Täna õhtul on ümmarguse laua taga inimesed, keda ühendab armastus Wagneri muusika vastu. Wagneri stipendiaat, õigemini Bayrotte stipendiaat edastas Row 1995.-st aastast. Siis Tartu Wagneri Seltsi esinaine Loone Ots staažikas Wagneri laulja Mati Palm ja Eesti Wagneri ühingu esimees Marty Raide. Ma arvan, et teie olete need inimesed kes võiksid lahti seletada mis on faagneri fluidum, miks teda Eestis üsna vähe on kuulda ja, ja miks on üks seltskond inimesi, kes vaatavad tema kui jumaluse peale. Mis ministeerium see siis on? Mis on selle helilooja ümber? See on üks väga raske küsimus. Tähendab kui isik oli seotud juba eluajal kõiksuguste skandaalide skandaalikestega ja ja tema oli niisugune markantne kuju heliloojana ühiskonnategelasena möödunud sajandi Saksamaa kultuuripildis agnarisel tähendab kali Maximalist ja, ja tema muusika on, on selline, mis esitab maksimaalseid nõudmisi kõikidele, kes sellega kokku puutuvad, siis nii esinejad Talle kui saalisolijatele ja see on võib-olla võib olla põhjuseks, miks meil seda on vähe tehtud. Noh, siin on ka poliitilised põhjused, eelnev eelnev Aegi soosinud teda, tema tema ideed niimoodi haakusid ja, ja said edasi arendatud seal natsirežiimi poolt, aga, aga see ei ole tema kunsti tegelikult õige ja sügavam sisu. Mille, mille tunnistajateks me kindlasti kõik siinolijad ka olemas. Aga põhjus on, on, on selles, et ta kuidagi jäänud Eesti rahvale, Eesti muusikutele nagu kaugeks, persooniks ootan suures mastaabis, üksikud erandid muidugi välja arvatud ja seetõttu temasse suhtumine on kuidagi säärasesse midagi sellist segast ja, ja, ja väga-väga keerulist ja millest me ja aru ei saa, et teeme siis parem midagi muud, et et vot selline on olnud nagu see. Eesti Eestimaamaaline suhtumine ja nüüd on siin kaks vaagnale seltsi kes siis seda suhtumist üritavad murda. Aga mis on see fluidum, miks inimesed tuhandete kaupa iga igal suvel Bayrotis kogunevad ja, ja aastaid seal piletijärjekorras on, noh selles on väga raske vastust anda, seda peab lihtsalt ise kogema. Tekib teatud selline noh kuidas öelda, sõltuvus sellest muusikast või, või, või, või selline vajadus tema tema järele seda sõnades raske väljendadagi. Aga, aga see on mingi selline ülim ülimuslik võib-olla kunst, kunstivorm seal on nagu kõik kvaliteedid on niivõrd Sublineerunud, et sealt on võimalik saada sellist kõrget elamust, mis ilmselt igal tavalisel kontserdil ei saa kuulajale osaks ja sellepärast sinna pürgitakse, sellepärast Wagneri kuulatakse, sellepärast teda isegi jumaldatakse. Laanet, teie olete filoloog, kuidas teie panete sõnadesse selle, miks te olete pühendunud Wagnerile? Kalmeri ministeerium, see on tegelikult väga kerge küsimus. Wagner oli see mees, kes pühendas oma elu sellele, et inimkonda paremaks muuta. Ja minu õnn ja õnnetus korraga on see, et ma ei ole muusikalise hariduse. Aga sellest ma taipan natuke tekstist. Ja võib-olla minu jaoks Wagneri võlu on just selles, et võib-olla natukene muusikust paremini. Mina kui poolkurt tunnetan seda. Wagneri sõnumit, mis tuleb ooperi kui tervikut kaudu, tähendab mitte ainult muusika, vaid ka teksti kaudu. Ja see sõnum on just nimelt see, et inimesed peavad ise ennast ületama ja ületama mingi suurema olukorra või suurema vajaduse nimel. Et inimene peab iseenesest mõnikord ületama teise inimese nimel, inimene peab seda suutma iseendast üle olla. Ja see Wagneri tulevikumuusika on siis üks komponent vaatnereid tulevikumaailmanägemusest. Ja ma arvan, et selle sõnumi võlu on jõutud nendesse inimestesse, kes käivad Bayroitis aga kahtlemata siin võib-olla arvamuste pluralismi ja väga palju teistsugust arusaamist Wagneris teistsugust suhtumist Wagnalisse. Nii oli jutuks, et Wagneri laulmine esitab erilisi nõudmisi Mati Palm mida nõuab Wagneri muusika esitamine lauljalt. No eelkõige ta nõuab seda niisugust omamoodi partneri armastust või arusaamist ja teadmisvaagneri kohast üldse vokaalmuusikas. Kui neid asju ei tea, siis on väga raske üldse aru saada, et miks sa sinna laval lähed keda seal õieti esindajad või esitajad. Sest küsimus on tegelikult selles, et meie, kes me oleme kõik õppinud muusikat, peame seda teadma. Et ooper kujunes välja Itaaliast ja niisugune kõrgpunkt jõudis veel eelmise sajandi alguseks, kui oli igapäevakasutatud tusel ooperimaailmas. Niisugune asi nagu pelganto kõrgaeg, mida esindas Rosiimida, süttib veel liini ja laulmine oli eesmärk omaette, sisu oli jäänud juba hoopis kaugele tahaplaanile, kus sõnal ei olnud enam päris õiget väärtust ja nagu võtame näiteks lusi ja surmastseeni, mis kestab umbes 15 minutit ja siis ilusa häälega see kaunis daam siis seal lava peal lõpuks sureb ära ja, ja kõik on väga tore. Verdi oli see mees, kellele see olukord hakkas nagu vastu ja ta püüdis siiski hoopis tuua ka rohkem sisu, kui seda libel kantu ajal. Pani suuremat rõhku orkestrile, orkestrivärvidele ja väärtusele ja nii see Verdi muusika ja arenes peaaegu 80 aasta vältel ja hoopis teise värvi Saise Verdi muusika oma lõpus. Kuid Wagner, sakslasel Ta ei pidanud ka sellest Verdi muusikast tema arvates küllalt pall ju lugu. Ta tahtis siiski Verdi muusikale, mis oli Wagneri algaastatel tema kirjutatud ooperi kirjutamise algaastatel küllalt populaarne, paljumängitav siis. Wagner arvas, et siiski orkestrile on liiga vähenega reaalses ooperi esituses ja küllaldase draama draamapool ei ole küllalt selgelt väljendatud ja nii, et Wagner tahtis ka Verdi muusikat ja seda ka tegi, palju arendada ja edasi viia. Ja see oligi tema niiskunemissioon on siis tuua ooperisse siis rohkem tõelisust, tekstist lähtuvate draamat peale selle, kellel just saksa neid ajaloolisi tegelaskujusid tema moodi võrdleksin maaklerit vene muusikas, Rimski