Tere päevast on kätte jõudnud järjekordne kirjandit, kirjanduse tähestiku saateaeg ja neile oli suur talgupäev. Meie jätkame oma kirjandust, talguid, aga ma küsin Peeter Sult ühe isikliku küsimuse, ma kuulsin, et sul oli üks kodune õnnetus, mis võib kahjustada kirjandus, saate jätkumist. Saate jätkumist see ei sega, aga lihtsalt ülemiselt korruselt ehk kopteri võrra meie pealt. Kas kuuma vee kraan läbi laskma, seda oleks võinud juhtuda ükskõik kellega. Aga ta ei tulnud nii palju raamatut vahele, sest selles sõidus raamatuid ei olnud kuigivõrd. Ta tuli pigemini eks liibiste kogu ahela aga kõige rohkem. Mõned poest ostetud tavalised maaga kaardid. Praegu on kõige tähtsam vaadata, et see sein saaks kuivaks, siis saab ta korda teha. Ja ta hakkab kandma sedasama tapeedi värvi, nagu ülejäänud tuba. Näeb. Suvi on pisut, oota, mis seal mitte lõbutsemise aeg. Talgud seisnes selles, et on tulnud vastu võtta. Oli mehi, kes tahavad näha, mis juhtus, ja lõppude lõpuks keset kõike seda segadus tasub ka see laul, mille peale on minu arvuti ja kus tuli eile trükkida terve hulk kirju. Aga et talguid oleks ümberkaudsetest Kanadas tehtud, see vastab tõele. Praegu on Tartu väga ilus. Ja tudengite volbriöö ei rikkunud seda muidugi kuidagi, vaid kuulus asja juurde. See on tore, meie sari läheb edasi ja jätkub kuni jaanipäevani. Peeter Olesk on siis vestluskaaslaseks ja minu nimi Mart Tummelas. 34. saade peaks olema vist järjekorras. Eelmisel korral. Ütlesid, saad seekordset tähedal M ja M ja need ei ole Mihkel Mutt. Aga kes on siis m? Need m m isi on koguni kaks. Üks on Miku Märde mis ongi tänase saate põhiobjekt. Hugo Raudsepp. Erakordselt aktuaalne kuid Hugo Raudsepa kui vestled kirjaniku varjunimeks oli millimallikas. Ja ka see kuulub asja juurde. Sest näeme mitmed kirjanikud nendega Kaasas kõrvuti. Kui Vildel on pisuhännast eestlasest Poola härrad, kuigi juba vanad lärje haikalad Tallinnas kui Oskar Lutsul, märksa hiljem tulevad mälestused agulielust. 1900.. Eesti vabariiki 20.-te 30.-te aastate mõttes tõe ja õiguse neljandas köitis romaani elu ja armastus siis Hugo Raudsepp võtab 20.-te aastate lõpul kõne alla see, mis toimub. Eesti talus aga millimallikana, kirjutab ta sellest oma nii-öelda teisedki oma vormides läbi kui vestekirjanik. Siin tuleb kõigepealt selgeks teha, mis asi on vest. Vestan. Vestet kui midagi umbmäärast või siis niisugust teksti, mis sõidab ilmtingimata kellelgi kondid sassi vesti ja ei ole seda vesta. On see ajaviide. Üle taga on sammal rajal väga tundlik. Autor, kes näeb asju mille peale ülejäänud ühiskond kas ei taha mõelda või ei oska mõelda või mõtleb niimoodi nagu Mikko Märdi tegelane Ants Sanderson nagu kreissaega lõikas hingest läbi, kui teist baare ähvardas paariminek. On kummaline, et kui ma nüüd hakkasin Hugo Raudsepa lugema üle ja vaatasin, millega ta on hakkama saanud, siis mul tekkisidki. Naljakas analoogia tänasel päeval Andrus Kivirähkiga, kellest ka meie oleme siin tekkinud, et tegelikult milleski sarnased on olemas vestekirjanik ühest küljest ja teisest küljest päris tore draamakirjanik. Vahe on siiski väga suur. Andrus Kivirähk on väga teadlikult ja väga järjekindlalt sarkastiline. Hugo Raudsepp on ennekõike avakirjaalnek mitte laupäevase lehe kirjanik ning maas. Alga Hugo Raudsepp, täpselt niisamuti nagu Andrus