maa Marokolane selles maa maroko peres täpselt nii nagu nemad elavad. Turistide jaoks tavalist ikkagi ütleme Vahemere äärde ja siis käivad ka vist ma ei tea, turul Marrakeshis on vist niuksed tripid tavaliselt. Jah, no tehakse tavaliselt tehaksegi neid nii-öelda trippe nendesse suurtesse keskustesse ja kus on siis nagu välja arenenud see nii-öelda ideed, kuidas Euroopa tõsistist tahavad, et neid vastu võetakse, mis tegelikult nagu meie teame, et meile ei meeldi see, et meile peale surutakse, nemad arvavad, et sinu meile meeldib. On võimalus niimoodi, et ma lähen sinna, ma näiteks rendin endale mingi auto ja põrutan kuskile iseseisvalt mägedesse või kuidas seal see infrastruktuur on küll, kas mingid araabiakeelsed nimed eksin kohe ära, liiklus on kohutav. Kuna nad on päris kaua olnud prantsuse valitsuse all nii-öelda siis nendel on tegelikult absoluutselt kõik sildid reeglina araabia keeles ja prantsuse keeles on nagu väga vähestes kohtades, kus nagu on, ainult ära kolis ta nii palju kui mina olen tähele pannud. Prantsuse keele baasil, kui nagu eurooplane oled enam-vähem nagu tead inglise keelt või midagi, et siis sa nagu enam-vähem oled suuteline välja lugema, et mis nagu kasvõi need kohanimed või niimoodi, aga üldiselt väga paljud tegelikult ka teevad, nimetati rendivad autosid põhjast, kuskilt suurest linnast läinud auto ja siis lähed seal tasub siis seda meest. Mida ta, et oleks nagu kasulik rentida, kui sa tahad mägedesse minna omale nemad nimetavad kätt mis tähendab siis prantsuse keeles tuleks kätt kätt ehk siis neliveoga hästi ei mõista. Mägedes on nagu teed suhteliselt halvad, kuna noh, siin on nagu väga raske seda tehnikut esiteks vedada ja meiereid. Näiteks sõitsime ringi seal oma Saabiga, mis on suhteliselt madal ja siis kõvad, mitte muretseda sellepärast et Keszeki mingid jupid hakkavad lendama ja et noh, näiteks kui me läksime siis tema abikaasa tädile külla, kes elabki, siis on nagu niisugune tõsine maanaine, kes elab kuskil Seal keskmarokovskiski mägedes, kus tema koju sõita ainult üle põllu pildivast kilomeetrit on täiesti ilma teeta üle põllu. Nagu sellist Marokot tahad teha, et siis peab nagu jaht ise nagu üürima Audes busse igale poole bussi peale ei tasu loota et nendel on küll olemas ka selline süsteem nagu. Takisti ehk siis suured taksod, mis ei ole siis meie mõistes taksod, vaid on nagunii-öelda kaugliinitakso või noh, et mis siis nagu sa istud sisse? Juhiga kokku, kui palju maksab, aga ta võib siis ka telgid nagu bussi peale koguda ka teisi inimesi, kui sa üksi oled, siis ta võtab nagu teisi ka sinna peale veel ja ja et noh, kui teil üks suund on ja et sellega nagu saab liigelda, siis sellistesse kohtadesse, kus bussiühendust ei ole, et see nagu oma inimeste jaoks välja mõelda, aga siis turistide hääldamisest natuke tüütu, et noh Siis nagu juht kellegi peale, kes ei oska näiteks keeltsamatki, mis sina oskad, et siis on natuke raske. Aga üldiselt jah, kui üürida auto, siis saab sellistesse kohtadesse, kus, mida muidu ei näe, ei. Mida ma tegelikult soovitan palju soojemalt, kui tüüpilisi turismipiirkondi. Ilus koht Maroko looduslik suhtes hästi erinev. Marokos mõttes on nagu hästi huvitav, et nagu Prantsusmaa ja Prantsusmaa on läbi nagu enam-vähem terve kontinendi, et siis seal on põhi ja lõuna ja keskel on mäed ja et, et see on nagu hästi erinev. Maroko on tegelikult Kunedasin, Aafrikas on selline piklik jupp. Ehk siis ta langeb põhjas, ta näeb välja nagu Lõuna-Euroopa ehk siis nagu Hispaania keskeldan nagu mäeks, kus isegi. Okaspuid kasvab ja kus ärge nüüd imestage, isegi talvel