Corsokoviga, kes ka tõi oma muusikasse väga paljust vene niiskust, vene ajaloolise tegelasi ja püüdis kestrit palju arendada, palju rohkem, kui seal säkkovske või hoopiski Glinka. Kui seda kõike kuigivõrra teada. Akneri ilmub meie ette hoopis teises valguses ja teises tähtsus, sest kui lihtsalt üks helilooja minu saatusega oli omamoodi huvitav, et ma saades peale Tallinna ja Moskva konservatooriumi niiskuses ja ettevalmistuse Itaalias La Scala laulukoolis siis saatus viis mind hoopiski laulma. Küllalt palju maaklerit ja juhus oli säärane, et kui Savonlinna ooperifestivali kunstiline juhtkond otsustas Ta omale kapaga ühe paagneri teose esmakordselt siis selleks valiti välja lendav hollandlane ja ooperi pea Impressaario Dima Musta Kalju mulle helistas ja pakkus mul siis rolli lendavast hollandlasest 20 81. aasta jaanuarikuus. Alul arvas, et see võiks olla Taaland. Bassipartii, mis on küllalt mugav ja heade mänguliste võimalust, aga aga seda ei, et see peaks olema hoopis hollandlase pea partii. Siis võtsin ma ütleks mind päris tõsiseks. Ja ma ütlesin, et ma kõigepealt vaatame partii järgi, enne kui ma ütlen ja, või ei sõna. Nii ma ka tegin ja umbes viis päeva, siis tutvusin selle partiiga, üritasin raskemat koht ikka laulda ja ütlesin endale jahma, laulan. Ja üritan ja nii siis ma sattusin siis vaatneri valda läbi Savonlinna ooperifestivali. See tähendab seda, et ma muidugi hakkasin õppima paratiid kuid samal ajal ka tutvume maakleriga natukene põhjalikumalt kui tavaline meie lauljad. Kuulasin läbi praktiliselt kõik, mis vaatan, on kirjutanud. Ja püüdsin ka lugeda tema tausta. Sest et meil on üks suurepärane teos meie tuntud muusikapedagoog Karl Leistrilt kes tegi selle teose. Sofiast oma magistritööks juba enne sõja olles, olles meie konservatooriumi magister lõpetaja. Ja nii edasi, et ma hakkasin maakleriga tutvume, see maailm hakkas mulle tasapisi avanema ja, ja mul on täna väga hea meel, et niisugune saatuse juhus on mind tabanud ja ma olen võinud tõesti väga palju laulda küll, ainult kahes rollis tähendab lendavas Hollase peapartiid ja siis loengrynis kuningas Heinrich partiid, seda ka suurtel maailma suurimal laval poonia saares ja hiljaaegu ka Soome rahvusooperis. Ja nüüd kui ma kuulen, et ja olles meie Wagneri nii-öelda liikumise üks algatajaid koos juba manalamehe Leo Normet ja muusikateadlane Avo Hirvesoo ka siis on mul praegu väga hea meel, et vahepeal peavarjusurmas olnud vaatneri tegevus on hakanud jälle uut hoogu võtma. Ja on küllalt palju noori entusiaste, kes püüavad Wagneri selle sumbud tulukas olla nüüd uut. Nii et see on väga teretulnud, et üks niisugune maailma mastaapne helilooja saab ka Eestis koige võrra taas tuntumaks. Millal algas Eestis Wagneri liikumine? See oli 80.-te aastate algupoolel. Ma võin aastaga eksida, aga see polegi oluline. Tähtis on see, et siis me kogunesime saksa kultuurikeskusesse ja küllalt jahedatel ruumides käisime mitmelgi korral koos, pidasime niisugused koosolekut, pidasime nii-öelda mõttetalgud ja kuulasime muusikat ja arutlesime nendel teemadel. Nüüd uutes olukordades on muidugi ei pea me enam külmas ruumis istuma, selleks et Wagneri entusiastid väiksed oma arvamusi vaatalistan, nagu jagada. Ma tulen oma küsimuse juurde tagasi, kui nüüd võtta laulja seisukohalt, et mida selle muusika esitamine konkreetselt nõuab millis, milliseid vokaalseid või isiksuseomadusi, kas on sellel Magneri lauljal mingisugused erilised nõuded No tegelikult ei ole nii hull, kui kaugelt vaadates ta tundub. Muidugi Wagneri laulja peab olema küllalt tugeva ja kõlava häälega. Ja Wagneri lauljad üldiselt on jah, tõesti enamus suurt kasvu inimesed ja tugevate häältega kuid ka hapramad tegeles, olen ma kohanud selles tegevuses maailma lavadel? Muidugi partneri muusika juures on võrreldes nüüd Itaalia sirutage Putšiini või Verdiga, on see asi, et Wagneri vaatneril ei ole kirjutatud häälel liikide tippnoote, niipalju kui Itaalia heliloojatele, kui Tagedamatestituurne laulmine on palju kõrgem kui tihtipeale, noh, võtame jälgaks, Verdid. Kuidagi oma, kas siis dramaatiliselt situatsioon? Ja väga suur armastus, mis on kõigis ooperites vahel kaasa haaratud, siis need äärmuslikud situatsioonid inimsuhetes on kirjutatud väga raskes Dylaul vates telenootidele ja see teeb selle asja küllalt keerulise, kes ei valda küllalt hästi laulutehnikat üldse, seda enam veel nii-öelda üleminekunoote ühest registrist teise, mis on teatavasti üks pingelisemaid momente siis temal või paar tera, laulja laulmine ja ta noh, tabamatuks või, või seda ei suuda üks keskmine lauljana laulda. On veel niisugune seisukoht, et paljude maailmaklassi lauljad, kes oma noorus või karjääri alul v, kes perioodil laulad palju Itaalia ja võib-olla ka moodsate muusikat, nemad tihtipeale lähvad oma lõpuperioodil laulma paakleritusest omades suuri kogemusi, siis tõesti seda nõuab ka, et laulja oskaks oma jõuvarusid ja tehnilisi oskusi küllalt palju jagada, kuid ka küllalt ohtlik, kui seal midagi see nagu pingutada selles dramaatilise situatsiooni, Andres siis Wagneri laulmine võib tõepoolest äärt nagu natukene kurjasti tarvitada ja see laulja võib oma viimased eluaastad üsna kiiresti lõpetada Wagneri lauljana, kuid talle makstakse väga hästi, sest Wagneri lauljatele makstakse maailmas vist kõige paremini, sest see tegevus on küllalt raske, see on küllalt komplitseeritud ja nõuab täiesti erakordsed võimed, et üldse olla vaagnale laulate kirjas maailma mastaabis. No Wagnerlaste meka on Bayrotis, kuivõrd, kas ja kuivõrd on Bayratiga seotud Eesti Wagneri ühing Mul on hea meel, et väga mitmed Eesti Wagneri ühingu liikmed on Poirot'i stipendiaadid ja nad on kuulunud nii-öelda seda kõige tihedamalt ja algupärasemat Wagnerit mis on seal ja see elamus loomulikult on vägagi ainulaadne. Ta on tõesti kordumatu just nimelt kunstiline elamus, mitte niivõrd ei olnud see lauljate, mis nende tippude nisukene särav demonstreerimine, mis oleks siis jalust rabanud, kuivõrd kogusele kunstilised terviku mõju inimesele. Ja kogu see minu jaoks see kõlapilt, mis selles ooperiteatris üldse on, on võimalikuks saanud see midagi erakordset ja midagi sellist, mida ilmselt kusagil mujal ei kohta, tähendab need kõlavärvid ja kõlatugevuse diapasoon. On. Midagi kordumatut, mida, mida tõesti noh, ka parimad orkestrid kontserdisaalis ei suuda lihtsalt esile manada, nii et, et see on minu kõige tugevam elamus ja, ja ja ilmselt on, on nihukest. Sellist rõõmu Wagneri muusikast ja tema ooperites seal saanud kõik, kes on seal käinud, nüüd juba alates 91.