Kivirähki valinud pisut libeda tee, sest sa ei jõua ühiskonna rumalusele vahetpidamata reageerida kas tõusvas joones või vähemasti samas joones esildise. Sama joon on ebasoovitav. Aga kaua seal vähemalt maailma üle, kuhu sa ise kuulud. Sa väsid ära ja ei ole ka. Raudsepa näiteks Ardi Liives, sest või ka Andrus Kiviräha, sest see on see, et Raudsepp on enne kõikjal repliigi komöödia autor. Aga tunnista seda, et neis on selles mõttes sarnasust, et kuigi nad olid väga oma ajakesksed, siiski nad suutsid ka luua selliseid teoseid, mis kõlavad hiljem ja kõlavad tänasel päeval. Võtame sellesama Miku Märdi 81 aastat vana teos, aga nii need Need laused, mida sa siin juba mainisid, kui paljud muud hoiakud seal tast tolle ajapoliitikasse on endiselt kuidagi väga mitte aktuaalsed, aga kuidagi niimoodi kokku kõlavad sellega, mis tänaseks Vähe sellest, et nad aktuaalsed kogunni ühiskonna kõri kallal, kuna mõtlena praevust sotside põllumeeste liitumist. Ta peaks nagu selle 80 aastat tagasi juba kirjutanud kokku. Vapside Lees võitlus 28. oktoobril 1933 minutit pikk artikkel, aga anonüümne põllumees ja vabadussõjaalusalapealkirjaga ainult loova tööga ehitame oma riigi üles ja siis järgneb. Meie riik selle asemel, et kasvada on läinud languse rada, kes avasilmi heidab pilgu meie parlamentidele pealinnas maakondades viieteist- aastasele lehmakauplemisele ja lehmal lüpsmisele. Paks rasvane joon all, see teab, miks nii pidi tulema koolon. Parteituusad on pahatihti käinud, hüüdsime järve, paks rasvane Jonal. Rahvakasu on hea asi, kuid omakasu on peaasi. Praegu mõtleb nii, nagu see anonüümne vaps suur rahvast ja katsu öelda, et jääte jamad, kõik seal hoopis ilusam ja keegi mõtlesin omakasule üleüldse mitte. Ja nüüd võtame siis kõrvale Miku märgist päris esimesest vaatusest. Giorame seisukoha. Ja kui laane tohib peremees sõimata, siis ei tule kunagi revolutsiooni puhas propagandasõda. Praegu rakendatakse väga teadlikult, mida ütleb Ants Sanderson kolmandas vaatuses. Tal on hell süda, ma kaastundlik Mickey või näha, kui teisel inimesel hästi läheb, aga süda kargab täis ja oledki sots. Kes sotsima sõna vaata käsu kätte pista Miku märgi põuale ja sobival hetkel sealt koht välja võtta või kes läheb sotsidega meestega kohtuma, tuleb Jaak Joala. Põllumeeste kogu karma kongressilt. Seal on kõvasti tinutatud, seal on kakeldud teistmoodi ei oskagi seda asja ajada. Ja ütle fraasi, mida võiks igaüks öelda, kellel on pea haige. Enesetunne on kohe roppust disaink. Täitsa huvitav oleks kindlaks teha, missugune, missuguse partei liige praegu niimoodi võiks öelda, ausalt, kui ta oma erakonna kongressilt vees seisuseks istungilt Tanel, nii mõnigi võiks öelda nii mõnestki parteist. Raudsepa komöödia ise reaalsuseks mitte ainult selle vaid ka teiste iseärasus, eks on see, et tal tuleb jõud ja küllalt kiiresti esimese fraasini mis on uperpall ja paneb rahva muhelema või lausa naerma. Mida ütleb Jooram oma Popsile? Tuleb popsi seaduse pärast, Veiendama. Talle tõmmatakse okastraat ümber. Küll kroonu kingib lennuki leidja mets riiki, raha, kõiki näljastele jagatakse. Ent edasi. Miku Märdil on päevi oksjonil leiba, suur nikku. Kuigi eks ole Joorem veekogu tüki vältel mingit tööd seal ainult Aelt aetakse, küll lakkas külglaka all käib kogu aeg naiste otsimine, peaasi et tal ei ole