sajab lund. Ja ma vaatasin, et pilt, et lumi maas Kui minna kõrgmäestikku, siis seal on isegi viilkatusega majade korstnas, kust tuleb suitsu, sest seal nad isegi ehitavad vanad küttesüsteemi sisse, sest seal on talvel tõsiselt külm, ongi külmaperioodi, lumi on maas. Ja siis lõuna, kus on siis hoopiski kõrbeksale siis lõunast, siis see lääne piirkond, kus on siis nagu rannad mis siis nagu seal ookeani ääres nii-öelda, mis on siis umbes selline nagu noh, ütleme, Kanaari saared või mis, Kanaari saared, kus tegelikult ongi seal kõrval ju et see on nagu täiesti suur pallik ega erinevaid kliimaga asju, et igaühele midagi. Reisipalavik täna Marokos. Meil on külas Kätlin hommik, Rapte. Ma pole küll ise mingi suur kur maanega köökide asjatundja, aga olen kuulnud sellest nagu Maroko köök. Et see on ka midagi väga erilist. Ta on selles mõttes eurooplastele, ma arvan, sobib paremini kui väga paljud muud need lõunapoolsed ketid marokolasega ei ole nii, vürtsi ei armasta näiteks eestlased. Et meie suule nagu natuke rohkem vastuvõetav, aga. Jah, ta on nagu tegelikult väga huvitav, et tehakse selliseid asju, mis, nagu meil ei tehta osaliselt neid asju, mis tehakse, mis meiega tehakse natuke teistmoodi. Jälle, et näiteks selline asi nagu Marko on nagu põhimõtteliselt nagu meil mingi sihuke nagu toit, aga siis liha on seal nagu päris palju sees ja siis ta nagu tehakse sellises koonusekujulises potis savist tehtud tule peale, siis budistatakse, jahutus on restoranides kakkusin traditsionaalne marokotäited. Et tellid omale selle ühe koonuse. See tehakse, siis tuuakse see koonuste laua peale, võetakse pealt sealt ära ja siis nagu noh, taldriku osa siis jääb siis sinna, kus see juurvili ja siis see liha ja, ja muidugi soovitan soojalt maitsta maroko kuskussi, mis on muidugi täiesti võrratu ja millest ma räägin ka päris pikalt oma raamatus privasse. Et kuidas seda nad söövad ise ja ka sellest, et ma ootasin seal Marokos elasin seal, ma ootasin reedet, isa nädal, patt tunnistada, et mitte sellepärast, et reede on kogukonna palvepäev nagu kristlaste mõikes, nagu peatav, kus käiakse kirikus vaid sellepärast, et reeder kuskussi ple. Reedel saab, kes, kus ja panin veel, et Tarvastus. Oh, homme on reede, nii tore, et siis tasub kindlasti proovida seal näha, väga maitsev, jah, inimesed on, võib olla erineva maitse, ka minul on nagu väga-väga maitseb ja siis muidugi maroko need igasugused maiustused, sega jälle maitse küsimus, kellele magus ei meeldi, nendele ei tasu nagu üldse hakata. Proovima, sest et nendel on hästi palju asja, niuke, hästi magusapallis suhkrut ja palju mett ja palju mandleid ja nendele ei tehtagi üldse sellest siis mõistes nagu kooke nagu meile mingeid õunakooki ja marjakook ja siis nendel on, nimetatakse siis nagu pigem pirukat sõi, nii et nende, selliseid asju nagu nende jaoks kook on ikkagi selline pisikene ja. Kuus, et kui sa paar tykki ära sööd, siis enam ei tahagi, et mitte nii, et ah, ma teen õunakooki, siis läheb terve plaaditäis. Et. Ikkagi natuke teistsugune, see erastas muidugi need apelsinid, mis hooajal on seal nii tohutult odavad, et näiteks ja sellest ma ka rääkinud pikalt seal oma raamatus, et kui meile korraldati need pulmad, kui me olime tegelikult juba mitu kuud abi Ells läbi Elsa Kuveidis, et liigiti asi, mis meie pulmas pakutellid äiapapa tuli koju seljas oli suurt Tulikütt mõtlesin, issand, mis ta kõigi nende kartulitega teete, siis tsid terve kotitäis apelsini hoopis. Et mis oli nagu minu jaoks ta käisid otse istandusest ostmas. Ja muidugi mis Marokos on veel nagu toidu poole pealt, aga