-st aastast. Kas pole nii, on küll, Kristel Pappel oli esimene, kes, kes oli meie stipendiaat, kes käis Baeratis ja need on igal aastal olnud kaks inimest. Viimastel aastatel, kes on, kes on Poirot'i etendusi näinud? Mis on see liikumapanev jõud või, või, või vedru või kes on seal Bayrotis kogu selle liikumise keskpunktis? Kellele see tugineb? Wagner oli, nagu me teame, kaunis enda keskne isiksus ja see endakesksus on siis läinud pärivusliini pidi edasi, nii et eriti keskpunkt ehk maailma naba on siiski Wagneri otsene lapselaps, pojapoeg Wolfgang Wagner ja Wolfgang Wagneri isiksus kahtlemata on omal kombel sama märkimisväärne nagu tema kuulsus. Aga isa oma ja ühest küljest on väga meeldiv, et tema on kunstiline üldjuht, see tähendab, et kõik, mida Vairoitis taga kuulsad lavastajad, väga kuulsad kunstnikud, väga kuulsad lauljad ja väga kuulsad kuule, kontsertmeistrid üritavad pakkuda, käib tema valvsa pilgu alt läbi. Ja see tähendab just nimelt, et Vairoiti kunstiline terviklikkus ja kunstiline kvaliteet. Ta on hoitud niikaua, kuni Wolfgang Wagner elab just sellepärast, et midagi, mis oleks natuke nõrk või natuke vale, ta läbilase. Ma ei taha sellega öelda, et oleks mingisugune suletud maailm, kus kehtiks ainult ühe inimese jõud ja võim. Meil on pakkuda välja tohutult kirju rida väga erinevaid käsitlusi ja väga erinevaid kontseptsioone Wagneri ooperites, mida Vairetis aastakümnete jooksul lavastatud. Ja me võime võtta sealt Küts Friedrichi vägade uttu, onlikud väga raskepärased, väga huvitavad väga paljude sümbolite nüanssidega lavastused. Me võime sinna vastukaaluks panna patrišerruu ringi lavastamise 76. aastal Roti 100.-ks juubeliks, mis on vastupidi, kantud prantslaslikuste Spriist ja apelleerib üldinimlikule ja kosmogoonilisele käsitlusele ja sinna vahele mahub veel paljutki. Aga oluline on just siis Bayroiti demokraatia. Me näeme seda demokraatiat ka publiku hulgas, et varret ehk ei ole niierit. Toona, kui Salzburgi festivalid, kus käib tõesti maailma eliit kunstilises ja publiku hulgas ka rahalises mõttes on liberaalsem ja inimestel juurdepääs hinnangul raske, aga see ei sõltu nende mingisugusest sotsiaalsest staatusest ja täpselt samamoodi. Piret on demokraatlik, kõik, mis on hea, see on kunst, aga kõik, mis on halb, ükskõik kui tunnustatud või kuulus see siis nagu kunst ei oleks. See printsiip on väga meeldiv. Eda, teie olete Bayroti stipendiaat, kuidas saadakse stipendiaadid ja mida see endaga kaasa toob? Stipendiaadid saadakse, noh, Eva Märtson on niisugune professor Saksamaalt ja tema käib iga aasta siin näiteks ma räägin endast, tema tuli ja korraldas meistrikursuseid saksa liidi ja sealt ta kuulas kõiki osavõtjaid ja siis valis välja sealt stipendiaadid. Ja siis me saime stipendiumid ja nende stipendiumite sees oli siis sõit Bayroiti, kolme etenduse vaatamine, osavõtt noorte lauljate niisuguste ette laulmisest. Ja siis oli seal elamine ja nägemine, ekskursioonid ja kogu selle melu sees olemine, see on täielik melu, seal käib pea ringi pidevalt, sest kui sa tahad tutvuda kõigi vaatamisväärsustega, käia ära kõigis teatrites, kõik muuseumit külastada, vaadata kõiki neid paiku. See on sees, Teatris, õhtul, etendused on pikad, sa pead päeval puhkama, sest sa ei kannata seda vaadata. Seal on niisugune hea, et seal väiksed istmed, niuksed, puust istmed, ainult sellel seljatugi on hästi madalal. Nii et kui sa tähendab sa magama jääda ei saa. Tähendab, sellist varianti ei ole. Sa istud kogu aeg niimoodi püsti ja sa tunned, et kui sa nüüd kukud kuhugi poole, sa kukud kellelegi otsa, et see nõudis omaette niisugust kontsentreerumist ja muusika on küllaltki ise sa pidevalt nagu tõmmatakse välja, emotsioonid lendavad lavalt saali, orkester tõmbab täispilliga ja noh, niisugune saad pärast nagu poolsegane, kui sa sealt etenduselt välja tuled, sest et kõik see ümbrus on ju tegelikult noh, vaagna enda planeeritud ja see teater, see park, millest sa lahkud, siis nende, see on niisugune noh, nagu unenäos oled pidevalt nagu kainestus ainult kodus kuskil, kui oled juba nagu seedib neid muljeid. Ja see stipendium, tähendab, see ei ole rahaline, stipendium on just nimelt see, et sa saad neid etendusi vaadata. Sa võid osa võtta kõigist nendest workshop idest, mis seal on, kui sa jõuad. Ja põhimõtteliselt noh, meil oli nagu ka see konkursist osavõtt. Et me nagu laulsime seal, noh siis ma õppisingi ära selle Valtraudesseni, et me laulsime seal nagu näitasime üle kogu maailmanooled, käisid seal nagu esitamas Wagneri muusikat ja Voldkongise istus saalis väga uhkelt ja kuulas kõiki suure selles Wagneri ehtsas suurel laval pandi noored inimesed laulma, siis kuulati, kes, kellel kui palju kanna. See oli päris noh, päris õudne kogemusest, kujutage ette, eelmine päev olid seal dirigeerinud Tseemslevain ja laulnud Sigrid sihvid Loorents ja siis igasugused suured lauljad ja Domingo