isegi nii palju aega, et kirikusse pida. Selgesti kirikuvastane mees, et jumalal on suurem koht, temast peab lugu pidama, aga pastorit on ühed suured õnnetused. Siis susisoo, supipapp päristega, ütleb Pops. Üle õla. Jooramile ütleb, et ütleme, et see on väga viisakas öeldud, aga selle mõte on üsna ropp. Ma tahaks teada, kas praegune moraalitsensuur paneksi kolm punkti. No me teame, Raudsepa tüki ei võtnud ju Vanemuine etendada ja lõpuks ill esilavastus oli hoopis Pärnu töölisteatris, nii et tollal peeti ka seda küllaltki ropuks. Tolle aja moraalinormide järgi. Sellel on oma kirjandusloolane lihtsalt põnev pool nimelt korraga. Tõepoolest, korraga oli selle näidendi veenvalt vastav Hugo Vabadus Gustav suits, kes ise võis olla enam kui lõikama aga tema lõikes ühtede noorkirjaniku kreissaega. Milles siis nüüd suitsu, nisugune meelsus, põhisammitu põhjuseks võib olla ka see, et Raudsep teenis oma näidenditega korralikult raha, samal ajal kui suits ela troopilises uuriga. Ei näinud mitte midagi. Nii et oleks saanud ühistest võlgadest lahti. Seal on üks täiesti mõeldav argument. On ka teine. Gustav suits oli ikkagi rangelt Pietistliku koduse kasvatusega abielus pastori tütrega. Seal peres ei tulnud niisugused sussid seal suppi pajad absoluutselt mitte kõne allagi. Seal ikkagi äärmiselt valitud Navara, mida kasutati ja olgu kohe öeldud. Mikko Märdi on maa talu, mitte ranna talu. Mina olen rannatalus väga palju aastaid olnud. Rannatalus polnud aegagi ameleda ja niisugust plaadsamid. Tallinnas aga näiteks üks perepoeg oli Viimsi vabakoguduse rajaja Aadu Kusti, nagu seda meest kutsuti, ta käis ka pärast sõda enne Eesti iseseisvumist oma loomingut vaatamas ja oli ka vigurid tega. Mees ei olnud sugugi niisugune. Maatiline usklik. Ta teadis, mis asi on vimka. Aga pühapäeval osad Miku määrdetegevusest toimub ju ka pühapäeval. Pühapäeval ei olnud võimalik enne kella kaht midagi teha, sest kes käis kirikus, see jõudnud varem koju. Pühapäeval kell kaks saadi see laua taha istuda, aga muidu tulid kiriklikud kohustused täita. Varssavi kolinud suurelt mäelt alust linna. Võttis aega kõige linnast sinna tagasi. Ja, ja teisest küljest ega seal siis kohe ei unustanud need vagad mõtted ära, aga kellel on küsima sinu käest Mikumadis vagad? Ei, seal ikka vaadatakse sinna laka poole kogu aeg, aga ma tahtsin veel ühte tähelepanekud nüüd seda nagu värdjate üle lugedes, mis mul tekkis, et nii nagu sa ütlesid tegevus toimub suhteliselt lühikese aja jooksul ja peale selle on siin lausa nii-öelda antiik komöödiale iseloomulik koha paiksus. Et see tegevus kohtio viie vaatluse jooksul üldse ei vahet, tugi, et, et siis selles vormis nagu Hugo Raudsepp nagu läheb, nagu tagasi tõepoolest antiikkomöödia aegadesse, komöödiat, artesse kui nüüd hakata vaatama ka neid tegelaskujusid, siis eksju Jaak Joala, mis võib ju rahaga pultširellat omal kombel. Küll Raudsep antiikkirjandust ja homovarast vähemasti nimepidi tundis aga see seletus on tunduvalt lihtsam. See annab lavastus kuludest tohutu kokkuhoiu, kui juba mõtlen ette, et saaks odavalt lavale ja see osutus õigeks. Pärnu töölisteater ja draamateatri. Ma suurest võlakoormast suure kergenduse väga lühikese aja jooksul, aga on veel midagi, tegelikult seal toimub Miku Märdid tegevus kahel tasapinnal maa peal ehk taluõues jalaka