see nagu käib ka mujal tööstustes veel on siis nendel argaani õli, mis on siis? On nagu natukene teistel seda, kas saab ainult teatud piirkonnas Marokos ja siis Euroopas tegelikult, kus on see õige ja puhas, on nagu väga-väga kallis seletada kasutatakse ravimitööstuses on hästi nagu erinevad nagu head omadused, et ta näiteks võetakse ka lusika. Teatud haiguste puhul ja mitte ainult küpsetas ja see õli on tegelikult selline tama rokkolased üks asi, mida nagu armastavad süüa, mis minu meelest alguses nägi suhteliselt rõve välja vabandust väljenduse eest. Et nad panevad sellise pisikese taldriku peale omale, valavad õli ja siis selle oma saiaga tupsutavatele heli. Söövad seda hästi sööte nagu õli, et nagu you, et noh, meil on nagu õli praadimiseks ja küpsetamiseks ja et seda ei sööda niimoodi. Aga kui nendel on siis tegemisele puhta oliiviõliga, mida nad sellise toodavad, või siis isegi selle argaani, õli sealt, mis on nagunii erin siis kui julgesin, nagu proovi. See ka, et ta oli nagu mesi, tegelikult ta ei ole üldse tavaline, sihuke vastik õli maitse vaid hoopis mingi teise maitsega, et seda nagu tasuks, nagu patroon. Eksootika mõttes, et õli süüa siis sellest nagu naudingutel saada, et seda nagu Euroopasse meil ei ole. Miks sa arvad, miks inimesed peaksid minema Marokos on vahepeal hästi palju oli pakkumisi ka siin, et Maroko, Maroko, need on tulnud teised kohad, et kuidagi see Maroko on kadunud nagu ära, kuigi vist mingid eestlased ehitavad selliseid suuri uhkeid. Ja aga kas nad sellepärast ehitatud eestlaste jaoks, ma arvan, et nad ehitavad neid euroopa rikkuritel, et tal on rohkem raha. Miks inimene peaks minema? Ma arvan juba kas või sellepärast, et nagu näha midagi, mis on hoopis teistsugune, kui meil siinsamas Maroko. Nagu selles mõttes eurooplaste jaoks lihtsam riik kui paljud muud araabia riigid, sest et ta on hästi liberaalne seal nagu enam-vähem kellegi kallal midagi öelda, sest enamus nendest tublisti riikides ei öelda midagi, aga noh, Maroko on nagu veel eriti selline nii-öelda vaba maa. Muidugi küsimus selles mõttes, et ega nad ei ütle Ütle nagu midagi mõttekas selle riietuse koha pealt, et kui nagu need eurooplane, nad käivad seal ringi oma tavapärases suveülikonnas. Et ega nad ei ütle midagi, aga noh, samas eks need nagu loomulikult on nagu siis nagu tänulikud selle üle, kui nende kultuuri silmas pidades nagu natukene rohkem on riideid. Täpselt nagu peab minemagi rätikuga ja üleni kinni kaetud, aga et lihtsalt neid vältida võimaluse korral neid meie Eesti tütarlaste seas väga populaarseid arvestan nimetada kannika püksid, eks, et noh, lihtsalt nagu natukene näidata respekti selle teise kultuuris mõttes. Noh, muidugi tasub tähele panna seda, et noh, naisterahvad ennast väga trikiks. Te seltskonda seal kohalike meeste seltskonna ja meesterahvad väga trükiksin naisterahvast ikka, et noh, kui keegi Rahvas siin eesti meesterahvas, kaob näiteks seal ära, eks ole, tahad teed küsida, et või kellaaega või mida iganes, et siis nende ühiskonnas on ikka siin nagu enam-vähem niimoodi, et noh, meesterahvas küsib meesterahva käest, naisterahvas küsib naiste käest. Ja et sellega nagu arvestada, aga noh, muidu mõtet nad on nii harjunud nende turistidega, et neid ma usun. Ei üllata nagu päriselt eriti midagi. Räägiks kindlasti sinuga veel sama palju aega, aga meil on kahjuks saate otsa lõppema ja suur tänu sulle, Kätlin, et tulid, jagasid kindlasti paljud inimesed palju selgemaks, kus on Maroko, mis asi on islam ja üldsegi, mis tegelikult maailmas toimub, kui nii võib öelda? Suur tänu sulle, aitäh.