oli ekspert ja siis järgmine päev lähed sina sinna sellesama dekoratsioonide keskele ja ei ole veel selle mõju all ja siis ka peatuma tiksukese niimoodi ära piiksuma seal kuidagi. Selles mõttes noortele antakse niivõrd suur šanss ja seal ei ole ainult lauljad, seal on ju lavastajad, seal on ju teoreetikud, seal on niivõrd suur, selline kollektiiv koguneb kokku sinna sellised pidupäevad siis kõik teatrikülastajad, kes on nagu iga aasta käivad seal, seal on traditsioonid siis seal augusti keskel nad alati peavad stipendiaatide ka elanud eraldi, niisugused väiksed pidu ja noh, niuksed protiseerivad natukene niisugune hea suhe on just et noh, need, kes on niimoodi nooremad, et need on stipendiaadid, selline nagu õudselt hea õhkkond on noortele tegelikult. Kes neid workshop sisse Levivad seal oli Wolfgang maakler ise luges maakleri ajalugu, mina valda saksa keelt niivõrd hästi, et mina kahjuks jäin tookord kõrvale ja teiseks mul oli see, et ma pidin valmistama konkursiks, sest et ma seal oli valik osa, kes laulsid, me kõik ei laulnud seal, vaid osakest laulsid, neil olid lavaproovid ja teised ajad, et need põhimõtteliselt seal olid lavastajad, seal sai näiteks Wagneri majas. Ma kolasin ringi mingi huvitavalt paistab nagu väike maja, tegelikult on kohutavalt sopiline kohutavalt palju on igasuguseid. Noh, väljapanekuid, mida sa ei jõua ära vaadata ja ja noh, sellised seal on, üldiselt on see, mis oli, vain, on seal lugenud arvatavasti mingeid loenguid või noh, ma, ma ei, kahjuks ei puutun nendega kokku. Nii et see on nagu loengud ja ka praktiline tegevus Ja no muidugi kõige tähtsam muidugi etendused, aga noh, niisugune kooslus, elamine ja õhtul niisugune suhtlemine ja üksteisele niimoodi rääkimine, et noh, Eestis tookord nagu eriti Bayroitis ei teatud, vaid noh, kes Eesti lauljad olid nagu esimest korda nagu meie Pirjoga siis nagu, et kes ja mis ja et kas teil üldse lauldakse paagnerite nagu post-Soviet, eks ole, et noh, mis toimub üldse. Et selles mõttes oli, palju, oli suhtlemist ja, ja press oli küllaltki huvitatud ja küllaltki jälgis meid tegelikult nii, et meist oli küllaltki palju artikleid niimoodi pildistatud, kui me oleme seal Wagneri majas ja igal pool, noh, nad nagu viga pöörasid sellele, neil on nagu oma süsteem, sellel iga aasta teatud hulk noori, nii oma kui ka väljast tuuakse sinna ja antakse neile võimalus tutvuda kõige sellega, mis on tõesti suur. Ja tõesti võimas, sest et see Wagneri printsiip, et on ehitanud orkestri niimoodi nagu nurga all lava alla. Et see on ääretult põnev, sest et sa dirigent üldse ei näe, kui sa istud saalis, dirigenti pole näha ja orkestrit nagu ka pole näha. Ja siis, kui see sealt see möll tuleb sealt välja, siis kõik see lapsemuusika niimoodi see kohapsust üle, nii et sa oled täiesti nagu lummatud ja istud seal siukse, et mis nüüd saab, et noh, niisugune Kogodaskine nagu keerutas, on kogu aeg sees, et selline ja suured vaheajad on, sest inimesed ei jaksa kuulata palju korraga, et siis anna, no siis käiakse ringi ja siis patseeritakse, tutvutakse ja räägitakse muuseas, väga huvitav on see, et käivad inimesed, kes käivad iga aasta. Ja nad vaatavad kindlaid etendusi ja siis nad räägivad, nad eelmine aasta igrid laulis veidi teistsuguse noodi siia kohta, Seefarslaga oli veel selle peale mõtlesin, no tõesti tunnevad seda muusikat, nüüd on tõesti hästi ja lauljaid ja kõik täpselt keskkuidas tegi siia liiga suures formaadis, ei ole ikka nii. Et noh, vot niisugused asjad see on, see on nii armas tegelikult. Aga need etendused varieeruvad aastast aastasse ja nad varieeruvad küll, aga põhimõtteliselt nad jäävad ikka samaks selles mõttes lauljad on ju samad ja nad hindavad oma lauljaid ja Sigrid noorenson neil seal ikka täiesti. Ei, sihvid Jeruusalemma vabal siis et Jeruusalemm on täiesti niisugune täht, keda nad hindavad ja, ja nad on täiesti temast vaimustatud ja aga ta on ka väga sünge mees. Teate, mina tõesti mõtlesin, et kui esimeses vaatuses hakkab niimodi keevitama, kuidas ta õhtuni vastu peab õhtuni veel pikk ja kujutage ette, ta, ta pidas viimase vaatuseni välja niimoodi, et ma olin täiesti. No ma olin täiesti tumm, sellepärast et niisugused täishäälega täis kvaliteediga panna. Tähendus see oli Tristan ja Isolde, minu arust see oli, see oli, see oli niimoodi ja samasse naislaulja mul praegu nimi, tule. Isolde viimane stseen valdavad Mayeria just valdavad Mayer, laulis viima stseeni, kus juba kõik olla läbi, no kõik kogu möllo läbi, kõik suurest sein tuleb, ta tuleb, siis ta võttis mingi hõlisti ära, sattus üleni kuldsesse ülikonda, niisugune kleit oli seljas ja ta seisab veerand tundi ja laulab seda viimast stseeni. No küsinud, kust sa võtad selle jõu, et sa ja kus ta lammutas etenduse ajal täpselt, nad ei anna nagu hetkegi armu, Nad panevad niimoodi, et kopsutükid lendavad, et sa, sa oled selles mõttes niivõrd lummatud sellest nagu kaskadööri. Sellised see on meeletu, mingisugune energia jõud ja kirg, mis sealt tuleb, see hetkekski ei vaibu, see, see on ja publik muidugi tasub sellest ikka meeletut aplauside ja ikka karjumistega nad ikka pool tundi trambivad jalgu ja röögivad ja ja nad ei lähe siis pärast, nad ootavad oma neid näitlejaid seal väljal seal, kus nad välja tulevad ja siis nad šampanja on sealtpeale pandud ja nad jumaldavad oma esinejad tegelikult, et nad niisugune artistile minu, ma mulle tundub, et üks meeletult mõnus koht tõesti, nad tasuvad sulle selle vaeva eest ikka täielikult. Kes on praegu veel sellised Bayrotis kuulsad Wagneri solistid? Noortest lauljanna test on esile kerkinud väga põnev. Renee Fleming, kes väga hästi debüteeris evana Nürnbergi meister lauljates ja temast võib-olla võiks lihtsalt eraldi teha