peale poolenisti plaadi, siis me ei näe küll laka sisemust, aga ja kuuleme kogu aeg all, mis seal üleval tehakse. Seal käiakse nagu veskis püülises hullamas, aga tegelikult muidugi hulleti nendega, keda taheti omale naiseks võtta. Laiste puudumine, ammiku määratles vaatajad, tähtsam probleem kui see, mis usku saaled võlgade kroonu kingib sulle lennuki või mitte. Jah, aga lõppkokkuvõttes see konflikt iseenesest küllaltki banaalne, eks ju, et on olemas nüüd popsi seaduse järgi siis Jaak Joala meil vaja nüüd sellele Jürile anda nii-öelda koht, mida ta ei taha anda, eks ja tema poeg on, kes teeb silma siis peremehe tütrele Maretile ja seal vahepeal on veel mingid linnasaksad ja, ja nii edasi, et kõik see noh ta see eeldaks, et sealt tuleb mingit ühiskondlikku sõnumit, et see on sukeljant, aga nii nagu sa ütlesid, et see on ikkagi repliigi komöödia ja, ja seal on see sõnum olemas, mis on peidetud selle lihtsa banaalse konflikti. Vapsliku mõtlemisviisiga, siin on Raudsep täiesti ambivalentne, kõik naljakat seal ei ole mitte ühtegi tegelast, kellele peaks kaasa tundma, no mida sa tunned või kes oleks kangelane, selle sõna tähenduskangelaste tükk. Ja samal ajal ammu kommendi kangelaseks talu ise, mis ta saab? Kas seal on perenaine või ei ole, kui kõik ütlevad oma jamad ja lõpuks esimese hooga, et Anno oponente ma lähen jaama esimese rongiga siit minema. Mikumendan, hullumaja hullumaja täielik põrgu. Ma tahtsin öelda selle eel vapsusega seoses sulle meelde tuletada, et ju see tehti ümber Vanemuise jaoks ja 30.-te lõpus, kus nii mõnedki aktsendid asetati ümber ja perepoeg n, kes saabub purupaljana Aafrikast, muutub suureks rahvuslaseks ja lõpuks heisatakse sinimustvalge. Kui Tuglas tegi midagi ümber, siis üldiselt paremaks. Aga näidendi ümbertegemine on tavaliselt rahaline värki, sellele ei ole kunstiga suurt midagi. Sotsiaalne tellimus oli olemas igatahes juba Pätsi ajal. Sotsiaalne tellimus on praegu selle järgi, et paneme Miku Märdi uuesti lavale, ilma et mis seal midagi ja ühtse Eesti asemel näiteks jah, miks mitte. See oleks võib-olla kunstiliselt isegi parem. Ei oska seda selles mõttes kommenteerida, et. Kuni ma ei ole seda ühtset Eestit näinud. Ei, ei hakka ennustama, aga ma juhiksin tähelepanu küll. Paarile asjale, mis ei ole puhtalt ainult Eesti riigisisesed. Ja nendest üks on järgmine. Kui viiendas vaatuses Mac ütleb oma sulasele, et noh, siis Ants, kallis mees, vii ikka saksad jaama, Ants vastab, oleme rääkinud, mul üks sõnnikuvedu puha. Siis teatavasti on lause kordamist omistatud küüditamise järel, Kaarel Hirdile, kes tuli teatrisse, ütles, et sai seda sõnnikut ikka veetud. Ent rahvusvaheline paralleel paneb meid mõtlema. Ajakirja Ruski Repatsioon viimases numbris number 15 on väga pikk intervjuu. Filmitegija kiita Micharkoviga vana mehhakovi poeg, aga. Selles ütleb ta otse. Ta kordab ennast maniakaalses, need tema sõnad. Ma ütlen kõigepealt vene keeles, umbratsaplane. Agubrat võib tähendada eesti keeles nii ära koristamist ehk uut küüditamist kui ka seda, et teeme kodukorda. Mõlemad tähendused on mõeldavad. Aga, aga mida ütleb jaak oma suvitajatele, minu sõnnikuga, teie linna ei lähe. Jaagu alluv ütleb, et üks sõnnikuvedu, kõik on inimene vajanud lehmasõnnik. Kui ühte pidevat annet kiita Michalkovil, õigus, Venemaalt tuleb korda teha. Aga kui võtta ajaloolise seisukohalt, siis paralleel küüditamisega ja neil 30.