mingisuguse tõmbenumbri, sest et tal tundub olevat kasvukuju ja laulja võimekus näitlejavõimekust. Ja võib-olla on oluline just see, et üks laulja võib Bayroitis alustada ja Vairetis lõpetada. Et ka kõik need noored on teretulnud ja võetakse vastu. Ma tean, et oli aasta, kus läks nooruke debütant, Leedu tütarlaps, et laulma ja ta sai kohe Veenuse osad Panther Isarisse, mis on päris vastutusrikas, kuigi mitte väga pikk partii ja nii siis võib noor laulja oma karjääri alustada Röitise, ütelda, et ta pärast on, siis ta on seal laulnud ja ta võib sinna tulla tagasi mingi 50 või kahe, 15 või 20 aasta pärast, nagu näiteks Placido Domingo on tulnud ja lüüa siis oma välja arenenud laulja isiksuse ja välja arenenud häälega kõiki teisi. Ja siis Renee Fleming kõrval muidugi on terve rida noori andekaid ja on ka neid, kes on küllalt tuntud Wagneri lauljaid maailmas, keda võib-olla Eestis nii palju ei tundnud. Ta on nagu seesama Valdrod Mayer või siis või siis näiteks Peter maus, kes küll nüüd on juba kaunis eakas ja muidugi on huvitav fenomen, kas see, et lauljad ei põlga nagu Bayreti ühelgi juhul ära et näiteks Manfred Young, kes laulis 76. aasta ringi versioonist Friti, siis ikka täiesti peaosa laulab nüüd selles samas ringis nime, et mis on siikriti vastandiks, mõeldud ja ta sugugi ei häbene seda teha, vaid ta teeb seda mõnuga ja naudinguga ja sama perfektselt nagu aastate eest liik briti tegi. Nii et ta on igatahes paigal, ta tahab olla. Kas Bayrutis on, on ka sellised oma lemmikdirigendid ja lavastajad? Tundub, et Tseemsli vain on üks niisugune niisugune nagu nii-öelda oma inimene seal. Ja ma mäletan isegi kohalikus ajalehes oli üks karikatuur mis puudutas Tseemslevaini, et ilmselt on nagu teada-tuntud tema komme võtta aeglased tempod ja siis oli selline pilt, kuidas kelner tuleb nagu publiku juurde palvega, et kas te saaksite nagu dirigendiga kuidagi kaubale, et ta pisut kiiremini mängiks, et meil on nagu vorstikesed valmis juba, aga, aga vaatas, ei lõpe ega lõpe mitte ära. Nii et, et, aga Livain on muidugi väga-väga armastatud ja ja seal on minu teada veel, noh, omal ajal oli parem parem poima mundi Koldi omal ajal oli Karl peem oli kuulus Bayroti dirigent aga minul oli au ja rõõm näha ka Nibelungide sõrmust ja ja seal olid need nii-öelda tippklassi tähed, olid siis Jon Tomlinson Vootani osas ja Debora Poolaski trünhildena ja need olid, noh, seda oli, oli tunda, et need olid oodatud nii-öelda lavale astumised. Juba juba publik oli selleks ette valmistatud ja nagu, nagu võib näha, Nad laulavad neid rolle ka mujal maailmas. Need olid tõeliselt suurejoonelised ja muidugi väga vastutusrikas, väga rasked partiid, aga, aga, aga suurejoonelise trollid, mis seal, mis seal tõesti etendati. Aga siin oli eeleelnevalt, lipsas korra jutust läbi Eva Märtsoni nimi, tema tähendus ja roll meie Wagneri liikumises üldse eriline võib olla, et, et me ei tegeleks, küsin sellega nii niimoodi niisugusel kujul, et kui Eva ei oleks meid juhatanud selle Wagneri vaimustuse juurde ja hakanud meie meieni neid stipendiume toimetama, vaatama. Nii et meil on hea hea meel, et, et ta on eesti soost mehe abikaasa ja, ja, ja siiamaale ikka need reide ette võtnud ja nüüd kevadest alates on ta rahvusvahelise Wagneri ühingu asepresident. Nii et väga kõrgel kohal selles selles süsteemis ja ka vägagi veendunud Wagneri üritusele tühenduja. Et me oleme temaga pidevate kontaktides, ootame teda jälle siia tuleval aastal, ta peaks tulema meid külastama oma kursusega ja ja vaatame, mis siis selle pakendiga siin edasi saab. Rõõmustame teda seekord sellega, et ta tuleb iga aasta muidu Evan tulnud siia on, ja kus ma paagneri ühinkond Tartu nagu veel oli, aga Tallinnas oli ta noh, niimoodi ütleme et ei olnud nagu tehtud ja Eeva oli väga kurta, alati kurvastas sellest ma tean, see oli põhijututeema, et, et saaks kuidagi selle käima, et nii palju on ju võimalusi ja ja et nad saaks natukene Se Tanjohanoffery, Wagneri Ühingu president oli ju ka ja ta ütles, et noh, et me igatepidi toetama aitama, aga teiepoolne initsiatiiv on. Ega need maailmaasjadki iseenesest tihtipeale lähe, kuskilt peab tulema, kas päris tõsine initsiatiiv või peab lihtsalt ajaloos vedama ja noh, meie Me räägime täna laagrisse Eestist, siis meil on selle võrra vedanud, et jah, tõepoolest nagu on öeldud, et juhtumisi on meie eesti soost orelimängija märtsini kaasa kes Wagneri asjadega Saksamaal tegeleb ja läbi saama eestlasest mehi on ta jõudnud Tallinnas sõja ja viib läbisin oma gurusse. Millistel on olnud filot aktiivne osavõtt, seda küll üldiselt liidi laulmise ajal, aga sinna juurde käib ka siis ühiskonda tagasihoidlik partneri tegevus, aga, aga tähtis on see, et Eva Märtsoni poolt on see initsiatiivi ja soov. Mis on siis meile andnud küllaldase eduses teatavasti aga meie majanduslik olukord kunstialal nüüd küll suurt kiita ei ole. Kohtadesse just Soome vaatori ühingu tegelastega siis nemad olles palju paremal järjel ja neil on ka mitusada liiget, laagriühingus, päris tõsised maakleri fänne, siis nad saadavad oma stipendiaate oma raha peal sinna Baeruti kuidagi siis õppima kuulama mida meie, aga saame siis läbi Eva Märtsoni päris prii. Ja siin on õnn on meie pool. Tähendab, me räägime täna laagrist meil Eestis ja tema praegusest olukorrast. Aga tegelikult ennesõjaEstonia teater mängis loengrini pärast sõja kuuendal aastatel Tiit kuusikaga pearollis oli küllalt, väga hea lavastus, oli Lendav Hollandlane ja 80. aastal ka siis Dresdeni lavastada Detlev rooge lavastuses ja erglasse juhtimisel. Siis me laulsime, esitasime, lendavad hollandlased. Aga see on siiski küllalt väikene piisk selles suures Wagneri Hageri merest. Aga meie lähinaabrid, lätlased on selle võrra maakleri osas õnnelikumas seisus, et Wagner ka Riias elas eelmise sajandi 30. 