-te aastate repressioonidega ja varasemate repressioonidega on nii ilmne. Et seda näeb isegi pime oma punktkirjas seda ei märka ainult issanda idioot. On jah. Tähendanud alati ühiskondlikus plaanis tagakiusamist ja kellelegi mahasurumist. Ma ei ole kunagi hinnanud sellist mõtteviisi, et ühed on õiged ja teised on valed, ühed on ausad ja teised petised, me kõik oleme natuke ausad ja natuke petised. Panete hääled, need sinu sõnad käivad suure pääsetades vana Joorame kohta. Joorame ei ole niisugune tainapea nagu Oskar Lutsu kapsapeas vana Pliuhkam. Kes jääb kõigest ilma eesti naabripoisi Sauniku poisi nunnust. Niivõrd loll peremees. Joram ei ole kaugeltki loll, ta ju ei lase ennast ära võrgutada sellel mimm. Kuidas Zoega raske oli, asja nimi on nii iseloomulik, ma ei tea, kust raudselt nimesid välja otsis. Ja lõpuks ka. Kui me jõuame finaalini, siis ta ju tegelikult on ju valmis oma tütre ju loovutama popsi pojale. Järelikult ta ei ole niisugune põikpäine, rumal pea, vaid ta siiski on nagu. Võiks öelda olu kangelane. Ma jah, aga ta mängib seda kangelast erineval viisil, olenevalt sellest, kas ta on oma talus või ta on põllumeeste kongress, sest põllumeeste kangelasel tahab ta ainult juua kindrali käes suurt sigarit ja aisaga kellelegi üle küüru anda. Tema põhiline lööma vahendunays. Ja kuidas ta Jüri Kolgi praga Jüril olla aegsasti kompress pea ümber pandud. Et. Joorame ütleb see Leovile, et. Neid meil parteis jagub, see küsib sigareid ja asus, on kindraleid loll. Seejuures on paradoks selles, et tegevväelasest kindral ei võinud partei juhtimisest üldse osa võttagi. Vihje võiks olla mõeldud Johan Laidoneril ja siis tõesti kõigega klassiga suitsetaja teatavasti. Ja see, et meil neid neid on, see ei tähenda, et neid oli mitu, vaid et üks oli teistest üle. Aga vabadussõda ja laste liikumine algas sellest, et mehed olid ohverdanud. Raudsep ei hoiatas, ei ole hoiatuskomöödia. See on komöödia 20.-te aastate lõpuasjade selgitamiseks muidugi aimamata, et aastal 2010 kõik ilma kindralit kordub. Ja Eesti põllumees, selle asemel, et mõelda ükskord ka, kas saaks ilma isata on jälle löömamees seegi zombi. Ainult naised on veel puudu. Jah, ajas tal siiski nii palju muutunud, et Aadam seeliofi asemel ma näeksin mingisugust IT-arendajat. Sest sest sama kuidagi FM järgnevad saadam seeliofi maailmapilt kõigi nende seakasvatusnõuannetega, et ta elab nagu selles teooria maailmas ja praktika on tema jaoks kättesaamatu naistega suhtlemisel. See tõestab sulle veelkord Raudsepa ettenägelikkust, kuigi intuitiivne, sest Raudsepp on küllaltki irooniline üliülikoolis käimise suhtes, eriti niisuguses ülikoolis, mis nimetab ennast rahvusülikooliks kõikide teiste maailma ülikoolide ees ja arvelt, see tema endaga rahvusülikool õpetab sellega et poeg tuleb tagasi ja kuigi on teada, olnud kogu aeg-ajalt raha, tuleb nagu labidaga, aga näed kühvliga viskasin jälle ta mõelnud seda suurt lumme loopimisega. Kühvliga läks jälle laiali. Papanna plekki. Kuld on kõik kaotsi läinud? Nojah, tänapäeval muidugi nimetatakse seda rahvusvaheliseks rahvusülikooliks, et ta on nagu uue mõõtme juurde saanud. No see Mikko Märdi lugu on jah, tõepoolest mitmekihiline, nii nagu ma olen ja nagu me oleme siin üritanud ka kuulajatele selgeks teha pealtnäha siukene, lõbus ja ümmargune, aga kui sa natuke lähed edasi, siis näed nii seoseid ajaga kui ka selliseid üle ajaulatuvaid seoseid, et et just sellepärast mulle tundub, et on nagu grantiikomöödiale lähedane. Mõneti need kujud on nagu tüpaažid, aga, aga see tekst, see konflikt teel kõrgemale tõuseb. Tekst, selline lähenemine on, on ikkagi selline, mida võiks pidada ka Hugo Raudsepa loomingu tipuks. Mida see tähendab, see tähendab seda, et inimloomus oma olemuselt käigult ja ülikoolis või kus tahes kongos või või kohalikus raudteejaamas ikkagi muutub. Nüüd just selle üle, tegelikult Raudsepp ei näe. Ta naerab jandi üle. Aga mitte selle üle, et inimesed võiksid olla heas mõttes paremad, seda kreissaetunnet ei olegi. Ja kui laulva revolutsiooni ajal inimesed tõesti lootsid midagi uut siis ka see tunne oli seal olemas, et äkki saaks kris Toomet koomale tõmmata. Ega ei ole saanud. Aga lõpuks peaks ütlema, et Kressaa käis Hugo raudsepast endast läbi kallal hõlgus Siberi vangilaagris kahjuks küll. Nii et see näitab veel kord, et maailm on väga ebaõiglane. Hugo Raudsepp, Mikko Märdi oli siis selle saate teemaks, enne kui me teavitame kuulajat, kuhu me edasi läheme ja see on hoopis teine aeg, hoopis teised inimesed. Me peame ühe väikese võla taas lunastama, see on meie kuulajaküsimus, mis aprillikuus puudutas Paul Kuusbergi. Ja me küsisime, kes seal punasel väljakul pildi peal ikkagi seisid. Kaks kirjandust, inimest ja need olid siis Aira Kaal ja Olaf-Knut UT hilisem EKP Keskkomitee kultuuriosakonna juhataja. Ja me küsisime ka seda, kes on ühe nendest vennapojaks tegemist siis Aira Kaalu vennapoja Mati kaaluga. Siin on paar vastavat lisanud, et on ka teine tuntud eestlane, kes on aera kaalu sugulane. Vastab tõele, aga läks ka selle tõttu arvesse. Aga Mati Kaal on teinud Tallinna loomaaiaga ikkagi tohutu suure elutsen. Ja siis see teine mees oli Vambo Kaal, kes on olnud ka Riigikogu liige, riigikogu liige ja mulje ka sots näeb vaata et ka, kui temal süda kargab täis, ongi sotsvalmis. Nii selline kõrvalepõige siis siit, aga nüüd. On olnud Kiili vallavanem ja praegu on Harjumaa omavalitsuste liidu büroo juht, kuuldavasti aga Mati Kaal. Muidugi, Loomaaia direktorina on meile kõigile hästi tuttav niisugune vastus siis. Ja allikas Nigol Andresen, Paul Kuusberg Tallinn 1976, kes tahab järele kontrollida, meil on nüüd üheksa õiget vastust tulnud, oli muidugi mõningaid naljakaid vastuseid, ka seal nähti Juhan Peeglit ja selle oma vennapoeg olevat Ivo Linna ja nii edasi. Aga üheksa õiget vastust, ütle mulle siis number, mille me valime. Nii ja järjekorras kuues on meil Rainer Roo Kose ristilt ennegi vastanud neile õigesti ja seekord siis loosiõnn ka, naeratas talle ja temale läheb siis inglise kirjaniku pida. Eduardi salaprotokollid ühe tuntuma inglise ajalookirjaniku viimane teos. Jah, aga nüüd siis lubadust täitma, et milline täht on see, millega me üheksandal mail Euroopa päeval Kokku puutunud Euroopa päeval ühtlasi samal päeval ka emadepäev. Ka Nigulapäev, kui ma õigesti mäletan, me võtame sel puhul silbi, mitte tähesilp on, sest. Sest jääb siis mõtiskleda, mis on selle silbi taga. Aitäh, Peeter Olesk. Täna teisel mail siia stuudiosse tulemast vestluskaaslaseks Mart Ummelas ja kohtume, nagu öeldud. Nädala pärast.