20 90 41 aastatel ja see hollandlase lugu üldse saigi alguse õieti Riias, kus ta põgenes läbi Norra ja üle Põhjamere Londonisse ja temaga siis juhtus seal imelikke asju ja sellest oli ka siis see idee kirjutada Lendav Hollandlane. Nii et lätlased seda maakleri traditsiooni katsuvad säilitada ja püsti hoida, nii et ma mäletan, kui ma üliõpilasena käisin Riias, siis neil oli, olid Wagneri ooperid kavas vaatamata sellele Nõukogude süsteemile, mis sest Wagner suurt lugu ei pidanud või lasknud pidada. Ja niiskus pardale, laulmise traditsioonid on ka Riias paremad kui meil. No nagu näiteks nisu, niht, vaatori, tenor, kindlasti omal ajal ta võis väga hea olla, on Harlessarints. Ja need muidki Läti lauljate, neil on ka Wagneri nimeline lauljanna, endine sopran, eine vaagnere. Aga kes oli tõesti tõesti niisugune hea maakleri sopran? Säilinud on see maja, kus vaatasin, omal ajal töötas, ei ole mitte see praegune Riia suur ooperiteater, vaid üks niisugune väikene maja, kus siis vaagnad täiesti juhatas noore mehena. See asub praegusel vaagnale päeval ja seal on niisugune kontsertsaali ja püütakse taastada siis väikene ooperiteater, nii et Riias on siis vaagnerist küllalt olulised või on seal kulat olulised jäljed. Ja see kammersaal Wagneri nimeline kammersaal, see töötab väga aktiivselt, nii et aegne nimi püsib Riia kontsert afiššidel pidevalt. Nüüd aga edasi, kui rääkida Soomest, siis ma ei tea, palju soome ennesõjaaegsetest tegevustest, kuid ega neilgi akneri laulmine pärast sõja kuigi hästi ei läinud, igal juhul võtsid siin 80.-te aasta seitsmenda aasta lõpus selline kavas Lendav Hollandlane. Kui aga Savonlinna ooperifestival tahtis võtta kavasse, siis tuli välja ikkagi niiviisi, et neil ei olnud küllaldaselt niisugust suure lava vaatneri lauljad. Sellepärast nad otsisid siis ümberkaudu ja sattusin mina sinna keerisesse, kuidagi aga tegelikult nii-öelda kodulava lauljad neil siiski päris häid ei olnud, sest nad kutsest siis Ütleks Baeruti tähemati salminenesest mati salminen pidavat olema naeratus omal ajal siis Kuneta, kui ta läks mööda tänavat, suur mees, oled niikuinii agadade tuntega juht veel suurema partneri passina, kes on seal aastaid töötanud edasi tähe nime alla kõlbab hästi ja on need muidki soome lauljad, kes on Wagner lauljatel läbi löönud. Nii et nüüd, kui nad on juba mitmel korral mänginud või mitu aastat mänginud hollandlase Avon ennast, siis nüüd Kansalis ooperis on tulnud ka lavale Tanhanser ja ma ei tea isegi vist Parcifali on nad püüdsid laulda siis Tamperes muidugi Parcifalaneks omaette number kogu selles Wagneri tegevuses. Wagneri laulmise tegevus, sest et seal ei ole lihtsalt normaalsete ansamblitega aariaid, mis on kuidagi lihtsamat ehk aru saada või meelde jätta, ta on lihtsalt üks. Raskesti meeldejääva meloodia, jadakogusse ooper ja aga tervikuna on, ta vajab siiski küllalt põhjalikku noh, Wagneri või vähemalt korra paagherist arusaamist ja eel eelharidust, selleks et seda Parcifali kuulata, on vaja lihtsalt teada asja, eks ta nii on. Kui aga minna veel ida poole, siis noh, riigikord oli säärane, et selle see riigikord ei soosinud ega ka muusikaliselt mitte kuidagi. Nüüd aga on Venemaa asjad nii palju muutunud paremuse poole. Et eriti Maria Teatris Peterburis lavastas loengrini saksa lavastaja, lauldakse saksa keeles nagu Mozarti ooperit tihti saksa keeles, nii et Peterburi teater on läinud tükk maad ettepoole, isegi mees, sest me veel saksa keeles eriti palju ei laulasin midagi. Nüüd on neil kavas väga hea lendale hollandlase lavastus ja väga tugevate lauljatega, sest häältes Venemaal ei ole kunagi puudu olnud, nüüd on nad kade, treenitud siis paagneri muuskele välja, et seda esitate korralikult. Sest lavastajad ja kunstiline juhtkond tuuakse niikuiniisiis Saksamaa Saksamaalt ja parimad jõud. Siis on tal kavas tulemas just Parcifal. Suure teatri kohta ma palju ei tea, midagit, aga novembri 11. toimub. Üks niisugune õhtu filosoofilist nuuskan õhtu, kus on kavas siis Nietzsche, Kaagner, Nietzsche, filosoofia sele seos vaatneriga ja Nietzsche, kes oli ka helilooja, kuigi mitmed esmaklassi näevad seal, siis mängitakse Nietzsche kammermuusikat ja ka mõningaid tema laule. Ja siis Wagneri filosoofia muusika on siis ka luubi all selle vaatori muusika ettekanne on aga minu õlul. Ja kui nüüd rääkida bakterist meie naabrite juures, siis oluline teave oleks, et järgmisel aastal järgmise aasta kevadel lõpetab Helsingi ooper Wagneri sõrmusetsükli ettekandmise tervikuna. Ja siis tuleb esitusele jumalate hukk, Wagneri tsükli viimane ooper sellega seoses Nad teevad ühe selgitava seminari ja see nõndanimetatud kütertemmerong seminar peaks algama kuuendal märtsil, siis kruiisilaeva peal õhtuks jõutakse Tallinnasse ja seitsmendal märtsil jätkub seesama seminar eeldamisi vanalinna muusikamajas, aga täpsem teave järgneb selle kohta, aga igatahes pool Helsingis ja pool Tallinnas. Kui palju Eestis on Wagneri ühingu liikmeid? See inimeste hulk, kes nüüd viimasel ajal on, on koondunud jällegi selle Wagneri nime alla. Ma võin öelda nii, et see kasvab kogu aeg, need ühingute ühingu liikmeskond oli üle 50, üle 50 liikme, oli toona, kui seal kasutati siin nende paberitest olen leidnud seal aasta oli 1990 12. Detsember oli asutamiskoosolek. Tartus on ametlikult nimekirjas 54 liiget, kes kõik on väga hea meelega nõus olema liikmed. Nii et kedagi ei ole kustutada tuntud aga see aktiiv, kes tegelikult tegeleb, kes organiseerib kontserte, kes taotleb rahasid, kes teeb mingeid muid üritusi, meil on olnud need Wagneri traditsioonilised näitused Tartu Ülikooli raamatukogus, millega me siis loodame avada Wagneri, et Eesti rahvale need on olnud päris edukad, sestap raamatukogus käib palju rahvast ja käivad just need, kes võiksid potentsiaalselt olla vaatlemist huvitunud. Nii et tulles tagasi, see aktiiv on ikkagi suurusjärgus kuskil 15 inimest, 10 15 20, mitte vast rohkem. Ülejäänud on siis need, kes käivad ja plaksutavad. Isegi on hea. Ma tahaksin midagi öelda julgustuseks nendele, kes on laagrist üldse kuigivõrra huvitatud. Et tegelikult suurem osa Eesti rahvast on kuidagi maakleriga seotud läbi just selle Kuulsa pulmamarsi, sest et suurem osa pulmi peetakse selle pulmamarsi saatel ja inimesed lihtsalt ei teagi, et see kena Anistkümne pulmamuusika on ooperis loengreen ja seal on tal muidugi ka pulmategevuse noh, eesmärk aga, aga, aga üks niisugune väga kena ja meeltülendav ja kosutav muusika. See on Wagneri muusika ja seda muusikat palju ja kas või Wagneri on kõigil ooperis, nagu kombeks, on ka avamäng eelmänge ja mul on näiteks terve plaat, kus on siis noh, maailmatasemel orkestri dirigendile mängijad, lihtsalt avamäng seal tõesti lihtsalt ilus muusika nagu romantiline muusika üldse seda muusikapalli võtnud saksa rahvamuusikast. Ja teatavasti oli väga meloodiline ja ja laulab muusika, nii et võib-olla suurem osa vähekene muusikast on just lauljaga ilus. Kui kõrvale jätta need dramaatilised kas nad siis võitlusstseenid või midagi taolist. Ja situatiivne muusika, mis on ehk alul raskemini arusaadav Ma tahaksin siia juurde veel öelda, et ega ühingute tegevus ei piirdu ju ainult muusika kuulamisega või kontsertide tegemisega, nimelt Wagneri ümber käib ka maailmas väga vägagi terav diskussioon praegu nii nagu nii nagu see oli ka võib-olla omal ajal, kus ta nimelt ei hoidnud oma suud kinni teatud poliitilistes vaadetes ja oma oma suhtumistes ning mõninatessegi rahvusgruppidesse ja ja võin öelda, et, et iga aasta Bayrotis on ka üks väike Perens peetakse maha. Kus siis on üks üks probleem jällegi tähelepanu all ja me möödunud aastal oli, oli see naise tegelaskuju Wagneri muusikas, neilt üldiselt on nagu kui, kui vaadata, siis nagu mehed kipuvad seal etendama selliseid juhtivamaid rolle või kuidas kellelegi kelle, kes nagu kuidagi määravad seda saatust rohkem, et justkui kust, kui naised tihtipeale on nagu kuidas ma ütlen natukene sellest luubi alt välja välja jäänud, vähemalt nii väitsid toona Need kongressist osavõtjad seal ja seal oli sellel ka pisut selline feministlik protestimeelsus. Kas seal sellel asjal nii et võin öelda, et üks, üks diskussioon läks väga, väga tuliseks ja, ja ja sai katkestatud tavalist vahehõigetega, nimelt seal oli Brunhilde hästi juttu, et tema on nagu ainukene selline aktiivne roll. Nii palungi sõrmuses, aga, aga siis heideti kellelegi saalisolija poolt tema viimastes ooperites ta nagu kuidagi taltub jama ja mal malbub seal, et enam ei kujunda niimoodi seda saatust ja näiteks sel aastal oli, oli selle konverentsi teemaks oli juudiküsimus ja see oli Renzi algatajaks oli Tel Avivi, ma ei mäleta, kas oli mingi instituut või või ühesõnaga mingisugune teadusasutus, kes, nagu selle probleemi püstitas ja ja seesama seos Hitleri Saksamaaga ja Hitler nagu soosis aga Wagneri muusikat ja see on ka poleemika aineks praeguse saksa kirjanduses, seal avaldatakse raamatuid nii ühelt kui teiselt poolt ja sellesama Wolfgangi poeg on nimelt nagu lahti ütelnud oma isa üritusest ja keeldunud seda peretraditsiooni jätkama, nii et seal niisugune vaik väikene väike käärimine käib ka kogu aeg, et meie kujutluses võib-olla Bayratud midagi sellist püha ja kõrged, kus elatakse nagu selle Richardi aupaiste valguses siiani. Aga tegelikult see on üks selline väga, väga, väga tuline seisukohtade pakkumise koht kus uuemad ideed ja konservatiivsemad vaated siis saavad kokku ja, ja peetakse sellised väiksed väiksed lahingud, nii et on olemas nagu mitu leeri. Nii et meie tahame oma ühingu tegevuses loomulikult pöörata tähelepanu ka nendele just nimelt nendele esteetilistel eetilistel nurkadele, mis on Wagneri muusika ja Wagneri tegevusega omal ajal seotud, et natuke neid neid hakata nagu avama, muidu on võib-olla liiga liiga ühekülgne lähenemine on kuidagi mingis alateadvuses, võib-olla meie rahvale. Et mis ta siis oli ja mis ta siis ei olnud. No kui nüüd maakeeli jätkata, siis eelneva jutu kokkuvõtteks oleks ikkagi Eduard Vilde tuntud ütlus, et nemad on igaüks enesele oma pisuhänd teinud ja arvustavad palehigis seda. Wagner on tõesti niivõrd mitmepalgeline ja mitmetahuline, mõnikord huvi pärast olen mõelnud, kuidas Wagneri ühte ja sama ooperit kasvõi näiteks sedasama Valküüre võiks erinevalt lavastada. Üks kuus-seitse asja torkab kohe silma, mis võiksid olla täiesti 11 välistavate kontseptsioonide aluseks. Ju see ongi siis Wagneri suurus, on selline Todecayyder või briljanti lihv, millel on 12 eri tahku ja kõik kokku annavad terviku võimalused. Aga feministlik, muusikakriitika, feministlik muusikateadus. Ma ei tea, kui atraktiivne ta on, aga igatahes huvitav on, et me mõtlesime just, et peaks tegema Wagneri konverentsi, mis näitaks, et nagu naised Rooperites, mängijad tegelikult juhtivaid rolle ja ma üldse ei räägi rüüsildest, kes on tegelikult kogu nii Põlungide sõrmuse kandev telg, sest tema on lunastaja, tema on see, kelle läbi kõik hea ja puhas jääb ikkagi alles ja annab võimaluse uue maailma tekkeks. Aga kui me võtame Tanhizeri Elizabethi, kes samamoodi oma jõu ja oma tahtega suudab lunastada, tan isegi, kui me võtame hollandlase, ent ta täpselt samamoodi selle naise tahtel muutub ajalookäik, hollandlane leiab lunastuse, ooper lõpeb positiivselt ja neid näiteid Tristan ja Isolde. Samamoodi on Isolde see, kes ahvatleb Kristjanit jooma seda jooki, mille läbi siis ülejäänud kaks vaatust tuleb, suur armastus ja suur surm. Ja nii edasi, lõputult võib tuua ka täiesti vastupidiseid näiteid selle konverentsi omadele. Aga mis puudutab Mahlerit ja juudiküsimust, noh, sama samamoodi Wagneri tihti Hitlerit just väga palju reprodutseeritud näiteks ajakirjast taim, ma nägin eelmisel aastal päris pikka juttu Wolfgang Wagneri-st ja just see jutt keerles põhiliselt koos fotodega, tõi ka ümber, et Wolfgang ja villandi kahe kaksik Wagneri pojapoja ristiisaks oli Adolf Hitler. Ja jälle ma ütleksin, et vaadake, elame võib-olla totalitaarses ühiskonnas, proovige kujutleda eesti rahvale, see oleks ehk arusaadav. Proovige kujutleda, kuidas sünnivad peresse kaksikud stalinistlikul aja Stalin tahaks tulla ristiisaks, kahtlemata keegi ei julgeks ega söandaks teda tagasi lükata. Nii et see on lihtsalt ajastu kurbus ja ajastu kurbloosus. Ja ma arvan, et kui Wagner oleks teadnud, mida tema muusika ja tema vahepeal avaldatud juutide vastaste artiklitega, mida ta pärast eiras ja maha mattis, mida nende kõigega tehakse ja mida tema nimel tehakse kolmekümnendatel aastatel, seal oli Saksamaa, ma arvan, Wagner oleks olnud sellele väga vastu. Ja oleks kurb, kui seesama Vairuti neljas põlvkond, Vulcani poeg Guthrie, Wagner, kes on ametlikult siis meessoost järjekordne Wagner oleks kahju, järjekordne jääks viimseks Wagneriks, kui tema võimuses oleks lõpetada need imekaunid festivalid ja oleks tema võimuses lõpetada see see sõnum inimkonnale, mis ikkagi käsitleks inimkonna helge tulevikuvõimalust ja mitte mingisugust vaenulikust diversiteeti lahkuminekut juutide, mitte juutide, naiste, meeste ja kõikide teiste vahel. Sellest oleks küll kahju. No minu meelest ka üks need probleemid on võib-olla natukene tõtt tõstatatud kunstnikult, et millestki nagu uurida ja teatud inimestele anda tegevust aga on ka üks on nagu kindel, et ma arvan, et need festivalid jäävad kestma, sest et et noh, nende kõlapind on lihtsalt niivõrd niivõrd avariasse, tegelikult see muusika humaanne sisu on niivõrd sügav, et et nad leitakse mingi muu võimalus, maa ei ole täpselt neid kursis, aga minu teada see on noh, ta ei ole ju nii-öelda riiklik ettevõtmine, vaid ta on justkui nagu teatud määral perefirma. Ta saab riigilt subsiidiumi küllalt heldelt. Võib-olla see on tõesti nii ja ma olen kuulnud, et nende Viilandi tütred tahtvat nagu seda juhtimist võtta, et heidetakse Voldkondile ette, et tema on liiga tagurlik ja tema lavastused ei ole enam ei kõnele kaasajas ja nii edasi ja nii edasi. Et, et nii nagu see paager omal ajal oli võib-olla problemaatiline kujuni, lekitavad need praegu seal ka mingisuguseid küsimusi ja diskussioone. Aga see üldsuse huvi tema muusika vastu ja nende lavastuste vastu on noh, niivõrd niivõrd üheselt selge ja niivõrd suur, et ma arvan, et nende festivalide lõppu vist meie õnneks ei näe. Peale selle kõige muu, et Wagner on nüüd ajaloo hõngu ja kõige kandja, aga Wagner oli ka lihtsalt väga huvitav inimene ja, ja noh, mind mulle näiteks väga meeldib Haagneri vokaaltsükkel, mis on kirjutatud Vesendungi, Matilde Vesendungi sõnadele ja seal on väga sügav taga tagamaa tegelikult, sest Wagner oli väga naistelembeline meesterahvas ja tema muusika ei ole kantud alati suurest patriotismist ja vaid kirest, väga palju on kirge ja need Matilde luuletuste peale kirjutatud muusika on ju tegelikult noh, ääretult romantiline, seal ei ole ju mitte mingisugust segadust ega niisugust, see on niivõrd armas tegelikult, et see nagu tõesti ooperis kired lähevad niimoodi möllama ja aga Wagner on üldse väga põnev kuju selles mõttes, et ka inimesena tema tema majas tema kodus olles kõik see, kuidas ta elas, mismoodi ta elas, milliste inimestega ta suhtles, kui paljude naistega ta suhtles oma sõbra naistega veel eriti see on ju täiesti omaette niisugune. Ta on ta on ikkagi normaalne helilooja, normaalne inimene, ta ei ole. Mingi ajaloo mingi postament, et selles mõttes ei peaks keegi kartma Mahleri muusika tutvuma, hakata seal midagi nii ülimalt suurt ja keerulist, et keegi aru ei saa, et see on tavaline inimene, kirjutas nii, nagu ta tundis. Eks Wagner on tõeline gigant maailma mastaabis, kui me tahaksime ütelda, et kas Eestis oleks keegi, keda voogneriga võrrelda siis millegipärast ikkagi mulle just seoses sinu Vesendunki laulude mainimisega tuli meelde Jaan Kross. Ja huvitav on just. Ma ei tea, kas Jaan Kross ise nüüd seda kuuldes oleks nõus. Kuid ma kogu aeg olen mõelnud Jaan Krossi väga kuulus ja Tuglase esimese preemiaga auhinnatud novell, mis tegelikult koosneb neljast väikesest novellist neli monoloogi püha Jüri asjus, see on kahtlaselt sarnane Nürnbergi meisterlauljate süžee oli Bretoga väga sarnane ja Kross äärmiselt haritud inimene võis täiesti olla teadlik sellest, mida ta teeb, et ta kandis sellesama asja Eesti olustikku ja väga õnnestunud ja see on tõesti väga hea novell. Ja muidugi huvitav on ka fenomen kahe suuruse, krossi ja Wagneri puhul. No kui sa mainisid veendunudki laule, siis tegelikult see on, seda on käsitlenud osad uurijad, nagu mingit väikest ülejääki Kristjanist jäisoldest, et kõik need viisijupid, mis sinna ei mahtunud, seal on analüüsitud ka motiive, on leitud seal Kristjani kolmandas vaatuses mingeid Kristjani motiive, nendest lauludest ja nii edasi. Et siis need räägib, tehti üheks vedendunki tsükliks ja samamoodi Krossi kolme katku vahel. Mingisugused päikesed nopped moodustasid väga andeka ja väga populaarse lasteraamatu mardileib, nii et meie ei ole tegelikult, kus need kaks maad, kaks kultuur ja kaks suurust ei ole omavahel nii võõrad ja me võiksime hakata otsima Wagneri jälgi Eestis ja Wagneri mõju Eestis ka mingitelt muudelt elualadelt. Kui ainult muusika ja teater.